RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 23. november 2018

Eesti müüdav välispoliitika ehk valitsuse räpane tehing Türgiga

ANNELI RÕIGAS

Suvel 2015 heliseb mu telefon. Helistab mu advokaat Rainer Kuulme advokaadibüroost Lillo ja Partnerid. Selgub, et Eesti valitsus on andnud Euroopa Inimõiguste Kohtule teada, et on valmis minu poja PERH 2009 mõrvajuhtumis 60 000 euro suuruses nõudes kokkuleppemenetluseks, ning Euroopa Inimõiguste Kohtu taanlasest ametnik on saatnud mu advokaadile kirja, milles küsib, kas olen selliseks kokkuleppeks valmis. EIK taanlasest ametnik lisab, et on valmis hea meelega selle nõude asjus kohe tegutsema.

"Kui Eesti valitsus oli nõus 60 000 euroses nõudes kokkuleppemenetlusega, siis ju järelikult valitsus võttis esitatud süüdistused omaks," ütles mulle eelmisel nädalal nov. 2018 Tallinna Ülikoolis koos Taani Inimõiguste Instituudi, Tallinna Ülikooli ja veel mitme rahvusvahelise juristide ühenduse osalusel toimunud kahepäevase konverentsi üks inimõiguste professorist peakorraldaja. Mind oli konverentsile kutsutud ja võtsin ka sõna.

Eestile om inimõigused on olulised Aafrikas, mitte Eestis

Eesti väärtuspõhine ja justkui inimõigusi austav välispoliitika, millest viimastel päevadel on rääkinud nii Kersti Kaljulaid, sotsid kui ka paljud teised on reaalses elus farss.

Minu vastus Eesti valitsuse valmisolekule 60 000 euroses nõudes kokkuleppemenetluseks oli 2015 eitav, sest ma ei pidanud rahaga, isegi mitte miljoni krooniga juhtumi kinnimätsimist võimalikuks. Ja nii teatasin Euroopa Inimõiguste Kohtule suvel 2015, et ma ei ole kokkuleppemenetlusega nõus. Põhjus oli lihtne – uskusin, et kokkuleppemenetlus ja pelgalt raha vastuvõtt ei täidaks seda eesmärki, millele ma olen olnud sunnitud pühendama nii palju energiat, aega ja palju muud oma elust alates sügisest 2009, kui mu PERH haiglasse uuringutele läinud 26-aastane poeg PERHis hukati. Ta ei vajanud ega ka saanud haiglasse minnes isegi valuvagisteid, sest valud haiglasse minnes täielikult puudusid, aga langes juba esimesest õhtust massiivse salaja kanüüli/tilgutisse manustatud ohtlike kõrvaltoimetega ainete salajase manustamise ohvriks venelasest medõde Oksana Granovskaja poolt, uimastati hiljem fentanüüliga mõni tund enne kokkulepitud PERHis lahkumist, misjärel aga haiglavahetus tühistati, seoti kinni, piinati endise Tartu kommunistarsti dr Aadu Liivati vahetuste ajal skisoravimi Haloperidol salajase manustamisega, aeti lõpuks Granovskaja poolt simultaanselt manustatud nelja medikamendiga kooma ja siis jäeti nälga ja antibiootikumideta, kuigi haiglas oli nädal varem diagnoositud kahepoolne bakteriaalne kopsupõletik.

TÜRGI KOHTUNIK TULI KURITEO KINNIMÄTSIMISEL EESTILE APPI

Kui Eesti valitsus mulle Mustamäe haiglas toimunu eest 2015 60 000 euroses nõudes kokkuleppemenetlust pakkus ja ma sellest keeldusin sai Eesti ootamatu abi Türgilt.

Nimelt suunati juhtum seejärel Euroopa Inimõiguste Kohtus osakonda, mida juhtis Türgi tuntud „inimõiguslase“, laiaulatuslike massimõrvade ja teistimõtlejate ning ka ajakirjanike vahistamiste korraldamises süüdistatud president Erdogani poolt ametisse nomineeritud Türgi kohtunik Isil Karakas.

Ja Eesti valitsuse pidupäev raske kuriteo kinnimätsimisel oligi saabunud – Türgi kohtuniku Karakase juhitud osakond blokeeris seejärel 2015, 2016, 2017 pidevalt minu advokaadi poolt kohtusse saadetud materjalide lisamise toimikusse ja Türgi juristid EIkis lisasid samal ajal vastutulelikult toimikusse Eesti valitsuse poolt esitatud võltsingud, milledel puuduvad nii allkirjad kui ka templid patsiendi nime ja haigusloo numbriga, kuna tegu on surmajärgsete võltsingutega haiglas ja Sotsiaalministeeriumis, ja surmapäeval äravõetud templit enam kasutada ei saanud.

EESTI VALITSUSE ESINDAJA MARIS KUURBERG VALETAS TEADLIKULT

EIK ülejäänud kohtunike petmiseks lisati Türgi kohtuniku alluvuses toimikussse ka Eesti Välisministeeriumi ametniku Maris Kuurbergi allkirjaga vale, et nälga ja ravita jjäämise hetkeks oli mu poeg ajusurnud, kuigi ajusurma ei mainitud isegi haigusloo kokkuvõttes 2009 surmapäeval ning ajusurma versioon ilmus alles Terviseametis suurejoonelise pettuse mitu kuud hiljem Minister Hanno Pevkuri alluvuses korraldanud Peeter Mardna abil 2010.

Kuigi ajusurma protokolli sügisel 2009 isegi ei alustatud, rääkimata selle lõpuleviimisest aitas Türgi kohtuniku juhitud osakonna pettus Eesti valitsusel pääseda Euroopa Inimõiguste Konventsiooni olulisima sätte – Õigus Elule – rikkumisest.

Oliver Rõigase massiivset salajast uimastamist ja mürgitamist PERHis venelasest medõe Oksana Granovskaja poolt aga Euroopa Inimõiguste Kohus üldse ei hinnanud, teatades, et minul emana puudub selles küsimuses õigus oma poega esindada, kuna tegu oli täiskasvanud inimesega. Just sellist otsust nõudis EIKiga kirjalikult suheldes ka Välisministeerium, kuigi valitsus ja EIKi petnud välisministeerium teadis, et PERHis kehtinud teadva nõusoleku dokumenti polnud Oliver Rõigas kunagi allkirjastanud ja talle tegelikult manustatud uimastite, skisoravimi jms nimekiri selgus alles 2012, kui Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ametnik selle nimekirja medtoimiku sissekannete põhjal koostas.

Selline on Eesti väärtuspõhine välispoliitika. Kui Eesti valitsust juhtumi kinnimätsimisel abistanud Türgi kohtuniku Karakase all kokku pandud toimikuga peteti ära ka ülejäänud kohtunikud, kelle jaoks see oli üks tuhandetest EIKi jõudnud juhtumitest, asus inimõigustest rääkida armastava sots Sven Mikseri juhitud Eesti Välisministeerium levitama juhtumi kohta neidsamu võidukaid valesid, mis välisministeerium ise juhtumi kinnimätsimiseks oli esitanud Marina Kaljuranna ja Sven Mikseri ning Pentus-Rosimannuse alluvuses.

EESTI VASTAS TÜRGI ABILE TÄNUTUNDEGA

Kui kedagi on pannud imestama viimastel aastatel, miks Eesti valitsus ja välisministeerium on olnud praktiliselt vait Türgis toimunud massiliste inimõiguste rikkumiste ja tapmiste asjus Erdogani juhtimise ajal siis siin saitegi lugeda, et Eesti välisministeerium on lihtsalt Türgi ees tänuvõlas.

Ja ka vastuse, miks põgenikest küllastunud Türgi ja Itaalia ees tänuvõlas Eesti soostus elanike arvu arvestades võtma oluliselt rohkem pagulasi, kui Läti ja Leedu.

Minu advokaadi poolt Euroopa Inimõiguste Kohtule saadetud mitmete saadetiste blokeerimine langes kokku ka EIK juhi vahetusega – nimelt pandi katoliikliku taustaga endise juhi asemele EIK etteotsa Itaalia tuntud korruptandi Silvio Berlusconi valitsuse poolt aastaid tagasi EIKi nomineeritud Naapoli kohtunik Guido Raimondi, kes ka peagi Eestisse esinema ja ka äsja presidendiks saanud Kersti Kaljulaidiga kohtuma kutsuti. Ja Türgi kohtuniku all koostatud valedest kubiseva toimiku alusel keeldus ka tema tänavu talvel 2018 juhtumi lubamisest EIK suurkoja ette, kui advokaadibüroo oli selle nõude esitanud.

EESTI VAJAB ÜROd, aga MITTE INIMÕIGUSTE KAITSMISEKS

Kuna olen öelnud, et kui jõudu on lähen edasi ka ÜROsse, on Norman Aasa/Lavly Perlingu juhitud riigiprokuratuuri ja vaid ühe Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku - Ivi Kesküla - poolt ühegi kohtuistungita ja minuga kordagi kohtumata kinnimätsitud kriminaalasjaga seotud poliitikutel, pettuses osalenud ametnikel Sotsiaal-, Justiits- ja Välisministeeriumist väga vaja näidata ka jätkuvat võltsi huvi inimõigustest hoolimisest ÜRO ees.

Eesti uus müüdav välispoliitika viib oma eesmärke täide mistahes hinnaga.

Tänases Eestis on see hind ka inimelud ja reaalsed oma inimeste kannatused.

Riik, kus Välisministeerium petab teadlikult Euroopa Inimõiguste Kohut ei ole väärtuspõhine ega toimi Põhiseaduse vaimus.

Allikas: Facebook

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP