Avaldus Eestis aastal 2012: Teder peab ESM-i kolonialismiks

Raimo Poom

Eesti Päevaleht

          

Rahandusminister Jürgen Ligi käis üle juba varem kohtule saadetud seletuskirja tähtsamad kohad. (Foto: Tanel Meos)

Riigikohus kuulas eile osapoolte seisukohti ESM-i lepingu põhiseaduspära küsimuses.
Eile algas Tartus riigikohtus lõpuks õiguskantsler Indrek Tederi poolt märtsis tehtud avalduse arutamine, kus viimane tõstatas küsimuse Euroopa Stabiilsusmehhanismi alusleppe nn kiirotsustamist puudutavate klauslite kooskõlast põhiseadusega.
Kõrgeim kohus alustas kõigi protsessi kaasatud osapoolte ärakuulamisega. Esimesena sai muidugi oma nägemuse põhjendamiseks Toomemäe kohtusaalis 19 riigikohtuniku ees sõna Teder.
Õiguskantsler esitas enda kõnes kokkuvõtte juba varem saadetud kirjalikust avaldusest, kuid läks mõningate mõtteavaldustega veelgi kaugemale. Kõigepealt kinnitas Teder, et teiste osapoolte riigikohtule saadetud vastuseid lugedes „tugevnes tema siseveene” ESM-i alusleppe küsitavast kooskõlast põhiseadusega veelgi.




Uskumatu avaldus
Kuid seejärel teatas Eesti kõrge õigusvahemees, et tema meelest on ESM-i leppe ja sel ette nähtud kiirmenetluse puhul tegemist kolonialismi ilminguga. „Ei saa välistada, et sellist otsustamismeetodit võiks käsitleda kolonialismina,” sedastas Teder täiesti uskumatus avalduses kõrgema kohtu ees.
Võib ainult ette kujutada, milline oleks näiteks ESM-i loomise, euroala ning Euroopa Liidu rahandusliku ja majandusliku stabiilsuse eest võidelnud Saksamaa reaktsioon, kui neid püüdeid nimetab ühe teise liikmesriigi kõrge ametnik väga tähtsast kõnepuldist kolonialismiks.
Tederi võrdluse sügavat kohatust märkas teistest kohtus esinenud osapooltest kohe välisminister Urmas Paet. Viimane tegi kohtule ülevaate, millised euroala riigid on nüüdseks juba ESM-i leppe ratifitseerinud ja kui kaugel on teised, sest Euroopa riigi- ja valitsusjuhid on võtnud põhimõtteliseks eesmärgiks lepe selle aasta juuliks ratifitseerida. „Erinevalt õiguskantslerist ei arva ma, et [lepingu juba ratifitseerinud] riigid oleksid kolonialismi ohvrid,” resümeeris Paet, kes kahtlemata nägi, et tal võib olla vaja õige pea hakata õiguskantsleri kentsakaid, et mitte öelda kohatuid väljaütlemisi Euroopa kolleegidega suheldes selgitama.
Teder tegi kohtu ees seistes teisegi huvitava käigu, taganedes enda poolt varem välja öeldud seisukohtadest. „Ettepanek, mille ma välja käin, on see, et valitsus räägiks ESM-i lepingu läbi nii, et riigikogu saaks hakata ESM-i otsustes kaasa rääkima,” andis õiguskantsler oma märtsikuisele avaldusele uue motivatsiooni.
Siinkohal tasub meenutada, et Eesti Päevalehele märtsis oma avalduse selgitamiseks antud intervjuus avaldas ta must-valgel arvamust lepingu uue avamise kaheldavusest. „Alternatiiv, mis pole väga tõenäoline, on see, et seda punkti [ESMI-i lepingus] muudetakse. Kuid kuna see on riikidel alla kirjutatud, siis ma ei pea seda väga tõenäoliseks,” ütles Teder märtsis, lisades, et Eesti jääks tema avalduse rahuldamise korral riigikohtus „lihtsalt ESM-ist välja”.
Kui Teder ütleb nüüd, et alla kirjutatud ja osa riikide poolt juba ratifitseeritud lepingu peaks uuesti lahti võtma, siis tekib automaatselt küsimus, miks ei võinud õiguskantsler seda valitsuselt nõuda enne, kui leping veebruaris Brüsselis alla kirjutati.
Kuid ega Teder üksinda riigikohtu istungil huvitavat juttu rääkinud. Kohe tema järel anti sõna justiitsminister Kristen Michalile. Oli näha, et justiitsministrile oli see esimeseks korraks päris kohtupingis valitsuse seisukohti kaitsta.
Michal alustas väljendades nördimust kahtlemata põhjendatud asjaolu üle, et õiguskantsler võttis riigikohtu poole pöördudes riigikogult võimaluse arutada ESM-i puutuvaid küsimusi. Kuid peagi kandus tema mõttelõng erinevate arutluse all olnud ESM-i leppe punktidega üsna lõdvalt seotud ajakirjanduses ilmunud mõtteavalduste kommenteerimise juurde.
Segaduses minister
Michal jõudis eri portaalides ilmunud tsitaatide juurest Hongkongi laste juurde, kust omakorda endise kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa artiklini ja Venemaa ohuni. Seejärel esitas justiitsminister retoorilise väite, et Eesti on võtnud endale palju rahvusvahelisi kohustusi, nagu näiteks NATO artikkel viie järgne kollektiivse kaitse tagamine teistelegi riikidele. Tuleristseid läbinud minister unustas, et NATO artikkel viit saab rakendada ainult liikmesriikide ühehäälse otsusega, mis teeb Põhja-Atlandi alliansi alusleppe ESM-i omast natuke erineva asja.
Riigikohtu esimees tundis selle peale vajadust üsna teravalt sekkuda. „Kohtuliku uurimise all on täna ESM-i artikkel neli lõige neli. Oleks hea, kui justiitsministeeriumilt tuleks arvamus ka selle kohta,” suskas Rask kavalalt muiates. Michal andis seepeale sõnajärje üle oma ministeeriumi ametnikule, kes kõneaine kuulekalt rohkem paragrahvide juurde viis.
Pärast lõunat kaitses omakorda valitsuse seisukohti rahandusminister Jürgen Ligi, kes käis üle mõned enda juba kohtule saadetud pika seletuskirja tähtsamad kohad. Sama tegid omalt poolt Eesti Panka esindanud asepresident Madis Müller ja välisminister Urmas Paet. Alles pärast neid said sõna ülejäänud arvamusi avaldanud eksperdid, kelle seas olid põhiliselt õigusteadlased. Huvitaval kombel pidi riigikohus juba istungit avades tõdema, et arvamuse avaldamisest loobusid mitmed majandusteadlased, mis niivõrd suure majandusliku mõjuga otsuse mõttes nagu ESM on üpriski kahetsusväärne.
Allikas: SIIN