Tšehhi president: Euroopa kannatab rahvusriikide nõrgenemise ja sobimatu rahaliidu tõttu

Kolmapäev, 23 mai 2012 10:25 Tšehhi president Václav Klaus esitles kaheksapunktilist programmi Euroopa ravimiseks, mis tema sõnul kannatab sügava süstemaatilise kriisi all, mille on põhjustanud rahvusriikide nõrgenemine ja sobimatu rahaliit.

Klaus ütles, et ebaproduktiivsest ja patroneerivast sotsiaalse suunitlusega turumajandusest või valitsuste hädavajalike kulutuste vähendamise programmist loobumine võiks kaasa tuua muutuse, vahendab České Noviny.

Klaus kutsus Chicago globaalsete suhete nõukogu korraldatud konverentsil üles loobuma Euroopas ülemäärasest tsentraliseerimisest, mis nõrgendab arengut.

Klaus mõistis hukka keskkonnaalase seadusandluse, mis tema sõnul aeglustab arengut. Ta ütles, et rohelistel tuleks takistada majanduse üha suuremat mõjutamist valede ideedega, nagu ülemaailmse soojenemise doktriin.

Viidates praegustele probleemidele Kreekas, mis on üle pea võlgades, ütles Klaus, et riigid peaksid saama vabalt Euroopa rahaliidust lahkuda.

Ta kordas oma seisukohta, mille järgi on Kreeka eurotsooni halva ülesehituse ohver.

Klausi sõnul ei ole see optimaalne rahaliit, sest ühendab majanduslikult täiesti erinevaid riike ühe valuuta, ühe vahetuskursi ja ühe intressimäära alla.

Klaus ütles, et sellised rahaliidud on väga kulukad ja ei kesta kaua. Nende ellujäämiseks oleks vaja palju riikidevahelist solidaarsust.

Klaus ei näe praeguses Euroopa Liidus näiteks sellist solidaarsust, mida näitas üles Lääne-Saksamaa pärast Ida-Saksamaaga ühinemist.

Klaus ei ole nõus nendega, kes väidavad, et Kreeka võimalik lahkumine eurotsoonist oleks katastroof.

Ta tuletas meelde ühisest rahast loobumist, kui Tšehhi-Slovaki föderatsioon 1992. aasta lõpus lahku läks. Klaus ütles, et see on tehniliselt lihtne, ja lisas, et tšehhid ja slovakid on rahaliitude purustamise eksperdid.

Klausi sõnul peaks Euroopa unustama sellised plaanid nagu fiskaalliit, rääkimata demokraatiavastastest ambitsioonidest nagu kontinendi poliitiline ühendamine.

Samuti ütles Klaus, et Euroopa peaks naasma demokraatia juurde, mis tema sõnul saab eksisteerida ainult rahvusriikide tasemel, mitte kogu kontinendi tasemel.

Klaus tunnistas samas, et on skeptiline võimalike muutuste suhtes Euroopas, mida ta vajalikuks peab. Sellised muutused nõuaksid naasmist poliitika juurde, mille paljurahvuselised Euroopa institutsioonid on täielikult ja tahtlikult maha surunud.

Klausi sõnul saaks tagasikäigu anda ainult radikaalne poliitiline pööre mõnes suures Euroopa Liidu liikmesriigis. Väikestel ja keskmise suurusega riikidel pole Klausi hinnangul selleks vajalikku jõudu.

Allikas
Allikas: http://bhr.balanss.ee/