RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 13. mai 2012

Väidetava küüditaja süüasja menetlus lõpetati tema halva tervise tõttu

 Tartu maakohtu Jõgeva kohtumaja lõpetas täna menetluse Vana-Tartumaa 1949. aasta märtsiküüditamistes süüdistatava kunagise operatiivvoliniku Väino Pehki süüasjas tema tervisliku seisundi tõttu.

Kohus lõpetas genotsiidis ja tsiviilelanikevastases ründes süüdistatava Väino Pehki (84) kriminaalasjas menetluse seoses tema parandamatult haigestumisega, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-i uudisteportaalile.

Menetluse lõpetamist Pehki suhtes taotlesid nii Lõuna ringkonnaprokurör Anneli Hinto kui süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo.

Kohus leidis, et taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Pehki suhtes viidi läbi kohtuarstlik ekspertiis nii kohtueelses menetluses 2009. aastal kui ka kaks ekspertiisi kohtumenetluse ajal eelmisel ja sellel aastal.

Viimase ekspertiisi viis läbi ekspertide komisjon, kes jäid arvamuse juurde, et Pehkil puudub prognoos paranemise suhtes ning oma terviseseisundi tõttu ei ole ta võimeline osalema kohtuistungil ja kandma süüdimõistmsel karistust.

Pehk on juba varem ERR-i uudisteportaalile märkinud, et tema süüasi lõpetatakse tema kehva tervise tõttu. "Mu toimik suletakse ja kohtusse mind enam ei kutsuta," märkis Pehk.

Kaitsepolitsei uurimismaterjalide järgi tegeles Pehk märtsiküüditamise ettevalmistamise käigus väljasaatmisele määratud 61 pere ehk 174 inimese andmete selgitamisega. Pehki kogutud andmed olid väljasaatmise otsuse tegemise aluseks, märkis süüdistus.

Süüdistuse kohaselt võttis Pehk ka ise operatiivgrupi juhina kinni ning toimetas Saadjärve vallas asuvasse kogumispunkti kolm perekonda ehk kokku üheksa inimest, kellest neli olid lapsed vanuses 3–7 eluaastat.

Pehk oli 1948. aasta juulini Eesti NSV riikliku julgeolekuministeeriumi Tartu osakonna tõlk ning teenis märtsiküüditamise ajal Tartu osakonna metsavendade vastase võitlusega tegelenud jaoskonna abioperatiivvolinikuna.

Pärast küüditamist 1949. aasta juulis sai Pehkist Tartu osakonna metsavendade vastase võitlusega tegelenud jaoskonna operatiivvolinik. Veel 1970. aastatel töötas Pehk toonases Inturistis juhataja asetäitjana. Pehk on ka Ühendatud Vasakpartei liige.

Süüdimõistmisel genotsiidis võib kohus määrata 10- kuni 20-aastase või kuni eluaegse vangistuse ning süüdimõistmisel tsiviilelanikuvastases ründes kuue- kuni 20-aastase vangistuse.

Marek Kuul
RahvusRinghääling

Allikas: http://bhr.balanss.ee/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP