Tahe ausat ja uut jõudu toetada on üsna suur!

Toompea loss Foto: wikipedia commons

Viimase nädala sündmused Eesti poliitmaastikul kujutavad kahtlemata millegi lõpu, samutigi millegi uue sümboolse algust. Oleme näinud harvaesinevalt masohhistliku paljastust, mis igavest populaarsust nautinud võimuerakonna fassaadi parandamatu mõra on toonud.
See sümboolne ja kahtlematult tervendavaks saav mõra kaunistab sel korral kõikide parlamendierakondade fassaade. Harvaesinev on ka olukord, kus skandaali valguses peab valitsuspartei kaitsma end vaid avaliku surve eest ja tunneb oma liitlastena pigem opositsioonivõitlejaid. Isegi väljaanne Postimees, kes pigem harjunud oravaparteilaste teid loorberitega sillutama on kas eetilistest kaalutlustest johtuvalt või siis uudistemaastikul statistirolli jäämise hirmus asunud esitama teravaid küsimusi.
Poliitikahuviline pööbel istuks nagu loozis ja vaatab põnevusega areenile, kus juba terve nädala kestval etendusel artistid palehigis meie vaimu erutada püüavad. Haruldaselt huvitavas etenduses suudavad näitlejad ikka ja jälle publikusse uut põnevust süstida. Erinevalt tavapärasest draamast nägime pisaraid juba päris etenduse alguses, kuid oht etenduse peatsele lõpule hajus peagi. Selles improviseeritud etenduses, kus kangelaste näitlejapersoonid on tugevad mitmetes zanrides, järeleandmisi ei tehta. Antud meelelahutuses näitlejaid ehk ei huvitagi niivõrd publiku rahulolu vaid isiklik karjääri jätkumine mille eeltingimuseks vaieldamatult hea esinemine laval.

Mõni näitleja, eelistab targalt vait olla ja  liigub pigem lava kullissidetagustes piirkondades. See on näitleja Kristen. Ta on kaval, tehes pisikese valearvestuse etenduse algfaasis, ootab nüüd parajat hetke, et taas särada ja publik enda poole võita. See õnnetu valearvestus oli nimelt ühe osatäitja naeruvääristamine ja ähvardamine, mis ebaõnnestunult võib nüüd bumerangina talle tagasi lennata. Seega publik on põnevil ja näiteja Kristen istub dekoratsiooni taga oma mugaval toolil ning surub järjest pikemaks kasvavaid küüni oma tooli sisse.
Näitleja Andrus, kes on oma pika karjääri jooksul mänginud vaid positiivseid tegelaskujusid, ei tunne käesolevas etenduses end ilmselgelt mugavalt. Nüüd, kus Kristen istub mugavalt oma toolil, on Andrusel tõsiseid raskusi, et säilitada oma harjumuspärane positiivse tegelaskuju roll. Palehigis, kulm kipras rabeleb ta paljude artistide vahel ja mõtleb, kuidas vanasti nii meeldivana tundunud prozektorite sära täna enda pealt kõrvale juhtida. „Oleks vaid Ott selle lauluvõistluse võitnud, meid oleks ammu unustatud”, õhkab vana vana artist. „Ja pidin ma veel eile seda pealtkuulamist mainima”, siunab Andrus ennast. „Peab vist ikka Kristeni seal tooli pealt ära tirima ja lava peale vedama, pärast võiks ju küünejäljed toolil lasta täis pahteldada, arutleb Andrus oma mõtetes. „Nüüd veel see karjeristist noornäitleja Priit, tema ütlemised lähevad järjest vastikumaks. Näed, võitis osa publikutki oma poolele! Edgar on talle korraliku kooli andnud”, tusatseb vana näitleja edasi ja saadab publiku poole virila naeratuse. Publik ei ole eufoorias, kaugel sellest.  „Aga ehk tõesti mõtleks tõsiselt oma karjääri lõpetamisele, jätaks nooremad siia rabelema, kirjutaks ise mõne raamatu ja läheks pensionile?, arutleb Andrus mõtetes ja keerab korraks publiku poole selja. Publik vilistab.  Andrus ei märka publiku vilet. Talle meenus ülemus Siim. „Oeh, Siim on ka nii kuri, tema ei taha kuuldagi minu lahkumisest, ma olen ikka kõrini p...s”, tusatseb näitleja edasi...
Jätkem siin selle halenaljaka draama ümberkirjutamise. Poliitteatris on need niinimetatud näitlejad  pööblile varasemalt mõndagi pakkunud, kuid zanr on viimasel ajal muutunud ühekülgseks ja nõudlikumale vaatajale ei pakuta enam ammu rahuldust. Viimane nädal on ilmekalt näidanud, et poliitteatrit mängida soovijate arsenalis on ruumi vaid iganenud ühekülgsetele relvadele ja järjest vähem isamaalisust ja riigimehelikust. Vaid täiesti uudne on pööblil vaadata näiliste oponentide tülgastavat ringkaitset vältimaks väljatulemisohus erakondade salajast rahastamist ja seaduste ostmist. On tekkinud tõsine kahtlus, et seadusi on ostetud ja saadud seda teha opositsiooni teadmisel ja kaastoel. Õhus on elektrit ja avalikusse ette on tulemas midagi väga räpast. Seda enam tekitab hämmingut presidendi otsustusvõimetus olukorras, kus on avalikuks saanud tõsised mädakolded riigi alustaladel.
Kui veel mõni aeg tagasi oli domineeriv üldine arvamus, et uuel poliitilisel jõul Eesti poliitmaastikul ruumi ei ole, siis tänaseks on olukord muutunud. Siinkirjutaja suhtles eile mitme poliitikuga ja sai kinnituse arvamusele, et uus jõud on tulemas. Küsimus vaid, millal.

Ökomees Marek Strandberg ütles otsesõnu, et kihk ja ausat rohelist maailmavaadet esindavat poliitilist jõudu toetada on suur. „Loodan, et olemasolevad ausameelsed jõud ja nende roll revideeritakse. Suur hulk ausaid inimesi on sopaga üle valatud. Mida kirevam poliitmaailm, seda parem”, usub Strandberg. „Täna on VIK tekkimas mitte mingist uuest ilmapildist vaid vana ilmapildi ausalt esindamise lootusest. Aga eks sedagi oodata ju, et vanad kalad uues ja ausas kuues välja ilmuksid. Küll nad siis ilmuvad.”
Rahvuslane Tarmo Kruusimäe kinnitas samuti vajadust rahvusliku erakonna moodustamiseks, mis suure tõenäosusega VIK-i (MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik) näol ka tekkimas on. "Uus jõud mida väga oodatakse on üks suur teadmatus, mida üritatakse pidevalt välja meelitada avalikule debatile. Politoloogid ja poliitika huvilised ajakirjanikud alles paar kuud tagasi, teatasid, et "uuel jõul" ei ole kandvat ideed ega ka toetajaskonda ning tegemist on marginaalse nähtusega. Täna need samad inimesed aga manipuleerivad üha jõulisemalt nn uuele jõule, et seda avalikkuse ette kista. Miks küll - eks ikka selle pärast , et teadmatus on kole. Kes moodustavad uue jõu, kes on nende rahastajad, millised on nende teesid ja nii edasi? Sellest ka küsimus, kes on uus jõud? Uus jõud ei ole olemasolevad erakonnad, kes nime vahetuse või mõnel muul moel deklareerivad ennast uueks jõuks. Uus jõud alles kujuneb .
Ilmselge, et praegused neli erakonda Riigikogus on vähe ja Eesti vajaks rohkemaid värve ja varjundeid. Uus jõud alles õpib olemasolevate vigadest ja kui ta välja koorub, siis hoopis teistel alustel. See aga häirib olemas olevaid, sest kui uus ei ole veel avalikkuse ees, siis ei ole võimalik teda ka põhja laste, kompomiteerida ja diskrediteerida. Selleks kasutatakse "Õu ajakirjanikke ja politolooge", et nad provotseeriks uue jõu avalikku debatti.
Kui seda uut jõudu nii väga täna vaja on, siis las need samad politoloogid ja poliitika vaatlejad ja ajakirjanikud moodustavad selle ise, sest nende käes on ABSOLUUTSE TÕE MONOPOL JA TÄITUMATU TEADMISTE KARIKAS. Las tulevad nemad välja ja põruvad, et nende vigadest võiks õppida - uus jõud. See oleks küll meeletu eneseohverdus politoloogide ja ajakirjanike poolt aga kas Demokraatia nimel on seda palju küsitud, et kooruks uus jõud, mis vähesel määral võiks võrdväärse partnerina kaasa rääkida tänases poliitiks ja tuua Eesti riigi kodanikele tagasi usu Omariiklusesse ja loosungisse "Ka ausalt on võimalik!"
Tallinna Linnavolikogu aseesimees Jaak Juske pidas samuti täiesti võimalikuks uue poliitilise jõu teket, kuna selle järgi on nõudlus poliitturul olemas. "Teatud ootus uue poliitilise jõu järele on ühiskonnas kindlasti olemas. Kui vaadata tänast poliitikamaastiku, võib eeldada, et nii mõnigi seltskond katestab uue võimaliku partei väljavaateid, kandideerides kohalikel valimistel suuremates linnades valimisliiduna.
Sotsiaaldemokraadid konkurentsi ei karda. Suurima toetajaskonnaga parteina pakume selget alternatiivi tänasele riigi- ja Tallinna juhtimisele. Vanima Eesti erakonnana on meil ka vajalik kogemus oma ideede elluviimiseks."
Parteitu riigikogu liige Juku-Kalle Raid tunnistas samuti, et ootab juba pikemat aega uue erakonna sündi. “Ma ootan juba paar aastat uut erakonda, sellest ajast, kui Rohelised ennast ise lõhki kiskusid nagu koer kaisukaru. Ja kindlasti see tuleb ka, mingit parteilist arrogantsi aitab uus jõud alati jahutada, puhas ajalugu. Ning Eestis on asjad juba väga ülbed. VIK-i koosolekutel (kus mina olen viibinud) on tõdetud, et kui sealt uus partei välja kasvab, juhtub see peale kohalikke valimisi 2013. Ent tihtipeale võib minna ka nii, et sündmused forsseeruvad. Sel juhul võib minna kiiremini. Praegusel hetkel ma ei usu, et mingisse parteisse astun, pole ju ka senini ühtegi parteisse kuulunud, küll aga võin alati mõistlikele tegemistele õla alla panna.”
Artikkel: Heiki Liivat

Allikas: http://www.sahinad.ee/
_________________________
Tegelikult on uus ja aus eestimeelne jõud juba olemas ja ei ole vaja vaeva näha uue, konkureeriva erakonna moodustamisega.  See jõud on EKRE, tutvuge üleskutsega väikeerakondadele ja rahvuslikele MTÜ-dele:
SIIN ja pöördumisega Eesti üldsuse poole - SIIN.
Allikas EKRE koduleht: http://ekre.ee/
M.I.