OLEG BUROVI KAKS KIRJUTIST
Hiljuti ilmus blogis kirjutis - "Leedus taastati okupatsioonikahjude hindamise komisioni töö", SIIN. Meie valitsus ei näe aga kahjude hüvitamise vastu mingit huvi tundvat.
Teine artikkel käsitleb ministrite vastutust. Oleme küllalt tihti kuulnud ütlust, et võtan vastutuse; või siis, et võtan poliitilise vastutuse. Poliitikute puhul on need väljendid vaid sõnakõlks ja viimatel aastatel ei mäletagi, et mõne ministri vastu oleks algatatud kohtuasi. Mingeid tagajärgi vastutuse võtmisel tegelikult ei ole. M.I.
Esitame arve !
Olen
täiesti nõus väitega, et taas on vaja Euroopale selgitada, mis Eestiga, alates
1939 aasta augustist, tehti. Seda me
alatase teemegi, aga juba homseks on meie jutt ununenud. Kui
soovime köita kestvamat tähelepanu, siis on seda võimalik
teha, andes asjale rahalise
vääringu. Raha meelitab küll ligi
kasuahneid tegelasi,
kes siiski ei lase asjal soikuda ja hoiavad tule lees.
NSVL küüditas Eestist umbes
28 000 inimest, kes olid saadetud ca 25 aastaks
sunnitööle, kokku ligi 700 000 tööaastat.
Tööd tehti riiklikult kasulikel objektidel: raudteed, kanalid,
kaevandused, tehased, mis kõik töötavad ka praegu ja toovad Vene riigile tulu
ja kasumeid.
Kui hinnata ühe vangi
tööviljakuseks 9 rubla päev (NL statistika andmetel), mis
363 tööpäeva juures aastas (1.01 ja
07.11 olid puhkepäevad) annab 3300 rubla, ehk 5500$ toodangut (oli ju $ väärtus
60 kop.), siis leiame, et Eestist pärit sunni-
töölised andsis Venemaale ca 4
miljardi $ väärtuses toodangut.
Silmas pidades, et Saksamaa on
pidevalt tasunud oma võlgu nii represseeritutele
kui ka Iisraelile juba Adenaueri aegu, on pretsedent olemasja me lihtsalt
peame esitama Venemaale arve. Muidugi, see tuleb koostada asjatundjatel ja
täpselt. Aga
ülitähtis on panna asi suure lärmaka kella külge ja pole meie mure, kas
Venemaal
seda raha on või mitte.
Oleg Burov
Postimees.
02.2000.a.
Kohtuotsus konkreetsemaks.
Et ministrite elu on raske,
töökoormus suur ja vastutus ränk, nagu
nad ise väidavad, siis on loomulik, et kuna pensionärid ei tööta, nad ei
vastuta millegi eest.
Aga kas ministrid vastutavad ?
Olen ammu märganud, et kui
ministrite väärad otsused kohtusse jõuavad, saavad
need otsused kummutatud ja kohtuotsuse alusel on vaja välja maksta
hüvitised ja
kompensatsioonid kannatanu(te)le.
Huvitaval kombel on aga nii, et kuigi eksib minister, hüvitab eksimuse
maksumaksja. Et riigiisad tõstavad oma palku, on para-
tamatus, ja meie oma sõna kaasa ütelda ei saa, aga ma olen veendunud, et
kohtuot-
sus peab olema konkreetsem: kohustades välja maksma kahjutasu, peaks
nimetama
ka süüdlase, kellelt kahjutasu sisse nõuda. Kui juba vastutada, siis teha
seda lõpuni,
täiel määral ja isiklikult, mitte aga maksumaksja arvelt.
Oleg Burov.
Postimees. 05.2000.a.
0 kommentaari:
Postita kommentaar