RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 7. mai 2014

Valimised: Henn Põlluaas 144


Henn Põlluaas 144

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Sündinud 16.02.1960, Tallinn

Töökoht: Saue Linnavalitsus, linnapea
Haridus: Kõrgem, Tallinna Ülikool (TPedl)


1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?
Sest olen eurorealist ja vaatan nii maailma kui Euroopa Liitu ilma roosade prillideta. EKRE on alternatiiv parem- ja vasakliberaalsetele erakondadele ja neile, kes pooldavad rahvusriikide Euroopat kuhu me astusime, mitte EL muutumist euroföderatsiooniks, kus otsustusõigus koondub Brüsselisse. Esindan erakonda, kes on mitte ainult sõnades, vaid ka sisult rahvuskonservatiivne ja seisab europarlamendis Eesti huvide eest. Olen kindel, et saaksin Europarlamendis hästi hakkama - mul on selleks olemas kogemus avalikust sektorist kui ka vajalik kompetents.
2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut.
Teemasid ja valdkondi, milles tegutsemist eelistaks, mis pakuks huvi ja milles oskaksin ka sõna kaasa öelda on mitmeid. Näiteks välis-, kaitse- ja julgeolekuküsimused, mis on eriti olulised tänase globaalpoliitilise olukorra taustal.
Uuendamist vajavad EL demokraatliku toimimisega seotud küsimused. Eeskätt tuleks piirata bürokraatiat ja Euroopa Nõukogule antud liialt suuri volitusi. Komissaride valimine tuleks viia riikide tasandile või europarlamenti. Samaaegselt pean oluliseks europarlamendi ja selle komisjonide rolli suurendamist ja liikmesriikide otsustusõiguse suurendamist.
Kuid loomulikult on kõige tähtsam tegeleda europarlamendis sellega, milleks EL loodi – luua liikmesriikidele majanduslikku jõukust ja tagada rahu. See oli ka põhjus, miks astusime EL-i. Suurem rõhk peaks olema nn uute liikmesriikide majanduskeskkonna arendamisel, võrdse elatustaseme ja heaolu loomisel kõikidele liikmesriikidele. Ma ei nõustu meie tänaste valitsusjuhtide seisukohaga, et peale käesolevat EL eelarveperioodi peab Eestist saama mitte toetuste saaja, vaid pealemaksev riik.
See on võimalik alles siis, kui meie heaolu on ühtlustunud kesk-Euroopa tasemega. See on oluline, kui me räägime EL sisesest võrdsusest ja solidaarsusest, sest täna oleme paraku eurotsooni üks vaesemaid riike. Rõhku tuleb panna ELi tõuke-, ühtekuuluvus- ja regionaalarengufondide paremale kasutamisele ning majanduskasvu ja tööhõive suurendamisele. Toetused peavad olema võrdsed, täna saavad näiteks Eesti põllumehed 4-5 korda väiksemaid toetusi kui nn vanade liikmesriikide põllumehed. Vajalik on öelda aktiivselt sõna kaasa EL eelarve ja strateegia koostamisel.
3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?
Olen seisukohal, et keskne juhtimine ja regulatsioonid on soovitavad vaid liikmesriikide ühistest huvidest lähtuvate üleüldiste ja ühiste küsimuste lahendamiseks. Toetan Suur-Britannia nägemust lõdvemast liidust. Kui me soovime luua vaba ja konkurentsivõimelist majandust, siis tuleb jätta liikmesriikidele võimalikult suured vabadused. Ma ei poolda maksude ja seadusandluse ühtlustamist, sest tegemist on hoobadega, millega igal riigil on võimalik suunata oma majanduse ja ühiskonna arengut. Pealegi ei ole ühe vitsaga löömine kunagi ennast õigustanud. Euroopa on liiga eripalgeline, et unifitseeritud lahendused saaks kasulikud olla. Oleme niigi loovutanud otsustusõigust märksa enamates valdkondades, kui see meile kasulik on. Maksude ühtlustamise asemel näeksin hea meelega hoopis palga- ja pensionitasemete ühtlustumist Euroopa Liidus.
Üle tuleb vaadata kõik ettevõtlust ja arengut pärssivad mõttetud regulatsioonid ja euronormid, sest lähtuma peab mitte bürokraatiast vaid tervest mõistusest. Siinjuures tuleb arvestada ka rahvusriikide eripärasid. Nendega mittearvestamine ja sundühtlustamine tekitab mõttetuid kulusid, lisatööd, bürokraatiat ja uusi probleeme. EL ei peaks tegelema teemadega, mis ei ole majanduse, üldsuse, loodushoiu ega arengu huvides olulised ega anna selgelt positiivseid tagajärgi.
4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?
Elektrihind Eestis on võrreldes elatustasemega niigi ebaproportsionaalselt kõrge. Mina kvootide hinna tõstmist ei toeta. Loomulikult on CO2 emissiooni vähendamine oluline, kuid ainuüksi Hiina, USA, Venemaa ja India, kes ei ole sellega liitunud, heited on pea kümnekordsed EL-ga võrreldes ja kasvavad jätkuvalt. CO2 heitmekoguste kauplemise süsteemiga saastetaset maailmas ei vähenda. Praeguse komisjoni esitatud energia- ja kliimapoliitika ning CO2 kvootide hinna tõstmine põhjustab hoopis hindade tõusu, Euroopa majanduspiirkonna konkurentsivõime langust, aeglustab majanduskasvu ja tekitab tööpuudust. EL heitmepoliitika suurendab ka sotsiaalset ebaõiglust, sest kõrgemad energiahinnad riivavad enim just väikesepalgalisi inimesi. Seda ei saa lubada.
Pole lootustki, et EL suudaks kliimasoojenemist (mille üle vaieldakse tänaseni) üksi peatada. CO2 kvootidega kauplemine ei täida oma eesmärki. EL peab olema paindlikum ja lubama kohalike ressursside kasutamist (turvas, põlevkivi jne) senisest efektiivsemalt. Heitmeid on võimalik vähendada panustades näiteks impordi vähendamisele Hiinast, energiasäästu, tuumaenergeetikasse, mis on odavam ja puhtam jne. Euroopa riigid peavad oma konkurentsivõime säästmiseks hoidma energia- ja tootmishinnad mõistlikud. EL tööstustehnoloogia on kõrgeltarenenud ja saastetase on teiste regioonidega võrreldes väike. EL peab keskenduma olulisele ja jätma heitmete vähendamise viisid liikmesriikide endi otsustada.
5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?
EL on  näidanud ennast seoses Ukraina kriisiga hambutuna. Jutt „tõsisest murest“ olukorra üle ei veena kedagi, ammugi Kremlit, kes mõistab ainult sama keelt, milles nad ise räägivad. EL peab koheselt kehtestama reaalsed ja toimivad sanktsioonid, mitte selliseid, mis Kremlit vaid naerma ajavad. Kuulutama Venemaa kaupadele, eeskätt energiakandjatele kaubandusembargo, sest lõviosa Kremli eelarvetuludest tuleb just nafta ja gaasi müügist, peatama South Streami ja muud koostööprojektid. Kõigilt EL riikidelt tuleb nõuda täit solidaarsust iga liikmesriigi rahvusliku julgeoleku tagamisel – pean silmas näiteks meie julgeolekut ohustavat Prantsusmaa Mistralite tehingut Venemaaga.
Karmide sanktsioonide seadmine ei ole kerge – need riivavad majanduslikult rohkem või vähem ka kõiki EL riike ja siin löövad välja eri maade erinevad huvid, kuid vaid see paneks Venemaale ehk aru pähe. EL peab saavutama energiasõltumatuse Venemaast. See on väga oluline EL ühtsuse ja edasise julgeoleku mõttes.
6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.
Ennustamine on tänamatu töö, kuid arvan, et Toompea neli erakonda ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond saavad kuuest kohast tõenäoliselt igaüks ühe. Ülejääva ühe saadikukoha saatust on täna raske prognoosida.


0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP