Kalashid - kaua vastu pidanud, kuid hääbuv valge rahvakild Aasias

Kalashi tüdruk Pakistanis.

Hiinast on leitud muumiaid, mis on pikad ja heledate juustega. Valgest rassist rahvakilde on mujalgi nii Aasias kui ka isegi Aafrikas. Valge habemega mees oli mitmel pool Ameerikas indiaanlaste jumalaks. Millest see kõik meile räägib?
Valge rass on olnud palju laialdasemalt levinud, kui tänapäeval. Samas on neid nende võimekuse tõttu lausa jumalateks pidama hakatud. Seegi tõendab, et rassid on erineva võimekusega.
Osa kalashidest ja ajaloolastest peavad neid Aleksander Suure (keda mineviku vaenlased ja tänapäeva pederastid vägisi homoks on tembeldanud) sõdurite järeltulijateks, sest paljud nende rituaalid, riided ja traditsioonid on üsnagi sarnased antiikkreeklastele.

Kalashi mees.

Kuid kalashe nende unikaalse kultuuri, traditsioonide, rituaalide, festivalide ja riietusega pole leitud kusagil mujal maailmas. Kohaliku Pakistani kommuuni poolt on Kalashe peetud "uskmatuiks" ja nende elukohta nimetatakse Kafirastaniks - Uskmatute Maaks.
Kalashi org asub Chitralis Pakistani põhjapiirkonnas Khyber Pakhtoonkhwa provintsis, mis piirneb Afganistaniga.
Nad elavad tänaseni sajandeid vana primitiivsel viisil koos religiooniga, mil pole nime, kirjutatud raamatuid või prohveteid, ja nad on tänaseks koondunud kolme orgu, mida kutsutakse kalashide seas "Kalash Gooni" ja "Kafir Kalash" (Uskmatute Maa) teiste seas.

Ka naiste ilu võib ühele rahvale saatuslikuks saada...

Kuid mitte üksnes koht ei ole lummav, vaid ka kalashi naised, kelle kohta legend ütleb, et nad on pool-haldjad ja pool-inimesed nende õhulise ilu tõttu. Kohalikud räägivad, et kalashi naised suudavad panna mehe loobuma oma religioonist. Jutt jätkub, et kui kalashi naine joob vett, võid sa näha seda langemas ta kõhtu. Kalashid on üks vähestest kommuunidest Pakistanis, kus naine võib ilma vanemate ja meessoost pereliikmete surveta vabalt abielluda sellega, kellega tahab. Samas kuna nende ilu on hinnatud ka moslemite seas, on nede arvukus kiiresti kahanemas. Moslemi mees võib ka mittemoslemist naisega abielluda, kuid lapsed peavad olema moslemid.

Kalashi pisipoiss.

Siiski on nad loonud puhtalt oma kommuuni; neid kutsutakse ka "valgemad kui valge".
Kalashid tunnevad end ohustatuna välise maailma poolt, sest nende arvukus väheneb iga päevaga. Paljud kalashid on olnud sunnitud vastu võtma islami ja teiste kultuuride mõjutused. Samuti mida enam kalashid saavad kaasaegse hariduse, seda enam nad hülgavad oma nn primitiivsed traditsioonid ja rituaalid.
Täna nad ei seisa silmitsi sõjaväelise ohuga, neid rõhuvad enim nende oma hõimuliikmed, kes on islami usku läinud.

Kalashi tüdruk.

Neid on järgi vähem kui 4000. Täpsemalt 3554 2009.a küsitluse järgi.

Paljud galashid (eriti naised) on tänapäevalgi veel heledasilmalised ja heledajuukselised. Elades nii eraldatlt võõra rassi hulgas, on muidugi ka nende hulgas toimunud segunemine. Kuid võime vaid kujutada, millised nad algselt olid. Üsna põhjamaine tüüpus lööb selgelt välja.

Osa ajloolasi ja antropolooge peab neid kõige sarnasemaks aaria kultuuri kandjatega, kes elasid enne zoroatriste Pärsias. See on kõige suurema jälje jätnud, samuti ka India Veda kultuur. Seda aga võib pidada kunagiste eurooplaste loomulikuks segunemiseks uue elukoha ümbruses olevate kultuuridega.

Kalashi poiss.

Kes nad aga olid ja kuidas sinna sattusid? Nagu eespool juttu oli, peab osa kalashe endid Aleksander Suure armee järglasteks. On ju teada, et antiikmaailma edukaim väejuht Aleksander III Makedooniast ehk laiemalt tuntud nimega Aleksander Suur jõudis oma vallutustega välja Indiasse, peamiselt just sellesse ossa, kus tänapäeval asuvad Afganistan ja Pakistan. Samuti on ajaloolistest allikatest teada, et ta rajas igale poole ka uusi linnu nn Aleksandriaid, kuhu jättis elanikena maha osa oma armeest (enamati makedoonlased, kreeklased). Neis linnades viljeleti antiik-Kreeka elulaadi. Seda aega nimetataksegi hellenistlikuks ajaks. Tänapäeva Afganistani alal segunes hellenism kohaliku budismi ja vedaismiga. Arheoloogid on neist linnadest leidnud muuhulgas vanakreeka-stiilis raidkujusid, kus on kujutatud nii Heraklest kui ka Buddhat.

 

                                                      Suurendamiseks kliki kaardil

Aleksander Suure kõige vanem büst.

Aleksandi taktika ei olnud kohalike orjastamine, vaid lõimumine. Alistatud ülikutele anti alati võimalus asuda Aleksandri alluvusse ja säilitada nii oma endine võimupositsioon. Tänu sellisele poliitikale tekkisid ka tema asustatud linnadesse segarahvastus. See võib olla ka üheks põhjuseks, miks DNA testid ei ole suutnud näidata kalashe tänapäeva makedoonlaste-kreeklaste ehk eurooplaste kõige otsesemate järglastega. Aga see iseenesest ei tähenda veel midagi. Euroopaski on toimunud Suur Rahvaste Rändamine. Isegi tänapäeva kreeklasi peavad paljud uueks segarassiks, kellel antiikkreeklastega pole just teb mis suurt sarnasust. Pigem on nad stepirahvaste, türklaste ja slaavlaste segu. Tänapäeva EJV Makedoonia on puhtalt slaavlaste riik, neil pole antiikmakedoonlastega mingit pistmist. Selles valguses on mõistetav, miks kalashide DNA erinev on. Kuid tuletaks meelde, et Etioopias on isegi neegreid, kes ennast juutideks peavad. Samuti elab Hiinas veidi heledam rahvakild, kes peab end kadunud Rooma Leegioni järeltulijaks. Aeg aga teeb oma töö, kuid igas loos võib ka terake tõtt peituda...

Aleksander Suure hiiglaslik impeerium, mis hõlmas enamuse tollasest teadaolevast maailmast, lagunes aga kohe peale tema surma. Olles surres 33 aastane, oli ta riik habras, nõrgalr hallatud. Lagunemine oli loogiline protsess. Tema väejuhatajate vahel hakkas võimuvõitlus. Aleksandri järeltulijad tapeti. Egiptuse sai Ptolemaios, kelle sugu valitses seal 700 aastat - kauem kõigist teistest. Mis aga oleks saanud maailmast, kui hellenism oleks kauem neil aladel püsima jäänud, võib vaid oletada. Euroopa oleks kindlasti palju suurem. Valge rass oleks ehk domineeriv ka Lähis-Idas, Ees-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Islamit poleks ehk tekkinudki? Oleks on aga teatavasti paha poiss...

Selline on väike lugu ühest väljasurevast valgest rahvakillust kaugel Pakistanis.

Aga mis ootab ees eesti rahvast? Üks igatahes selge - mida suurem on lõimumine ja multikultuuristumine, seda kiiremini kaob oma tunne, kaob see "oma" mida hoida ja surebki välja....

Allikana jupid siit ja sealt Internetist.
Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/