RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 19. november 2011

Rämpskirjanduse koht pole raamatukogudes

Mis suure patuga see kultuuriminister siis hakkama on saanud, et tema mõtete peale klähvimine ei taha mitte kuidagi vaibuda? Kui lähemalt vaadata, pole tegu millegi muu, kui harimatute inimeste ülereageeringuga. Kahju, et selliste osakaal rahvastikust nii suur on. Aga kas lolli harimine peaks olema vaid lolli enda asi või peaks riik omalt poolt temale appi tulema?
Kindlasti peaks, sest rumal inimene end vabatahtlikult harima ei hakka. Ta peab end niigi targaks ja arvab, et vabas riigis peab olema vabadus teha kõike, sh. ka vabalt manduda. Eesti-taolise väikeriigi ja -rahvana ei saa me endale seda luksust küll lubada!
Kõigepealt peab ütlema, et Rein Lang on minister, kes teeb ka reaalselt oma tööd. Sinna juurde kuulub loomulikult ka mure selle pärast, et riigi (maksumaksja) raha kasutataks kõige efektiivsemalt. See tähendab, et raha ei raisataks selleks, et rahuldada inimeste madalaid ja mõttetuid kirgi.
Just nimelt mõttetu kirg on rämpsraamatute lugemine, mis ei anna inimesele vaimselt mitte midagi. Muidugi tõusevad taolise kirjanduse austajad tagajalgadele, virutavad rusikaga vastu rinda ja hakkavad kirema oma suurtest ja vankumatutest õigustest neid lugeda. Jah, te võite rahuga neid lugeda, võite ka rämpstoitu süüa, kuid tehke seda oma rahade eest ja kui te siis vastavalt vaimselt ja füüsiliselt mandute, siis süüdistage selles iseennast.
Makse võetakse kõigilt, olenemate inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest. See on riigi toimimiseks vajalik ja loomulik. Kuid mida selle rahaga teha, seda otsustagu siiski haritud inimesed. Huvigruppe ja enda arvates kõige õigemal teel olevaid inimesi on külluses. Nemad on varmad kritiseerima kõiki teisi, neilt endilt ei tohi aga midagi nõuda.
Esiteks peaksid sellised "tarkpead" vait jääma ja alustama sellest, et kuulevad endast targemate inimeste jutte. Kui siis mõistust on, võib intellektuaalselt küsimuses kaasa rääkida. Aga mida me Eestis näeme? Kõigil on suured õigused - "mina tahan ja nii peab olema", "minister on lollakas" jne. Kas peabki selle Rootsi ärimehe arvamusega nõustuma, et eestlased on end värdjateks joonud?
Niisiis riik peabki inimesi maksurahade eest harima. See on ka maksumaksjate endi huvides. Tõsi ta on, et ega rumal inimene sellest aru saa. Tema tipp on koos Cartlandi ja Kroonikaga aega veeta. See on tema tipp. Sellest saab ta aru, sest selline kirjandus on lihtne ja labane. See ei nõua süvenemist ja tõelist kaasamõtlemist. Kuid nii muutub inimene ka ise lihtsaks ja labaseks. Aga selline mandunud inimeseloom ei ole mitte sugugi riigi ja rahva huvides.
Ei saa olla nii, et inimene teeb mis tahab. Siin peabki riik talle hoolitsevalt appi tulema ja väärtkirjandust pakkuma. Sealt tulebki tarkus! Nii lihtne see ongi! Laisk ja loll inimene võib sellele lõputult vastu vaielda ja jäädagi korrutama oma suurest õigusest tarbida saasta. Juba selline kirglik saastkirjanduse eest võitlemine näitab, et inimesel on hariduse ja eriti harituse koha pealt palju vajaka.
Meil on kõigil õigus ja vabadus end surnuks juua, suitsetada, rämpstoitu süüa, vaimsele mandumisele viivat kirjandust lugeda jne. Kena, kuid riik ei pea sellist asja toetama. Meil ei ole ju anarhia. Meil on isegi kooliskäimine kohustuslik. Inimene on loomult laisk, ta ei viitsiks koolis ja tööl käia, kui ta ei peaks. Sama asi on ka enda vaimse arendamisega. See oleks väga hea, kui riik siin inimesele appi tuleks.
Kuid kuna me elame liigsallivas demokraatias, oli ka Langi ettepanek puhtalt soovituslik. Kas tema kritiseerijad said ikka sellest aru? Kuid kui eelistada harivat ja kultuurset kirjandust (kui on vaja valida), siis tuleks iseenesestki mõista sellist kirjandust eelistada. Küll siis inimesedki need avastavad. Või hakkavad ise kodus "võltscartlande" tootma? Ei usu, et valu sellise kirjanduse järele nii suur on.
Eks see ole ikka nii, et kritiseeritakse neid ministreid, kes midagi ka teevad, mitte ei tiksu vaikselt vegeteerides oma ametiaega ära. Samamoodi on korduvalt räuskavalt pööblilt võtta saanud kõrgelt haritud minister Aaviksoo. Kerge on kritiseerida, kuid raske oma halle ajurakke kasutada ja püüda asjast veidigi aru saada.
Paljud poliitikud teevad vaid selliseid otsusi, millest ei olene midagi ja mis ei ärrita kedagi. Kuid poliitikas on sageli vaja teha ka selliseid otsuseid, mis on ebapopulaarsed, kui siiski vajalikud. Selline poliitik satub reeglina harimatu pööbli kriitikatule alla. Aga mis sa sellistega ikka teed? Püüad neile heategu teha ka siis, kui nad sellele vastu seisavad!
delfi.ee

Inimesel on õigus ja vabadus rämpstoitu süüa. Aga kui ta on pärast paks ja haige, kas tast on riigile enam mingit kasu? Vabadustega ei tohi liialdustesse minna. Kui Cartland jätta ostmata, ei muuda see kellegi elu halvemaks. Kui aga kultuuri kirjandust ostmata jätta, siis on see kuritegelik inimeste eneseharimise võimalustest ilma jätmine. TV on niigi seebikaid ja meelelahutust täis, harivad raamatud on pea ainsad kohad, kust tänapäeval lihtinimene end harida saaks (ka maakohtades!).

Aga kui on valida, kas osta naistekas või kultuur-teaduslik raamat, siis valib vaid idioot nasiteka.

Ka nõukogude ajaga ei maksa siin hirmutada. Kõike saab teha hästi ja halvasti. Nõukogude aeg tegi meile ka paljud head asjad halvamaiguliseks, sest seda tegi okupatsioonirežiim. Nüüd kus oleme vabad, võime julgelt kasutada kõiki vahendeid OMA RIIGI edendamiseks. Meenutagu see siis kellegi meelest kasvõi natsi Saksmaad. Ja siis? Peaasi, et praegune olukord, kus isegi kõrgharitud ei valda korralikku eesti keelt, muutuks. Muide nõuka ajal oli ajakirjanduses ja kõrghariduses eesti keel palju puhtam, kui tänapäeval.
Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP