Veel üks utoopia langeb

Euro kaotas taas oma väärtust, kui purunes illusioon, nagu tooks Itaalias ühe vigast poliitikat esindava poliitiku väljavahetamine teise vastu, eurokriisile lahenduse.
Euro väärtus langes 16. novembril teist päeva Ameerika dollari vastu kui Itaalia 10-aastase riigivõlakirja tootluse tõusis üle 7% piiri, vahendas siis Äripäev. Dollar ja jeen on tõusnud enamus valuutade vastu. Eurole lisas negatiivsust ka uudis, et Saksa investorite usaldus langes 3 aasta madalaimale tasemele. See on aga alles algus.
Itaalias, nüüd juba ka Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias kasvavad probleemid toovad lähikuudel uue majandusliku allakäigu. Varem või hiljem peavad eurooplased raha trükkima, et päästa panku – mitte enam Itaaliat või Hispaaniat, vaid oma panku, sest see on kapitalistlikus liberaalagoonias muutumas vältimatuks.
Euro vabalangust peatavad veel vaid üksikud rumalad lootuskübemed. Raha juurdetrükk võrdub aga euro väärtuse langusega ja see omakorda inflatsiooni kasvuga, mille euroliit meie õuele toob. See sööb peagi ära vähimadki säästud.
Liberaalide ja vasakpoolsete unistus multikulti Euroopast on taas toomas kriisi, mille tagajärgi alles vaikselt aga kindlalt tundma hakkame.
Utoopiline projekt nimega Euroopa Ühendriigid kerjab oma eksistentsi haledaks pikendamiseks raha nii Venemaalt kui ka Hiinalt suutmata lahendada fundamentaalseid probleeme, mille alused palju sügavamal, kui vaid tekkinud võlas.
Seega näeme mitte ainult majanduskriisi, vaid veel ühe utoopia langemist peale NSVLi kokkuvarisemist.
Väliseliidi huve esindav ja täna Eestit valitsev liberaalvõim, kes kõige selle eest, mida me lähiaastatel üle elama hakkame, peaks kandma mitte üksnes mingit poliitilist vastutust, vaid ka kriminaalset vastutust.
Üks täielikust kollapsist odavam lahendus oleks riigi kontrolli suurendamine panganduses, nõrkade pankade suurematega liitmine või nende likvideerimine ning suutmatute riikide euroklubist väljaviskamine.
Ükski lahendus pole odav aga olukorras, kus igal juhul ootab ees senise süsteemi muutus, on küsimus vaid hinnas. Samal ajal aga allakäik jätkub, sest ei suuda olupoliitikud radikaalseid samme astuda. Ning seepärast ootabki kogu Euroopat ees alanduste ajajärk, millelt üritatakse tähelepanu eemale juhtida hirmujuttudega nn paremäärmuslastest, kes kohe-kohe ründamas olevat.
Ülejääb vaid soovitus hoiustada oma raha stabiilsemates vääringutes, kui on seda murenev euro.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/