MATTI ILVES: NII SEE ALGAB...

                                 ASTUME VASTU MOOLOKILE NIMEGA EUROOPA LIIT

Vikerraadios arutati küsimust, et hea oleks, kui Eesti kirjanikud hakkaksid kirjutama inglise keeles. Saaksid siis ju märksa suuremale lugejaskonnale ilma tõlkimata arusaadavaks ja ka kuulsus oleks kergem tulema. Toodi ka näiteid peamiselt vene-juudi kirjanikest, kes on nii läbilöönud. Praegu on see vaid arutelu ja lausa ulme, aga nii eesti keele väljasurumine rahvusliku kultuuri valdkonnast algabki.

Ühiskonnas tekitas teatavat vastukaja ka see, et kevadel võttis Tallinna inglise kolledž (TIK) esimese klassi IB-õppesse ehk inglise õppekeelega eriklassi vastu enamjaolt eestlasi. See tundb olema juba ingliskeelsete eestlaste kasvatamine ja peaaegu ümbrrahvastamine. Loomulik on muidugi see, et diplomaatilise personali ja tippspetialistide lastele Tallinnas Juhkentali tänavas asuva International School of Estonia´s antakse ingliskeelset haridust.
Euroopa Liidus võetakse ingliskeelne kasvatus kasutusele aga ette ettekäändel, et see aitab parandada laste konkurentivõimet. On koostatud EL Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’, ettevalmistused algasid sisuliselt koos Euroopa Komisjoni poolt algatatud Euroopa 2020 strateegia konsultatsioonidega 2009. aasta lõpus ja
2010. aasta alguses.
Ingliskeelse koolihariduse ning meditsiiniteenuste kättesaadavus omakorda pidavat looma eeldused rahvusvaheliste spetsialistide tulekuks Eestisse. Tihti on need rahvusvahelised "spetsialistid" vaid väikese haridusega töölised. On teada ka juhtum Suurbritanniast, kus riiki toodud ajukirurgid jpt. kõrgspetsilistid osutusid immigrantideks, kes olid suutelised tegema vaid kõige lihtsamaid töid.
Töötatakse ka lasteaedades ingliskeelse õpetuse sisseviimiseks ja muretesetakse, et paraku on inglise keele õpetamine lasteaedades praegu huviringi staatuses ning seda tehakse väga erineval tasemel. Mäletame hästi, kuidas võideldi vene keele sisseviimise vastu lasteaedadesse ja kõrgkoolidesse. Kas praegu ei tule samuti tõusta üles eesti keele kaitseks? See ei tähenda muidugi seda, et meil oleks midagi ingise keele oskuse vastu.

Ülikoolides on ingliskeelne õpe juba küllaltki tavaline. Suures osas algas see siis, kui Tartu ülikooli tolleaegne rektor Peeter Tulviste avaldas seisukoha, et ülikooli konkurentsivõime säilitamiseks on vaja suurendada ingliskeelsete ainete osakaalu kraadiõppe tasemel. Praegu toimub õppetöö kahes ülikoolis – Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis mõningatel erialadel juba inglise keeles. Maaülikool käivitab ingliskeelse maastikuarhitektuuri magistriõppe ja siia lisandub veel Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, kus kursusi loetakse inglise keeles, ning osa võivad võtta kõigi avalik-õiguslike kõrgkoolide bakalaureuse- kui ka magistritudengid. Erakõrgkoolides on ingliskeelne õpe aga juba täiesti tavaline, võideldakse seal ju välismsiste tudengite ja nende raha eest.
"Sirp" aga kirjutab: "Keele säilimise ja arengu üks võtmevaldkondi on kindlasti kõrgharidus ja teadus. Briti sotsiolingvistilt David Crystalilt pärineb mõte, et isegi sellised keeled, mida kõnelevad emakeelena kümned miljonid inimesed, ei pruugi end tuleviku suhtes pikas perspektiivis sugugi turvaliselt tunda, kui selles keeles kõrgharidust ei anta.       
Eesti keel kõrghariduse ja teaduse keelena on Euroopa mastaabis muidugi nooruke ja ühtlasi unikaalne: vaevalt võiks Euroopas peale islandi keele nimetada eesti keele kõrval veel mõnda nii väikese kõnelejaskonnaga keelt, milles on välja arendatud emakeelne kõrgharidus ja teadus."

Näib, et Eestis kulgeb EL-u eesmärk, kasvatada rahvused ümber Euroopa ühtseks rahvaks igati edukalt!
___________________
Lisan veel - Arengufondi endine juht Ott Pärna  ütles: "Usun, et alates aastast 2015 on meil teemaks inglise keele tõstmine Eestis teise riigikeele staatusesse ning 2020. aastal see saabki teoks." Siis pole ka põhjust ära ütelda vene keelele ja ongi sarnane olukord, kui tsaariajal - 3 kohalikku keelt.
M.I.