Nigel Farage: "Herman Van Rompuy, kes te olete!?"

Alates 1. detsembrist 2009 on Euroopa president Herman Van Rompuy. Tegemist on Belgia poliitikuga - sündinud 31. oktoobril 1947. „Veidral kombel“ ei kajastatud seda sündmust meedias eriti laialt, arvestades, et tervele Euroopale (ELi liikmetele siis) valiti president - esindaja. Milleks on see ametikoht vajalik? Nagu me teame, siis „parlamentaarses demokraatlikus“ riigis on presidendi roll üldiselt esinduslik. Kas nüüd peaks siis tulevast Euroopa Föderatsiooni esindama too sell? Samad küsimused tekkisid ka juba tuntud Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon esimehel Nigel Farage’l. Järgnev on otsene tõlge sõnavõttudest antud teemal.

Euroopa Ülemkogu 11. veebruari 2010. aasta mitteametlik kohtumine

Nigel Farage: 

Euroopa president – see kauaoodatud päev on käes. Meile öeldi, et kui meil oleks president, saaks temast maailmapoliitika suurkuju – isik, kes on viiesaja miljoni inimese poliitiline juht, isik, kes esindab maailmaareenil meid kõiki, isik, kelle töö on nii tähtis, et loomulikult makstakse talle rohkem kui president Obamale. Nojah, ma kardan, et me saime hoopis teie. Andke andeks, aga pärast teie ennist peetud kõnet… Ma ei taha olla ebaviisakas, aga teate, tegelikult on teil märja kaltsu šarm ja vähetähtsa pangaametniku välimus.

(Protestihüüded)

Küsimus, mille ma tahan esitada ja mille me kõik esitame, on järgmine: Kes te olete? Mina polnud teist kunagi kuulnud! Keegi Euroopas polnud teist kunagi kuulnud! Soovin küsida teilt, lugupeetud eesistuja: kes teie poolt hääletas!?

(Valjud protestihüüded)

Ja milliste vahenditega – ma tean, et demokraatia ei ole teiesuguste seas populaarne – on Euroopa inimestel võimalik teist lahti saada? Kas see on Euroopa demokraatia?

Mulle tundub siiski, et te olete pädev, suutlik ja ohtlik, ning mul ei ole kahtlustki, et te kavatsete saada Euroopa demokraatia ja Euroopa rahvusriikide vaikseks tapjaks. Te paistate jälestavat juba ainuüksi mõtet rahvusriikide olemasolust. Vahest tuleneb see sellest, et olete pärit Belgiast, mis mõistagi ei olegi mingi eriline riik.

(Vastuhüüded)

Kuid pärast teie juhikohale asumist oleme näinud, kuidas Kreekast on saanud kõigest protektoraat. Lugupeetud härra, teil ei ole üldse mingit õigust selles ametis olla ning ma võin kindlalt öelda, et räägin Briti rahva enamuse nimel, kui ütlen, et me ei tunne teid, me ei taha teid ja mida kiiremini teid pensionile saadetakse, seda parem.

Jerzy Buzek, Euroopa Parlamendi president:

Nagu te ütlesite härra president, et te ei tahaks olla ebaviisakas, eelistaksin mina jääda selle juurde.

Martin Schulz:

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis:

Ma olen teis, president Buzek, väga pettunud. Ei ole aktsepteeritav, et selles parlamendis, fraktsiooni esimees mitte ainult kritiseerib istungi esimeest, vaid kutsub teda ka „märjaks kaltsuks“. Ma ootan, et teie, president, selle inimese korrale kutsuksite. Ei ole õige, et see mees trambib selle maja väärikusel. Küsimus ei ole mitte ainult Suurbritannia EL-st lahkumises, vaid oleks parem, kui härra Farage astuks ametist tagasi, kui EL ja Euroopa parlament on nii halvad nähtused tema silmis.

Jerzy Buzek:

Tänan president, ma kordaksin täna juba kaks kuud tagasi president Farage’le öeldut. Säärased ülesastumised, mis on indiviidide reputatsiooni hävitamine, on Euroopa Parlamendis lubamatud ja ma rääkisin härra Faragega sellest ja juhtisin tema tähelepanu sellele. Mr Schulz, ma tahaksin öelda, et see on kuidas ma töötan, on minu viis sellega tegelemiseks.

[Nigel Farage küsib võimalust vastu väita]

Kas see on personaalne lausung? Saal on Teie.

Nigel Farage:

Teile ei pruugi meeldida minu sõnavõtud, aga lihtsalt hinnake oma käitumist – Teie – peale seda, kui Iiri inimesed hääletasid rahvahääletusel „Ei“, ütlesite meie grupile, et kui meie toetame eitavat hääletustulemust, oleme avanud ukse fašismile. Te ütlesite, et me olevat käitunud, kui Hitler ja natsid riigipäevahoones (ingl. k. Reichstag – tollane Saksamaa valitsus). Meid on kutsutud Danny Cohn Bendit poolt „vaimselt nõrgaks“. Teate, see ei saa olla ainult ühepoolne…

Buzek segab vahele:

See ei ole personaalne rünnak, härra president Farage, see ei ole personaalne sõnavõtt. Mul on väga kahju, see ei olnud personaalne avaldus. Me peame hoidma korda kõigis meie parlamendi eeskirjades.
Allikas: http://www.vabamotleja.info/index.php/africa/poeoerdumine/88-nigel-farage-qherman-van-rompuy-kes-te-oleteq