MATTI ILVES: USA PLANEERIB JÄRGMISE SÕJA ALUSTAMIST
USA, keda peetakse demokraatia eestseisjaks ja maailmas rahu kinlustajaks, on tegelikult aga imperialistlik suurriik, kes on enda jõukusele aluse rajanud sõdades. Kuidas siis pankurite ja ärimeeste jõukus saab sõdades sündida? Seda vaadake videost SIIT. Isegi Eesti maksis peaaegu terve esimese iseseisvusaja USA-le sõjavõlga ja osa jäigi maksmata seoses okupatsioonidega. Ameerika imperialistlike sõdade alguseks võib pidada 1898. aastal puhkenud Hispaania-Ameerika sõda. Sellest ajast peale on USA olnud pidevalt suuremates ja väiksemates sõdades ainult mõningate vaheaegadega tänapäevani välja.
Praegu on jälle küllalt soodne hetk algatada uue sõja planeerimist, vägede väljatoomine Iraagist on lõpukorral, Afganistaanist väljatulemise, küll häbi ja kaotusega, tähtaeg on ka kindlaks määratud ja äsja kuulutati lõppenuks sõda Liibüa nafta pärast. Sõda on ühtpidi riigile küllatki kulukas, aga rahad, mis voolavad pankurite ja suurärimeesete taskutesse kaaluvad riigi kulutused üles. USA kongressi sõltumatu uurimisinstituudi hinnangul on sõdadele Afganistanis ja Iraagis kulunud 610 miljardit dollarit ning igas kuus lisandub sellele 12 miljardit dollarit.
Nüüd USA-le soovitatakse sõja alustamist lausa suurriigiga. Soovitajaks on RAND Corporation, tulu mittetaotlev globaalpoliitika ajutrust, mis algselt loodi uurimuste ja analüüside koostamiseks USA relvajõududele, vahendab Black Listed News. Arvan aga, et USA ei ole selleks veel valmis, kui just Hiina ei hakka nõudma võlakirjade tagasiostmist, milleks Ameerika Ühendriigid ei ole võimelised.
Järgmine sõda toimub arvatavasti Iraaniga, see on aga hoopis tugevam vastane, kui Iraak ja Liibüa kokku. Oleneb muidugi sellest millise eesmärgi Iisreal ja USA endale seavad, kas pommitada lihtsalt puruks Iraani tuumarajatised, või kukutada valitsus ja viia Iraani kurikuulus liberaaldemokraatia. Viimasel juhul tuleb sõda verine ja kauakestev, mis on lausa võrreldav sõjaga suurriigi vastu. Loodan, et juudid ja USA ei võta seal kasutusele tuumarelva, aga selles ei saa loomulikult kindel olla.
Alates 2006. aastast Lääneriigid soovinud ja nõudnud, et Iraan loobuks oma tuumaprogrammi laiendamisest ja uraani rikastamisest. Iraani kinnitusel on tuumaprogrammi arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle varjus töötatakse välja tuumarelva. Vaatamata ÜRO Julgeolekunõukogu on viimase 4 aasta jooksul korduvalt võtnud vastu Iraani suhtes rahvusvahelisi sanktsioone: finantssanktsioone, relvamüügiembargo, küll Iraani suunduvate laevade inspekteerimist. Vaatamata neile resolutsioonidele on riik jätkanud ka uraani rikastamist. Päevakorral on jälle uute sanktsioonide kehtestamine, mis ei saa kesta lõputult.
Kui Iraanil on tuumarelva väljatöötamise kava, siis on selles süüdi USA oma globaalse ülemvõimu ja Uue maailmakorra kehtestamise plaanidega, sest ükski enesest lugupidav ja iseseseivust hindav riik ei saa nendega nõustuda.
Arvatavasti liigub kõik jälle uue USA ja NATO liitlaste sõja poole ja seda juba lähiajal.
Eesti võimurid väidavad, et meie ei võtnud osa liitlaste algatatud Liibüa sõjast, aga varjavad seda, et meile läks see sõda maksma arvatavasti mitukümmend miljonit €, solidaarsus, pole midagi teha. Tõenäoliselt seepärast tõstetigi kaiseelarve 2,0 %-le rahvuslikust tulust, võlg tuleb tasuda. 2011 Kaitseministeeriumi eelarve - 279 945 739 €, 2012 on see 21,8% suurem.
Praegu on jälle küllalt soodne hetk algatada uue sõja planeerimist, vägede väljatoomine Iraagist on lõpukorral, Afganistaanist väljatulemise, küll häbi ja kaotusega, tähtaeg on ka kindlaks määratud ja äsja kuulutati lõppenuks sõda Liibüa nafta pärast. Sõda on ühtpidi riigile küllatki kulukas, aga rahad, mis voolavad pankurite ja suurärimeesete taskutesse kaaluvad riigi kulutused üles. USA kongressi sõltumatu uurimisinstituudi hinnangul on sõdadele Afganistanis ja Iraagis kulunud 610 miljardit dollarit ning igas kuus lisandub sellele 12 miljardit dollarit.
Nüüd USA-le soovitatakse sõja alustamist lausa suurriigiga. Soovitajaks on RAND Corporation, tulu mittetaotlev globaalpoliitika ajutrust, mis algselt loodi uurimuste ja analüüside koostamiseks USA relvajõududele, vahendab Black Listed News. Arvan aga, et USA ei ole selleks veel valmis, kui just Hiina ei hakka nõudma võlakirjade tagasiostmist, milleks Ameerika Ühendriigid ei ole võimelised.
Järgmine sõda toimub arvatavasti Iraaniga, see on aga hoopis tugevam vastane, kui Iraak ja Liibüa kokku. Oleneb muidugi sellest millise eesmärgi Iisreal ja USA endale seavad, kas pommitada lihtsalt puruks Iraani tuumarajatised, või kukutada valitsus ja viia Iraani kurikuulus liberaaldemokraatia. Viimasel juhul tuleb sõda verine ja kauakestev, mis on lausa võrreldav sõjaga suurriigi vastu. Loodan, et juudid ja USA ei võta seal kasutusele tuumarelva, aga selles ei saa loomulikult kindel olla.
Alates 2006. aastast Lääneriigid soovinud ja nõudnud, et Iraan loobuks oma tuumaprogrammi laiendamisest ja uraani rikastamisest. Iraani kinnitusel on tuumaprogrammi arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle varjus töötatakse välja tuumarelva. Vaatamata ÜRO Julgeolekunõukogu on viimase 4 aasta jooksul korduvalt võtnud vastu Iraani suhtes rahvusvahelisi sanktsioone: finantssanktsioone, relvamüügiembargo, küll Iraani suunduvate laevade inspekteerimist. Vaatamata neile resolutsioonidele on riik jätkanud ka uraani rikastamist. Päevakorral on jälle uute sanktsioonide kehtestamine, mis ei saa kesta lõputult.
Kui Iraanil on tuumarelva väljatöötamise kava, siis on selles süüdi USA oma globaalse ülemvõimu ja Uue maailmakorra kehtestamise plaanidega, sest ükski enesest lugupidav ja iseseseivust hindav riik ei saa nendega nõustuda.
Arvatavasti liigub kõik jälle uue USA ja NATO liitlaste sõja poole ja seda juba lähiajal.
Eesti võimurid väidavad, et meie ei võtnud osa liitlaste algatatud Liibüa sõjast, aga varjavad seda, et meile läks see sõda maksma arvatavasti mitukümmend miljonit €, solidaarsus, pole midagi teha. Tõenäoliselt seepärast tõstetigi kaiseelarve 2,0 %-le rahvuslikust tulust, võlg tuleb tasuda. 2011 Kaitseministeeriumi eelarve - 279 945 739 €, 2012 on see 21,8% suurem.
0 kommentaari:
Postita kommentaar