AJALOOST: VÄLISMAA AJALEHED NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIST EESTIS

The New York Times, 10. juuni 1940

(Teade Moskva korrespondendilt): "Nõukogude Vene teatas, et Eesti, Läti ja Leedu on nõustunud Vene vägede läbilaskmisega ja uute valitsuste moodustamisega nendes riikides. Teade avaldati nõukogude ametliku teadeteagentuuri TASS'i poolt ja tankid ning teised väeosad voolasid nendesse riikidesse."

Assoc. Press, 17. juuni 1940

"Nõukogude Vene väeosad marssisid vastupanu leidmata Eestisse, Lätisse ja Leedusse. Väed hakkasid liikuma ainult mõni tund pärast seda, kui Balti riigid olid andnud järele Nõukogude Vene nõudmistele. [...] Nõukogede Vene aktiivsust Baltikumis tõlgendatakse esimese sammuna Euroopa sõjast osavõtmiseks. Vene vägede koondamine Balti riikidesse toimus märksa suuremas ulatuses, kui see oli tarvilik nende väikeriikide vallutamiseks."

Assoc. Press, 18. juuni 1940

"Eesti valitsus moodustati ümber, mille juures Vene väejuhatus etendas aktiivset osa. [...] Lennuühendus Tallinn-Helsingi vahel, samuti laevaühendus on katkenud."

United Press, 22. juuni 1940

"Pahempoolne venesõbralik valitsus asus täna Eestis võimu juurde pärast veretut ülestõusu. Tallinnas Vabadusväljakul kandsid kaks tuhat demonstranti Venemaal valmistatud plakateid loosungitega: "Töölised, ühinege!" ja "Meie nõuame tööd ja leiba!" Vene sõjaväe komandörid ja eesti kommunistid pidasid kõnesid. Demonstrantidega liitusid vene soomusautod ja veoautod, milledes vene sõdurid laulsid revolutsioonilisi laule [...]

Relvastatud jõugud vallutasid Tallinna Toompea lossi ja tõmbasid üles sirpi ja vasarat kandva lipu. Vene sõdurid aitasid võtta politseilt relvi ja vallutasid politseijaoskondi. [...] President Päts püüdis pidada kõnet demonstrantidele, kuid ta sai ainult öelda: "40 aastat olen ma rahva kasuks töötanud, ega ole kunagi vahet teinud kapitalisti ja töölise vahel..." - kui ta maha karjuti. President ja valitsus alistusid. Ajutiselt võttis võimu üle "Kesktäitevkomitee" koosseisus: sotsialistide juht Neeme Ruus, ametiühingute sekretärid Otte Paevere ja E. Piirson ning advokaat Leonid Kahkra. [...] Õhtul pärast kella 10-et teatati uue valitsuse koosseis [järgneb loetelu].

Assoc. Press, 23. juuni 1940 teatab, et Eestis on alanud esimesed arreteerimised ja kõikjal lehvivad Eesti lipud kõrvuti Vene lippudega. Sündmuste käigust antakse pikem reportaaž. Teatatakse ka, et Berliini andmeil ei ole Saksamaa huvitatud sündmuste käigust Balti riikides.

Chicago Tribune, 23. juuli 1940

"Punane terror valitseb kõiges kolmes Balti riigis. On käimas lakkamatu ja süsteemikindel arreteerimine ning mehed punaste käesidemetega käivad kella 12-4 vahel ööseti inimesi arreteerimas, kes selle peale kaovad jäljetult. Mehed, naised ja lapsed aetakse voodist välja, viiakse autodega ära ja nad kaovad jäljetult. Tuttavate ja omaste järelpärimised on asjatud."

United Press, 23. juuli 1940

"Kindral Johan Laidoner, Eesti sõjavägede ülemjuhataja, arreteeriti ja on vangina teel Moskva suunas."

The New York Times, 24. juuli 1940 Erikorrespondent Otto D. Tolischus teatab:

"Punane terror sovetiseeritud Balti riikides, mis seni on viinud juba sadade isikute arreteerimiseni, omandas uue kurjakuulutava joone - nn. "rahvatribunalide" loomisega Eesti kommunistliku valitsuse poolt. Eestis avaldatud dekreet tribunalide loomise kohta näeb ette surmanuhtluse reetureile ja kuni 10 aaastase vangistuse nende perekonnaliikmetele. "Reetureiks" loetakse mitte ainult uue korra aktiivseid vastaseid, ka "sabotööre" ja "kahjureid" - kommunistliku praksise järgi isikuid, kes ei suuda uute võimumeeste nõudmiste ulatuses poliitilisi ja majandusalaseid kohustusi täita. Eesti siseminister Maksim Unt tõstis eriti esile üht liiki "reetureid", nimelt Eesti diplomaatilisi esindajaid välismail, kes keelduvad kodumaale tagasi pöördumast. Maksim Unti seletuse järgi hukatkse need diplomaadid kättesaamisel 24 tunni jooksul... Arreteeritud on ka endine Eesti Vabariigi president Konstantin Päts, Läti president Karlis Ulmanis, Läti välisminister Vilhelm Munters ja enamus kolme Balti vabariigi kodanlike valitsuste ministreid, nende hulgas ka Eesti välisminister Ants Piip."

Assoc. Press, 6. augustil 1940 Roomast:

"Itaalia fašistlik valitsus on tunnustanud Balti riikide annekteerimist Nõukogude Liidu poolt ja sulgenud Eesti, Läti ning Leedu saatkonnad."

The New York Times, 9. august 1940

"Järele andes Nõukogude nõudmistele USA välisministeerium teatas täna, et ta on sulgenud oma saatkonnad ja konsulaadid Eestis, Lätis ja Leedus. Ühenduses sellega tuleb teateid, et Eestis, Lätis ja Leedus on käimas massilised hukkamised ja salapolitsei on energiliselt tegevuses."

New York Daily News, 7. oktoober 1940

"Stalini punases paradiisis need nõukogude "vabariigid [s.o. Eesti, Läti ja Leedu] esinevad mitte ainult nimede, vaid ka numbri all - just nagu vangid vanglas... Kirjavahetuse saladus, kodu puutumatus, immuunsus arreteerimise vastu ilma kohtu arreteerimiskäsuta - kõik see kõlab nõukogude tegelikkuses nagu halb irvitamine nende mõistete üle." 

Allikas: http://www.hot.ee/v/vaikal/