RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 21. märts 2011

Kummardagu meie juhid Moskva või Brüsseli ees, tagumik jääb ikka oma rahva poole

Miks ei ole paljude meelest Eesti Vabariik arenenud nii, nagu loodieti siis, kui me oma iseseisvuse taastasime? Tundub nagu kogu pealtnäha ilusa süsteemi sisse on lipsanud mingi ravimatu viirus, mis visalt takistab Eesti organismi arengut meie Põhiseaduse vaimus. Mis siis on see parandamatu viirus?

Et seda kõike mõista, selleks tuleb vaadata tagasi algusesse, mil Eesti riik taasiseseisvus. Kuidas see taasiseseisvumine siis alguse sai? Kas rahvas võitles hirmsasti iseseisvuse taastamise nimel? Või tegid seda hoopis kohalikud kommunistlikud satraabid?
Kui nüüd aus olla, siis ei olnud ENSVs enne uutmist (persetroikat) eriti mingeid vabadusvõitluse ilminguid. Sellele isegi ei mõeldud. Igaüks nokitses omaette, vaatas kuidas paremini ära elada. Eelnevalt olid stalinlikud repressioonid rahva ärksama ja julgema osa hävitanud, järgi jäid ärahirmutatud ja tasalülitatud vagur mass. Ainult mõned üksikud, keda valdav enamus lollakateks pidas, pidasid tõesti vaimset vabadusvõitlust. Üheks selliseks oli näiteks Tiit Madisson, kes selle eest kuus aastat Gulagi vangilaagris ja asumisel pidi olema. Ta võiks õigustatult kibestanud olla, sest kommunistid jäid võimule ka pärast Eesti taasiseseisvumist. Kuidas tema pidigi reageerima, kui vabadusvõitlekjaid ja noorukeid represseerinud okupatsioonikäsilastest paljud ametisse jäid nagu ausad mehed, kellele ordeneidki rasvunud rinnale riputatakse. Väga sürreaalne olukord. Eriti kui võrrelda sellega, kuidas Lääne- ja Ida-Euroopas käituti pärast II maailmasõda sakslastest okupantide ja rahvusvähemusega. Aga meie oma president Lennart Meri teatas ju, et Eesti jaoks lõppes II maailmasõda alles 1994, mil Vene väed siit lahkusid. Kuid kuidas Eesti siis okupantidega käitus? Igatahes mitte nii, nagu Euroopas käituti pärast II maailmasõda.
Ei saa ju olla nii, et sa teenid oma maad okupeerivat repressiivaparaati ja pärast okupatsiooni jääd endiselt juhtivasse ametisse. Nagu mingit vastutust ei olekski? See on ohtlik pretsedent, sest annab ühiskonnale signaali, et okupatsioonivõimudega võib ilusti koostööd teha ja nende rahvahävituslikus töös osaline olla ning mingit karistust ei järgne. Kummaline maa see Eesti!
Kui NSV Liit poleks kokku varisenud, vaid oleks jõukas riik olnud, siis poleks enamus eestlastest mingit iseseisvust taga ajanud. See ongi see suur viga, et me peame mammonat olulisemaks, kui vabadust ja väärikust. Selline suhtumine haiseb kergelt prostituutliku mentaliteedi järele: olgu muuga kuidas on, peaasi et raha saaks. See et oma väärikus ja vabadus võõrale kupeldajale antakse ei häiri nagu üldse.
Just kupeldajad olid need meie kommunistidest juhid, kes kogu nõukogude okupatsiooni aja eesti rahvast Moskvale kupeldasid. See oli meie rahvale tõeline traagika. Aga mis kõige kurvem, need samad kommunistlikud kupeldajad korraldasid asja nii, et kui ükskord toimusid Eestis taas vabad valimised, siis valitavateks olid praktiliselt nad ise. Nii kindlustasid nad omale jäädavalt austava ameti - eesti rahva kupeldajatena. Ainult sellise väikse vahega, et enam ei kummardatud näoga Moskva poole ja tagumikuga rahva poole, vaid nüüd kummardati Brüsseli poole aga tagumik säras endiselt oma rahvale.
Tõesti - mis on ja kus on need Eesti huvid, mille eest meie juhid seisavad? Enne Euroopa Liitu minekut lubati ju suure suuga, et seal võideldakse Eesti huvide eest. Aga mida me nüüd näeme ja kuuleme? Eesti huvide seisukohast ei julgeta ju suud paotadagi. Samuti hirmutati meid Vene ohuga. Aga mis see viisavabadus ELi ja Venemaa vahel siis on? Siin mitteametlikult kakskeelses Eestis saab venelastel igati mugav olema. Kuid kas meie poliitikud on piuksatanudki midagi nende ohtude suhtes? Samuti ei julgeta võtta seisukohta multikultuursuse suhtes, vaadatakse üksnes ELi poole. Kuid nüüd, kus nii Inglismaa, Prantsusmaa kui ka Saksamaa poliitikud on mõõnanud multikulturismi läbikukkumisest, siis ehk julgevad ka meie poliitikud siin sõna sekka öelda. Pole ju saladuseks, et Eesti koos Lätiga on kõige suurema immigrantide-migrantide protsendiga väikeriigid. Meile oleks hukatuslik lisaimmigrantide sissevool.
Müüakse maad võileivahinnaga välismaalastele. Igaüks saab ju aru, et kommunistlikust orjalaagrist pääsenud rahvas pole sama jõukas, kui on vabas ühiskonnas elanutel või siis mõni ambitsioonikas suurriik. Mingist võrdsest konkurentsist ei saa siin juttugi olla. Siin peakski riik oma kodanikke ja maad kaitsma. Viige siis Eesti kõigepealt lubatud viie rikkama Euroopa Liidu riigi hulka või kui te seda ei suuda, siis tagage rahvale vähemalt ELi keskmine sissetulek. Enne kui te seda pole suutnud, on igasugune võõrkapitalile vabalt maa ja kinnisvara müümine selgelt elementaarsete konkurentsireeglite rikkumine. Kuritegu riigi ja rahva vastu.
Või on nii, et meie juhte ei huvitagi, kas Eestis elavad eestlased, neegrid, šhimpansid või marslased, neile näikse peamine olevat see, et siin elaksid (või omaksid vähemalt kinnisvara) võimalikult rikkad maksumaksjad. Peaasi et meie poliit- ja ärieliidi kukrusse raha voolab. Kõik muu ei ole oluline. Liberalismus ja pragmantism!
Millal tulevad Eestis võimule poliitikud, kelle peamine eesmärk on iga hinna eest seista oma rahva ja riigi huvide eest, nagu sätestab ka meie Põhiseadus ning kes on vajadusel valmis oma tööle ise peale maksma ja selle nimel kasvõi nägima? Millal tulevad sellised poliitikud, kes on valmis suurvõimude tahtmisele ei ütlema ja vajadusel ELi ülbitsemisele ja Eesti siseasjadesse sekkumisele vastu astuma ning kes seisavad ennekõike oma rahva eest, mitte väliskapitali ja suuräride huvide eest?
Nüüd võidakse muidugi öelda, et me ei saa nende suurvõimude vastu midagi, meil on lepingud jne. Siiski on Eesti Põhiseadus üle kõigist teistest lepingutest ja kõik muu peab selle jõu ees taanduma. Kui me ikka ütleme, et enne välismaalastele ja nende tankistidele maad ei müü, kui eestlase elatustase on sama mis osta sooviva isiku maal, siis oleks see igati ootuspärane käik Eesti juhtide poolt. Teisiti nad käituda ei saakski. Aga kahjuks seda me Eestis ei näe. Näeme hoopis vatupidist käitumist.
Maa läheb maailmas järjest rohkem hinda. Maailma rahvastik kasvab ja vajadus toidu ning joogivee järele aina suureneb. Eestlased võiks pigem ise oma maad harida ja saadusi müüa, selle asemel, et suured välismaised konsernid meie mulla väetiste ja mürkidega ära mürgitaksid. Maa hind on suurem, kui meie urbaniseerunud poliitikud ettekujutadagi oskaksid. Muidu nad nii kergekäeliselt Eestit maha ei müüks.
Ega eelneva heietusega muud öelda ei tahtnudki, kui vaid meelde tuletada, et kas ei hakka juba aitama neist ekskommunistidest, kellest üleöö kapitalistid said ja kes vajadusel taas üleöö kommunistideks või jumal-teab milliseteks -istideks muutuda võivad? Nemad olid need, kes taasiseseisvuse ajal ärksama rahva sabas ettevaatlikult sõrkisid, et vaid oma positsioone säilitada. Mäletame nende truudusest nõretavaid avaldusi, et notsionalistide ja imperialistide sepitsused Nõukogude Eestis läbi ei lähe ja mingit tagasiteed kommunismilt ei ole. Hurjutati rahva ärksamat osa. Kas sellise nõukogude orjaliku koolitusega juhid ja nende väljakoolitatud õpipoisid on tõesti need, kes tulihingeliselt eesti rahva ja riigi huvide eest seisavad igal rindel ja kõhklematult?
Nüüd kus valimised on tulemas, tasuks selle kõige üle veidike mõelda. Selle, mille Eesti on saavutanud, on ta saavutanud sinu ja minu ennastsalgava tööga. Ükski erakond ei saa siin au endale võtta. Targal juhtimisel saab igasugune kollektiiv end efektiivselt ära majandada. On vaja vaid tarka juhtimist ja eesmärki. Eesmärgiks ei saa olla rikkus iga hinna eest, sest see tähendaks ka seda, et oluline on rikas Eesti ilma ühegi eestlaseta. Kas meie erakondadel on need ideed ja eesmärgid, mis tagavad Eesti riigi ja rahva säilimise igavesti? Või töötavad nad hoopis sellele vastu?
Soomes pääsesid parlamenti soomlaste huve esindavad Põlissoomlased. Seda vajaks ka Eesti. See lünk on kahjuks meie poliitmaastikul täitmata. Pole sellist erakonda, kes tegeleks jäägitult vaid Eesti huvidega ega takerduks teise-, kolmanda-, ja neljandajärgulistesse probleemidesse. Eesti erakond tegelegu vaid Eesti küsimustega ja panustagu oma ajupotensiaal 100% Eesti edendamisse!
Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/

1 kommentaari:

Unknown 21. aprill 2014 20:07  

kui oli euro referenduum, siis k6ik oli u'tlenud ei, kes oli ha'a'led kukku loenud siis?

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP