NSBLOGI: Liibüa õppetunnid ja augud planeeringutes

Jälgides paralleelselt sündmusi Liibüas ja kuulates hiljuti taaskordset justkui lindilt korduvat lugu sellest, kui tore, tõhus ja usaldusväärne “vihmavari” on NATO, tekkisid mõned mõtted.
Kogu kontorikindralite loodud kaitseplaneering lähtub sellest, et NATO kohe meile appi sajab, kui vaja. Sellest lähtuvalt toimuvad riigihanked ja näiteks soomusvägede arendamine. Kategooriliselt keeldutakse aga lennuväe arendamisest.
Ometi eeldavad kontorikindralid, et maaväed peavad kuni abistajate tulekuni vajadusel vastu. Kuidas seda aga teha olukorras, kus vastasel on õhus suur ülekaal?
Kpt Toomse andis oma viimases artiklis ilusti mõista, et lootma jäämine ja artikkel 5 täitmise eeldamine ei ole meetod, mida peaks järgima.
Kui vaadata Liibüas toimuvat, siis kulus üle kahe nädala enne, kui lennukid lendama hakkasid, seejuures Saksamaa, üks suurimaid “abistajaid”, lasi kohe alguses end täis.
Tõenäoliselt kuuleme ka tulevikus oma saamatust väiksuse taha varjavatelt poliitikutelt, et oleme liiga väikesed ühe ja teise arendamiseks, samal ajal aga 1,3 miljardit eurot euroala riikidele makstes. See on summa, mille eest saaks nii uusi teid, koolitada töötuid, ehitada lasteaedu, toetada majandust kui ka luua toimiva õhuväe.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/