Venemaa tahab endale kaasaegset armeed ja sõjatehnoloogiat

  Venemaa on aastaid põhjendanud oma sõjaliste kulutuste kasvatamist ning armee totaalset ümberrelvastumist asjaoluga, et vene relvastus on moodsa maailma relvastusest kõikidel tasanditel maha jäänud.

Mõnikord eeldatakse, et venelaste selline jutt on propaganda ning sellega püütakse lihtsalt varjata rivaalidest veelgi suurema ülekaalu saavutamiseks ettevõetavaid tegevusi. Samas on enamuse eksprtide arvates venemaa selgitused selles mõttes põhjendatud, et peetakse tõenäoliseks väiteid vene relvatoodangu tehnoloogilisest mahajäämusest lääneriikide vastavast tehnoloogiast. Samuti ka vene armee moraalset ning struktuurset mahajäämust ning mittevastavust tänapäeva nõuetele.

Venemaa on viimastel aastatel tohutult panustanud armee arengusse. Pumbanud raha uute relvasüsteemide väljatöötamisse, ümberstruktureerinud armee toimemudeli, -juhtimissüsteemid.

Hiinlastele sarnaselt, kes ostavad (või hangivad muul moel) partneritelt (rivaadelt) sõjatehnikat ning viksivad selle alusel endale nö "oma" uudistoodangut, on ka venelased juba aastakümneid sarnaselt käitunud.

Kui venelastele oli varasemalt omane eelkõige see, et "oma" relvastust töötati välja spioonide abil või sõjalisel teel hangitud relvade uurimustulemustest saadud "legaalse" teabe abil, siis tänapäeval on olukord osaliselt muutunud.

Tähnapäeva kõrgtehnoloogiliste relvade väljatöötamine on sedavõrd kallis lõbu, et ka relvatootjad on hakanud finantsvõimalusi otsima läbi klassikaliste turupakkumiste.

Viimati mainitud moel relvade hankimine ei pruugi olla küll kõige odavam ostjariigi jaoks, ent on kasulik sellisel juhul kui ostetavate relvade abil saab kaasa kasulikke litsentse või võimaldab see hakata muul moel hankijariigi sõjatehastes analoogset relvastust tootma.

Venemaa relvastuse mahajäämust tunnistab siinjuures ka see asjaolu, et riik on asunud moodsat tehnoloogiat välismaalt sisse ostma, selmet kulutada aastaid oma analoogi väljatöötamiseks, mis pealegi ei pruugi õnnestuda, eriti veel vene tootmiskultuuri arvestades.

Viimase aja näiteid ei pea ju kaugelt otsima. Alles see oli, kui Moskva ja Pariis leppisid kokku helikopterikandjate "Mistral" hankes, kus venelased said nii valmis laevad kui ka litsentsi nende juurdetootmiseks venemaa sõjatehaste.

Nüüd on järg jõudnud soomukite kätte. Värske teate kohaselt hangib venemaa Prantsusmaalt 500 VBL soomukit oma piirivalve- ja okupatsioonivägede jaoks. Tegelikult küll ametlikult piirivalvevägedele, kuid nagu teada, kasutab venemaa oma piirivalvevägesid ka naaberriikide territooriumite okupeerimisel (N: Georgia Abhaasias ja L.Osseetias, Eestile kuuluvate ida-alade okupeerimisel jne), siis väide nende masinate okupatsioonivägede kasutusse andmise kohta on ilmselgelt tõene.
Allikas:  http://bhr.balanss.ee/