MATTI ILVES: EESTI PROPAGANDA NÕRKUSEST

Meile on pidevalt räägitud, et Venemaa propagandistlikele avaldustele pole vaja iga kord reageerida ja Euroopa Liidus võime aeg-ajalt Venemaa poliitikale tähelepanu juhtides muutuda ühe teema riigiks. Arvan, et tegemist on lihtsalt valitsustegelaste ning poliitikute argusega, püütakse võimalikult "euroopalikult" käituda, Eesti riigist mittehoolimisega ja tagajärjed on nüüd käes. Isegi vennasrahvas soomlased ei mõista meid.
Toon järgnevalt väljavõtte  Jukka Rislakki ühest artiklist, "Raudse kanna survest pronkssõdurini - tähelepanekuid desinformatsiooni kohta":
"Pea kaks aastakümment tagasi jälgisid soomlased ja kogu Euroopa kaasa elades, toetust avaldades ja paremat lootes Balti riikide iseseisvumist. Pärast seda on palju muutunud ja meie huvi Balti riikide vastu on vähenenud, samal ajal kui nende maine on omandanud negatiivse varjundi.
"Balti riike ei okupeeritud, vaid nad astusid vabatahtlikult Nõukogude Liitu", "Balti riikidel ei ole kunangi olnud iseseisvuse eeldusi", "Eesti tegi 1930-ndatel ja 1940-ndatel valed ja Soome õiged valikud", "Eestis ja Lätis diskrinimeeritakse vene vähemust", "Seal esineb apartheidi ja keelelist rassismi", "Venelasi peetakse teisejärgulisteks kodanikeks", "Baltlased mõrvasid juute - osalt juba enne sakslaste tulekut 1941. aastal", "Baltlased olid natsimeelsed ja teenisid SS-üksustes", "Praegustes Balti riikides toimub fašismi taassünd", "Seal kirjutatakse ümber Teise maailmasõja ajalugu", "Õigeusu kirikut kiusatakse taga", "Balti riigid ei lase EL-l Venemaaga häid suhteid luua", "Kümned tuhanded eestlased tulevad ja võtavad leiva Soome tööliste laualt", "Lõunast tulevad meile narkootikumid, prostituudid ja kuritegevus".
Need on mõned väited, mida võib kuulda ja kohata isegi ajakirjanike ja teadlaste kirjutatud raamatutes."
Eestisse on jäänud vaid mõned üksikud välisajakirjanikud ja info siit saadakse peamiselt Moskvas olevate ja vene keelt oskavate korrespondentide kaudu. Pole siis midagi imestada, et see informatsioon tihti ei vasta tõele.
Eesti poliitikute mõningaks õigustuseks võib ütelda seda, et meie ajalugu on ka raske välismaalastele selgitada, okupantidele me sõjaliselt vastu ei hakanud; president Päts vahetas valituse okupatsioonijõududele sobiva vastu välja, andes kõik vajalikud allkirjad, mis sest, et ta tegi seda surve all ja vaevalt paljudel eurooplastel on üldse huvi ja kannatust süüvida väikeriigi ajalukku. Üldiselt arvan, et me jäämegi ajalugu selgitama... Seepärast tuleb venelastele vastata samuti räige propagandaga (kasutates samu vahandeid mida vastased), millega meie poliitikud pole toime tulnud.
Pilt: Jutlustaja, Viiralt 1933