RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 15. märts 2011

NSBLOGI: Miks liberalism ei tööta?

III
Liberaalid usuvad ettevõtjate ja tarbijate ratsionaalsesse käitumisse, mis tagab ka majanduse efektiivsuse. Liberaalse laske teha, lase olla mõtte kohaselt on majanduskriiside põhjuseks riikide liigne sekkumine majandusse, sest see piirab majandusvabadusi ja turu iseregulatsioonivõimet.
Uusliberaalid jutlustavad majanduslangusest ja tööpuudusest kui majanduse vajalikust  kohandumisest kõikvõimsa turuga. Kuid usk efektiivsetesse finantsturgudesse ei lasknud enamikul majandusteadlastel ja analüütikutel ajaloo suurima finantsmulli esilekerkimist märgata, tõdeb tuntuim Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman . Kokkuvõttes tähendas see liberaalse majandusmõtte kriisi. Seetõttu on maailmas toimunud eemaldumine senisest uusliberaalsest mõtteviisist. Uus võimust võttev majanduspoliitika põhineb hästi unustatud vanadel John Keynesi ideedel, mida püütakse sobitada tänapäeva oludega.
Tänapäeval on pangad võtnud kasutusele mitmesuguseid uusi finantsinstrumente, mille suhtes libaraalid kaotasid igasuguse riikliku kontrolli. See võimaldas pankadel ja investeerimisfirmadel rajada mitmesuguseid petuskeeme.
Kuid ka Keynes-i ideede austajad on saanud aru, et  meetmetest ei pruugi arenenud riikide majanduste kriisist väljatoomiseks enam aidata, sest nende mahukad toetuspaketid on kasvatanud juba varem kõrget laenukoormat mõnede riikide välisvõla ajaloo kõrgeimale tasemele.
Kahtlemata on õige Keynes-i seisukoht majandusarengu tsüklilisest iseloomust, mis eeldab valitsuse valmisolekut ja oskusi majanduslangust pehmendada - investeerida ja luua töökohti siis, kui erasektor seda enam ei suuda teha.
1920-datel valitases kaks majanduslikku äärmuslust: liberaalne kapitalism ja nõukogude sotsialism. Üks ei sekkunud majandusse piisavalt, et vältida saabuvat suurkriisi ja teine sekkus liiga palju. Sellele lahenduseks pakkusid natsionaalsotsalistid omamoodi majandusliku balanseerimist.  Eraettevõtlus on lubatud(erinevalt nõukogude sotsialismist), kuid näiteks pangandus oli riigi tugeva järelvalve all ning riik teostas nelikaastaku plaane, mis tipnes töötuse täieliku väljajuurimisega, mis Suure Depressiooni ajal oli kasvanud kohutavaks. Kontroll majanduse üle 1930-date lõpus küll kasvas, kuid seda eelkõige lähenevaid välispoliitilisi sündmusi silmas pidades. USA kasutas jõuliselt riigirolli suurendamist, et kiirendada august välja tulekut. Seega on õigel hetkel sekkumine hädavajalik.
Eesti jõudis liberaalse valitsuskoalitsiooni juhtimisel Euroopa ühe suurima majanduslanguseni (2009.a. 15%).  Töötute arv jõudis rekordilise 137 tuhandeni. Väliskapitalile kuuluvad ettevõtted viivad kasumi Eestist välja maksuvabalt ning euro tulekuga pole Eesti saanud loodetud välisinvesteeringute kasvu.
Paul Krugman võrdleb majanduskriisi Balti riikides Suure depressiooniga. ”See, et paljud ametiisikud peavad Baltimaid edulooks, on Euroopa praeguse seisundi kohta üpris kõnekas.” Edasi tsiteerib Krugman Rooma riigi lagunemise aegse ajaloolase Tacituse sõnu ”Nad on rajanud kõrbe ja nimetavad seda rahuks.”
Liberaalne valitsemisviis õhukese riigi majanduspoliitika Eestis toonud kaasa mitte ainult kestvalt kõrge tööpuuduse, vaid ka riigi ja rahva erosiooni.
Kui aga riik oma elanikke ei aita ning seab äri- ja ettevõtjate huvid kõrgemale reakodanike huvidest, siis pole ju kodanikel riiki vaja. Üha julgemalt võib öelda, et projekt EV ehk seni liberaalide katselaborina toiminud Eesti on korduvalt läbikukkunud. Selle tulemusena on näha rahva jätkuvat ära pöördumist oma riigi usaldamisest ning tootmas marksimi kasvu. Viimasel on aga kalduvus viia riik ühest äärmusest teise ja teha läbi ka veel multikulti riikide vead.
Eesti peaks suutma vabaneda oma “jumalasõnaks” muutunud ideest, et turg ja euro lahendavad ka töötuse ja teised sotsiaalsed probleemid ning senisemast jõulisemalt sekkuda majanduse käekäikku.
Kasutatud allikad: I.Raig ” Majandus vajab muutusi” ja NSB.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/
2. osa:
http://staap02.wordpress.com/2011/03/05/miks-liberalism-ei-toota/
1. osa:
http://staap02.wordpress.com/miks-liberalism-ei-toota/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP