MATTI ILVES: MORAALIST JA EETIKAST TÄNAPÄEVAL

Tänapäeva ühiskonnas, liberaaldemokraatia tingimustes on moraali ja eetikaga lood enam kui kehvad. Tundsin huvi, kuidas meie koolides õpetatakse lastele moraali, eetikat ja kombeõpetust? Selleks võtsin ühendust ühe magistrikraadiga gümnaasimiõpetajaga.
Sain teada, et koolis midagi taolist lastele ei õpetata, neid distsipliine puudutatakse vaid osaliselt teiste õppeainete hulgas. Ka usunditeõpetus (mitte usuõpetus) on vaid mõningates koolides vabatahtliku ainena. Nii kui näeme, on olukord kurb.
Ometi pöörati juba vandes tsivilisatsioonides moraaliõpetusele suurt tähelepanu, toon ühe katkendi Jean-Noel Robert´i raamatust "Rooma":
"Vabariigi ajal arenesid välja ja särasid oma suurimas hiilguses peamised moraaliväärtused, mille üle roomlased nii uhked olid, seda eriti 2. sajandil eKr, kui nande üle mõtisklesid ka tähtsad antiikaja filosoofid ja ajaloolased, nagu nt Cicero. Esimene kõigist voorustest oli virtus, mis tähendab võimet käituda inimesena (vir), seaduste ja aureeglite koheselt. Seda iseloomustab julgus ja see koosneb, Luciliuse, Scipio Ameilianuse sõbra sõnade järgi, võimest "ära tunda õiget, kasulikku, ausat, seda, mis on hea või halb" ja "tunda oma iha piiri ja määra". Järgmine tähtis voorus oli pietas, mis tähendab võimet meeles pidada austavat kohustust olla inimlik oma isamaa ja perekonna vastu. Pietas nõuab ka fidese olemasolu, see tähendab inimestevahelist ustavust, vastatikust usaldust ja ausust antud lubaduse vastu. Siin puutume kokku rooma moraali põhialustega, ja need väärtused ühes teistega on oma suuruse ja vabaduse üle uhkust tundva rahva püsimise kõige kindlam vundament."
Meil on jäätud moraaliväärtuste, eetika- ja kombeõpetus täielikult perekonna hooleks. Aga palju nõukogude ajal kasvatuse saanud lapsevanemad suudavad lapsi selles osas harida? Selline olukord näib olevat meie juhtide kindel plaan, sest moraalitut ja kombelõtva rahvast on lihtsam valitseda.