RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 1. märts 2011

Vooglaid I: kutsun teid mõtlema Eesti elu üle


SI-83

Kaheksas ja viimane valimiste-eelne järjelugu. Nii nagu tekstitsükkel algas sotsioloogiaprofessor Ülo Vooglaiu käsitlusega demagoogiast, nii see tema mõtetega ka lõpeb, seekord teemal, mida mõned poliitikud ei tea, aga võiksid ja peaksid teadma.

Kui tahame, et riik hakkaks arenema, on vaja, et saadikuks ei oleks võimalik üles seada täielikke juhmardeid; ükski saadik ei pääseks Riigikogusse üle kahe korra; kõigi valimiste käigus uueneks vähemalt pool koosseisust; Riigikogu liikmeid saaks tagasi kutsuda, kui selleks avaldavad soovi vähemalt pooled valijad võrreldes tema häälte arvuga (sai valimistel tuhat häält, tagasikutsumiseks piisab 500 allkirjast samast valimispiirkonnast); kaasneks ka materiaalne vastutus.

Rahvaharidus on Eestis sedavõrd vilets, et valdaval osal elanikkonnast ei ole ettevalmistust oma põhiseaduslike õiguste kasutamiseks ja kohustuste täitmiseks, kodanikuvastutusest rääkimata. Suur osa valijaid ei adu, et hääletamise ja muu otsustamisega kaasneb vastutus tuleviku ees.

Valimisseadus ei võimalda valida inimesi, ent „valijad” oskavad oma hääle anda just enamkiidetud inimestele, saamata aru muust – valimisprogrammidest või erakondade saavutustest ja äpardustest. Kuigi hästi ei teata ka seda, kes poliitikutest on end nii rängalt kompromiteerinud, et nende edasi usaldamine ja eelistamine ei saa tulla enam kõne alla.

Neile, kes tahaksid põhjendamatult võimul püsida, on rahva harimatus kasulik, ent riigi ja rahva seisukohalt on minnalaskmine pehmelt öeldes vastutustundetu.

Valimiste ajal peab olema kogu rahva silm ja kõrv teritatud selleks, et asjatundjad ära tunda ning ausad valetajatest eristada.

Kutsun teid mõtlema Eesti elu üle ja looma Eesti edenemise uut, senisest paremat alust.

Mõned asjamehed-naised ei usu, et
•    poliitilises tegevuses osalemise eelduseks on harituse, informeerituse ja kogemuse ühtsus;
•    poliitikuks ei sobi ei profaan ega diletant; poliitik peab olema asjatundja – spetsialist, kas pürgib generalistiks;
•    koolis käidud aastate arv ja haridus ei ole korrelatsioonis;
•    nii, nagu pole kahekordset tervist ei saa olla ka kahekordset haridust;
•    õpe võib toimuda mitmetes keeltes (selles keeles, mida õppeks vajalikul määral vallatakse), ent haridus ei saa olla ei emakeelne ega võõrkeelne;
•    haridus on kultuuri funktsioon, subjekti valmisolek elukestvaks õppeks, tunnetuseks, loominguks, tööks ja muuks tegutsemiseks kooskõlas kaaskodanike ootuste ja lootustega;
•    haridust ei saa mitte keegi mitte kellelegi kuskil kuidagi anda;
•    poliitikuks olemise eelduseks on võime iseseisvalt ja täpselt mõtelda,
•    poliitik peab olema adekvaatne, kaine, tasakaalukas, arukas, tähelepanelik, hooliv,
•    poliitik peab suutma oma mõtte selgelt ja lühidalt ent ammendavalt (süsteemselt) sõnastada ja oma mõtted julgelt avalikustada - välja öelda (kirja panna), olgu nad programmilised ideed, strateegilised või taktikalised programmid, hinnangud või järeldused, ettepanekud, soovitused... ;
•    poliitikasse on läbi aegade üritanud imbuda inimesi, kes ei ole suutelised mingis professionaalsust eeldavas tegevusvaldkonnas rahuldavaid tulemusi saavutama;
•    põhjendamatult mingile positsioonile sattunud (trüginud) inimesed hakkavad pingutama selleks, et salastada, kes nad on, mida nad teevad ja mis neil välja tuleb;
•    salastamise õnnestumise korral püüavad ebakompetentsed isikud asjatundjad välja süüa, omasuguseid või rumalamaid juurde kutsuda ja seadustada kord, mille järgi ei ole lubatud nõuda, et „poliitikud” oleksid kompetentsed;
•    ilma teoreetilise, metodoloogilise ja metoodilise ettevalmistuseta saab lobiseda mistahes taamal, ent ei saa õnnestuda ei analüüs ega süntees;
•    ilma analüüsita ei ole võimalik saada usaldusväärset ülevaadet;
•    rahuldav saab olla vaid küllalt süsteemne käsitlus;
•    subjekti arengu eelduseks on looming, mille eelduseks on vabadus, mille eelduseks omakorda on kord...ja korraaustus;
•    krooniliseks kujunenud ajapuudus on ebakompetentsuse tagajärg;
•    kõrkus, ülbus, pealiskaudsus, valelikkus, hoolimatus jms omadused paistavad välja,
•    inimesed, kes on muutunud hoolimatuks, üleolevaks, kalgiks peaksid leidma omale sellise tegevusala, kus nad ei kahjusta ennast, teisi inimesi ega ühiskonda.

Riigikogu tegevus on väga vastutusrikas ja eeldab kõrget kvalifikatsiooni. Ekspertide hinnangul on Eesti Riigikogu saadikutest oma kohustuste täitmiseks enam-vähem pädevad ca 20 %. Mis juhtuks, kui Riigikogu liikmeks oleks edaspidi võimalik kandideerida vaid pärast avalikku debatti, milles on igaühel võimalik demonstreerida oma pädevust?

Allikas: Ülo Voogalid
Kontakt: vooglaid.ylo@gmail.com E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Allikas: http://www.si.kongress.ee/
Lugege edasi siit:
http://www.si.kongress.ee/vooglaid-ii-eesti-eliidil-puudub-tervikutunnetus-2.html
http://si.kongress.ee/vooglaid-iii-riigikogu-ei-ole-20-aastat-kaesitlenud-sotsiaalseid-protsesse-2.html
http://www.si.kongress.ee/vooglaid-iv-riik-on-sidestamata-2.html
http://www.si.kongress.ee/vooglaid-v-poliitilise-strateegia-koostamisest-2.html

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP