OLEG BUROV: ÜKS MÕTE VÕI ETTEPANEK

                    
 Pidevalt mõeldes kujunenud olukorrale Eestis ja otsides sellele lahendusi, tulin järeldusele, et on võimalik lahendada mitu probleemi ühe toiminguga. Põhiline probleem, minu arvates, on taastada oma põllumajandus ja sellest lahutamatu osana oma töötlev tööstus.  Esimese sammuna näen Riiklike mõisate loomist, kuhu põllutöödele värvata tänaseid töötuid, kes, olles raskes majanduslikus olukorras, peaksid hea meelega sõitma maale tööle. Ajapikku, harjunud ja tutvunud põllutööga, nad võivad alatiseks jääda elama maale tervete peredega ja isegi hakata arendama isiklikku majapidamist ja saaduste tootmist. Et tagada konkurentsivõime  läänest tuleva kemiseeritud ja seal riiklikult doteeritavate põllumajandussaadustega turul, juurutada maksusoodustused siseriiklikule toodangule. Selle mõtte realiseerimine võib taastada elanikkonna juurdekasvu maapiirkondades, arendada saaduste töötlev tööstus, tuues toidulauale keemiavaba puhas talutoit ja tagada elanikkonna hea tervislik seisukord ja vähendada kulud tervishoiule, ning varjatud kujul  käivitada reurbaniseerumine. Niigi vähesed maksumaksjad vabaneksid töötute ülalpidamisest ja pensionäridel tekiks lootus, et  saadavad  summad  võivad  suureneda.
   Riigikaitselisest seisukohast lisan, et igasugu sõjalised doktriinid nõuavad omada kolmekuulist strateegilist toiduvaru, aga unustatakse, et mis tahes ladu on võimalik õhku lasta, nii et strateegiline toiduvaru on oma siseriiklik põllumajandus.
   Probleemi raskuspunktiks aga on küsimus, kes hakkab seda tegema?  Kas Eestis on sellest huvitatuid inimesi ja kõrgametnikke?
__________________
1938. aastal oli Eestis 57 riigimõisa. Olgu see üteldud riigimõisa idee naeruvääristajatele.
M.I.