RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 28. detsember 2012

EUGEN VEGES: Abstraktse edu lummus takistab vajalike muudatuste tegemist


EPL: Siim Kallas: Võrreldes Eestit kõigi teiste Euroopa riikidega, ei saa ma jätta ütlemata, et Eesti näeb ikka päris hea välja. http://www.epl.ee/news/eesti/siim-kallas-jutt-sellest-kui-halvasti-eestil-laheb-on-absurdne.d?id=65459126
Hea ja halb on subjektiivsed mõisted. Mis ühele paistab heana, võib teisele paista halvana. Üksteisest mööda rääkimise välistamiseks, tuleks paika saada eesmärgilised eelistustes ja tulemuslikkuse mõõdikud.
Minu silmis paistab Eesti Euroopa suuremas pildis armetuna. Ärme hakakem hämama sisemajanduse kogutoodanguga ja taandama seda jõukusele. See küll lohutab, kuid ei innusta rõhuasetusi muutma. Madalalt tasemelt kasvamine pole kunst. See tuleb ponnistusi tegemata. Toetustest ja abidest tuleva majanduskasvuga pole põhjust uhkustada. Lohutust otsida sellest, et muidu läheks veelgi kehvemini, näitab saamatust. 
Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus on majanduskasvust olulisemad. Midagi poleks lahti, kui Eesti majanduskasv pöörduks languseks. Siis oleks vähemalt põhjust rõhuasetusi muuta. Kõrge maksustamine (sh varjatud) ja poliitiline laristamine ei saa lõpmatuseni kesta, varem või hiljem tuleb sellele piir panna.
Unustada ei tasuks ka seda, et kasv tingimustes, kus elanikud vaesestuvad – inflatsioon on kõrge, reaalsed maksud tõusevad (sh varjatud), sotsiaalsed tagatised lahjuvad – pole õnnistus, vaid tagasilöök. Üksikute ettevõtete edu ei anna põhjust rõõmustamiseks. Tõeline majanduskasv avaldub mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tulemustes, seda tunnetavad kõik.
Teiste riikide näitajatega kõrvutamisel ei tohiks unustada seda, et suhtarvud (protsendid), mida omavahel kõrvutame, pole võrreldavad. Nende saamisel kasutatakse erinevaid võrdlusbaase. SKT kasvuprotsentide, vaesuskordajate ja muude indikaatorite tuletamisel on Eesti võrdlusbaas teistest kesisem.
Eesti abstraktse edu lummus takistab vajalike muudatuste tegemist. Valitsussektori võlatase, maksulaekumine, riigieelarve ja muu analoogne, pole eesmärgid, vaid vahendid. Eesmärk seisneb kodanikkonna (mitte üksnes valitute) heaolu ja elukeskkonna parandamises. 
Hinnangute kujundamisel tuleb suhtumist muuta, vastasel korral jäävadki eestlased vooridena kodumaalt lahkuma, need, kellel selleks võimalused puuduvad aga teistest kehvemat elu elama.

Allikas: http://eveges.blogspot.com/

1 kommentaari:

Anonüümne 29. märts 2015 18:04  

Tähelepanu !!!

minu nimi on Mavis Carlos, i esindaja Aiico kindlustus laenu laenuandja äriühing Brasiilias, anname välja laenu 2% huvitatud määra, kui olete huvitatud võtke see e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd oma laenu üleandmine kohe. võite meiega ühendust võtta ka selle vandeadvokaat e-post: amaah.credit.offer@gmail.com ka. meie firma on kunagi valmis üle mingi summa teile alates 5000 € kuni 100.000.000 euro mõni teie projekti oleme kunagi valmis krediidi teid periood 1 või 2 nädal tehing.

my name is Mavis Carlos, i representative of Aiico insurance loan lending company in Brazil, we give out loan at 2% interested rate, if you are interested kindly contact this email:(maviscalos_laen_laenamine@outlook.com)now for your loan transfer immediately. you can also contact us on this barrister email:amaah.credit.offer@gmail.com also. our company are ever ready to transfer any amount to you starting from 5000 euro to 100.000.000 euro for any of your project, we are ever ready to credit you in an period of 1 or 2 week transaction.

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP