RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 15. november 2013

Venemaa-Euroliit: külm sõda on alanud.

Prantsuse ajaleht LePoint väidab, et nüüd pole enam kahtlust selles, et venemaa ja Euroliidu vahel on lahvatanud ulatuslik külm sõda. Toodud kirjelduse kohaselt peetakse sõja käimalükkajaks Ukraina staatust. Euroliit tahab seda suurt tükki enda külge liita. Venemaa aga ei lepi sellega, et ta kaotab oma mõju alt selle poliitilise koogitüki. Eriti solvav venemaa jaoks on asjaolu, et Ukraina on näidanud oma kaldumist Euroliidu suunas ja seda olukorras, kus Ukraina troonil istub seni üsna kindlalt Putini liitlaseks loetud kremlimeelse poliitilise - Regioonide Partei partei juht, endine kriminaalkurjategija Janukovõtš (ka Janukovitš). Osade vaatlejate arvates on vene-Ukraina lahkumineku põhjustajate seas oluliseks teguriks gaas ja gaasitarned venemaalt Ukrainasse, õigemini venemaa jäik poliitika selles küsimuses.
LePoint märgib olusid kirjeldades samas, et venemaa-Euroliidu külma sõja esimene lahing anti Leedu pärast. Leht kirjutab Leedust kui uue külma sõja esimesest ohvrist, kelle pimatööstusele antud löök teeb riigile kahju, hinnatuna ca 3 miljonit EUROt päevas. Kirjutatakse siinjuures ka venemaa üleolevast (ei midagi imestamisväärset) suhtumisest EL liikmesriiki. Näiteks kui Leedu peaminister püüdis probleemide lahendamise nimel võtta ühendust vene peaministri Medvedeviga, siis see ei õnnestunud. Kordades ei õnnestunud. Vastukontakti tegi Putini esimene abiline alles kolm nädalat hiljem.
Ei jäta leht meenutamast ka Moskva poolseid ideoloogilisi rünnakuid, millega ilmselt loodetakse Leedu ühiskonda lõhestada. Nimelt viidatakse Moskvast maailma "paljastatud" salauudistest (kuuldusi) nagu oleks Leedu president Dalia Grybauskaitė teinud noorpõlves koostööd vene KGB'ga. Leedu president on kremli "kõmukuuldused" karmilt ümber lükanud.
Lehe arvates on kõik eeltoodu aga vaid suure sõja algus.

ALLIKAS

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP