RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 16. juuni 2011

JANIS PUJATS: Homoseksuaalsuse pealesurumise vastu tuleb protestida

Lisatud: 15. juuni
Saada sõbrale

Artikkel ilmub koostöös portaaliga De Civitate
Riia katoliku kiriku peapiiskop kardinal Pujats heidab valgust homoseksuaalsuse küsimusele, osutab parimatele vahenditele võitluses selle patuse praktika vastu ning selgitab põhjusi, miks ta sellega võitleb.
Mis soodustab homoseksuaalsuse levikut?

Kardinal Pujats: Ühelt poolt soodustab homoseksuaalsust kaasaegse meedia poolt propageeritav pidurdamatu seksi-kummardamine ja samuti tõsiasi, et seda pahet edendatakse mõnel maal vääritimõistetud "inimõiguste" nimel. Teiselt poolt sillutab homoseksuaalsusele teed usu puudumine ja süvenev moraalne allakäik suures osas ühiskonnas.

Miks on nii paljud inimesed homoseksuaalsuse leviku suhtes ükskõiksed?

Kardinal Pujats: Need, kes Jumalasse ei usu, ja kristlased, kes ei pea oma usku oluliseks, on selle probleemi suhtes kõige ükskõiksemad.

Miks nad niimoodi toimivad? Lubage, et toon teile ühe näite olukorrast mu omal maal. Terve grupp inimesi valitsuses sõltuvad rahaliselt ja administratiivselt ühestainsast isikust. Tundes survet nad kas astuvad oma ülemuse poolele või - parimal juhul - on lihtsalt vait ja ilmutavad ükskõiksust, ehkki sügaval hinges nad selle isikuga ei nõustu. Riigiaparaadis võib isegi väike homoseksuaalidest funktsionääride rühm kergesti soovitud efekti saavutada. See probleem muutub veelgi hullemaks justiits-sfääris. Nõukogude ühiskonna repressiivset režiimi hoiti ülal funktsionäride vastastikuse sõltuvuse kaudu.

Ometi jääb nendel, kes usuvad Jumalasse kõigest oma hingest, selleks et ühiskonnas reaalset mõju avaldada, üle vaid organiseeruda ja anda oma eluga, mis on rajatud Kümne Käsu täitmisele, julgelt tunnistust Kristusest. Mitmesugused süsteemid muutuvad ja langevad, aga "Issanda tõde kestab igavesti", nagu ütleb Psalmide-raamat (Ps 116,2).

Oma kirjutistes homoseksuaalsuse kohta on paljud tunnustatud autorid, toetatud Pühakirja ja Magisteeriumi poolt, selle patuse praktika kategooriliselt hukka mõistnud. Neile viidatakse harva ning selle tagajärjel asuvad paljud katoliiklased antud probleemi osas sallivale seisukohale. Kuidas oleks võimalik ustavaid selle ohu eest kaitsta?

Kardinal Pujats: Kleerikutel on kohustus Piiblile viidates usklikele meelde tuletada, et Pühakiri mõistab hukka kõik ebapuhtuse vormid. Põhinedes Piiblile, saavad nad tuua esile esmased järeldused, et usklikke paremini suunata selles osas, mida saab ja mida ei saa sallida. Me peame jutlustama, et jumalik seadus ja loomuseadus on püsivad ja muutumatud. Need, mis muutuvad, on rahvaste ja parlamentide seisukohad ja seadused, mida nad loovad. Seepärast ei saa ükski seadusandlik kogu kõrvaldada Dekaloogi, sest see tugineb loomuseadusele, kindlustades ühiskonna eksistentsi.

Me peame ütlema, et ei tohi kustutada piiri hea ja halva vahel, selle vahel, mis on lubatud ja mis on keelatud, piiri, mis on selgelt kehtestanud jumaliku seaduse poolt. Lõpuks, me peame kinnitama, et homoseksuaalsus on omandatud pahe, mida võib võrrelda sõltuvusega narkootikumidest, alkoholist, tubakast, jmt, nii et neid, kes seda praktiseerivad, ei saa käsitleda "vähemusena".

Me peame ütlema, et seksuaalset perverssust ei saa sallida avalikus sfääris nii, et see häire ei kujuneks kogu ühiskonna jaoks halvaks eeskujuks. Kui kellelgi on kalduvus pahele, tuleb seda pahet ohjata ja seda ravida. Seda ei või seadustada ega kaitsta, apelleerides vääralt inimõigustele. Homoseksuaalsus ei ole seksuaalne orientatsioon, vaid seksuaalne perversioon.

Iga kord kui Kirik protesteerib homoseksuaalsust soosivate seaduste vastu, tuuakse vastuväide, et Ta sekkub poliitikasse. Mida ütleks Teie Eminents selle süüdistuse kohta?

Kardinal Pujats: Kirikul on õigus protesteerida, kui riik surub homoseksuaalsust peale. Religioon ja moraal on Kiriku eriomase kompetentsi valdkonnas. Mõistes homoseksuaalsuse hukka, ei ületa Kirik oma kompetentsi piire. Vastupidi, valitsused ja parlamendid on need, kes ekstrapoleerivad oma kompetentsi, püüdes muuta jumalikke seadusi ning arusaama voorustest ja pahedest.

Veelgi enam, paljudes maades Püha Tooli ja valitsuste vahel sõlmitud kokkulepped tagavad Kirikule väljendumisvabaduse. Samuti tagavad need usklikele "võimaluse vabalt ellu kutsuda ja levitada kristliku usu põhimõtetest lähtuvaid sotsiaalseid, kultuurilisi ja hariduslikke initsiatiive (Püha Tooli konkordaat Lätiga, punkt 9).

Kiriku ja riigi lahutatuse põhimõte osutab vaid mõlema osapoole kompetentsile. Mõnel maal moodustavad Katoliku Kiriku liikmed kodanikkonna enamuse. Kas saab riik eksisteerida, kui need kodanikud sellest kunstlikul moel eraldatakse? Nii usklikud üldiselt kui ka piiskopid on igaüks oma vastava maa kodanikud koos kõigi sellest tulenevate õigustega. Ning neil on samuti õigus protesteerida ebamoraalsete seaduste vastu.

Reaktsioonina piiritaguse homoseksuaalse lobby survele võeti Lätis vastu seadus, millega kehtestati abielu mehe ja naise vahelise eksklusiivse liiduna. Kuidas protesteerivad lätlased Euroopa Liidu poolt avaldatava surve vastu, mis soodustab homoseksuaalsuse levikut?

Kardinal Pujats:
Seistes vastamisi homoseksuaalse propaganda kasvava survega, võttis Läti parlament 2005. aastal vastu seadusmuudatuse, millega kehtestati, et riik "kaitseb abielu ühendust ühe mehe ja ühe naise vahel" - nõnda välistades homoseksuaalse kooselu seadusliku tunnustamise. Kõikide ühine hääl nendes moraaliküsimustes on oluline tegur võitluses selle seksuaalse väärastuse vastu Lätis. Just selle tõttu tühistas peaminister 2007. aasta 13. veebruaril homoseksuaalide poolt parlamendile esitatud seaduseelnõu.

Katsed korraldada Riias "homoseksuaalseid paraade" on praktiliselt lakanud. Nende asemel on kristlased korraldanud suvel Perekonna Püha piduliku marsiga läbi pealinna tänavate. Toimub ka kontsert ja jagatakse tunnustust silmapaistnud perekondadele. Kristlased kasutavad ka televisiooni, raadiot ja ilmalikku pressi, mis on Kiriku suhtes sõbralik.

Kui homoseksuaalid valmistasid ette seaduseelnõu ja esitasid selle parlamendile, saatsid 200 kooli õpetajad peaministrile protestikirja. Ühe kuuga kogusid erinevate koguduste usklikud üle 17000 allkirja, paludes parlamendil homoseksuaale soosiv seadusettepanek tagasi lükata.

Meedias ilmuvad homoseksuaalsust soosivad artiklid, aga midagi ei kirjutata sellest ühiskonna osast, mis homoseksuaalsust otsustavalt vastustab. Kas Teie Eminents võiks seda selgitada?

Kardinal Pujats:
Ei ole midagi uut väites, et absoluutne enamik ühiskonnast pooldab normaalset perekonda. Seega ei ärata enamuse seisukoht ajakirjanduse huvi. Kuna homoseksuaalsus on seotud skandaalsusega, on see aeg-ajalt ajakirjanikele ettekäändeks, et asetada see tähelepanu keskmesse.

Selles asjas ilmneb huvitav tõsiasi: analüüsides seda küsimust ei otsi nad selle olemust, vaid kuulutavad a priori, et homoseksuaalid on diskrimineeritud "vähemus". Sel juhul õigustab "vähemuse" staatus automaatselt mistahes ringkonnas nende isikute vastuvõtmist, kes praktiseerivad mingit pahet nagu narkosõltuvust ja alkoholismi.

Mõned kuud tagasi kritiseeris Poola liberaalne ajakirjandus seda viisi, kuidas Teie Eminents võitleb homoseksuaalsuse vastu. Ilmus ka arvamusi, mis väljendasid mõtet, et on parem olla vait, kuna vaikus väldib selle populariseerimist. Mida Teie Eminents sellest arvab?

Kardinal Pujats:
Olukord on igal maal erinev. On fakt, et vaikimine oli viga nendes maades, kus homoseksuaalsus oli juba saavutanud õigused. Vaikimistaktika oli sobimatu ka Läti jaoks. Homoseksuaalsus ei olnud siin edukas kuna see kohtas takistust nagu ma ennist mainisin. Loomulikult mõistab Kirik hukka vägivalla, aga Ta ei vastuta selle eest, mis toimub tänavatel, kui paraadide organiseerijad kohtuvad vastastega. Korra tagamine tänavatel on politsei asi.

Ühendriikides on ilmunud liikumine, mis edendab seksuaalset puhtust, eelkõige noorte seas, kui vastust selliste haiguste levikule nagu näiteks AIDS. Ülikoolides tegutsevad aktiivsed rühmad edendavad hoidumist abielueelsetest seksuaalsuhetest. Kahjuks on Euroopa EL-i juhtnööride kohaselt "sunnitud" edendama ebamoraalsust. Kuidas me saame selle vastu võidelda?

Kardinal Pujats: Selleks, et hajutada pimedust, on vaja valgust. Eelkõige tuleb järgida seda ideaali: "Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad Jumalat näha" (Mt 5,8). Me peame elama vastavalt usu nõudmistele, praktiseerides seda kasvõi ainult üks päev. Siis lööb tuli särama. Pärast teist päeva... kolmas päev, ja nii edasi... Suurim hüve, mida saab abikaasadele pakkuda, on hool [seksuaalse] puhtuse eest. See on väga tähtis ka veendumuse jaoks, et abielu-eelsed seksuaalsuhted on kurjast, niisamuti kui kedagi pole vaja tänapäeval veenda, et vargus on taunitav tegu.

Jumal seadis seksuaalse naudingu abikaasade jaoks lastesaamiseks ja nende perekonna tugevdamiseks. Inimesed, kes enne abielu seksuaalset kokku elavad on vaid seksuaalse naudingu vargad. Nad kasutavad ära seda, mille Jumal seadis üksnes abikaasade jaoks. Seda tehes haavavad nad iseendid ja oma perekondi, sest ükski patt ei jää negatiivsete tagajärgedeta. See patt haavab ka ühiskonda. Kui keegi teeb seda enne abielu, näitab ta, et ta hiljem võib ta rikkuda ka abieluseadust. Puhtuse eest enne abielu tuleb võidelda igal maal, sest see on kogu ühiskonna huvides.
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP