RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 29. juuni 2011

MATTI ILVES: KAS EESTI PÕLLUMAJANDUS SUUDAB VEEL OMA RAHVAST TOITA?

Toon alguseks kaks kirja:

Tere!

Pöördun Teie poole andmete saamiseks meie põllumajandustoodangu kohta. Euroopa Liidu tingimustes, kus meil on toetused põllumajandusele märksa väiksemad kui EL-u vanades riikides, huvitab mind küsimus, et kui palju Eesti põllumajandus suudab veel toita oma rahvast?
Teravili, piim, liha, kartul, meil kasvatatavad juur- ja puuviljad; millise osa sisetarbimisest suudab Eesti põllumajandus veel katta? Jään lootusrikkalt Teie vastust ootama.

Lugupidamisega,
Matti Ilves

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM

Põllumajandustoodang

Lugupeetav härra Ilves

Eestis on Äriregistri andmetel 01. jaanuari 2011 seisuga 16364 ettevõtet ja füüsilisest isikust ettevõtjat, kes tegutsevad põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse tegevusalal, põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) andmetel on neist ligikaudu 7 000 professionaalset tootjat. Kuigi Eestis on otsetoetuste (sh täiendavate otsetoetuste) tase hektari kohta madalam kui vanades liikmesriikides on põllumajandustoodangu väärtus 2004. aastaga suurenenud 2010. aastaks esialgsel hinnangul ligikaudu kolmandiku võrra ning toote- ja tootmistoetuste maht samal ajal 2,2 korda.
Teraviljade kasvupind Eestis on 2010. ja 2004. aasta vördluses suurenenud 5% ning saavutanud 2009/2010 saagikuseks 120% taseme. Seejuures tarbimine on suurenenud 10%.
Kuigi veiste arv on peale Euroopa Liiduga liitumist vähenenud 5% (piimalehmade arv seejuures 18%), on piimatoodang suurenenud 4%, mis tähendab, et tootjad on panustanud peamiselt tõuaretusele, loomade heaolule ja ka kvaliteedinäiajatele. 2010. aastal ületas piimatoodang tarbimise kahe kolmandiku võrra, misstõttu piimaga isevarustatuse tase (162,5%) on Eestis väga hea.
Sigade arv on suurenenud võrreldes 2004. aastaga 2010. aastaks kümnendiku võrra, kitsede ja lammaste arv kaks korda ja ammlehmade arv üle nelja korra ning lindude arv on vähenenud 7%. Eesti konjuktuusiinstituudi andmetel oli 2910. aastal siseturu lihaga varustamise tase 83%. Kodumaine lihatoodang kattis siseturu vajadusi viimati 1993. aastal. Puuduolev liha imporditakse. Isevarustuse tase on viimastel aastatel järjest kasvanud. Kõige paremini suudab Eesti varustada oma elanikke sealigaga (100%), järgnevad veise- ja lambaliha (88,5% ja 86%), madalaim on linnulihaga isevarustuse tase (54%).
Kartulit on tootjad vähem kasvatama hakanud. Kasvupind on vähenenud peaaegu poole võrra, kuid kogutoodang vaid künnendiku. Samas on kartuli tarbimine samuti vähenenud viiendiku võrra, seda eelkõige loomasööda arvelt (kui 2005. aastal oli kartuli tatbimine loomasöödaks 44,2 tuh t, siis 2009. aastaks oli see vähenenud 12,7 tuhande tonnini), kuid isevarustuse tase jääb 86,5% juurde.
Avamaa köögivilja kasvupind on vähenenud 23%, kuid saagikus on suurenenud 22%. Tarbimine on suurenenud viiendiku võrra, misstõttu isevarustuse tase 2009/2010 saagiaasta andmetel 58,5%.
Puuvilja- ja marjakasvatajad on kasvupinda vähendanud üle poole, kuid kogusaak ja saagikused on olnud perioodil väga varieeruvad, misstõttu ka isevarustuse tase on aastate lõikes erinev ja jääb madalale tasemele (vaid 14,1%).
Tuginedes eelpool toodud statistilistele näitajatele, suudab eesti põllumajandus katta sisetarbimise piima, sealiha ja teravilja osas. Kartulit, köögi- ja puuvilja tuleb vajaduse katmiseks importida.

Lugupidamisega,
Andres Oopkaup
Põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsler

Jaa, nii kui toodud andmetest selgub, on olukord Eesti põllumajandusega päris hull. Põllumeest siin süüdistada ei tasu, nad on seatud lihtsalt ebavõrdse konkurentsi tingimustesse ja puuduvad ka kaitsetollid, et soodustada omamaist tootmist. Meil tuleb sisse vedada erinevat liha (peale sealiha), kartulit(!) ja ka Eestis kasvavat köögi- ja puuvilja. Liberaalvõimu tingimustes on jäänud ellu vaid suurtootjad, väiketootjad on pea kõik edukalt väljasuretatud ja Eesti on muudetud põllumajandussaadusi eksportivast maast - on jäänud veel piimasaadused, mida välja veetakse - importivaks maaks.

Kokkuvõtteks võib teha järelduse, et Euroopa Liidu tingimustes EI SUUDA EESTI PÕLLUMAJANDUS ENAM TOITA RAHVAST!
________________________
Lugege lisaks: http://rahvuslane.blogspot.com/2011/07/matti-ilves-veel-meie.html

2 kommentaari:

Anonüümne 6. august 2011 00:57  

Üks tähelepanek veel, vähemalt 95% põllumajandustoodasngust on kasvatatud mürkide ja kiirenditega st. nii taimse kui loomse toidu toiteväärtus on olematu ja inimorganism peab hakkama saama ja energiat kulutama sissesöödud mürkide puhastamisega. Ametlikel andmetel oli eelnenud aasta seisuga Eestis veel mahepõllundus maad ligi 100 000 ha, mis kataks eestlaste toiduvajadused. Kuna meil ei ole riiki, kes oma kodanikke kaitseb, siis tehakse kõik, et inimesi mürgitatakse edasi ja lastakse toitainete puuduses haigestuda.

Matti Ilves 6. august 2011 08:11  

Tänan kommentaari eest.

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP