RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 28. oktoober 2011

LEONHARD PALLON: Milleks meile Õiguskantsleri institutsioon?

Saada sõbrale

Põhiseduse kohaselt:
§ 1. Õiguskantsleri ülesanded
(1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle.
(2) Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.

Õiguskantsleril on oma tegevuse läbiviimiseks 50-st inimesest (tippjuristid??) koosnev kantselei, mille palgafond on üle 1 miljoni euro aastas. Kas nad õigustavad oma ülalpidamist? Mida me oleme kuulnud Õiguskantsleri kantselei tegevusest? Mitu Põhiseadusele vastuolus olevat seadust on 50 Õiguskantsleri kantselei kõrgelttasustatud juristi välja toonud? Kas kodanikud ise on kalleid kohtuinstantse läbides saavutanud Riigikohtult otsuseid seadusesätte Põhiseadusega vastuolus olevaks rohkem kui Õiguskantsleri kantselei? Kaks Õiguskantslerit leidsid, et riigikogulaste osalemine RAS-de juhatustes/nõukogudes REAHA EEST on Põhiseaduse vastane... ja tulemus näitab, et Õiguskantsleri arvamusega KÕRGEM JUHHTKOND ei arvesta - Õiguskantsleri kantselei koos Õiguskantsleriga on tühi koht!!

Seadusi vormistab ja võtab vastu Riigikogu - seadusandja. Seadusi valmistab ette Valitsus (Justiitsministeerium). Kuidas on siis lood meie seadusandlusega? Ammu on selge, et juriidilise hariduseta inimestel pole mõtet seadusi lugeda - nagunii ei saa seadustest aru. Kurb lugu on see, et seadustest ei saa üheselt aru ka uurijad, prokuratuuri ja kohtute juriidilise kõrgharidusega spetsialistid - mille muuga saab seletada paljude esimese astme (Maakohtud) ja teise astme kohtute (Ringkonnakohtute) otsuste muutmist Riigikohtus. Arvestades veel sellega, et:
1.Riigikohus ei võta kõiki kaebusi menetlusse - ning ei peagi põhjendama, miks.
2. Paljud kaebajad surevad enne ära kui jõuavad kadalipu Riigikohtuni läbi käia.
3. Kohtute riigilõivud on nii suured, et viivad kohtus õiguse nõudja pankrotti - nii ei jõuagi Riigikohtuni välja.
4. Suur osa kaebajatest ei jõua kohtuteed (advokaatide kallis teenus) kinni maksta.
5. Mõne Seaduse sätted on tehtud Põhiseaduse sätteid eirates sellised, mis välistavad edasise õiguse nõudmise ja sunnib Kohtuid kuritegusid seadusepärasteks tunnistama.
Põhiseaduse järgi peab Õiguskantsler jälgima seda, et seadused vastaksid meie Põhiseadusele. Mille eest makstakse Õiguskantsleri kantseleile palka? Arvata võiks, et seaduste vastavuse Põhiseadusega jälgimise ja kontrolli eest. Õiguskantsler oma kantseleiga sellega hakkama ei saa. Miks? Kas sellepärast, et on tööl kehvad juristid? Tundub, et Õiguskantsler on ainuke jurist oma kantseleis.
- Üle 5 aasta trahvis Falck bussijäneseid. Õiguskantsleri arvamuse järgi oli kõik korras. Ometi riigikodanike poolt Riigikohtusse pöördumise järel leiti, et trahvija tegutseb aastaid Põhiseaduse vastaselt.
- Üle viie aasta maksti Parkimistrahve. Mitte Õiguskantsler, vaid riigikodanik läks Riigikohtuni välja - ja Riigikohus tunnistas Parkimistrahvid Põhiseadusega vastuolus olevateks.
- Kaks Õiguskantslerit (ka riigikodanike korduvate näpunäidete põhjal ajakirjanduses) on leidnud, et raha eest riigikogulase osalemine ettevõtete juhatustes-nõukogudes on Põhiseaduse vastane. Ja tulemus? Seadusandja (RK) saatis Õiguskantslerid kukele -ja sinna nad läksidki.
Seadusandja ise ei pea lugu Põhiseadusest, Põhiseaduse järelevalvest ega enda poolt vastuvõetud seadustest (telefoniga rääkimine autoga sõites). Kas Valimisseadus on kooskõlas Põhiseadusega? Õiguskantsler leiab, et on. Põhiseadus ütleb, et valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.
Kas valimised on ikka ühetaolised - kui üksikkandidaat peab ise maksma kautsjoni ja tegema oma raha eest valimiskampaania, parteid saavad aga selleks raha riigieelarvest?
Valimised pole OTSESED ja ÜHETAOLISED kui mõnede puhul (parteide liikmed) kantakse kandidaatide hääled üle teistele valitavatele isikutele; teiste (üksikkandidaatide puhul) häälte ülekandmist ei toimu.
Valimised pole ühetaolised, kui parteide hääled summeeritakse ÜLE KOGU vabariigi, üksikkandidaatidel läheb arvesse ainult ÜHE ringkonna hääled.
Valimised pole OTSESED ja ÜHETAOLISED kui üksikkandidaat peab koguma isikumandaadi jagu hääli, samas partei-liikmetest kandidaadid ainult 10% saab Riigikogusse isikumandaadiga, 90% partei kandidaatidest saavad Riigikokku parteinimekirja alusel häältega manipuleerimisel.
Valimine pole OTSENE ja ÜHETAOLINE kui 250 häälega partei liige osutub valituks Riigikokku(parteinimekirja eelistus), teine kandidaat aga ei osutu valituks ka 3000 häälega.
Valimine pole OTSENE ja ÜHETAOLINE valimine, kui partei EIRAB VALIJA TAHET ja kannab üle ühtede kandidaatide hääled OMA TAGATOA ÄRANÄGEMISEL teistele kandidaatidele - valijalt luba küsimata.
Valimisliidud pole küll lubatud Riigikogu valimistel, kuid.... kui seadus lubaks luua Riigikogu valimistel MTÜ Valimisliit üksikkandidaatidest oleks see MTÜ (nagu Partei). Kas siis kanduksid ka üksikkandidaatide kogutud hääled üle kogu riigi ühte ühiskandidaatide ühiskatlasse?
Kas meie seadused Põhiseadusega vastavuses? Kaugel sellest. PS § 15: Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Õiguskantsler leiab, et see õigus on tagatud!! Kuid 70-80% meie elanikest EI SUUDA kohtusse pöörduda, kuna riigilõivud on nii kõrged ja advokaatide õigusabi hinnad nii kõrged. Õigus on - kuid õigust realiseerida on võimatu.
Näide muust (sadadest...? seaduste paragrahvidest?). seadusandlusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317. Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine.
(1) Menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui:...
(3) Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asja arutav kohus võib teha määruse, mille kohaselt võib väljavõte ilmuda ka teistes väljaannetes.
(5) Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Mida see siis tähendab?
Kohus saadab kutse kohtusse ilmumiseks. Kutse saaja on parajasti komandeeringus, välismaal, reisil..., kutse kättetoimetamise ajal kedagi kodus pole ja kohtukutset kätte ei saa. Avaldatakse teade „Ametlikes Teadaannetes“ (AT) kohtusse ilmumise kohta ( või avaldatakse teade Tagaseljaotsusest suure summa väljamõistmise kohta). Kohtukutse -Tagaseljaotsus loetakse kätte toimetatuks ja otsus jõustub peale „Ametlikus Teadannetes“ avaldamist. Kohtutäitur võtab suure summa pangaarvelt või müüb teie kinnisvara maha - kaevata pole kuhugi.
Teade avaldati „Ametlikes Teadaannetes“ ja loetakse, et Teie olete teate kätte saanud ja otsusega nõus. Mis siin imelikku on? Milles on seadus vastuolus Põhiseadusega? See SEADUSESÄTE KOHUSTAB tegema teatud tegemisi - kuid Riik ega Põhiseadus ei garanteeri nende kättesaamise võimalusi oma kodanikele. Mida siis Riik ja Põhiseadus ei suuda garanteerida selle seadusesätte täitmist IGA RIIGIKODANIKU POOLT??? Ametlike teadaannete LUGEMISEKS PEAB RIIK garanteerima: 1. Igal riigi perel on ARVUTI, MILLEST LUGEDA AMETLIKKE TEADAANDEID.
2. IGAL PEREL on arvuti, milles on ka internet. Igas Eestimaa paigas Kolkametsast Kaikaküla ja Kükitametsa puude vahele on INTERNET alati KÕIGILE KÄTTESAADAV.
3. Ka Kohtute ja muude ametiasutustega MITTEPUUTUV inimene ON KOHUSTATUD JA LOEB IGA PÄEV Ametlikke Teadaandeid (AT). See seadusesäte kohustab selleks IGA EESTI inimest lugema internetist „AT“. Neid tingimusi meie RIIK ei suuda tagada (arvuti, interneti olemasolu IGAS PERES, internetilevi kättesaadavus kogu Eestis, igapäevane AT lugemine IGAS PERES). Õiguskantsler leiab, et RIIK GARANTEERIB sellis võimaluse KÕIGILE ELANIKELE.
Kas see Põhiseaduse rikkumine teeb kahju Eesti elanikkonnale (lähtudes sellest seadusesättest)? On juba aastate jooksul inimestele alusetult kahju teinud ja teeb ka edaspidi.
Näide 1. Suli nõuab Teilt suurt summat raha ja paneb Kohtule Teie aadressiks aadressi kus ta teab, et Teid ei ole (või võtab kohtukutse vastu tema kaasosaline). Või esitab Kohus kutse „AT“ (mida te ei saa lugeda, sest pole arvutit, puudub inernet või ei loe iga nädal „Ametlikke Teadaandeid“. Kohtusse Te ei ilmu (sest kohtust ei tea Te midagi).
Kohus teeb teate Tagaseljaotsusest ning Kohtutäitur võtab rahasumma Teie pangaarvelt maha. Kohus väidab - Mis sellest, et elasite Tallinna asemel Karksi-Nuias, kohtukutse võtsite ikka Teie vastu - mis sellest, et Teie nimi on Lepp aga kutsele kirjutas alla Kasepuu. - Ts.asi nr 2-05-16681. Kohtutäitur võttis pangaarvelt maha viimse sendini iga laekuva summa (13 000 EEK-i), töötul polnud võimalust raha puudumisel Kohtutäiturit kohtusse kaevata. Millest pidi töötu elama, kui ka tööle asudes võttis kohtutäitur IGA LAEKUVA SENDI tema pangaarvelt maha. Teil pole kusagil midagi vaielda, sest kõik on Kohtu seisukohalt ametlikult ja seadust järgides tehtud. Kohtusse andnud endine tööandja „kasvatas“ summa 100-lt EEK-ilt poole aastaga 13 000 EEK-ile.
Näide 2. Teilt varastati 1997.a. pass. Passi varas, kasutades Teie passi, ostis telefoni ja kasutas seda. Teie tegite kohe ühe avalduse politseisse passi varguse kohta, teise politseiosakonda avalduse (Teilt varastatud passiga) võltsitud lepinguga telefoni ostmise ja kõnede kohta selle telefoniga. 2011.a. võtab Kohtutäitur Teie pangaarvelt Tagaseljaotsuse põhjal maha 1 200 Euri. Tuleb välja, et Tagaseljaotsus oli 2005.a. - Teilt varastatud passiga lepinguga ostetud telefoni eest - millest Teil polnud halli aimugi.
Kohus teatab Teile rahulikult: otsus on vastu võetud kehtiva seaduse kohaselt - nii kohtukutsed kui Tagaseljaotsus avaldati „Ametlikes Teadaannetes“. Pole tähtis, et Politsei kinnitab teilt passi varastamist ja varastatud passiga telefoni ostmist-kasutamist. Pole tähtis kas Kohus tunnistas passi varguse ja võltsisiku poolt tehtud lepingu õigeks - 2005.a. oli siis esitatud paberite järgi otsus õige.
Pole tähtis, et Kohus tunnistas seaduslikuks Teilt ebaseaduslikult raha võtmise. Koht otsusega võetakse Teie raha ära teo eest, milles Te ise osaline polnud. Kõik on MEIE SEADUSE JÄRGI õige. - Ts.asi nr. 2-05-6746
Tegemist on heade Seadus-õigus-kohtu tegevusega, mille eest meie inimestel kaitset pole. Tegelikku õiguskaitset saab alati teises ilmas - pöördudes Issanda Jumala poole. Mille eest siis Õiguskantsleri kantseleile nii suurt palka makstakse? Väga lihtne. 50 tugitooli poleerimise, seadusandluse kontrolli mittesekkumise eest, erikooli sisekorraeeskirjade, osade seaduste eelnõude lugemise ja arestikambrite sanitaarseisundi kontrollimise eest. AGA.... SEADUSTE Vastavuse kontroll Põhiseadusega??? See pole tähtis. Kui palju selliseid Kohtute lahendeid süsteemis SEADUS-ÕIGUS-KOHUS kohtute õiglasi otsuseid üldse on? Sada? Tuhat? Milleks siis meile rahaliselt kallist Õiguskantsleri Kantseleid ülal pidada? Piisaks ainult Õiguskantslerist.
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP