RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 28. oktoober 2011

Raun: Hiina võttis Euroopa hälli jõuliselt kaitse alla

SI-311

Saanud Brüsselis kõhutäie röstitud kammeljat spinatiga ning kolmese sorbetivaliku, leppisid Euroopa riikide juhid vastu tänast hommikut kokku, et seavad oma jätkusuutlikkuse-lootuse kolmejalgsele võluelevandile "rekapitaliseerimine", "fondivõimendus" ja "restruktureerimine". Kavas on pankade rekapitaliseerimine, peaaegu juba ametlikult päästefondiks ehk õlekõrreks nimetatud Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) võimendus ja erasektori võlgade restruktureerimine.

Tekst: Mait Raun

Ametlikult nimetatakse täna hommikul sündinud kokkulepet "Euroopa liidrite üksmeeleks ühisraha ähvardava võlakriisi lahendamises". Esimesed üleöö laekunud leevendusrahad paisatakse Kreekasse, mis on Euroopa kultuuri häll ja rahaühiku "euro" tunnusmaa. Kreeka kahe-eurosel mündil on kujutatud Europe röövimist.

Öise päästeplaani sisu

Sündinud plaani järgi nõustusid Kreeka võlakirjade omanikud VABATAHTLIKULT korstnasse kirjutama 50 protsenti võlakirjade väärtusest, mis tähendab 100 miljardit eurot. Pankadelt nõutakse põhikapitali suurendamist üheksa protsendi võrra, et luua puhver potentsiaalse kahjumi puhuks. Pangad vajavad 106 miljardit eurot, et need nõuded täita. Selleks on aega 2012. aasta juunini. 440 miljardi euro suurune EFSF hakkab saama lisaraha ja -võimu nii, et luuakse uus finantsmehhanism, mis "tõmbaks ligi erainvestoreid, kellel oleks huvi samuti võlgu osta".

Kõik see vähendab Kreeka võlakoormat 150 protsendilt 120 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Ehk siis ka pärast neid drakoonilisi samme, mis paiskavad kapitalismi kummuli, jääks võlakoorem väga suureks, ületades ka koguprodukti.

Ning see on ainult Kreeka. Järge ootavad Portugal (mille 2002-2004 laskis auklikuks peaminister José Manuel Barroso, kes alates 2004. aastast juhib Euroopa Liitu), Hispaania, Itaalia.

Eelnes kurb nädalalõpp

Teatavasti jäi möödunud nädalavahetusel "Kreeka päästeplaan" sündimata ning kokkusõitnud riigipead tundsid end ebalevalt ja mõttetult, kuna ilmnes kibe tõde, et rahakontod on Euroopas tühjad ja auklikud. Päästeplaani kiire kokkuleppimine järgmiste päevade jooksul nimetati riigijuhtide, eriti Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy ja Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli auküsimuseks.

Tegelikkuses tähendas see, et Euroopa poliitika ähvardas lähipäevil päädida silmamoondajate piduliku õhtusöögiga. Selle vältimisega oli tarvis leida"kasvõi karu ...-st" otsekohe ja väga palju raha. Või vähemalt piisavalt jõuline lubadus selle saamiseks, et ära hoida rahaturgude kokkuvarisemine. Kulla untsi hind tõusis paari päeva jooksul enne kordusnõupidamist 1660 dollarilt 1720 dollarini, hõbeda oma 31,5 dollarilt 33,5 dollarini.

Otsiti paaniliselt rahakotti

Ja leitigi. Eile hommikul kell 9 toimuma pidanud Euroopa riikide rahandusministrite kohtumine jäeti ära, kuna nendest vaesuritest ja võlgnikest ei sõltunud parajasti mitte midagi. (Näiteks Eesti rahandusminister Jürgen Ligi sai tänu sellele pidada oma jututoa maha hoopiski kodusel Toompeal ning nautida oma kummaliste väljaütlemistega ka suurt meedia tähelepanu, mis aitas veidi hajutada tähelepanu eemale Brüsseli paanikalt.)

Samal ajal, kui Õhtumaal pidanuksid kokku saama rahandusministrid, oli Hiinas juba töökas pärastlõuna. Pekingis käis kohtumine Hiina kommunistide ja Euroopa Liidu palve-delegatsiooni vahel. Viimast juhtis Barroso parem käsi, Euroopa Komisjoni esimene asepresident ja Euroopa Liidu välispoliitika ametlik esindaja Catherine Ashton of Upholland (paradoksaalne paruness, kes esindab Tööparteid).

Hiina valitsuse välisminister Yang Jiechi ütles sellel kohtumisel välja kommunisti ausõna, et Hiina on Kreeka ja taga-Euroopa sõber ning annab Euroopa Liidule abi võlakriisi lahendamisel. Valuutafond IMF sai Hiina kommunistide käest konkreetse skeemi, mismoodi Hiina rahasüstid hakkavad liikuma läbi selle fondi.

Pääsemise kuulutus

Rahvusvaheliste finantsturgude rahustamiseks anti eile, kolmapäeva keskpäeval koheselt teada, et Euroopa Liit kirjutab Brüsseli tippkohtumise lõppdokumenti sisse kokkuleppe Hiinaga. Kinnitati, et euroala päästefondi juht külastab juba sel nädalal puna-Hiinat. Kinnitati ka, et Hiina rahavoog võimaldab suurendada "euroala päästefondi" ja kustutada 50 protsenti Kreeka võlgadest ning et see aitab Prantsusmaa juhil Sarkozyl ja Saksamaa kantsleril Merkelil maailma veenda, et Euroopa on kriisi kontrolli alla saamas.

Hiina sai võimaluse tingimuste seadmiseks ja Euroopa survestamiseks. Olukord meenutab Lääne-Euroopa 1975. aastal Helsingis toimunud pugemist kommunistlikule Nõukogude Liidule, kui viimane oli demonstreerinud tuumaarsenali ja sisepoliitika jäigastumisega oma muskleid. Hiina muskliks on midagi Euroopale arusaadavamat ja kergemini vastuvõetavat, lausa lemmiksööt: Hiina ei luhvtita laulu "seal kus vaja lõhkes pomm" ega jüaane, vaid nn töörahvariigi valduses on 3,2 triljonit USA dollarit vaba valuutat.

Kes maksab, tellib ka muusika

Hiina puna-tippjuhid üksnes noogutasid viisakalt, võttes üle eurotsooni haldamist. Ent koheselt saatsid nad oma alluvad tulejoonele survestama, et ei jääks liigseid illusioone. Juba paar tundi enne Euroopa riigijuhtide kogunemist Brüsselis teatasid ametnikud, et Hiina kutsub Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles nende jätkusuutmatut majandusstrateegiat ümber modelleerima.

Vaevalt sai valmis kokkulepe "Euroopa liidrite üksmeeleks ühisraha ähvardava võlakriisi lahendamises", kui pingest vabanenud Prantsusmaa president Sarkozy teatas, et helistab kohe täna Hiina kommunistide presidendile Hu Jintaole ja palub Hiinal osa võtta Euroopa võlakriisi lahendamisest. Hiina punapeaminister Wen Jiabao kinnitas aga Hiina tahet Euroopa Liidule appi tulla. Hiina valitsuse välisministeerium avaldas Brüsseli tippkohtumise tulemustele tunnustust ning lubas, et lisaks IMF-ile osaleb Hiina ka EFSF-is oma aktsiatega. Homme, reedel tormab päästefondi EFSF juht Klaus Regling isiklikult Pekingisse, et "ligi meelitada investoreid" (Ligi väikese tähega).

Mis saab edasi?

Europoliitikud on nüüd sunnitud kuulama hoolikalt Hiina kommunistide näpunäiteid. Ja hiinlane irvitab, nurgatagused kanalid dikteerimas juba tingimusi. Nagu näiteks: „Hiina vajab aega, et hinnata seda plaani väga hoolikalt,“ ütles Hongkongis asuva Mizuho Securities Asia ökonomist Shen Jianguang. „Hiinat paneb muretsema see, et Euroopa poliitikute hulgas on nii palju erimeelsusi. Hiina ei taha, et teda nähakse raiskamas raha plaani peale, mida isegi eurooplased toetada ei taha.“

Kuna Euroliidu ja euroraha käigushoidmise vajaduse tõttu lähevad Eestis kogutud maksud nüüd suures mahus piiri taha, ei saa Eestil iseseisev eelarve toimida. Kuna ka eurotoetuste saamise kraan keerati kinni, siis pole näiteks õpetajatele võimalik sentigi leida. Aga kui juhtumisi õpetajatele nende protesti ägeduse tõttu vastu tullakse, tekib teisal auk. Ehk siis kujuneb samasugune olukord kui Kreekas, kus auke polnud enam võimalik lappida.

Jätkusuutmatu Eesti kommunistid Ansip jt tunnevad rõõmu, et saavad "sotsiaalselt lähedase" käske täita, neile oleksid justkui tagasi entusiastlikud partei rajoonikomitee ajad. Kui Toompeal oleksid teistsuguse mõttemaailmaga inimesed, siis kavandaksid nad Eesti jaoks parima teena võimalikult kiiret majanduslikku pankrotistumist (poliitiline on juba toimunud), et saavutada kreeka-sarnane staatus ja kaoks kohustus Euroopat rahastada.

Pole võimatu, et uue ja hullema tõttu hakkame "head kapitalismi-aega" taga igatsema. Teisalt on võimalik olla nupukas ning Euroopa rööv ja varisemine rahvuslikes huvides ära kasutada.

Allikas: Mait Raun
Kontakt: mait@kongress.ee

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP