RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 27. detsember 2014

ISEKIRI: Üks legend & seitse müüti külmast sõjast

Ameerika kipub külma sõtta. Jälle. See pole aga XX sajandi stiilis Külm sõda, vaid klassikaline… Ja võib jääda kestma kauemaks kui eelmine — isegi mitmeiks—setmeiks kümnendeiks. Pikk ja nukker perspektiiv, mida asjaosalistel on raske tunnistada.

* * *

Sõda, mis pelgab oma nime, on pigemini külm sõda ( KS ), kuna ideoloogia sõjavahendina ehk see, kas sõjakäik rohelist, punast või muud värvi terrori vastu suunata, on igal juhtumil oluline, ent ei muuda sõja meetodeid.

KUUM SÕDA JAHENEB. President Barack Obama kuulutas septembris 2014 välja rahvusvahelise kampaania ISIL/داعش ) terrori vastu ja tegi seda peagu sama sõnastusega kui eelkäija president George Bush-juunior, kõneldes sõjast terrorismiga al-Kaida/القاعدة ‎). Nobeli rahupreemia krediidiga Obama on küll vargsi sõnast sõda hoidunud ning rakendab ilmselt ka sada korda väiksemaid väekoondisi kui Bush, kuid peaks taipama, et seda enam ideoloogilisi liitlasi USA vajab. Eestile on väga oluline seejuures tähele panna, et ameeriklaste välishuvide algus ning ots suubuvad ka 13 aastat hiljem islami(stide) kantseldamisse. Moslemeid kõnetasid ka eranditult kõik Obama 4 sihiseadet ÜRO peaassambleel ( sama 24. IX 2014 kõne video —» ) ja Venemaad mainis ta rahvusvahelise õiguse barbaarse rikkumise kontekstis — “kel jõud, sel õigus” — vaatamata millele KS-i Moskvaga USA enam ei kavanda.
 Viis välispoliitilist prioriteeti, mille vastu või poolt Washington nüüdsest võitleb ja milleks maailma mobiliseerida püüab, reastas Obama täpselt nii:

  1. ISIL ( vägistajate+kõrilõikajate "surmavõrgustik" )
  2. Vene agressioon ( Ukrainas )
  3. Ebola ( surmav viirus )
  4. Süüria ( keemiarelvad — jm ??? )
  5. Moslemite lootus sallivale tulevikule
KAS SUUDAB kaks monoteistlikku + kõikehaaravat religiooni tunnustada teineteist geopoliitiliselt päris võrdsena — kui vastav uskkond end tõsimeeli hukatusest pääsemise vahendiks peab? Ei. Islamit ja ristiusku iseloomustab sarnane püüdlus ekspansioonile. Kummagi tegevusväli osutub ajapikku ühtseks, välis-keskkond näib seevastu ruumina, mis tuleb ükskord vallutada. Vastastikkuse tunnustuse/mittetunnustuse küsimus võib, ent ei pruugi paisuda avalikuks sõjapidamiseks, kuna ajutine rahulik vahekord on kah võimalik olnud ning seesinane maailm oli ja on niikunii ajalik.

Mulatt Barack Hussein Obama võib ju Aafrika juurte ja araabia nime poolest kolleegidest julgemalt kalifaadi-fašismi taunida ning islami(stide)ga sõdida, kuid üleöö profaanse progressiusu paati hüpata ega Jumalat päris salata Ühendriikide president ei saa. Enne sõudmist silmapiiril aimatava tulevikuni läheb veel tarvis ka antipoodidest partnereid, ka puritaanlike tõsiusklike seast. Üheks selliseks USA antiterroristlikus koalitsioonis on Saudi-Araabia — ainus risti-kirikute tegevuse täielikult keelustanud riik. Sel liitlusel on silmakirjalikkuse ja naftadollarite hõng, mis võib kõlvata vaherahu tagatiseks, seda muu seas Lähis-Ida juutide ja kliima-apokalüpsise jüngerkonna meeletuse arvel. Ent kaua see kesta saab?

Ajas pikenema kippudes on mõnigi vaherahu iseenesest muutunud alaliseks, nii et loomuldasa on kujunenud välja leige koeksistents, mille taolist juba seitsme sajandi eest taibati KS-iks nimetada. Külma sõja tähenduse selgituseks järgnev legend ning allpool ka müüdimurdmist.


* * *
PINGELINE RAHU VÕI LEIGE SÕDA? Külma sõja mõiste vanim otseselt teada olev pärimus ulatub hilis-keskaega — Kastiilia tollasse vastasseisu mauridega. Vastasseis oli pikk ja püsiv, nii et Ibeeria poolsaare asukail pidi jätkuma mõtteainet kohalike kristlaste ja moslemite vaenu iseloomu üle kauakesti.

Rahutut ja ebamäärast — ühitamatute usuvaadete taustal aeg-ajalt puhkevate jageluste, sõjakäikude ja muutlike rinnetega kulgevat — vahekorda analüüsis ja defineeris KS-ina — guerra fría — Kastiilia vürst Juan Manuel. Tema eluajal valitses ühelt poolt Kastiilia monarhi ja teisalt Granada emiiri vahel pingeline rahu, mida aadel ja sõjapealikud aeg-ajalt äärealade piiri-kokkupõrkeis rikkusid, et siis jälle mõõdukalt sõbralikku sallivust arendada. Päris ( n-ö kuuma ) sõja pidamiseks emiraadiga ei oleks suutnud Kastiilia jõudusid koondada, palju lihtsam oli toetada mauride üht siseleeri teise vastu. Ja ega's maurid kristlastega avalamad polnud.

Kastiilia sõja-, riigi- ja kirjamees Juan Manuel ( *5. V 1282 †13. VI 1348 ) oli kohalike valitsejate Ferdinand III ( AD1671 Püha Ferdinand ) lapselaps ja Alfonso X vennapoeg. Juan Manuel punus valitsejana oma mõjuvõimu suurendmiseks osavalt intriige, sõlmides sh abielusid, mispuhul võiks lisada, et tal oli õnneks palju lapsi ning vereside viis Trastámara dünastiani.

Elu viimasel kolmandikul jätkas ta oma onu Alfons X vaimutööd, kuid oli viimasest didaktilisem, viljeledes lisaks ajalugu, täheteadust, jahindust jpt teemasid. Juan Manueli teosed edendasid ka hispaania keelt. Ja eriti jõudsalt ta kuulsaim töö Krahv Lucanor ja Patronio ehk El Libro De los Enxiemplos, mis valmis 1335 ning jõudis trükki 1575 ( osaliselt ka eestindatud 1962 ) ja tänu millele muinasjutu-sõbrad üle ilma teavad Patronio suuri menureid, uusaja nimekate loojate vahendusel kirjanduslikku kaalukust veelgi juurde kogunud novelle, nagu "Mees, kes tahtis kõigi meele järele olla", "Kuninga uued rõivad", "Tõrksa taltsutus"… Sellise leige vahekorra, mis kummagi poole valitsejaile au ega rahvale rahu ei too, nimetas KS-iks niisiis XIV sajandi kirjamehest protopolitoloog, kelle loomevilje sisaldas võrdselt õhtu- ja idamaise folkloori motiive ning kes muuseas pani aluse hispaania novellile.

 Külma sõja moodsad müüdid algasid Churchilli n-ö raudrimba-kõnest ( The Sinews of Peace )

••• KÜLMA SÕJA LEIUTAS LÄÄS Kui poliitkonfliktide pikas ajaloos lähiminevikku jääda, algatas XX sajandi suurima KS-i Venemaa komparteilik ( VSDTP/ ÜK(b)P/ NLKP ) võimkond. Võimuhaaramise järel 1917 rakendasid bolševikud KS-i võtteid mitte ainult punaterrorina oma režiimi alamate kallal, vaid ka välissuhtluses ning tegid seda kõige järjekindlamalt USA, Poola ja Baltimaade vastu, nimetades oma KS-i nii siis kui edaspidi rahu-, klassi- ja/või ideoloogiliseks võitluseks. Et nemad nimetasid KS-i omamoodi või salgasid oma rolli selles maha, aitas kaasa XX sajandi KS-i luustumisele USA-keskse ajaloo-sündmusena — Külm sõda ( AD 1947-1990 )

••• KÜLM SÕDA ALGAS WINSTON CHURCHILLI FULTONI-KÕNEST Seegi on niisiis kaunis liialdus. Briti peaminister kasutas oma kuulsas kõnes Missouri osariigi endises Fultoni, preaguses Westminster College'is ( 5. III 1946  —» video    —» tekst ) kaks korda mõistet raudne eesriie, mille tegelikult evitas Puna-Venemaa osas üks rootsi reisikirjanik aastal 1923 ilmunud raamatus Bakom Rysslands järnridå: På motorcykel Petrograd—Tiflis ( Vene raudeesriide taga: Mootorrattaga Petrogradist Tbilissi ) Külma sõja terminit Churchill oma kuulsas kõnes ei kasutanudki ning KS-i sarnase seisundi on ta ise veebruaris 1939 defineerinud hoopis kui veretu sõja ( ingl bloodless war — vt ETA, Veretu sõjaperiood: Briti alamkoda kiitis relvastuskrediidi suurendamise heaks. Uus Eesti, 23. II 1939 —» Isekiri: Külma sõja portree ‎)

••• KÜLM SÕDA ON KAHEVÕITLUS Tänapäeval on KS-i moodi konflikte vaadeldud valdavalt läbi lääneliku militaarteooria prisma, lähtudes enamasti Carl von Clausewitzi klassikalisest tööst Vom Kriege ning takerdudes seetõttu kahevõitluse+poliitika vahel pendeldavasse militaarkontsepti, mille põhjal näib ka KS sünkroniseeritud ja sümmeetrilise duellina. Selle pimestava vaimuvalguse varjus ongi kristalliseerunud senine poliitkorrektne arusaam, justkui oleks KS-i alustanud ning võitnud just Lääs… Kuid KS on reeglina asünkroonne ja ajuti asümmeetriline konflikt. Niisuguse majandusliku, poliitilise või psühholoogilise konflikti osapooleks ( i.c. objektiks ) võib sattuda ka enda teadmata, eriti kuna see on ikkagi salasõda ehk nähtamatu rinde või sootuks rindejooneta võitlus.

••• KÜLM SÕDA ON PRETSEDENDITU IDA—LÄÄNE KONFLIKT Ühe teatud ajaloosündmuse erandlikkuse liigne rõhutamine ja selle Ida—Lääne bipolaarse globaalkonfliktina vaatlemine ainult eksitab vaatlejat, k.a paljusid KS-i käsitlenud ajaloolasi. Külma sõja võitja ei pruugi seejuures olla emb-kumb globaalsest supervõimust. Võitjaks võib tõeliselt olla hoopis Moskva poolt ikestatud rahvastik, esireas idaeurooplased, kel idatotalitarismist villand sai ja kes keeldusid neile määratud Homo soveticuse alandavast rollist. Võitjate poolele jäid muidugi USA jmt lääneriigid, kes olid nende alistamatute rahvaste moraalsed liitlased. Aga tõeline võitja oli ikkagi sisepoliitilisest survest, punasest terrorist, repressioonide-hirmust, lõputust ümberkasvatamisest, vaenlasekujude maalimisest ja maise paradiisi pealesurumisest tüdinud inimene.

••• KÜLM SÕDA ON RAHVUSVAHELINE Pahatihti mitte. Külma sõja sisepoliitilise aspekti — võimu(rite) sõja oma rahvaga — avastasid Lääne poliitilised vaatlejad, nn sovetoloogid oma lõviosas, aga alles pärast Aleksandr Solženicõni ingliskeelse Gulagi arhipelaagi III köite ilmumist. Selle vene dissidentliku statistiku kalkulatsioonide järgi on 1917. aasta revolutsioonist peale hävinud 66 miljonit N Liidu kodanikku, kuna läänemaade asjatundjate alalhoidlikumate andmete kohaselt oli ohvrite arv 15… 20 miljonit. Samuti laibaloendust väga piinlikult vaos hoidev Kommunismi must raamat on pakkunud arvu 20 miljonit, ent isegi ohvrite arvu tuimuseni ümardades võiks tunnistada tõtt 50 miljoni inimese hukkumisest sovetlikes repressioonides.

••• KÜLM SÕDA POLE PÄRIS Esiteks kujundlikult — st KS-is ei saa surma? Saab ikka, juba seepärast, et seni on KS-iga kaasnenud nii vandenõud, salamõrvad kui ka puhversõjad…


Soome sõjaaja lendleht
Teiseks sisuliselt — st “külma” ja “kuuma” sõda ei saavat absoluutselt ühitada?

Soome on siiski pakkunud totaalselt vastupidiseid näiteid, tutvustades venelastele Talve- ja Jätkusõjas peale soome pussi ka ägedat ja ajaloolise järelmi poolest uskumatult edukat psühholoogilist sõda. Sestap on soomlased võitnud venelaste austuse. Järgneva rahu ajal on Soome valitsejad teinud kõik aga hoidumaks KS-ist, nn soometumiseni välja…

Kolmandaks, KS-i peetakse moodsa tavasõja täiendavaks mõõtmeks ehk hubriidsõja üheks hüpostaasiks.

••• SEISAME UUE KÜLMA SÕJA LÄVEL Kui seejuures Barack Obama kombel silmas pidada ainult bipolaarset konflikti Vladimir Putini režiimiga, siis… See lihtviisiliselt pole võimalik, sest Moskva puna-imperialistlik/gebistlik peastaap pole oma külma sõda veel kaugeltki lõpetanud. Meil tuleb siin endiselt valvel olla. Alati.

Allikas: http://isekiri.blogspot.com/2014/09/cold-war-legend.html
 

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP