RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 30. detsember 2014

SKPst, riigieelarvest, töö vormidest ja maksustamisest



Teeme käesolevas Ühistulehe numbris läbi väikese mõttemängu, võttes aluseks artikli kõrval oleva pildi kartulite tekkimisest ja nende hilisemast jaotumisest. Oletame, et see hüpoteetiline ühiskond arveldab kartulites ja rahaühikuks ongi lihtsalt üks kartul. Oletame ka, et ühiskonna maksumäär on 50%, kusjuures teeme lihtsustava täienduse, et maksu võtab riigieelarve täisühikutes ja iseenda kasuks.

Analüüs
Jooniselt näeme, et ainus isik, kes tegeleb tootliku tööga (toodab mingi käega katsutava väärtuse) on Aadu, kes on kasvatanud 8 kartulit. Kuna maksukoormus on 50%, võtab riik maksuna 4 kartulit endale. Riigieelarves on nüüd 4 kartulit ja Aadul on 4 kartulit.
Järgnevalt läheb Aadu raamatupidaja Peedu juurde, et too maksustamistehingu kirja paneks. Aadu ostab Peedult seega raamatupidamisteenust ning maksab selle eest talle järelejäänud 4 kartulit. Riigieelarve võtab Peedult 2 kartulit maksuks ning Peedule endale jääb alles 2 kartulit.
Edasi laseb Peedu Jaanil juukseid lõigata. Ta ostab 2 kartuli eest juukselõikusteenust. Paraku tuleb arvestada ka riigieelarve huvidega ning nii maksab Jaan ühe kartuli riigituludesse ja ühe kartuli jätab endale. Riigieelarves on nüüd juba 7 kartulit kaheksast.  
Kõige lõpuks läheb Jaan oma järele jäänud 1 kartuliga Jüri juurde ja laseb veidi arvutit seadistada. Jüri võtab selle teenuse eest 1 kartuli, mille ta ülesande eelduste kohaselt peab aga loovutama riigieelarvesse.

Tulemus
Aadu on teinud tootlikku tööd ning tootnud 8 kartulit, millest peaks loogiliselt võttes söönuks saama nii tema kui ka kõik teenuseosutajad. Nende 8 kartuli arvelt peab see ühiskond läbi riigieelarve suutma rahastada ka korraldatavat ühiselu. Selles võtmes on igati aktsepteeritav, et ühiskond teatud maksumäära kehtestanud on. Kuidas ja kas tuleks aga maksustada ühtemoodi nii tootlikku kui mittetootlikku tegevust on juba hoopis iseküsimus.
Jooniselt nähtub, et paraku viib tootliku ja mittetootliku tegevuse võrdsustamine ning nende võrdsetel alustel maksustamine olukorrani, kus toodetud kaheksa kartulit koguneb riigieelarvesse. Sellega saab vast selgeks, miks Euroopa riikide eelarvetes „toestuste“ ja „subsiidiumide“ read üha kasvavad. Samas, iga masinavärk, mis töötab, ka kulub. Mitu kartulit võiksid siis Jaan, Jüri, Aadu ja Peedu riiklike abirahadena tagasi oodata?
Ilmselt alla 8, sest ühelt poolt võib eeldada, et osa riigieelarve rahast kulub välispankadele intresside tasumiseks, teine osa aga andekatele ühiskonnajuhtidele palkade maksmiseks.
Panen siinkohal arutlusele kolm punkti ning esitan lugejatele küsimuse: kui suur on joonisel kujutatud ühiskonna SKP ning kui suureks kujuneb SKP ning riigieelarve pärast riigieelarvesse esimese hooga laekunud 8 kartuli kasutamist riigi Pealikule palga maksmiseks ning Pealiku makstud maksude arvelt saadud kartulite kasutamist riigi Pealiku Asetäitjale palga maksmiseks? Kas saadud tulemused tunduvad teile loogilised? Kiirematele vastajatele on ettenähtud auhind.

Andro Roos
Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees

1 kommentaari:

Streigitoetaja 2. jaanuar 2015 03:00  

Euroopas kipub tootjatel kaupa ülejääma

http://majandus24.postimees.ee/2980411/galerii-pollumehed-jagavad-pariisis-tasuta-kartuleid

mitte ainult kartuleid ja sealiha

http://tarbijakaitse.ee/modules.php/.../modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=11222

vaid ka näiteks autosid:

http://www.ohtuleht.ee/581301/fordi-juht-euroopas-on-autode-uletootmine-osa-tehaseid-tuleks-sulgeda

http://www.motors24.ee/artiklid/Automaailm/13159-Autotootjate+juhid+ja+Euroopa+Liit+otsivad+lahendust+uletootmisele.aspx

http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1193244

http://tarbija24.postimees.ee/2800066/kuhu-lahevad-tuhanded-autod-surema

http://elik.nlib.ee/brussel-ei-sekku-autode-uletootmisse-euroopas/
Eestis paistab sealiha üle jäävat,

http://www.aripaev.ee/uudised/2014/12/08/eesti-sealiha-ei-paase-koduturule
ja muidugi piima.
Piima ületootmise mõjude leevendamiseks olen pakkunud maksuvabastuse ühikute andmist puudustkannatavate perede piimatarbijatele, kes omakorda annavad need piima saamisel edasi piimatootjatele, kes saavad siis nende abil maksuvabastust.
http://pluss.postimees.ee/3037395/lugeja-kiri-mida-teha-uletoodetud-piimaga
Euroopa Komisjoni poolt eraldatud eritoetuse ligi 6,9 miljonit eurot (mis ilmselt ei välistaks ületoodetud piima kraavi kallamist) asemel võib piimatootjad vabastada 6,9 miljoni euro maksmisest maksuametile, maksuvabastuse andmine tuleb aga kindlasti seostada piima tarbimisega, milleks peab kõigepealt maksudest vabastamist võimaldavad maksuvabastuse ühikud andma piima tarbijatele. Selleks tuleks ilmselt mitte ainult puudustkannatavate perede liikmetele vaid igale eestimaalasele anda 5,3 (6,9miljonit/1,3milonit) maksuvabastuse ühikut, mille eest saaks ta piimatootjalt 10,6 liitrit piima, mille tarbimisele ei peaks kehtestama ajalisi piiranguid (tõenäoliselt võiks tarbimine toimuda kahe-kolme kuu jooksul). Lisaks piimatootjate 6,9 miljoni euro suurusele maksuvabastusele, saaksid ka tarbijad summaarselt sama palju raha kokku hoida.
Samasugust põhimõtet võiks rakendada ka seoses sealiha ja miks mitte ka teiste kaupade tootmisega. Kuna maksukoormus väheneb on ettevõtjatel lihtsam ka seadmete ostmiseks võetud laene tagasi maksta

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP