Mõni sõna vekslitest, vekseldamisest ja sellest, miks see on nii ettevõtja kui tarbija jaoks kasulik
Tartu Hoiu-laenuühistu võttis 1. detsembril
2011 maksevahendina kasutusele Eesti veksli, mida ühistu liikmed saavad lisaks
eurodele kasutada omavahelistes arveldustes. Vekslite eesmärk on suurendada
Tartu Hoiu-laenuühistu liikmetevahelist kaubandust, muutes kaasliikmetelt
kaupade ja teenuste ostmise soodsamaks kui äriajamise mitteliikmetega. Hetkel
on kasutusele võetud 5-, 10- ja 50-ühikulised vekslite kupüürid.
Juhatus on tänulik
vabatahtlike liikmete abile selgitustöö läbiviimisel
Eesti vekslid on seega ringluses olnud
napilt kaks kuud. Sellest hoolimata käib vilgas töö vekslite kasutusala
laiendamiseks. Juhatus viis 2012. aasta jaanuarikuu alguses internetis liikmete
seas läbi küsitluse eesmärgiga saada liikmetelt lisasuuniseid, kes ja kus
võiksid Eesti vekslid kasutusele võtta. Nimetatud üleskutset kordan ka praegu:
kui kellelgi on soovitusi vekslite ringlusega seoses, andku sellest juhatusele
teada. Internetiküsitluse ja nende ühistuliikmete abiga, kes on oma
vabatahtlikku tööjõudu selgitustööks pakkunud, oleme astunud läbirääkimistesse
hetkel juba paari-kolmekümne ettevõtjaga. Paljudega neist sõlmime lähiajal
lepingud. Nende hulgas on väga mitmesuguse tegevusalaga ärisid: toidukaupadest
ja riietest kuni küttepuude ning kivisöeni.
Tarbivate liikmete kasu
seisneb suures püsisoodustuses
Ühistu liikmed saavad soetada Eesti
veksleid hinnaga 1 veksliühik = 0.90 EUR, mis tähendab arveldamisel 10%
soodustust ettevõtja juures. Kasutada saab veksleid Tartu Hoiu-laenuühistusse
kuuluvate ettevõtete või eraisikutega äri ajades, kusjuures kauba või teenuse
ostmisel on üks euro võrdne ühe veksliga (1 veksliühik = 1 EUR). Seega
võimaldab vekslite kasutamine liikmele kaasliikmete ärides kõrge püsisoodustuse
ning tagab tiheda ja vastastikku tulusa liikmetevahelise kaubanduse.
Ka ettevõtjad saavad
vekslite aktsepteerimisest kasu
Kui ühistu
liikmest ettevõtja juures on kaasliige kasutanud maksmisel veksleid, siis on
ettevõtjal järgmised võimalused: kasutada vekslit endale vajalike
kaupade-teenuste, tooraine või materjalide ostmiseks; hoiustada vekslid
aastasel vekslihoiusel; vahetada vekslid Tartu Hoiu-laenuühistu kontorites
eurode vastu. Ükskõik, millist viisi ettevõtja ei rakendaks, kasu on ta saanud
kohe – tema juurde hakkab tänu vekseldamise võimaldamisele tulema järjest
rohkem ühistu liikmeid, kes sellest ettevõtjast tõenäoliselt enne mitte midagi
ei teadnud, kes tema juurde poleks seetõttu arvatavasti kunagi jõudnud ning kes
suure tõenäosusega muutuvad nüüd tema lojaalseteks püsiklientideks. Nii
ettevõtlusteoorias kui ka –praktikas on hästi teada fakt, et ustavate
püsiklientide võitmine on iga ettevõtja raskeim ülesanne ning kulukaim
väljaminek. Ühistu tuleb aga siin Eesti vekslitega appi.
Loomulikult
nõuab iga uuendus, mis on sihitud paljustki tulevikukasule, teatavat
ohvrimeelsust. Kui ma kirjutan ohvrimeelsusest, siis tean hästi, mida see sõna
tähendab. Tartu Hoiu-laenuühistu tegevuses on see minu ja teiste juhatuse
liikmete, kes tänasele ühistule alusepanijateks on olnud, jaoks tähendanud
seda, et meie algusaastatel kõik ilma isikliku töötasuta ühistu kiirema arengu
nimel töötasime. Me seadsime üldkasu enne omakasu, nagu ühistegevuse põhimõtted
seda nõuavad. Lisaks pidime esimesel tegevusaastal ka asjaajamiseks vajalikud
vahendid ning sõidurahad leidma oma isiklikust rahakotist. Aga me ei kurda
selle üle, ammugi me ei uhkusta sellega, sest mina juhatuse esimehena ning minu
kaastöölised, saame hästi aru, et ühtegi head tulemust ei saavuta ilma enne
selle tulemuse nimel tõsiselt pingutamata. Siiras tahe ning tugev soov
eesmärgipäraselt töötada on iga ettevõtmise eduvalem. Küllap iga õige ettevõtja
ning töömees teab seda kõike juba isegi.
Seetõttu on
minul võõrastav kuulda, et mõni ettevõtja, kellele olen teinud ettepaneku
vekslite kasutusele võtmiseks, on öelnud, et ta pole praegu huvitatud, kuna
ring on alles väga väike ja tal pole vekslitega midagi peale hakata –
järelikult ei saa ta kohe sellest kasu ning sestap on tema äri jaoks
vekseldamise aktsepteerimine mõttetu. (!) Mis küll oleks saanud kui ühistu
asutajad oleksid nii mõelnud või mis küll saaks kui ühistuliikmete enamus täna
nii mõtleks? Lihtne vastus on – ei saakski midagi. Lihtsalt kõik, mis kasulik,
jääks teostamata!
On põhjust olla vekslite
suhtes lootusrikas
Mida ütlen
nendele ettevõtjatele, kes taoliselt reageerivad? Muretsemiseks pole põhjust ja
seda täiesti objektiivsetel kaalutlustel. Tõsi, esialgu on veksleid
aktsepteerivate ettevõtjate ring väike – aga kusagilt tuleb ju alustada ja
päev-päevalt on ta suurem.
Aga ettevõtja kaotab 15% kui klientidelt
saadud vekslid eurode vastu tagasi vahetab? Mitte tingimata. Kui ettevõtja ei
saa klientidelt saadud veksleid kasutada kaasliikmetelt omakorda kaupade,
teenuste, tooraine või materjalide ostmisel ning peab paljuks 15% mahaarvamist
ümbervahetamisel, siis on tal võimalus hoiustada saadud vekslid Tartu
Hoiu-laenuühistu aastasel vekslihoiusel. Hoiustatud veksleid on igal ajal
võimalik hoiuselt välja võtta ning neid sobiva võimaluse tekkimisel
kaubandustehingutes kasutada või siis tähtajal hoiuselt kursiga 1:1 eurodes
vahetustasu kaotamata välja võtta.
Aga ikkagi – ettevõtja ei taha käivet
aastaks kinni panna! Täiesti tõsi ja see, ega ka 15% ümbervahetustasu saamine,
ei ole ühistu eesmärk. Vastupidi – me soovime kodumaist ettevõtlust ning selle
käibekiirust vekslite kaasabil just elavdada Kuid tehkem vahet tänaste ja tulevaste mastaapide vahel ning ärgem unustagem meie
praegust positsiooni ajateljel. Täna oleme vekslitega päris alguses –
järelikult ei hakka mitte ühelegi ettevõtjale tulema veksleid ühes kuus sisse
kümnetes tuhandetes või tuhandetes või isegi mitte sadades. Vekslite kuukäive
kujuneb ettevõtja jaoks alguses suurusjärgus vaid mõned kümned. Kas ühes kuus,
ütleme 20 eurolt 15% ehk 3 eurot järjest rohkemate uute lojaalsete
püsiklientide võitmiseks, on tõesti nii suur kulu, et seda ei võiks iseenda
kasuks ohverdada? Või kui see tõesti on palju, siis kas tõesti on palju
hoiustada kuus 20 eurot, et see aasta pärast tagasi saada, kuid olla seejuures
nii mõnegi ustava püsikunde võrra rikkam?
Aga mis saab siis kui ring laieneb ja
vekslikäibed lähevad ettevõtja jaoks sadadesse ja tuhandetesse, siis ettevõtja
ju ometi kaotab? Ei – jällegi tuleb protsessi vaadelda loogilises järgnevuses
ajateljel. Kuna Tartu Hoiu-laenuühistu on selle endale eesmärgiks võtnud, siis
vekslite ring kahtlemata laieneb ning vekslikäibed suurenevad – seda ju
majanduse elavdamiseks vaja ongi! Kuid loogiline on, et ühes sellega suureneb
ka vekslite kasutusala. See omakorda tähendab, et ettevõtja ei pea enam kartma,
et ta peaks vekslite ümbervahetamisel eurodeks kaotama 15% või panema raha
aastaks kinni. Vekslikäivete järk-järguline suurenemine saab olla põhjustatud
ainult sellest, et vekslite kasutusvõimalused on avardunud ja sellega seoses
leiab kogu vekslikäive ettevõtja jaoks kaasliikmete ärides rakenduse ilma
midagi kaotamata. Ja kui ettevõtjal juhtub olema veel vajadus Tartu
Hoiu-laenuühistu laenude või kindlustuse järgi, siis vekslitega on võimalik
intressi- ja kindlustuskulud 10% ulatuses kohe väiksemaks muuta.
Ühenduses on jõud
Hirmud on sageli inimese arengut
pidurdavaks jõuks. Hirm uuenduste ees on aga tõele au andes ebaratsionaalne.
Läbi loogilise analüüsi tuleb hirm asendada kindla teadmisega – siis saavad ka
langetavad otsused olla eesmärgile viivad ning õiged.
On päevselge, et kõik uuendused ei saa kõigile
olla kasulikud ning kõikide uuendustega ei saa ega tohigi kaasa joosta. Kuid
analüüsigem – kust tuleb hirm? Hirm tuleneb teadmatusest. Teadmatus tuleneb
vähesest informeeritusest ning see omakorda tingib olematu või väga pinnapealse
analüüsi. Ilma põhjaliku analüüsita ei ole aga võimalik vastu võtta
ratsionaalseid otsuseid, sh. ei ole võimalik jõuda arusaamisele, kas pakutav
uuendus on isikule kasuks või kahjuks. Soovitan seetõttu vekslite ja
vekseldamise temaatika analüüsil lähtuda tänase ja homse reaalsuse asetamisest
ajateljele, samuti soovitan võrrelda kaasnevaid kulusid oodatavate tuludega.
Igal juhul on ühenduses jõud ning selle mõistust kasutaval kombel rakendamisel
on võimalik saavutada tulemusi, millest mõned täna ehk unistadagi ei julge. Innustagu
meid aga meie seni saavutatud eeskujulikud tulemused!
Andro Roos
Tartu Hoiu-laenuühistu
juhatuse esimees
Väljatõste: Ühistu vekslid juhatavad liikmed
teineteisega koostööd tegema ning üksteise ettevõtmisi vastastikku soodustama.
0 kommentaari:
Postita kommentaar