RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 1. detsember 2014

Mõni sõna vekslitest, vekseldamisest ja sellest, miks see on nii ettevõtja kui tarbija jaoks kasulik



Tartu Hoiu-laenuühistu võttis 1. detsembril 2011 maksevahendina kasutusele Eesti veksli, mida ühistu liikmed saavad lisaks eurodele kasutada omavahelistes arveldustes. Vekslite eesmärk on suurendada Tartu Hoiu-laenuühistu liikmetevahelist kaubandust, muutes kaasliikmetelt kaupade ja teenuste ostmise soodsamaks kui äriajamise mitteliikmetega. Hetkel on kasutusele võetud 5-, 10- ja 50-ühikulised vekslite kupüürid.

Juhatus on tänulik vabatahtlike liikmete abile selgitustöö läbiviimisel
Eesti vekslid on seega ringluses olnud napilt kaks kuud. Sellest hoolimata käib vilgas töö vekslite kasutusala laiendamiseks. Juhatus viis 2012. aasta jaanuarikuu alguses internetis liikmete seas läbi küsitluse eesmärgiga saada liikmetelt lisasuuniseid, kes ja kus võiksid Eesti vekslid kasutusele võtta. Nimetatud üleskutset kordan ka praegu: kui kellelgi on soovitusi vekslite ringlusega seoses, andku sellest juhatusele teada. Internetiküsitluse ja nende ühistuliikmete abiga, kes on oma vabatahtlikku tööjõudu selgitustööks pakkunud, oleme astunud läbirääkimistesse hetkel juba paari-kolmekümne ettevõtjaga. Paljudega neist sõlmime lähiajal lepingud. Nende hulgas on väga mitmesuguse tegevusalaga ärisid: toidukaupadest ja riietest kuni küttepuude ning kivisöeni.

Tarbivate liikmete kasu seisneb suures püsisoodustuses
Ühistu liikmed saavad soetada Eesti veksleid hinnaga 1 veksliühik = 0.90 EUR, mis tähendab arveldamisel 10% soodustust ettevõtja juures. Kasutada saab veksleid Tartu Hoiu-laenuühistusse kuuluvate ettevõtete või eraisikutega äri ajades, kusjuures kauba või teenuse ostmisel on üks euro võrdne ühe veksliga (1 veksliühik = 1 EUR). Seega võimaldab vekslite kasutamine liikmele kaasliikmete ärides kõrge püsisoodustuse ning tagab tiheda ja vastastikku tulusa liikmetevahelise kaubanduse.

Ka ettevõtjad saavad vekslite aktsepteerimisest kasu
            Kui ühistu liikmest ettevõtja juures on kaasliige kasutanud maksmisel veksleid, siis on ettevõtjal järgmised võimalused: kasutada vekslit endale vajalike kaupade-teenuste, tooraine või materjalide ostmiseks; hoiustada vekslid aastasel vekslihoiusel; vahetada vekslid Tartu Hoiu-laenuühistu kontorites eurode vastu. Ükskõik, millist viisi ettevõtja ei rakendaks, kasu on ta saanud kohe – tema juurde hakkab tänu vekseldamise võimaldamisele tulema järjest rohkem ühistu liikmeid, kes sellest ettevõtjast tõenäoliselt enne mitte midagi ei teadnud, kes tema juurde poleks seetõttu arvatavasti kunagi jõudnud ning kes suure tõenäosusega muutuvad nüüd tema lojaalseteks püsiklientideks. Nii ettevõtlusteoorias kui ka –praktikas on hästi teada fakt, et ustavate püsiklientide võitmine on iga ettevõtja raskeim ülesanne ning kulukaim väljaminek. Ühistu tuleb aga siin Eesti vekslitega appi.
            Loomulikult nõuab iga uuendus, mis on sihitud paljustki tulevikukasule, teatavat ohvrimeelsust. Kui ma kirjutan ohvrimeelsusest, siis tean hästi, mida see sõna tähendab. Tartu Hoiu-laenuühistu tegevuses on see minu ja teiste juhatuse liikmete, kes tänasele ühistule alusepanijateks on olnud, jaoks tähendanud seda, et meie algusaastatel kõik ilma isikliku töötasuta ühistu kiirema arengu nimel töötasime. Me seadsime üldkasu enne omakasu, nagu ühistegevuse põhimõtted seda nõuavad. Lisaks pidime esimesel tegevusaastal ka asjaajamiseks vajalikud vahendid ning sõidurahad leidma oma isiklikust rahakotist. Aga me ei kurda selle üle, ammugi me ei uhkusta sellega, sest mina juhatuse esimehena ning minu kaastöölised, saame hästi aru, et ühtegi head tulemust ei saavuta ilma enne selle tulemuse nimel tõsiselt pingutamata. Siiras tahe ning tugev soov eesmärgipäraselt töötada on iga ettevõtmise eduvalem. Küllap iga õige ettevõtja ning töömees teab seda kõike juba isegi.
            Seetõttu on minul võõrastav kuulda, et mõni ettevõtja, kellele olen teinud ettepaneku vekslite kasutusele võtmiseks, on öelnud, et ta pole praegu huvitatud, kuna ring on alles väga väike ja tal pole vekslitega midagi peale hakata – järelikult ei saa ta kohe sellest kasu ning sestap on tema äri jaoks vekseldamise aktsepteerimine mõttetu. (!) Mis küll oleks saanud kui ühistu asutajad oleksid nii mõelnud või mis küll saaks kui ühistuliikmete enamus täna nii mõtleks? Lihtne vastus on – ei saakski midagi. Lihtsalt kõik, mis kasulik, jääks teostamata!

On põhjust olla vekslite suhtes lootusrikas
            Mida ütlen nendele ettevõtjatele, kes taoliselt reageerivad? Muretsemiseks pole põhjust ja seda täiesti objektiivsetel kaalutlustel. Tõsi, esialgu on veksleid aktsepteerivate ettevõtjate ring väike – aga kusagilt tuleb ju alustada ja päev-päevalt on ta suurem.
Aga ettevõtja kaotab 15% kui klientidelt saadud vekslid eurode vastu tagasi vahetab? Mitte tingimata. Kui ettevõtja ei saa klientidelt saadud veksleid kasutada kaasliikmetelt omakorda kaupade, teenuste, tooraine või materjalide ostmisel ning peab paljuks 15% mahaarvamist ümbervahetamisel, siis on tal võimalus hoiustada saadud vekslid Tartu Hoiu-laenuühistu aastasel vekslihoiusel. Hoiustatud veksleid on igal ajal võimalik hoiuselt välja võtta ning neid sobiva võimaluse tekkimisel kaubandustehingutes kasutada või siis tähtajal hoiuselt kursiga 1:1 eurodes vahetustasu kaotamata välja võtta.
Aga ikkagi – ettevõtja ei taha käivet aastaks kinni panna! Täiesti tõsi ja see, ega ka 15% ümbervahetustasu saamine, ei ole ühistu eesmärk. Vastupidi – me soovime kodumaist ettevõtlust ning selle käibekiirust vekslite kaasabil just elavdada Kuid tehkem vahet tänaste ja tulevaste mastaapide vahel ning ärgem unustagem meie praegust positsiooni ajateljel. Täna oleme vekslitega päris alguses – järelikult ei hakka mitte ühelegi ettevõtjale tulema veksleid ühes kuus sisse kümnetes tuhandetes või tuhandetes või isegi mitte sadades. Vekslite kuukäive kujuneb ettevõtja jaoks alguses suurusjärgus vaid mõned kümned. Kas ühes kuus, ütleme 20 eurolt 15% ehk 3 eurot järjest rohkemate uute lojaalsete püsiklientide võitmiseks, on tõesti nii suur kulu, et seda ei võiks iseenda kasuks ohverdada? Või kui see tõesti on palju, siis kas tõesti on palju hoiustada kuus 20 eurot, et see aasta pärast tagasi saada, kuid olla seejuures nii mõnegi ustava püsikunde võrra rikkam?
Aga mis saab siis kui ring laieneb ja vekslikäibed lähevad ettevõtja jaoks sadadesse ja tuhandetesse, siis ettevõtja ju ometi kaotab? Ei – jällegi tuleb protsessi vaadelda loogilises järgnevuses ajateljel. Kuna Tartu Hoiu-laenuühistu on selle endale eesmärgiks võtnud, siis vekslite ring kahtlemata laieneb ning vekslikäibed suurenevad – seda ju majanduse elavdamiseks vaja ongi! Kuid loogiline on, et ühes sellega suureneb ka vekslite kasutusala. See omakorda tähendab, et ettevõtja ei pea enam kartma, et ta peaks vekslite ümbervahetamisel eurodeks kaotama 15% või panema raha aastaks kinni. Vekslikäivete järk-järguline suurenemine saab olla põhjustatud ainult sellest, et vekslite kasutusvõimalused on avardunud ja sellega seoses leiab kogu vekslikäive ettevõtja jaoks kaasliikmete ärides rakenduse ilma midagi kaotamata. Ja kui ettevõtjal juhtub olema veel vajadus Tartu Hoiu-laenuühistu laenude või kindlustuse järgi, siis vekslitega on võimalik intressi- ja kindlustuskulud 10% ulatuses kohe väiksemaks muuta.
           
Ühenduses on jõud
Hirmud on sageli inimese arengut pidurdavaks jõuks. Hirm uuenduste ees on aga tõele au andes ebaratsionaalne. Läbi loogilise analüüsi tuleb hirm asendada kindla teadmisega – siis saavad ka langetavad otsused olla eesmärgile viivad ning õiged.
On päevselge, et kõik uuendused ei saa kõigile olla kasulikud ning kõikide uuendustega ei saa ega tohigi kaasa joosta. Kuid analüüsigem – kust tuleb hirm? Hirm tuleneb teadmatusest. Teadmatus tuleneb vähesest informeeritusest ning see omakorda tingib olematu või väga pinnapealse analüüsi. Ilma põhjaliku analüüsita ei ole aga võimalik vastu võtta ratsionaalseid otsuseid, sh. ei ole võimalik jõuda arusaamisele, kas pakutav uuendus on isikule kasuks või kahjuks. Soovitan seetõttu vekslite ja vekseldamise temaatika analüüsil lähtuda tänase ja homse reaalsuse asetamisest ajateljele, samuti soovitan võrrelda kaasnevaid kulusid oodatavate tuludega. Igal juhul on ühenduses jõud ning selle mõistust kasutaval kombel rakendamisel on võimalik saavutada tulemusi, millest mõned täna ehk unistadagi ei julge. Innustagu meid aga meie seni saavutatud eeskujulikud tulemused!

Andro Roos
Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees
           
Väljatõste: Ühistu vekslid juhatavad liikmed teineteisega koostööd tegema ning üksteise ettevõtmisi vastastikku soodustama. 

 

0 kommentaari:



Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP