RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 24. detsember 2014

Swedbank püüab meid häbimärgistada

Ilmselt olete juba kuulnud uuest rünnakust, millega püütakse avalikkuses kujundada meie sihtasutuse ja kogu meie liikumise suhtes negatiivset kuvandit.

Nimelt otsustas Swedbank nõuda Aadu Luukase Sihtasutusele tehtud annetuse tagasi, kuna viimane andis missioonipreemia meie sihtasutusele (vt lähemalt siit ).


Tegu on pretsedenditu ja väga näotu juhtumiga, sest väärikad inimesed ei hakka juba tehtud annetusi tagasi manguma ja seeläbi heategevusfonde ideoloogiliselt survestama.

Swedbank nimetas preemia meile andmist “ebameeldivaks suunamuutuseks” ja vabandas oma klientide ees Aadu Luukase fondi toetamise pärast.
Veelgi enam: Swedbanki juhatus teatas, et katkestab koostöö Aadu Luukase Sihtasutusega.



Mis on selle otsuse tähendus ühiskonna jaoks laiemalt?
Ilmselgelt ei ole küsimus rahas, sest annetatud 5000 eurot on eelmisel aastal koguni 176 miljonit eurot puhaskasumit teeninud  Swedbanki jaoks kaduvväike summa.

Pigem on küsimus selles, et Swedbank püüab kujundada meie sihtasutusest kuvandit, justkui me oleks pidalitõbised, kellest nn hea seltskond peaks eemale hoidma.

“Kes iganes toetab selliseid liikumisi nagu SAPTK, see jääb meie toetusest ilma,” võib Swedbanki sõnumi kokku võtta.
Sellised meetodid on paraku tuttavad nõukogude ajast, mil praktiseeriti sarnaseid ideoloogilise survestamise meetodeid, häbimärgistades ja tõrjudes ühiskonna perifeeriasse inimesi, kes ei kiitnud valitsevat ideoloogiat heaks ja püüdsid kaitsta rahvuskultuuri aluseks olevaid väärtusi ja traditsioone.

Paraku näeme, kuidas sellised sügavalt ebaväärikad hoiakud on meie ühiskonnas jõupositsioonil olevates ringkondades uuesti maad võtmas. Paljudes hüper(homo)seksualiseeritud kultuuriruumiga lääneriikides ja eriti USA-s oleme seda näinud juba pikemat aega, kuidas üks firma teise järel alistub homoaktivistide jõhkrale survele.

See ongi relativismi diktatuur, kus arvamuste paljusust kiidetakse üksnes niivõrd kui jutt käib nö poliitiliselt korrektsetest arvamustest. “Valede” ja “tagurlike” seisukohtadega inimesed, kes ei nõustu oma tõekspidamisi maha vaikima, püütakse ühiskonnast välja tõrjuda.

Et see nii ei läheks, ongi üks peamistest põhjustest, miks oleme SAPTK tegevust alustanud.

Paljud inimesed on küsinud, kuidas kavatseme seoses Swedbanki ebaväärika käitumisega tegutseda.

Veidi tuleb veel olukorda analüüsida, et langetada läbimõeldud otsuseid, aga ilmselt katkestame Swedbankiga suhted ning loodame, et ka teised inimesed ja ettevõtted, kes ei pea võimalikuks sellisele ideoloogilisele terrorile alistuda ega seda omalt poolt toetada, talitavad samal kombel.
Igal juhul on väga oluline, et kui alatult meie suhtes ka ei käitutaks, säilitaksime me ise rahu ja väärikuse ning seisaksime jätkuvalt enesekindlalt meie ühiskonna alusväärtuste kaitsel. Juse see on asi, mis meie oponente kõige rohkem häirib!

Ärgem laskem Swedbanki alatul käitumisel oma jõurahu rikkuda!

Teid siiralt tervitades,

Varro Vooglaid


 

PS! Nagu Ringvaate eetris olnud intervjuust  nähtub, ei osanud äsja Swedbanki juhatuse esimeheks valitud Robert Kitt vastata ei küsimusele sellest, mis õigusega teeb pank KLIENTIDE NIMEL annetusi, ega ka küsimusele sellest, kuidas on mõeldav juba tehtud annetusi, mille summa on panga sadadesse miljonitesse ulatuvaid kasumeid silmas pidades piinlikult väike, tagasi manguda.

Tähelepanuväärne on ka see, mida hr Kitt ütleb intervjuu lõpus, korrutades ühest intervjuust teise ilmselt pressiesindaja poolt etteantud loosunglikke kõnepunkte:

“Väärtustega me ei tahaks kaubelda. Swedbanki väärutsed on, kõikidel turgudel ja eriti Eestis, et meid on nii vähe – meid on vii nähe Eestis – ja me peame olema näoga kõikide inimeste poole.”
Ilmselt see näoga inimeste poole olemine ei ole Swedbanki jaoks väärtuseks, kui jutt käib neist kodanikest, kes ei ole nõus pimesi nn progressiga kaasa jooksma ning kes peavad oluliseks säilitada austus demokraatia aluspõhimõtete ning ühiskonna kõlbeliste alusväärtuste vastu. Samuti ei kuule me näoga inimeste poole olemisest kui väärtusest siis, kui pank inimestelt laenu katteks kodu ära võtab ja perekonnad tänavale tõstab.

Omamoodi huvitav on ka hr Kiti poolt TV3-le öeldu  – nimelt see, et traditsioonilised tõekspidamised ja vastuseis kooseluseadusele ei ole panga jaoks probleemiks siis, kui jutt käib inimestele laenu andmisest. Ehk teisisõnu: kui jutt käib äri tegemisest ja kasumi teenimisest, siis need samad väärtused, millele viidates Aadu Luukase Sihtasutuselt annetus tagasi nõuti, asjasse ei puutu.


Vt skandaali uudiskajastust lähemalt siit:

ERR-i kajastus

TV3 kajastus

Reporteri kajastus

Tallinna TV kajastust

2 kommentaari:

Anonüümne 24. detsember 2014 17:45  

Huvitav on asjaolu, et nn. EPA metsanduse lõpetanud ja siis vaid mingeid majanduskursuseid võtnud noorhärra panka sattus. Ja kohe kiire karjäär jne. Samas on ka vastus olemas. Rahvus. Isa oli juudi kogukonna tuntud kuju Leo Kitt. Sealt ka arvatav karjäär. Elus pole midagi juhuslikku.

Anonüümne 26. detsember 2014 21:54  

Juut on usaldatav Swedbankis!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP