RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 8. detsember 2014

TARTU HOIU-LAENUÜHISTU JA EESTI ÜHISTEGEVUS 110!



2012. aasta on juubeliaasta nii Tartu Hoiu-laenuühistule kui ka Eesti ühistegevusele. Lisaks on ÜRO nimetanud käesoleva aasta rahvusvaheliseks ühistegevusaastaks, millega soovitakse juhtida inimeste tähelepanu ühistegevuse rollile ning võimalustele. Ühenduses on jõud ning selle mõistuslik rakendamine teeb meid vabaks! Järgnevalt on lugemiseks Jaan Tõnissoni ülestähendusi ühistu 25. sünnipäevaks 1927. aastal väljaantud juubelialbumist ning Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi esimehe dotsent Jaan Leetsari mõtteid ühistegevuse tähtsusest ühiskonna elu korraldamisel.

Palju õnne sünnipäevaks meile kõigile!


Meenutusi ühistu asutamisest

Eesti Põllumeeste Seltsi koosolekul 3. detsembril 1901 „Vanemuises“ esineb laenuühingu asutamist ettevalmistav komisjon seletusega, et tema arvamist mööda tuleb ühingu põhikiri võimalikult pea valitsusele kinnitamiseks saata. Otsustatakse asutada laenu-hoiuühing. See kannab nime: Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu-Ühisus. Liikmeteks võivad olla Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi liikmed ja väljaspoolt need, kes Põllumeeste Seltsi heaks ühekordselt 1 rubla maksavad. Laenu- ja Hoiu-Ühisuse põhikapitaliks otsustati Seltsi poolt lubada 100 rubla.
24. märtsist kuni 26. maini 1901. a. viibisin mina välismaal. Mul avanes võimalus tutvuneda Austria, Tshehi, Saksamaa, Helveetsia ja Itaalia ühistegevusega. Kõigelt poolt ühtlasi veel väärtuslikku ühistegelist kirjandust ja juhatuskirju kaasa tuues oli mul nüüd võimalus ühistegevuse üldisi põhimõtteid, kui ka üksikute ühistegevuse-harude korralduse aluseid palju suurema selguse ja kindlusega käsitleda kui see võimalik oleks olnud ainult kirjanduse kaudu omandatud teadmiste abil.
Mitme maa juhtivate ühistegelaste mõtteid ja oma muljeid kokku võttes tuli juba alguses tähendada, et ühistegevuse edenemiseks on kõige rohkem kolme asja tarvis: esiteks – rahva arusaamist, et ühistegevus on tarvilik ja tulus; teiseks – avameelseid isikuid, kes rahva usalduse võitnud ja eriti põllumeeste ühistegevuse edenemiseks omakasu püüdmata tõsiselt tööle asuvad, ja kolmandaks – sündsat korraldust, mille järgi hakatakse inimesi ühistegevusele kokku liitma. Ei saa mitte tunnistamata jätta, et senise õhutuse ja selgitustöö tulemused mitte väga julgustavad ei olnud.
Nüüd 26 aasta järele võin rahuldusega konstateerida, et noore ühistegelase julge veendumus on täiel määral tõeks saanud. Ja veel praegu tohiksid minu tollekordsete seletuste lõpulaused vastukõla äratada iga ühistegelase südames: „Ühistegevus on inimsoo kultuurloos üks suurematest salavõimudest. Kus teda targu katsutakse tööle kutsuda, seal teeb tema imet. Kes ühistegevuse mõtte täit tähendust tunneb, see saab kõike oma jõudu seks tarvitama, et õigetele juhtmõtetele, mille järele tuleb ühistegevust korraldada, rahva keskele teed valmistada. Kes seda teeb, võidab tulevate põlvede tänu.“
Viimaks 24. oktoobril 1901. a. jõuab Tartu Eesti Laenu ja Hoiu-Ühisuse põhikiri kinnitatult rahaministeeriumist kohale.
Ühisuse avamiskoosolek kutsutakse kokku 6. detsembriks 1901. a. 22 liikmest ilmub aga ainult 2. Uus avamiskoosolek määratakse 17. (31.) märtsiks 1902. a. „Vanemuisesse“. Ilmub 13 liiget. Igaüks maksab 100-rublalisest osamaksust sisse 5 rubla. Võetakse vastu 6 uut liiget. Osamaksu tuleb kokku 65 rubla.
Tegevusse astus Eesti Laenu- ja Hoiu-Ühisus alles teise asutamiskoosolekuga 22. juulil 1902. a., kus hoiusummade pealt makstav protsent määrati kindlaks 5% peale, laenude pealt võetav protsent aga 7% peale. Ühisuse asjaajajaks valiti Riia politehnikumi kaubandusteaduskonna lõpetaja E. Aule, kes tööle asus 25-rublase kuupalgaga. Et kulusid kokku hoida, maksis sellest summast poole Eesti Põllumeeste Selts. Selle eest võttis cand. Aule oma peale ka Põllumeeste Seltsi asjaajamise. Asupaigaks oli Eesti Laenu- ja Hoiu-Ühisusel tuba „Karskuse Sõbra“ ruumides Raatuse tänava ja Henningi platsi nurgal.
Olgu lühidalt tähendatud, et Ühisus algas tegevust küll õige väikestes piirides. Esialgu puudus laiemais ringkondades usaldus ettevõtte kindluse vastu. Raha hoiuletoojaid oli vähe. Laenuvõtjaid aga küllalt.
Nii pidid liikmed, kes Ühisusele ligemal seisid, oma tuttavatelt raha kokku ajama, et lubatud laenusid välja anda, kuni summasid jälle sisse tuli. Iseäranis pidi tulihingeline Otto Oberman, kes mäletavasti oli revisjoni-komisjoni liikmeks, ja teised, nii mõnigi kord tuttavailt ajutiselt kapitali muretsema, et Ühisus saaks takistamatult oma „rahaoperatsioone“ läbi viia.
Kuid asi läks. Ja läks paremini, kui paljud julgesid loota.

Jaan Tõnisson
Tartu Hoiu-laenuühistu esimene nõukogu esimees

Ühistud ehitavad parema maailma

Sellise tunnuslausega algas ÜRO 2009. aastal resolutsiooniga nr 64/136 rahvusvaheliseks ühistute aastaks kuulutatud aasta 2012. Käesoleva artikli eesmärgiks ongi mõtiskleda koos lugejaga selle üle, miks maailma suurim ja võimsaim ühistuline esindusorganisatsioon nii käitus.

Ühistegevuse aasta põhjustest
Põhjused leiamegi ÜRO resolutsioonidest 64/136 ja 65/184. Nendest selgub, et ÜRO on juba 1992. aastast alates pööranud suurt tähelepanu ühistute rollile riikide sotsiaalses arengus. ÜRO seisukohalt tagavad erinevates vormides ühistud kõikidele elanikegruppidele (naised, noored, vanurid, invaliidid, nimirahvused) majandusliku ja sotsiaalse arengu ning heaolu. Eeskätt ühistutes nähakse seda jõudu, mis suudab maailma rahvaste jaoks paremaks teha ja pakkuda tõsiseltvõetavaid alternatiive vohavale multikultuursusele ja kriisides vaevlevale kapitalismiks nimetatavale pangandusdiktaadile.
Eespoolnimetatud resolutsioonidega anti ÜRO liikmesriikidele valitsustele (sh ka Eesti) tõsiseid soovitusi ja ülesandeid rahvusvahelise ühistute aasta korraldamiseks ja ühistute arengu toetamiseks pikemaks perspektiiviks.

Valitsustelt nõutavad sammud
Liikmesriike kutsuti üles vaatama üle ühistute tegevust reguleerivad seadusandlikud aktid eesmärgiga luua ühistutele vähemalt võrdsed tingimused teiste äriühingutega. Ilmselt oleks vaja selles valguses ka Eestis üle vaadata mitmed seadusandlikud aktid (tulundusühistu seadus, hoiu-laenuühistu seadus, kindlustusseadus, tulumaksuseadus, äriseadustik jt), mille hetkel kehtivad redaktsioonid seavad ühistud teiste äriühingutega, iseäranis pankadega, võrreldes ebavõrdsesse situatsiooni. Näiteks lausa paradoksaalne on olukord Eestis panganduses, kus välismaiste omanike valduses olevate kommertspankade klientide hoiuste intressid pole maksustatud tulumaksuga, kuid kodumaa huvides tegutsevate hoiu-laenuühistute hoiuseintressid on tulumaksustatud. Hullem on olukord kindlustuses. Viimase 20 aasta jooksul ei ole Eesti valitsused tahtnud seadustada ühistuliste kindlustusseltside asutamist ja tegevust. Riigi kehtestatud sundkindlusmakseid kasseerivad sisse välismaised kindlustusfirmad, mis teenivad meie rahva arvel kasumeid ja viivad need riigist välja.
Valitsustel soovitati koostöös ühistuliste organisatsioonidega välja töötada eriprogrammid ühistute potentsiaali tõstmiseks, sh tähtsustada ühistute organisatsioone, juhtimist, finantseerimist ja liikmete osalust ühistutes. Erilist tähelepanu juhtis ÜRO põllumajandusliku ühistegevuse tähtsustamisele ja elanikkonna toiduainetega varustamisele tarbijate ühistute vahendusel. Juba aastaid tagasi koostas Eesti Ühistegeline Liit maamajandusliku ühistegevuse arengu programmi projekti ja tegi ettepaneku valitsusele see  riiklikul tasemel vastu võtta. Seda seni tehtud ei ole ja paistab, et ka nüüd, rahvusvahelise ühistute aasta puhul, ei pööra valitsus sellele mingit tähelepanu.
Eraldi juhitakse valitsuste tähelepanu vajadusele arendada ühistupangandust. Just ühistupangad ja hoiu-laenuühistud on suutnud majanduskriisidega paremini toime tulla ja säästnud inimesi finantskataklüsmidest. Peetakse silmas, et ühistuliste rahaasutuste kaudu kontrollivad liikmed ise oma raharinglust ja saavad vajaliku juurdepääsu vabadele finantsvahenditele. Mida on meie valitsused teinud? Selle asemel, et arendada Eesti kodanikele kuuluvat ühistupangandust, on tehtud eelistusi välismaistele kommertspankadele, mis viivad Eesti rahva arvel teenitud kasumi ja muud rahalised vahendid välismaale juba eriti suures ulatuses.

Ühistegevuspäeva tähistamisest ja rahvuslikest komiteedest
Lisaks soovitati liikmesriikide valitsustel koos ühistuliste organisatsioonidega tähistada igal aastal, juulikuu esimesel laupäeval, rahvusvahelist ühistegevuse päeva, mille kohta võttis ÜRO vastu resolutsioon nr. 47/90.
ÜRO 2010 a lisaresolutsiooniga nr 65/184 soovitati liikmesriikide valitsustel kaasata rahvuslike ühistegevusorganisatsioonide esindajaid oma ÜRO delegatsioonide koosseisu. Samuti peeti vajalikuks, et liikmesriikide valitsused moodustavad 2012. ühistute aasta läbiviimiseks ja korraldamiseks rahvuslikud komiteed ning korraldavad koos rahvuslike ühistuliste organisatsioonidega seminare, konverentse ja muid elanikkonna seas ühistegevust propageerivad üritusi ning ka finantseerivad neid.

Ühistegevust on tarvis jõuliselt arendada
Kui ÜRO resolutsioonide valguses hinnata Eesti valitsuse tegevust, siis tuleb kahjuks nentida, et võrreldes Soomega väärtustatakse meil eeskätt rahvusvahelist finantskapitalismi ja monopoolsusele kalduvaid äriettevõtteid. Kui Soomes korraldatud rahvusvahelistest ühistegevusalastest konverentsidest ja Soome ühistegelaste suurüritustest võtavad osa ministrid ning sisukaid ja toetavaid tervitusi saadavad Soome Vabariigi presidendid Tarja Halonen ja Sauli Niinisto, siis on vahe kahe riigi täiesti erinevas suhtumises ühistutesse ilmne. Loomulikult on riikide valitsuste moraalne toetus ühistegevusele väga tähtis. Soomes on üheksa inimest kümnest seotud mõne ühistuga. Ühistegevuses domineerivad ühistud, mis on hõivanud Soome toidukaupade turust 50–95 %. Soome tarbijateühistute turuosa ületab 45%, meie tarbijateühistutel on see ainult 20%. Soome ühistutel on olnud jaksu teha ilma ka Eesti turul – tuntumad tegijad on meil Valio, Atria, Metsäliitto, Prisma jaekaubanduskett, lihaühistu LSO jt.
Oleme Akadeemilises Ühistegevuses Seltsis neid ÜRO resolutsioone arutanud ja korraldanud ka Eesti Maaülikooli aulas 1. veebruaril 2012 ühistegevuse ümarlaua. Metsandusühistud korraldasid 15. märtsil rahvusvahelise ühistegevusaasta puhul samuti ühistegevuskonverentsi. Plaanis on sel aastal korraldada veel mõned ühistegevusalased üritused. Kutsume Ühistulehe lugejaid aktiivselt osalema ühistegevuses ning ühistegeliku mõtte levitamisel ühiskonnas.


Jaan Leetsar
Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi juhatuse esimees

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP