RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 11. september 2013

Veteranide kiri Obamale: Kas Süüria on lõks?

Screen Shot 2013 09 09 at 2.13.39 PM 300x173 Veteranide kiri Obamale: Kas Süüria on lõks?Hoolimata sellest, et Obama administratsioon näib olevat täiesti kindel, et Süüria valitsus on süüdi keemiarelva kasutamises Damaskuse lähedal 21. augustil, saatsid tosin endist USA sõjaväelast ja luureametnikku presidendile avaliku kirja, mille Telegram avaldab pisut lühendatud kujul.

“Teatame teile kahetsusega, et mõned meie endised kaastöötajad räägivad meile, vastupidiselt teie administratsiooni väidetele, et kõige usaldusväärsemad luureandmed näitavad, et Bashar al-Assad ei olnud vastutav keemilise intsidendi eest, mis tappis ja vigastas Süüria tsiviilisikuid 21. augustil, ja et ka Briti luureametnikud teavad seda. Seda lühikest raportit kirjutades eeldame me, et teid ei ole piisavalt informeeritud, sest teie nõuandjad on otsustanud teile anda võimaluse n-ö usutavaks eitamiseks.
Oleme sellel teel ka varem käinud – president George W. Bushiga, kellele me adresseerisime oma eelmise memorandumi vahetult pärast Colin Powelli 5. veebruaril 2003. aastal peetud kõnet ÜRO-s, kus ta esitles petlikke luureandmeid, et toetada Iraagi ründamist. Ka siis otsustasime me president Bushile teist vaatenurka pakkuda, arvates, et teda on eksitatud või vähemalt talle väga halba nõu antud.
Powelli kõne petlikkust oli lihtne läbi näha. Ja nii, sellel samal pärastlõunal, proovisime me veenda teie eelkäijat diskussiooni kitsast nõuandjate ringist laiema avalikkuse ette tooma, sest need nõuandjad olid selgelt sõja poolt, milleks me ei näinud mingit põhjust ja mille kohta me uskusime, et see võib katastroofiliselt lõppeda. Täna pakume me sarnast nõuannet ka teile.
Meie allikad kinnitavad, 21. augustil leidis Damaskuse eeslinnas aset kemikaalidega seotud intsident. Nad väidavad aga, et intsident ei olnud seotud Süüria armeega, kes oleks sõjaväe kasutuses olevaid keemiarelvi kasutanud. See on CIA-s Süüria suunal töötavate ametnike sõnul kõige esiletungivam fakt. Nad on meile öelnud, et CIA direktor John Brennan on sooritamas enne Iraagi sõda toimunud skeemi tüüpi pettust nii Kongressi, meedia, avalikkuse ja võibolla isegi teie suhtes.
Me oleme John Brennanit aastate jooksul lähedalt jälginud ja peame kurbusega tõdema, et me usume seda, mida meie endised kolleegid meile räägivad. Veelgi kurvem on, et seda tõdevad ka need meie hulgast, kes on temaga isiklikult kokku puutunud – me ei pea teda usaldusväärseks. Ja see kehtib ka tema ülemuse, luuredirektori James Clapperi kohta, kes on möönnud, et valetas Kongressi ees, vande all olles, kui eitas NSA jälitustegevust ameeriklaste suhtes.

Luureraport või poliitiline nüke?
Meid hämmastas, et välisminister John Kerry tõi Clapperi nime välja sellel nädalal toimunud esinemises, selgelt üritades lisada kaalu neljaleheküljelisele valitsuse hinnangule. Eriti kuna see oli just Valge Maja, mitte Clapper, kes selle hinnangu valmis kirjutas.
See ei ole väike asi. Me teame, kuidas neid asju tehakse. Kuigi seda valitsuse hinnangut esitletakse meediale kui luurekokkuvõtet, on see poliitiline, mitte luuredokument. Koostajad hoidusid tähtsaid detaile avalikustamast. Veelgi enam, nad möönsid kohe alguses, et kuigi tegemist on väga kindlate andmetega, ei ole need kinnitatavad.
/…/

Luureandmed
Lähis-Ida erinevatest allikatest tuleb üha suurenev tõendite hulk, et 21. augusti kemikaalidega seotud intsident oli Süüria opositsiooni ja nende türklastest toetajate ettekavatsetud provokatsioon. Nende eesmärgiks oli raportite kohaselt intsidendi tekitamine, mis tooks USA sõtta.
Mõndade raportite järgi toodi keemilist ainet sisaldanud kanistrid Damaskuse äärelinna, kus need siis avati. Inimesed, kes olid lähedal, surid, teised said vigastada.
Me pole teadlikud ühestki tõsiseltvõetavast tõendist, et mõni Süüria sõjaväe rakett, mis oleks võimeline kemikaale kandma, piirkonda tulistati. Tegelikult ei tea me ühestki kindlast füüsilisest tõendist, et tegemist oli keemiarelvade käsitsemise väljaõppe saanud Süüria sõjaväeüksuse rünnakuga.
Lisaks oleme me teada saanud, et 13. ja 14. augustil alustasid lääne rahastatud ja Türgis asuvad opositsiooniväed suure sõjalise operatsiooni ettevalmistamist. Hatay provintsis Antakyas toimusid kokkusaamised opositsiooniliidrite ja Katari, Türgi ja USA luureametnike vahel, kusjuures kohta kasutatakse praegu Vaba Süüria Armee ja selle välissponsorite peakorterina.
Opositsiooni kõrged komandörid, kes tulid Istanbulist, andsid kohalikele juhtidele teada, et oodata on kokkupõrgete eskaleeriumist “sõda muutva arengu” tõttu, mille tõttu alustatakse USA eestvedamisel Süüria pommitamist.
Operatsioonide koordineerimise kohtumistel, kuhu kogunesid Türgi, Katari ja USA luureaemtnikud kui ka Süüria opositsiooni liidrid, öeldi süürlastele, et pommitamine algab paari päeva jooksul. Opositsioonijuhid pidid oma jõud ette valmistama USA pommitamise kiireks ärakasutamiseks, et Damaskusesse marssida ja Bashar al-Assadi valitsus kõrvaldada.
Katari ja Türgi luureametnikud kinnitasid Süüria piirkondlikele juhtidele, et neid varustatakse piisava hulga relvastusega. Ja neid varustatigi. 21.–23. augustil toimus kõikides laagrites relvade laialijagamine, millist polnud varem nähtud. Relvi jagati laohoonetest, mida kontrollisid USA luureametnike jälgimise all Katari ja Türgi luure.

Kes saab kasu?
On selge, et erinevad grupid, kes proovivad Süüria presidenti võimult kõrvaldada, soovivad USA-d kaasata. Kuid seni polnud selge, et Netanyahu valitsus soovib Washingtoni üha rohkem piirkonna sõdadesse kiskuda. Iisraeli pideva ässitamise ja Iisraeli huve kaitsvate inimeste lobitööd vaadates saab see väga selgeks.
Reporter Judi Rudoren kirjutas reedeses New York Timesis ilmunud olulises artiklis Iisraeli plaanidest harulaselt avalikult. Tema artikkel pealkirjaga “Iisrael toetab kindlapiirilist rünnakut Süüria vastu” nendib, et iisraellased on isekeskis arutanud, et Süüria kaks ja pool aastat kestnud kodusõja parim lahendus oleks, vähemalt praegu, et lahendust ei tulekski. Rudoren jätkab:
“Jeruusalemma jaoks näib status quo, nii hull kui see ka ei oleks inimlikust perspektiivist, olevat eelistatum nii härra Assadi valitsuse ja tema Iraani toetajate kui ka üha tugevamaks muutuvate sunni pühasõdalaste rühmituste võidule. ”See on finaalmängu situatsioon, kus on vaja, et mõlemad võistkonnad kaotaksid, kuid vähemalt ei taha sa, et üks võidaks – me lepiks viigiga,” ütles Alon Pinkas, endine Iisraeli konsul New Yorgis. “Laskem neil mõlemal veritseda, verest tühjaks joosta – see on praegune strateegia. Nii kaua, kui situatsioon ei lahene, pole Süüria poolt mingit tõsist ohtu.”"
Me arvame, et see ongi viis, kuidas Iisraeli praegused liidrid Süüria situatsioonile vaatavad, ja et USA suurem kaasamine – kuigi alguses “limiteeritud” sõjarünnakutega – peab tagama, et Süüria konfliktile ei oleks mingit kiiret lahendust. Mida kauem sunnid ja šiiidid Süürias ja piirkonnas üldisemalt üksteise kõride kallal on, seda kindlamalt tunneb end Iisrael.
Et Süüria peamine liitlane on Iraan, kellega neid seob vastastikuse kaitse leping, mängib samuti Iisraeli kalkulatsioonides rolli. Iraani liidrid ei saa tõenäoliselt Süüria konflikti palju parata ja Iisrael saab sellega Teherani naeruvääristada.

/…/

Me loodame, et teie nõuandjad on hoiatanud teid ka, et vastulöök mitte ei või tulla, vaid pigem on küsimus, kus ja millal see tuleb. Vastulöök on vältimatu. Näiteks terroristlikud rünnakud USA saatkondade ja teiste asutuste vastu saavad olema palju hullemad kui Benghazi. Üks allakirjutanutest pühendas sellele ohule ka artikli “Võimalikud tagajärjed USA sõjalisele rünnakule Süürias – meenutades USA mereväekasarmute hävitamist Beirutis, 1983.

Allakirjutanud 12 endist NSA, CIA, DIA, FBI töötajat, sõjaväelast ja luureametnikku.


Allikas: Consortiumnews.com

Foto: prisonplanet.com

Toimetas Maarja Aljas

Allikas: http://www.telegram.ee/maailm/veteranide-kiri-obamale-kas-suuria-on-loks#.UjA3jltLH7N

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP