laupäev, 30. juuni 2018
Nädalakommentaar: ravim rahvast hirmu all hoidva strateegilise kommunikatsiooni vastu
Portaali Objektiiv videoproduktsioon
"Ainuke meie õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis."
A. H. Tammsaare "Truudus", 1939.
M.I.
Read more...
Sotsiaalministeerium kõrvaldas välismeedikute eesti keele oskusnõude, arstide liit protesteerib
Alles oli Hiiumaal juhtum, kus umbkeelne ukrainlasest arst rikkus kohaliku naise tervise, kuid sotside ehk töö- ja terviseministri Riina Sikkuti juhitav sotsiaalministeerium on avanud rohelise tee uutele sellistele juhtumitele.
Arstide liit on teinud pöördumise, milles peab vastutustundetuks ja patsiente ohustavaks sotsiaalministeeriumi plaani välisarstide keeleoskuse nõue õigusaktidest välja jätta.
Riigikogule esitatud seaduseelnõu kohustab Eestisse tööle tulevaid välisarste sooritama tööpraktika ja teooriaeksami ning esitama tõendi eesti keele oskuse või vähemalt selle õppimise kohta.
“Kahjuks on sotsiaalministeerium nüüd ümber mõelnud ja eesti keele oskamist välisarstidelt enam ei nõua. Hiljuti kooskõlastamiseks saadetud tervise- ja tööministri määrusest on keeleoskuse tõendamist nõudvad punktid täiesti välja jäetud. Seega eksitas ministeerium kevadel avalikkust, kui teatas eelnõud algatades, et keeleõpe on kohustuslik ja selles osalemist tuleb enne tööpraktikale asumist terviseametile tõendada. Tegelikult saadetakse haiglatesse tööpraktikale arstid, kes ei pruugi sõnagi eesti keelt rääkida,” seisab arstide liidu pöördumises.
“Keeleoskus on arsti jaoks erialaoskus ning kui arst ei saa suhelda patsientide ja kolleegidega, ei mõista digiloo sisu ega oska ravidokumente täita, siis ei saa ta ka head arstiabi anda. Välismaa kolleegid on Eestisse teretulnud, kuid erialases pädevuses ja eesti keele oskuses kellelegi hinnaalandust teha ei saa,” leiab liit.
„Raske on ette kujutada, kuidas patsiendid umbkeelse arsti juures hakkama saavad,“ ütles arstide liidu president Jaan Sütt. Ta lisas, et seni on enamik välisarste tulnud Eestisse Ukrainast ja Venemaalt ning patsientidele tuleb ilmselt soovitada vene keelt harjutada.
Arstide liit avaldab rahulolematust aastaid kestnud ja seadusemuudatuste vastuvõtmise venitamisega endiselt jätkuva õigusselgusetu olukorraga välisarstide registreerimisel.
Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/sotsiaalministeerium-korvaldas-valismeedikute-eesti-keele-oskusnoude-arstide-liit-protesteerib/
Read more...
reede, 29. juuni 2018
Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” juuninumber
„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv
parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia
väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel A3 leheküljel.
Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii
päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee
on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida
iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku
Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee,
kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada
HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust
võtta meie levijuhtidega:
Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.eeTallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.
JUHTKIRI:
Suvised tervitused „Rahvusliku Teataja“ (RT) lugejatele!
Ongi käes selle aasta juunikuu. Juuni pidavat tulema Vana-Rooma jumalanna Juno nimest, kes oli abielusuhte jumalanna ja peajumala Jupiteri abikaasa, on ka teisi nimeseletusi. Valgeaeg on tore aeg, muud ei oska öelda. Kurvastada tuleb vaid, et valgeaeg jõuab oma kesk- või haripunkti, milleks on suvine pööripäev ja sealt enam valgemaks ei lähe, vaid päevad jäävad jälle lühemaks.
Eestlane aga on jõudnud kuidagi selg ees taganedes jälle uude fosforiidisõtta. Nüüd on kaevanduste asemel Rail Baltic ja kummitav tselluloositehas. Siinkirjutaja väitis juba 2015 (RT nr 33), et Rail Baltic on hullumeelsus. Tore, et see arusaam järjest rohkem maad võtab.
Keegi „tark“ võiks ka selle peale tulla, et praeguses olukorras ei pruugi olla tselluloositehasest Eestile ja eestlastele mingit kasu, ükskõik kuhu siis see ka ei ehitataks. Väliskapital ehitab ja vääristab puitu. Vääristamise kasumi viib maalt välja maksustamata, nagu see on Eestis kombeks. Tööjõud tuuakse ka mujalt sisse, kes seda lubab toomata jätta, kui nii suur „investeering“ juba kord tehtud ja kohapeal tööjõudu napib. Eestile jääb sellest puidu vääristamisest ainult paha hais ja reovesi. Ei taha siin korrata kõnekäändu neist, keda kutsutakse lühikese neljatähelise sõnaga ja kes Heiki Kortspärna järgi surevad esimestena. Heiki Kortspärnalt on põhjalik arutlus Kaitseliidu ja riigikaitse teemadel (lk 8 ja 9).
Keegi võiks ka lõpuks küsida, kes ikka on need salapärased „investorid“, kes tselluloositehast ehitada tahavad ja kellele see hakkab kuuluma? See peaks olema väga oluline küsimus, ometi ei tunne keegi huvi. Äkki on „paha Putini“ sugulased, mis siis saab!?
Keegi võiks veel huvi tunda, kuidas Eesti on taas sellisesse seisu sattunud kui fosforiidisõja ajal, kus tullakse ja tehakse siin, mida tahetakse ja pärismaalastel pole äkitselt muud võimalust enda eest seista kui fosforiidisõda pidada. Seda „mõistatust lahendada ja saladuskatet kergitada“ aitab ehk Argo Loo magistritöö „Euroopa Liidu põhiseadus Eesti riigi lõpp“, mille kuues osa leidub lk-l 10.
Rõõmustav uudis saabus 30. mail, kui kohus vabastas süüdistusest poliitvangi Reio Lauritsa. Ta oli selleks ajaks viis kuud kinni istunud ja mida kõike pidanud läbi elama ning nüüd tuleb välja – ei ole süüdi üheski kuriteos. Lugege lk 1!
Suurbritannias 25. mail vangistati Tommy Robinson, kes edastas kajastust kohtuprotsessist, kus kohtu all olid moslemitest briti alaealiste tütarlaste grupiviisilised vägistajad (loe lk 7). Briti võimud lasid sellel jälestusväärsel tegevusel aset leida ja keelasid seda isegi kajastada, mida Tommy Robinson ikkagi tegi. Siin on ka vastus küsimusele, miks neid pagulasi ikkagi nii väga on vaja? Võimud kasutavad neid vägivallatsemiseks kohaliku elanikkonna kallal teatud eesmärkidel. Teisalt ei ole Tommy Robinsoni vahejuhtum ainukordne. Inimesi on pandud puhtalt poliitilistel põhjustel aastateks vangi Prantsusmaal ja Saksamaal. Selles kurbloos paistab silma eriti just viimane. Näiteks lk-l 12 kirjutab Matti Ilves artiklis „Euroopa Liit on saatanlik projekt“, kuidas Saksamaal saadeti kaheks aastaks vangi 89-aastane vanaproua Ursula Haverbeck, kes üht seika ajaloos teisiti tõlgitses.
Teiselt leheküljelt leiab lugeja kokkuvõtte äsja Eestit väisanud Jüri Lina loengust. Seekord avaldame koguni kolm lugu, mida ei nõustunud ükski väljaanne avaldama.
Head lugemist!
Soovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO
19. juunil 2018 Velisel Read more...
215 Revolutsioonid, türannid ja sõjad/ Total Onslaught - Walter Veith
Revolutsioonid, türannid ja sõjad vajavad edu saavutamiseks rahastamist ja toetust. Kes on inimkonda viimastel sajanditel tabanud tohutute konfliktide taga? Kas kulisside varjus töötavad kurjad jõud, saavutamaks Hegellikku sünteesi ja tekitamaks uut korda? Arutluse all on näiteks eelmise sajandi revolutsioonid, mis kulmineerusid USA võimule tõusmise, Kennedy atentaadi ja Uue Maailmakorra loomisega. Read more...
Julge olla patrioot: Erakordselt loll otsus Andrus Vaarikult
"Näitleja Andrus Vaarik teatas "Suviste seitsmeste" stuudios, et suundub poliitikasse ja liitus Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga.
"Minu jaoks on sotside tõekspidamised – vabadus, hoolivus, haritus – lahutamatuks osaks inimeseks olemisest. Samas näen kasvava murega, et aina enam tõstavad pead jõud, mis apelleerivad inimeselooma kõige madalamatele instinktidele. See pole enam naljakas, vastupidi, see kohutab," rääkis näitleja.
"Võõraviha ja hirmutamine Eestit edasi ei vii, selle asemel vajavad inimesed nõu ja selgitusi. Ma usun, et suudan sotsiaaldemokraate selles selgitustöös aidata."
Vaarik on andnud ka põhimõttelise nõusoleku kandideerida kevadistel riigikogu valimistel.
"Ega ma esimese hooga kujuta end tegevpoliitikuna küll ette, sest mulle mu tänased tegemised väga meeldivad. Aga ma olen valmis igati kaasa aitama, et Eestit juhiksid targad ja südamlikud inimesed," lisas ta.
Vaata TV3 videost, millised on Vaariku hinnangul meie praeguse Eesti kõige suuremad valukohad ning mida soovib ta poliitikasse suundudes saavutada!"
Allikas: Facebook Read more...
neljapäev, 28. juuni 2018
Vanad leegionärid panid kolonel Alfons Rebase auks mälestustahvli
Kuus
Saksa poolel sõdinud Eesti sõjameest mälestustahvli avamisel Mustlas.
Fotol on vasakult alates Harry Erm, Harald Mäepalu, Endel Luik, Boris
Takk, Evald Arder, Albert Sarapson. FOTO: Egon Valdaru
Reede õhtupoolikul avas Eesti Sõjameeste Sakala Ühing Mustlas Posti
tänava majal tahvli, et mälestada kõige kuulsamat teises maailmasõjas
sakslaste poolel võidelnud eestlast Alfons Rebast, kelle sünnist möödub
24. juunil 110 aastat.
Sama
nentis ka Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu toetajaliige Elmo Ant, kelle
sõnutsi olid kaitselahingud, millest kuulsaimad peeti Sinimägedes,
teiseks vabadussõjaks, et saada Eesti riik tagasi. «Paraku on toonased
kangelased unustatud ja neid ei tunnustata,» lisas ta. Samas avaldas Ant
lootust, et seekord paigaldatud mälestustahvliga ei lähe nii nagu
Lihula mälestusmärgiga, mille Eesti valitsus lasi vägivaldselt minema
viia.
Eakas
veteran Boris Takk lisas, et ehkki Nõukogude Liit peab ennast teises
maailmasõjas võitjaks, saavutati see meeletute inimkaotustega. «Saksa
armees ei olnud nii palju sõdureid, kui oli Vene poolel langenuid,»
sõnas Boris Takk.
Alfons Rebasele kuulub kõrgeim sõjaväeline autasu, mida eestlane kunagi on saanud. Rüütliristi said neli Saksa armees bolševimi vastu võidelnud eestlast, belglast ja hollandlast, kolm prantslast ja taanlast ning 12 lätlast. Tammelehed Rüütliristi juurde anti aga vaid kahele välismaalasele, need olid belglane Léon Degrelle ja eestlane Alfons Rebane.
Margus Põldsepa sõnutsi on mälestuskivi paigaldamine igati tervitatav. «Alfons Rebane on Eesti soost sõjasangar, vaieldamatult suur oma rahva poeg. Oleme nende sangarite mälestust Eestis kajastanud ja talletanud liiga vähe. Iga selline samm, mis tõstab rahva usku ja patriotismi nüüdsel globaliseerumise ajal, on teretulnud, sest patriotism on euromulli sisse kadumas. Olen oma rahva poeg nagu Alfons Rebanegi. Ta ei häbenenud kunagi oma rahvust, vaid alati rõhutas seda kõikjal. Ta oli legendaarne mees, kes targalt tegutsedes tõi 13 korda enda alluvuses olevad eesti sõjamehed kotist välja, tehes seda nende elude päästmiseks. Ta oli oma sõduritele eeskujuks, keda meenutatakse seniajani ülivõrdes. Oma mehi ta hoidis ja nemad hoidsid teda ka,» sõnas Põldsepp.
Vikipeedia andmetel oli Alfons Rebane teise maailmasõja ajal mitme Saksa juhatusele alluva eesti väeosa ülem. Ta osales oma väeosadega enamikus otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920. aastatel ja sai ohvitseriks 1929. Mais 1941 läks ta Virumaale metsavennaks. Paar kuud hiljem, pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemist sai ta metsavendade juhiks Kavastu partisanide laagris.
Viljandi vallavanem Alar Karu ütles paar päeva tagasi Sakalale, et kuna mälestustahvel tuleb eramaja seinale, ei olnud selleks vaja valla luba. «Kuna ta on osa Mustla ajaloost, siis on tema mälestuse jäädvustamine igati teretulnud,» sõnas vallavanem.
Allikas: https://sakala.postimees.ee/4508572/vanad-leegionarid-panid-kolonel-alfons-rebase-auks-malestustahvli
Sõna võttis ka Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu eestvedaja Harald Mäepalu.
Kohaliku kiviraiduri Kalev Pehme tehtud kiviplaadil on Alfons Rebane kujutatud SS-i mundris, mille varrukal on Eesti vapp.
«Seinalt
jääb Rebane vaatama üle tee Jaani parki Vabadussõjas langenute
mälestussamba poole, mis sinna paigaldati esimest korda tema osavõtul
1937. aastal ja uuesti pärast taasiseseisvumist,» rääkis Elmo Ant (varem
Valdo Paddar).
Nii
nagu selgitas sama ühingu liige Jaanika Kressa, töötas Alfons Rebane
1935–1939 Viljandis Kaitseliidu Sakala maleva instruktorina ning samal
ajal elas Mustlas mitmes majas. Tahvel tuli neist viimase seinale.
Alfons Rebasele kuulub kõrgeim sõjaväeline autasu, mida eestlane kunagi on saanud. Rüütliristi said neli Saksa armees bolševimi vastu võidelnud eestlast, belglast ja hollandlast, kolm prantslast ja taanlast ning 12 lätlast. Tammelehed Rüütliristi juurde anti aga vaid kahele välismaalasele, need olid belglane Léon Degrelle ja eestlane Alfons Rebane.
Margus Põldsepa sõnutsi on mälestuskivi paigaldamine igati tervitatav. «Alfons Rebane on Eesti soost sõjasangar, vaieldamatult suur oma rahva poeg. Oleme nende sangarite mälestust Eestis kajastanud ja talletanud liiga vähe. Iga selline samm, mis tõstab rahva usku ja patriotismi nüüdsel globaliseerumise ajal, on teretulnud, sest patriotism on euromulli sisse kadumas. Olen oma rahva poeg nagu Alfons Rebanegi. Ta ei häbenenud kunagi oma rahvust, vaid alati rõhutas seda kõikjal. Ta oli legendaarne mees, kes targalt tegutsedes tõi 13 korda enda alluvuses olevad eesti sõjamehed kotist välja, tehes seda nende elude päästmiseks. Ta oli oma sõduritele eeskujuks, keda meenutatakse seniajani ülivõrdes. Oma mehi ta hoidis ja nemad hoidsid teda ka,» sõnas Põldsepp.
Vikipeedia andmetel oli Alfons Rebane teise maailmasõja ajal mitme Saksa juhatusele alluva eesti väeosa ülem. Ta osales oma väeosadega enamikus otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920. aastatel ja sai ohvitseriks 1929. Mais 1941 läks ta Virumaale metsavennaks. Paar kuud hiljem, pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemist sai ta metsavendade juhiks Kavastu partisanide laagris.
Pärast
Nõukogude okupatsiooni ja suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke.
Rebane sai tuntuks idarindel 658. Eesti Pataljoni ülemana. Sõjamehetee
käigus õnnestus tal välja murda 13 piiramisrõngast. Pärast sõda osales
ta inglise luure töös. Tema katsed Eesti metsavendi toetada ja varustada
ebaõnnestusid. Pärast surma maeti ta auavalduste saatel Augsburgi,
kust ta põrm toodi 1999. aastal Tallinna Metsakalmistule.
Viljandi vallavanem Alar Karu ütles paar päeva tagasi Sakalale, et kuna mälestustahvel tuleb eramaja seinale, ei olnud selleks vaja valla luba. «Kuna ta on osa Mustla ajaloost, siis on tema mälestuse jäädvustamine igati teretulnud,» sõnas vallavanem.
Allikas: https://sakala.postimees.ee/4508572/vanad-leegionarid-panid-kolonel-alfons-rebase-auks-malestustahvli
Read more...
HÄVITUSPATALJONIDE JUHID EESTIS.
Pataljonide juhtideks olid suures enamuses muulased, peamiselt venelased ja juudid kes komandeeriti pataljonide etteotsa NSV Liidu SARKile allunud piirivalve ja Punaarmee ohvitseride hulgast. Suur oli hävituspataljonides ka juutide osatähtsus. Paljudest käitistest astusid eranditult kõik juudid hävituspataljoni. Tallinna „Rauaniidi” („Punane Koit”) vabrikust astusid hävituspataljoni käitise direktor juut Tsemach Delski, juudid Max Grossmann, Boruch Schur, David Schulmann, Jakob Freimann, Moisel Schmotkin, Benno Rubinstein, Ruvim Racheltschik, Jaklob Vigderhaus, Samuel Lazdin, Moisei Tsimbalov ja Refoel Goldmann. Nendest Boruch Schur määrati 7.hävituspataljoni majandusülemaks, Jakob Vigderhaus transpordikorraldajaks ja Refoel Goldmann – toidumuretsejaks. Ülejäänud juudid asusid pataljoni staapi kirjutajateks, telefonistideks jne., seega kohtadele, kus ei tulnud otseselt minna kuulide alla.
Tallinna hävituspataljonides olid peale mainitute veel järgmised juudid: Joosep ja Harry Goldmann, S.Haitin, Isak Halupovitsch, Semjon Hoff, Jossif Jurkevitsch, Jossif Maljeschkin, Isak Meier ja Ruvim Minskerid, Haim Racheltschik, Nattut Salmann, Moisei Schemschilevitsch, Nochem Slomka, Abram, Mihhail ja Moisei Smolenskid, David ja Noachim Smoljanskid, Isak Steinert, Sergei Strazd, Mihhail ja Simon Strassmannid, Salomon Streter, Salo,on Stummer, Mendel Vinnik, Iljazer Tsipikov, Abram Vseviov, Mendel Vuschtschik, Nison Gudstein, Ginsburg, Gurevitsch j.t.
Tallinnas oli arsenalis teenistuses juut H.Senderov, kellele hävituspataljonis oli tehtud ülesandeks tähtsaimate asutuste õhkulaskmine. Peale mainitute olid hävituspataljonides dr.G.Aisenstadt, S.Kabalkin, V.Kaznelson, Abraham Kosotski, Gaiselovski, Gassenfeldt, Mandelkern, Pewaner, Sclutzki, Doba Teitelbaum, Oskar Stein, Isak Bulkin, Kaschevlin, Meise Leib, Benjamin Bell, Jakob Senkin, Simon Strasemann, Vassili Piskover, R.Frank, Niska Lubovitsch, Ruvim Malin.
Tartu hävituspataljonis olid juudid vennad Salomon ja Hirsch Gelinovid, Faive Glückmann, Mandel, Zeitlein, Barkus, Rosenfeldt, Mjanovski, Epstein, Katzerõgin, Mirovski, Hirschfeldt, Moisei Josselvitsch, Ovsei Katz j.t.
Tallinna juut Leo Epstein oli sattunud kuidagi Viljandi hävituspataljoni, kus oli peale tema Viljandi äride rüüstajaks veel juut Matskin. Võru hävituspataljonis olid juudid Boris Friedemann, Jerschik Schtschigol, Spitka, Rachmilevitsch j.t., Pärnus Joosep Goldmann, Jakob Jolanski, Amelin j.t
Viited: Vello Helk , 1941. aasta Suvesõja ajalugu,
Kultuur ja Elu,
1940.-1941. AASTA NÕUKOGUDE HÄVITUSTÖÖST EESTIS
Hannes Walter, "Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus. Hävituspataljonlased tuleb kuulutada sõjaroimareiks" – Luup, 1. aprill 1996, nr 7
Allikas: Walter Austa, Facebook Read more...
kolmapäev, 27. juuni 2018
MATTI ILVES: VEEL ÜKS IMMIGRATIDE TUGEV EESTVÕITLEJA!
Nüüd on Makron asunud näitama enda tõelist nägu. Ta vihkab rahvuslasi ja alles hiljuti rääkis Euroopa Liidus pead tõstvast natsionalismi katkust(!), või isegi pidalitõvest ja tegi tõsise avalduse paljude riikide vastu: Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola, Slovakkia ja nendega liitunud Austria. Neile lisaks veel ka suurriik Itaalia, mis on ELi 3. majandus.
Soovitades neid karistada trahvidega, kuna nad ei nõustu vastu võtma pagulasi-immigrante. Kas ka Itaaliat, seda vaevalt.
Meie valetav ajakirjandus (näiteks "Vikerraadio" alles eile) räägib ikka veel seoses "põgenikekriisi lahendusega" neile laagrite rajamisest Põhja-Aafrikasse, mis paistab olema nüüd juba vananenud teema.
Sest Macron on juba teatanud, et laagrid peavad tulema Euroopa Liidu territooriumile! Teadagi, siit on immigrante pea võimatu välja saata.
Kui kaks ELi juhtriiki on samadel seisukohtadel, siis väiksemate riikide piuksumine ei maksa midagi.
Maksab aga küll! Sest nii teevad suurriigid ja ELi juhtpoliitikud ise algust selle imperiaalse moodustise lagundamisega, sest Suurbritannia lahkumise elaksid nad veel kuidagi üle.
Soome raport: Eesti hakkab alates 2021. aastast Euroopa Liidule peale maksma
Kui seni maksis Eesti Euroopa Liidu eelarvesse 1
euro ja sai sealt tagasi 4 eurot, siis alates 2021. aastast toetused
järsult vähenevad ja Eesti hakkab Euroopa Liidule vähehaaval peale
maksma.
Seni on Euroopa Liidu toetused moodustanud Eesti
eelarvest ligi 10 protsenti. Nüüd aga toetused vähenevad
märkimisväärselt ELi järgmise eelarveperioodi jooksul. Eesti
rahandusministeeriumi arvestuse kohaselt vähenevad toetused 40 protsendi
võrra. Eesti muutub alates 2021. aastast vähehaaval saajast maksjaks,
vahendab Soome saatkonna raportile viidates tallinna24.ee.
Tallinna Soome saatkonna majandusnõuniku Hannu
Arhinmäki sõnul pole Eesti arvutustes võetud arvesse Brexiti mõju.
Toetuste vähenemine mõjutab eriti Eesti sotsiaalsektorit, transpordi- ja
infrastruktuuriprojekte ning ettevõtlustoetusi.
Seda, et Eesti tahab järgneval eelarveperioodil olla isemajandav, ehk hakkama saada ilma toetusteta, on välja öelnud ka peaminister Jüri Ratas. Ühtlasi ilmutas Ratas valmidust panustada Eesti poolt Euroopa Liidu eelarvesse rohkem kui varem.
Eesti majanduse seisu peegeldav sisemajanduse
koguprodukt jõudis 2017. aastal 75 protsendini Euroopa Liidu vastavast
näitajast, 75 protsenti on ühtlasi piir, kus toetused hakkavad järsult
vähenema.
teisipäev, 26. juuni 2018
Julge olla patrioot tunneb end maruvihaselt.
"Prantsuse terroritõrjepolitsei pidas laupäeval kinni 10 paremäärmuslusega seotud isikut, kes plaanisid rünnata moslemeid, ütlesid justiitsallikad pühapäeval.
Operatsioon leidis aset üle Prantsusmaa, kuid peamiselt toimusid kinnipidamised Korsika saarel, ütlesid allikad.
Kahtlusalused "plaanisid sooritada vägivaldse akti islamiusku inimeste vastu", ütles üks uurimisele lähedalasuv allikas.
Teise allika sõnul kavatsesid kinnipeetud rünnata "islamiäärmuslusega seotud sihtmärke"."
Prantsusmaal pidas politsei kinni 10 moslemeid rünnata plaaninud isikut.
Allikas: Facebook Read more...
Surmad narkootikumide tagajärjel
___________
Tabelis on Eesti maailmas 4. kohal ja E. Liidus kindel liider! Meie elu on ikka suurepärane ja veelgi paremaks pidi minema. Nüüd meil tahetakse legaliseerida veel kanep ja eks see niimoodi edasi läheb... Valitsejate kindel siht on hõivata esikoht maailmas.
M.I.
Read more...
Ma olen siin viimasel ajal lugenud mitmeid depressiivseid kirjutisi
Suurem mure on isiklik hingehäda. Nüüd ma tahaksingi teile kõigile sõnad peale lugeda. Mitte noomimiseks, vaid selleks, et saaksite jalad alla. Esiteks, mitte keegi ei saa teid aidata peale teie eneste. Facebookis hädaldamine ei aita teid, vaid teeb asja hullemaks. Looduses ja inimühiskonnas toimivad samad seadused. Olelusvõitlus ja looduslik valik. Nõrgad hukkuvad, tugevad jäävad ellu ja annavad järglasi. Inimese puhul ei määra füüsiline tugevus, vaid vaimne. Kui te alla annate ja ennast lönti lasete, siis te surete. Tugevamad kõnnivad teist üle. Kas te soovite seda või te soovite ellu jääda? Kui te soovite ennast üles puua, siis teil on see õigus, aga tehke seda 5 aasta pärast. Enne otsige probleemist väljapääsu.
Depressioonil on põhjus. Leidke see põhjus ja pange enda jaoks kirja. Kui on põhjus leitud, otsige lahendust. Lahendus on olemas. Kui te kaotasite töö, otsige hoolega uut. Iga päev. Ärge saatke ainult CVsid, minge ise kohale. Otsige ka välismaalt, otsige tuttavate kaudu. 5-aasta jooksul kindlasti leiate midagi, mis võimaldab teil ennast ära toita. Kui teid vaevab üksindus, teil pole armastust, siis otsige seda. Kuskil võib olla keegi, kes just teid ootab. Ja isegi kui te ei leia endale armastust, ärge laskuge depressiooni. Ka üksinduses on oma võlud ja head küljed, mida paarisuhtes ei ole. Üksik inimene on alati vaba ja sõltumatu, ei pea kellegagi arvestama, teeb mida tahab, siis kui tahab. Ka see on omaette väärtus. Kui teil ikkagi ei õnnestu leida endale kallimat, aga nii väga tahaks, siis võtke endale kass või koer ja te pole enam kunagi üksi. Depressiooni põhjus on kõrvaldatud. Kui inimene saavutab iseenesega harmoonia oma hinges, siis ongi rahu majas.
Kui kukkusite, tõuske üles ja minge edasi, Kukkuda võivad kõik, kukkuda ei ole häbi, seda juhtub ikka. Häbi on lamama jääda. Austage ja armastage iseennast, siis austavad teid ka teised. Elu on võitlus. Kui kukkusid, siis ütle endale: "Stand up soldier and fight!". Mitte üks hädaldamine enam! Võitle enda eest! Võitle ka oma lähedaste ja sõprade eest! Võitle loomade eest!
Võitle eesti rahva eest, sest see on praegu tõsises ohus. Unusta ära oma mure, aita teisi nii kuidas jaksad, siis tuleb elu mõte ja elu isu tagasi. Sind on vaja eesti rahvale. Sa oled ülimalt väärtuslik.
Allikas: Marike Lillenberg, Facebook Read more...
esmaspäev, 25. juuni 2018
Europoli aruanne näitab, et islamiterrorism on ja jääb Euroopa tuleviku hirmutavaks osaks
Aruanne möödunud aasta terroriaktidest Euroopas tõestab, et ohvrid ja veri Lääne-Euroopa tänavatel on tõesti “uus normaalsus”.
Kolmapäeval avaldas politseiagentuur Europol oma terrorismiaruande raames hirmutavaid andmeid. 2017. aastal toimunud rünnakute arv suurenes 2016. aasta arvudega võrreldes 45%. Aruanne avaldati ja esitati kolmapäeval Haagis.
Terrorirünnakute arv suurenes 142-lt 2016. aastal 205-ni 2017. aastal. 2016. aastal tapeti 142 inimest, vigastada sai 379 ohvrit. 2017. aastal hukkus 68 inimest ja 844 inimest sai vigastada, vahendab Voice of Europe. See, et surmajuhtumeid oli eelmisel aastal poole võrra vähem, vigastatuid aga rohkem, on tingitud asjaolust, et ründajad on “vähem organiseeritud” kui varem, ja ka hädaabiteenuste kiire sekkumise tõttu.
68 terroriaktidega kaasnenud surmajuhtumist 2017. aastal omistati 62 islamistidele. Suurimad katsed või tegelikud rünnakud olid Suurbritannias, millele järgnes Prantsusmaa. Andmed põhinevad erinevatel rünnakutel, mis on terroristide poolt läbi viidud, mida on häiritud või mis on ebaõnnestunud, ütlesid Europoli direktor Catherine de Bolle ja Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse juhataja Manuel Navarrete.
Euroopas on vähemaks jäänud ohvriterohkeid plahvatusi ja massitulistamisi, kuid sagenenud on moslemite viharünnakud, mida sooritatakse kättesaadavate vahenditega, näiteks kirveste ja nugadega. Islamiterroriste teeb ohtlikumaks see, et nad on enamasti valmis ise surema, kuid soovivad seejuures võimalikult palju teisi kaasa võtta.
Ilmselt ei hakka terrorijuhtumite arv kunagi langustendentsi näitama, sest Euroopa Liidu ja vasakliberaalide immigratsiooni soodustav poliitika toob Lääne-Euroopasse üha uusi potentsiaalseid terroriste.
Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/maailm/europoli-aruanne-naitab-et-islamiterrorism-on-ja-jaab-euroopa-tuleviku-hirmutavaks-osaks/ Read more...
laupäev, 23. juuni 2018
Juhtkiri: Kanada ülemkohus või LGBT-tribunal?
Väide, et seksuaalvähemustele eriõiguste andmine ei võta kelleltki midagi ära, on algusest peale ajanud vähegi läbinägelikumaid inimesi naerma. Kui vastamisi seatakse võrdsuse ja vabaduse printsiibid, kaaluvad ühe vähemusgrupi võrdõiguslikkuseks nimetatud eriõigused iga kell üles näiteks kristlaste vabaduse oma usu põhimõtteid järgida ja nende järgi tsiviilühiskonnas oma elu korraldada.
Tüüpiline juhtum, kus ideoloogiline diktatuur pani ühe grupi eriõigused väevõimuga maksma teise grupi vabaduste üle, leidis hiljuti aset Kanadas. Nimelt otsustas Kanada ülemkohus häältega 7 : 2, et Briti Columbia ja Ontario õigusühingutel on täielik õigus keelduda kristliku kõrgkooli Trinity Western University juuratudengite akrediteerimisest, kuna õppeasutuse eeskirjad eeldavad tudengitelt kõlbelist karskust.
Vastavalt eraülikooli kodukorrale peavad tudengid hoiduma abieluvälistest seksuaalsuhetest ja homoseksualismist ehk sellest, “mis rikuks ühe mehe ja ühe naise vahelise abielu pühadust,” nagu seisab ülikooli sisseastumisel allkirjastatavas dokumendis. Seitsme Kanada ülemkohtu kohtuniku hinnangul on aga ülikooli kodukord lubamatu, kuna see mõjutaks homoseksuaalsete tudengite elu ning seaks ohtu nende õigused. Ülemkohtu esimehe Beverley McLachlini hinnangul võib ülikool survestamise kaudu vältida LGBTQ-inimeste õiguste rikkumist, “kes kogevad, et neil pole muud valikut kui õppida TWU poolt kavandatavas õigusteaduskonnas.”
Kõige absurdsem põhjenduse juures on tõsiasi, et Kanada ülemkohtu otsuse järgi oleks Columbia ja Ontario õigusühingud volitatud keelduma akrediteerimast kristliku ülikooli juuratudengeid ning see tähendaks ühtlasi Trinity Western University õigusteaduskonna lõppu veel enne, kui see õieti alguse oli saanud – seda nii kristlastele kui võimalikele homoseksuaalidest tudengitele. Seega ei ole Kanada ülemkohtu otsust võimalik tõlgendada mingil muul viisil kui otsese rünnakuna kodanikuühiskonna baasil rajatud eraülikooli tegutsemisvabadusse.
Ülikoolile on jäetud põhimõtteliselt kaks valikut: kas hüljata oma kristlikud põhimõtted, mis ülikooli eeskirjades paberile on pandud, ja alluda ideoloogilisele diktatuurile ning kodaniku- ja südametunnistuse vabaduse räigele rikkumisele riigi poolt, või panna õigusteaduskond kinni, kuna ilma õigusühingute akrediteeringuta pole juriidilist haridust omandavatel üliõpilastel mingeid tulevikuperspektiive oma erialal tööd saada.
“Sisuliselt kuulutas kohus, et ülikoolidel tuleb valida piibellike standardite ja akrediteerimise vahel. Ehk teisisõnu: kohus otsustas, et kristlus ja kõrgharidus omavahel kokku ei sobi,” tõdes judaismist kristlusesse pöördunud loengupidaja ja LifeSiteNews’i kolumnist dr Michael L. Brown Kanada ülemkohtu otsust kommenteerides.
Kohtuotsuse muudab eriti kõnekaks tõsiasi, et protsessi on otseselt segatud kohalik LGBT-maffia, kes algatas nõiajahi kristliku ülikooli vastu, väites, et TWU diskrimineerib LGBT-tudengeid, mistõttu kooli lõpetajad ei tohiks Kanadas juristina töötada. Millise hoole ja täpsusega täidab Kanada avalik võim homoliikumise ideoloogilisi näpunäiteid, saab igaüks ise Kanada ülemkohtu otsusest järeldada.
Igal juhul on see juhtum taaskord selgeks näiteks, milline on homoradikaalide nägemus sallivusest, kui vastakuti asetatakse ülejäänud ühiskonna südametunnistus- ja tegutsemisvabadus ning nende kitsa huvigrupi “õigused”. Kõik peavad taanduma ja oma vabadustest loobuma, kui teisel kaalukausil on LGBT-maffia väärastunud võrdsus- ja võrdõiguslikkuse põhimõte.
“Homoõigused” ei võta teilt midagi ära? Võtavad küll ja kuidas veel. Need “õigused” röövivad isegi kristlaste vabaduse rajada teistele kristlastele maailmavaatelisel alusel toimivaid erakoole, mille käitumisjuhised näevad ette elementaarsetest kristlikest põhimõtetest lähtumist.
“Just seepärast oleme me öelnud, et need, kes kapist välja tulid, tahavad nüüd meid kappi toppida. Seetõttu oleme me öelnud, et LGBT-aktivistid ei taotle iial lihtsalt “sallivust”. Nad taotlevad konkureerivate vaadete vaigistamist,” kirjutab dr Brown Objektiivis ilmunud tõlkeartiklis.
See, mis meile Kanada ülemkohtu otsusest vastu vaatab, on ehtne diktatuur, ilma igasuguste lisavarjunditeta. Kui me sellele vastu ei hakka nüüd, siin ja praegu, siis näeme juba mõne aasta pärast ka Eestis, kuidas meie elementaarsed kodanikuvabadused trambitakse ideoloogiliste hullumeelsete ja nende ulmadest nakatunud avaliku võimu esindajate poolt asfaldi täiteks.
Olgu Eestis või Kanadas – alati kehtib ühtviisi maksiim, mille kohaselt need, kes oma vabaduste eest ei seisa, pole neid ka välja teeninud. Kanada kristlased on nüüd sunnitud seda põhimõtet meelde tuletama ja vastulöögi andma.
Loodame parimat.
Allikas: http://objektiiv.ee/juhtkiri-kanada-ulemkohus-voi-lgbt-tribunal/ Read more...
Sind on märgatud, sotsialist: Võigas laste ära kasutamine Priit Hõbemägi poolt
http://ekspress.delfi.ee/lisalood/priit-hobemagi-trumpi-poolt-peredest-eraldatud-laste-nutt-loikab-sudamesse?id=82714143
Allikas: Facebook Read more...
reede, 22. juuni 2018
MATTI ILVES: KAASAEGNE LÄÄNE ÜHISKOND ON LOODUD NAUDINGU SAAMISEKS
Ühiskonnal pole õigust selliste levitatud vaadete vastu protesteerida. Tänapäeva kultuuris muutub üha valitsevamaks põhimõte, et igaühel on õigus saada naudingut mis teda rahuldab. Ühiskonnal on kohustus "kõlbeliselt" ja aineliselt toetada igasuguseid kooseluvorme (näiteks LGBT+) ning kohustus pidada neid omavahel kõigiti võrdväärseks.
Alatasa kuuleme, et naised ei ole mingid sünnitusmasinad ja neile seatakse eelkõige esikohale karjäär. Hiljuti valiti meil aasta emaks vaid kahe lapsega ema (2 last ei taga isegi eestlate säilimist, rääkimate rahva juurdekasvust) aga milline tööalane karjäär tal oli!
Aasta ema tiitlit ei saa kunagi näiteks kodus 8 last raske tööga üleskasvatanud ema. Kusjuures selle ema töö on pere- ja ühiskonnale märksa väärtuslikum kui ühe naise kuitahes üliedukas karjäär.
Aga ega siin polegi midagi imestada, sest Eesti Naisliitu juhib selline tegelane, kui massoonidega seotud salaorganisatsiooni - Rahvusvahelisse Naisteklubisse Zonta kuuluv Siiri Oviir.
Naistele püütakse teha sünnitamine ja lapsed igati ebameeldivaks, näiteks ajalehes "Postimees" ilmus hiljuti artikkel pealkija all: "Väsinud ema: üks on alles tita, juba ootan uut – tahaks alla anda ja ära joosta." Esimene laps on tal 1,5 aastane, teine oli küll planeeritud, kui tuli liiga vara ja näete milline ebaloomulik meeleolulangus.
Vaid nauduingu saamiseks seksist toodetakse igasuguseid abivahendeid. Praegu käib suur reklaamikampaania vastavale geelile, et ka naine saaks iga vahekorra puhul orgasmi.
Sellises värdühiskonnas me nüüd elamegi. Read more...
Paha onu Donald kehtestab tolle, ütlevad eurooplased. Äkki vaataks korra peeglsse ka?
Eesti Leegioni Sõprade Selts: Korpus Steineri Veteranide Ühendus otsis peale sõda pikka aega sobivat kohta...
Mälestusmärk paigutati linnaäärse kalmistu parki, sellest alates toimus seal igal aasta veebruaris leinatalitus, mis lõppes pärgade asetamisega. 1994. aastal ja hiljemgi võtsid sellest osa ka meie "Narva" mehed. Seda kivi aga tänaseks seal enam ei ole, see on taaskord mõnele instantsile ette jäänud ja kadunud. Millal, seda ei tea, aga püüan uurida. Nii said väike rahvuslipp ja küünlasilm tühjale platsile.
Read more...
neljapäev, 21. juuni 2018
GRAAFIK | Eesti inimeste elatustase on Euroopa Liidu kehvemate seas, Baltikumis jääme ka Leedule alla
Eurostati täna avaldatud andmetest selgub, et riigi elanike
majanduslikku heaolu peegeldav tegelik eratarbimine ostujõu pariteedi
alusel, oli Eestis eelmise aasta kokkuvõttes 72% euroliidu keskmisest
ning Baltimaades jäi Leedule alla.
Leedu näitaja on meist oluliselt kõrgem- 88% Euroopa Liidu keskmisest. Seejuures on Leedu näitaja parem Portugalist, Tšehhist, Kreekast, Poolast.
Läti vastav number jääb meile alla ning on 70% Euroopa Liidu keskmisest.
Sageli kasutatakse riigi rikkuse mõõtmiseks sisemajanduse kogutoodangut (SKT) elaniku kohta. See aga ei näita riigi elanike tegelikku olukorda. Eurostati hinnangul peegeldab viimast paremini just tegelik eratarbimine ostujõupariteedi alusel.
Kõige kõrgem on näitaja Luksemburgis, kus see moodustab 130% ELi keskmisest, Saksamaal on see 122% ning Austrias 118% ELi keskmisest.
Edetabeli tagumises otsas on Bulgaaria (55%), Horvaatia (61%) ning Ungari 63% ELi keskmisest.
Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/graafik-eesti-inimeste-elatustase-on-euroopa-liidu-kehvemate-seas-baltikumis-jaame-ka-leedule-alla?id=82717319
______________
Kuna Eestis on palgalõhe rikaste ja vaeste vahel kõige suurem Euroopa Liidus, siis paistame meie silma just vaeste suure arvu poolest.
M.I.
“Sallivuslased” kaitsevad ühiskonna nõrgemaid? Ei, nad peavad marksistlikku klassivõitlust!
Sel nädalal Tallinna ühistranspordis aset leidnud “rassismijuhtum” näitab väga selgelt, kuidas “sallivuslased” kasutavad olmekonflikte ideoloogiliseks võitluseks ära.
Vasakliberaalid esinevad alati ja igas olukorras vähemuste ja kõigi tagakiusatute kaitsjana, kuid tegelikkus on proosalisem — nad vajavad pidevat klassisõda oma vaenlaste põrmustamiseks ja ühiskonna nõrgem osa on neile tänuväärt materjal, kelle tegelikust aitamisest pole nad kunagi hoolinud.
Muuhulgas on vasakliberalism täielikult politiseerinud ka seksuaalsuse ja inimlikkuse, sealhulgas armastuse, mis on ilusast tundest viidud kohustuse tasemele. Selle ideoloogia kandjad üritavad iga hinna eest üles ässitada võimalikult palju vähemusi.
Klassivõitluse “materjali” leiab kõikjalt
Väga hea materjal ühiskonnas vaenlaste leidmiseks on LGBT keskkond, kelle võitlus oma õiguste eest on esiplaanile tõstetud. Tegelikult kasutatakse neid lihtsalt ära, sest vasakliberaalid teavad väga hästi, et nende seksuaalne suunitlus ei ole normaalne (suur osa geiagenda eestvedajatest on ise heterod) ja seetõttu leidub alati keegi, kes tunneb tülgastust ja selle ka välja näitab. Seega võitlus geiõiguste eest ei lõpe kunagi, süüdistuse homofoobias saab alati kellegi suhtes üles tõsta ja põhjuse leiab ka alati. Ja alati on võimalus kutsikasilmade välkudes väriseva häälega küsida: mis teil teiste armastuse vastu on?Järgmine suur seltskond, kelle õiguste eest surmani võideldakse, on naised. Vasakliberaalid teavad jällegi ilmselget tõde, et naised on füüsiliselt nõrgemad, alati väsivad nad kuskil kiiremini ja seetõttu on võimalik neid, kes edasi rühivad, diskrimineerimises süüdistada. Hea näide sellest on trend, kus naisi tahetakse iga hinna eest armeesse teenima saata. Naisõiguslased teavad juba ette, et suure seljakotiga lahingusse jooksev naine kukub mehest ennem kokku, sõjaväelises olukorras on lahingvalmidus esikohal, väsinud naine jääb hetkeks tahaplaanile ja pärast on hea karjuda, kuidas need neetud mehed sõjaväes naisi ahistavad. Meestega koos teenivad naised on ahistamisvastases kampaanias ideaalne materjal.
Neegreid ja naisi on alati võimalik “kaitsta”
Ka tavalistel töökohtadel on naisi hea kaitsta, sest ilmselgelt väsib naine näiteks kassas istudes kiiremini kui mees samal kohal, olukorra parandamiseks peab midagi ette võtma, näiteks naise asendama ja puhkama saatma, sellega kannatab tema palk ja diskrimineerimine ongi jälle leitud. Naisi on hea kaitsta ka seetõttu, et nemad panevad meestest rohkem rõhku oma välimusele, solvuvad, kui seda ei märgata või mõnele defektile tähelepanu pööratakse, ja solvunud naist toetama asudes on tore “ahistajaid” peksma asuda.Kolmas üdini hea seltskond vasakliberaalide jaoks on neegrid, kelle nahavärv torkab alati silma ja lubab “klassivaenlast” süüdistada kasvõi rassistlikus pilgus. Aga kujutage ette, et keegi lükkab linnaplatsil tahtlikult ümber lillekasti. Kui seaduserikkuja on valge, on ta tunnistaja jaoks anonüümsem, kui aga must, ütleb pealtnägija alati otse: see oli neeger. Ja vasakliberaalil on kohe võimalus asi üles tõsta — näete, teda süüdistatakse vaid sellepärast, et ta on teisest rassist! Eks Tallinnassegi tuuakse neegreid riburada aina juurde, et tekiks rohkem rassikonflikte ja saaks vihakõneseaduse vastu võtta.
Neljas tore grupp on igasugused põgenikud, kelle õnnetu saatuse peale saab rõhuda, kuigi üldjuhul on teada, et nad on ise oma kodumaa tuksi keeranud. Vasakliberaalid korraldavad inimlikkuse sildi all põgenikke riiki sissetoomise ja nende poputamise — nad teavad, et see hakkab mingil hetkel mõjuma heaoluühiskonna rahakotile, siis tekivad rahulolematud, sest omad inimesed hakkavad kannatama, tekib viha võõraste vastu ja taas on vaenlane nagu maast leitud.
Islam ei taha “nõrkade” vormi sobida
Põgenike kohalt on vasakliberalism siiski kõvasti ämbrisse astunud, sest nad on massiliselt sisse lasknud moslemeid, kes paraku nende ideoloogiale ei allu — islam on nii usk, elulaad kui ka mentaliteet, mis on vasakliberalismist üle ja nad istuvad ise Lääne liberaalsele ühiskonnale pähe. Nende alandav suhtumine naistesse, geivaenulikkus ja teised islamiväärtused ei lähe kuidagi kokku nende sissetoojate ideoloogiaga, seega ei saa moslemeid kuidagi rõhutute kategooriasse suruda. Suurbritannias leiutati siiski islamofoobia mõiste, mille alusel on hakatud ühiskonda kõvasti represseerima, karistades ka mistahes islami kuritegude paljastamise eest. Moslemid, kes on Albionis ka poliitilist võimu üle võtmas, on seda oma huvides ära kasutama asunud.Nii ongi Lääne-Euroopas tekkinud kummaline olukord, kus kõrvuti on šariaat ja marufeminism, geiagenda jõuline pealetung ja islamiäärmuslus. Varem või hiljem peavad need vastaspoolused kokku põrkuma ning siis tuleb verd ja madinat küllaga. Tegelikult on islami ülekaal juba praegugi nähtav — näiteks feministid ei võitle enam mosleminaiste õiguste eest, olles leidnud mugava taganemistee väites, et islamil on õigus oma tavasid järgida. Tegelikult ongi Muhamedi usk see, mis võib Lääne-Euroopas vasakliberalismi ja marksismi hävitada, kuid kuna see ohustab ka kristlikul alusel püsivaid rahvusriike, ei saa konservatiivid Vana Maailma islamiseerimist aktsepteerida. Meie võitluses on mõlemad, nii islam kui ka vasakliberalism, teisel pool rindejoont.
Kogu selle loo tõdemuseks on see, et kõik need võrd- ja inimõiguslased, sallivuslased, vasakliberaalid ja marksistid, kes meilgi Eestis justkui nõrkade kaitseks üles astuvad ja inkvisitsiooni õhutavad, ei hooli karvavõrdki ei naiste õigustest, geidest ega neegritest, need vähemused on neile kasulikud idioodid, kelle kaitsmise sildi all “inimlikkust” läbi näinud vastaseid hävitada. Eestis on selliseks poliitiliseks jõuks ennekõike sotsid, kuid vasakliberalismi “nõrgemate kaitsmise” kahekeelsust esineb praktiliselt kõigis erakondades peale EKRE, kes kaitseb tõelisi, mitte pseudoabivajajaid.
Jüri Kukk
Allikas: http://uueduudised.ee/arvamus/sallivuslased-kaitsevad-uhiskonna-norgemaid-ei-nad-peavad-marksistlikku-klassivoitlust/
Read more...
kolmapäev, 20. juuni 2018
Kolumn: liberaalse autoritaarsuse murenemise aeg
Õnneks on kätte jõudnud liberaalse autoritaarsuse murenemise aeg. “Liberaaldemokraatlik konsensus” ei tähenda midagi muud kui äärmusliku individualismi kaitsmist ja edendamist, mis on vesi globalistide veskile. Ühiskonna atomiseerimine ja traditsiooniliste institutsioonide lammutamine teenib nende huve, kes tahavad ise pumba juures olla ega ole huvitatud tõelisest demokraatiast, kirjutab Veiko Vihuri.
Reedeses Sirbis kirjutas liberaaldemokraatliku konsensuse murenemisest lääneriikides politoloog Tõnis Saarts, kes lohutab lugejaid, et autoritaarseid väärtusi kannavad endas vanem põlvkond ja töölisklass, noorte hulgas on toetus autoritaarsele populismile vähene. Eesti puhul toob ta esile, et meie inimesed on vähem vastuvõtlikud natsionalistlikule ja sallimatule autoritaarsele populismile, ja seda geopoliitilistel ja rahvusliku julgeoleku kaalutlustel.
Ühesõnaga: meie liberaalid võivad hingata kergendatult, sest lõppude lõpuks paneb hirm Venemaa ees eestlased “mõistlikult” käituma ja liberaaldemokraatlikku konsensust mitte murendama. “Meile on liberaal-demokraatliku konsensuse säilitamine elu ja surma küsimus,” leiab Saarts.
Riskides end korrata, peatuksin järgnevalt Saartsi väitel, et seoses autoritaarse populismi esilekerkimisega soovitakse tuua ohvriks “võimude lahususe printsiip, kodanike õiguste ja vabaduste universaalne kaitse (sõltumata nahavärvist, etnilisest päritolust, seksuaalsest sättumusest jne), arusaam, et enamus ei tohi ja ei saa vähemuste õigustest niisama üle sõita.”
See sageli korrutatud propagandistlik mantra ei pea lihtsalt paika ja on mage, et sellega jälle välja tullakse. Pigem oleme läänemaailmas jõudnud olukorda, kus varas ise karjub kõige valjemini: võtke varas kinni! Kui kellelgi on olnud kavatsus demokraatia ära varastada, siis on seda “liberaalse demokraatia” sildi all teinud viimastel aastakümnetel läänemaailma suunanud jõud.
Võimude lahususe printsiip on hägustunud just tänu “liberaaldemokraatlikule konsensusele”. On piisavalt häirivaid näiteid selle kohta, et nn liberaalsed jõud suruvad oma ideoloogilisi ambitsioone läbi kohtuvõimu kaudu – kolme aasta eest kehtestati USA-s “homoabielu” võimaldav põhiseaduse tõlgendus ülemkohtu otsusega, minnes mööda nii osariikidest kui föderaalse tasandi esindusorganitest. Mis on sellel demokraatiaga pistmist? Kas nn progressiivsete ideede elluviimiseks ei olegi enam vaja enamuse heakskiitu?
Sellest ka “autoritaarsete populistide” kriitika olukorra aadressil, kus uusi õigusnorme ei looda enam rahvaesindajate poolt parlamendis, vaid juristide ja lobistide tagatubades, ning neid kehtestatakse kohtuvõimu abil, sest nii on ju lihtsalt mugav.
Alles möödunud nädalal kirjutas ühismeedias konservatiivne poliitik, Eesti kohtu- ja laiemalt kogu õigussüsteemi kuritarvitamise terav kriitik Martin Helme: “Praegune süsteem viib ühiskondliku kriisini. Sellise üdini korrumpeerunud süsteemiga ei ole võimalik, et toimiks demokraatia ja püsiks inimeste vabadused. Ei ole võimalik eraomandi puutumatus, seega ei toimi normaalselt ka vaba turumajandus. Ei ole võimalik, et toimiks põhiseadusega ette nähtud kord. Päris kindlasti ei ole võimalik võimude lahusus, millest nii härdalt räägivad meile kohtunikud ise ja neilt meelepäraseid poliitilisi otsuseid saavad sotsid või president. Kui jätame praeguse süsteemi muutmata, muutub Eesti üha ebaõiglasemaks, üha vähem vabaks ja ühtlasi ka üha vaesemaks.”
Argument, millele Tõnis Saarts oma artiklis viitab, et teatavad õigused ja vabadused on universaalsed, on välja mõeldud ühe ideoloogilise suuna raames. Üle teatud piiri minnes on tegemist selgelt autoritaarse katsega kehtestada ühiskonnas oma nägemus, väites seejuures, et demokraatlik arutelu ja otsustamine ei ole enam ühes või teises küsimuses relevantne.
Kes siin autoritaarne on?
Saartsi sõnul “[a]utoritaarne pool analüüsitavast uuest konsensusest põhineb arusaamal, et demokraatlikud vabadused ja õigused võib alati ohverdada ühiskonna turvalisusele”. On irooniline, et me oleme näinud just “liberaaldemokraatliku konsensuse” valitsusajal, kuidas kodanike õigusi ja vabadusi on järjest kokku tõmmatud – olgu siis kõne all lapsevanemate õigus oma lapsi kasvatada ja harida, õigus omada relva, sõnavabadus kritiseerida “liberaalset konsensust” ja multikulti-poliitikat jne. Lääneriikides vallandatakse töölt ja suisa pannakse vangi sõnavabadust pruukinud “islamofoobe” ja “homofoobe”, suletakse kristlikke adopteerimisagentuure, sunnitakse kõiki asutusi ja ettevõtteid omaks võtma dominantseid liberalistlikke arusaamu. Näidetest ei tule paraku puudust, kõnealuseid suundumusi on aastaid kajastanud portaalid Meie Kirik, Uued Uudised, Objektiiv jt.
Liberaalid peavad oma veendumuste ja arusaamade pealesurumist ühiskonnale täiesti normaalseks. Saartsi jaoks on ilmselt endastmõistetav, et “liberaaldemokraatliku konsensuse” püsimise huvides võib rikkuda demokraatia aluspõhimõtteid, sealhulgas võimude lahususe printsiipi, ning piirata kodanike õigusi ja vabadusi, et nad ei saaks demonstreerida oma mittenõustumist ja tuua esile vastuväiteid. Seda tehakse ju õigetel põhjustel, moraalse üleoleku ja kõrgema valgustatuse positsioonilt.
“Liberaaldemokraatlik konsensus” ei tähenda lõppude lõpuks mitte midagi muud kui äärmusliku individualismi kaitsmist ja edendamist. See on vesi globalistide veskile, sest äärmuslik individualism ja selle toetuseks välja mõeldud “universaalsed õigused” vastanduvad jõuliselt ühiskondade terviklikkust ja kestlikkust edendavatele nähtustele ja institutsioonidele (religioon, abielu ja perekond, rahvus, rahvusriik). Ühiskonna atomiseerimine, traditsiooniliste institutsioonide lammutamine teenib nende huve, kes tahavad ise pumba juures olla ega ole huvitatud tõelisest demokraatiast.
Kuratlikult petlik on seejuures väide, nagu tähendaks globalistide kontrollitud “liberaalne demokraatia” ja “multikultuuriline ühiskond” rohkem vabadusi, rohkem sõnaõigust, rohkem eneseteostust. Ei, raamid, mis massiühiskonnas massitoodangut ja massidele mõeldud meelelahutust tarbivatele “vabadele” inimestele ette antakse, on tegelikult ahtakesed. Katsugu keegi poliitilise korrektsuse või “liberaalse demokraatia” mõttemallidest piiridest üle astuda – ta saab kohe tunda “vabaduse” karmi kätt.
Õnneks on kätte jõudnud liberaalse autoritaarsuse murenemise aeg. “Isegi kui populistid ongi ajutiselt edukad, siis uut jätkusuutlikku konsensusrežiimi nad luua ei suuda,” lohutab Saarts. Elame-näeme.
Allikas: http://objektiiv.ee/kolumn-liberaalse-autoritaarsuse-murenemise-aeg/
Read more...
Hiina raha vallutab Euroopat nii võimsalt, et paljud on juba hirmul
Hiinlased ostavad üles Euroopa edukamaid
ettevõtteid sellise hooga, et see tekitab juba hirmu näiteks Saksamaal,
kuhu hiinlased on palju investeerinud. Hiinlased haistavad edu ja
armastavad tehnoloogiat. Hiinlaste raha on uues Saksa pangas N26, millel
pole kontoreid ja mis tegutseb ainult internetis ning mobiiliseadmetes.
Enamus neid seadmeid on Hiinas tehtud.
N26 panga soov on haarata Euroopas 10-protsendiline
turuosa. See tähendab Soomes sadu tuhandeid kliente. N26 pangal on
Soomes eelis, kuna turgu valitsevad paar suurt tavapärast panka,
mistõttu digiteenuste areng on väga aeglane, vahendab Yle.
N26 tegutseb aga ainult veebis ja mobiiliäpi kaudu
ning pangakonto avatakse Skype’i vestluse teel. Selle eeskujud pole
mitte Saksa suurpangad Deutsche Bank ja Commerzbank, vaid pigem Spotify
ja Uber. Viimased on muutnud täielikult muusika- ja taksoturgu.
Saksamaale oli kõige otstarbekam luua täiesti uus
pank, mis sai tegevusloa 2016. aastal. Samal aastal laienes pank Soome
turule. Praegu on N26 üks Euroopa kiiremini kasvavatest pankadest.
Järgnevalt on kavas laieneda USA-sse ja Suurbritanniasse.
Märtsikuus oli N26 panga järjekordne aktsiemissioon
ja selles oli üks suurematest investoritest Hiina interneti valdkonna
gigant Tencent. Täpseid Hiinast tulnud summasid pank ei avalikusta.
Tencent on Aasia kõige suurema turuväärtusega
ettevõte, mis on börsil noteeritud koos Apple’i, Google’i emaettevõtte
Alphabeti ja Microsoftiga. Selle toodete hulgas on näiteks suhtlusteenus
WeChat, millel on Hiinas umbes miljard aktiivset kasutajat. Sama
ettevõte ostis Soomes 2016. aastal Supercellis 84-protsendilise osaluse.
tehingu väärtus oli ligi 8 miljardit eurot. Hiina raha tuleb müginal
Euroopa edukamatesse ettevõtetesse.
Hiina investeeringud Euroopasse on mühinal
kasvanud. Näiteks 2016. aastal oli investeeringute maht 35,9 miljardit
eurot, veel 2009. aastal oli summa ainult kaks miljardit. Euroopas
liigub nii Hiina riigiettevõtete raha kui erakapital. Euroopa
investeeringud Hiinasse on ainult 7 miljardi euro ringis aastas.
Hiina investeeringute kasv 2010ndatel aastatel on
seotud Hiina majanduse arenguga, aga mitte ainult. Hiinat valitsev
kommunistlik partei utsitab Hiina ettevõtteid investeerima välismaale.
Hiinas on tugev keskvõim, mille mõju majandusele on väga suur. Praeguse
presidendi Xi Jinpingi ajal teostab Hiina oma võimu ka majanduse kaudu.
Samamoodi saab Hiina piirata investeeringuid poliitilisel teel.
Euroopas huvitab Hiinat põhiliselt infotehnoloogia.
Hiinal on Euroopaga suured plaanid. See tuleb välja investeeringutest
Euroopa tehnoloogiafirmadesse. Hiina ise on teinud läbi väga kiire
arengu: veel mõni aeg tagasi polnud enamusel hiinlastest pangakontotki,
aga nüüd tehakse tehinguid mobiili kaudu. Hiinlased on õpetanud
eurooplasigi kasutama oma makseteenuseid, näiteks Lapimaal võeti Hiina
turistide teenindamiseks kasutusele Alipay.
Aastal 2015 esitles Hiina uut programmi Made in
China 2025, mille kohaselt muutub Hiina kõrgtehnoloogiliseks
superriigiks. Hiina ei taha enam olla odava tootmise maa, seetõttu
ostetakse üles tehnoloogiat kogu maailmast. Hiina eesmärk on olla
nutitehnoloogia eestvedaja terves maailmas. Eeskuju on võetus Saksa
samalaadsest programmist Industrie 4.0.
Hiina tahab saada Saksamaaks ja minna mööda.
Seetõttu ostavadki hiinlased Euroopas kokku tipptehnoloogiat ja
teadmisi. Euroopas võeti Hiina raha algul avasüli vastu, kuna 2008.
aasta majanduskriis andis Euroopale valusa hoobi ja kõik investeeringud
olid teretulnud. Näiteks Rootsi autotootja Volvo tõusis jalule pärast
seda, kui selle ostis ära Hiina autotootja Geely.
Hiina raha toetab uusi Euroopa ettevõtteid, näiteks N26 panga üks investoritest on Hongkongi miljardär Li Ka-Shing.
Viimasel ajal aga tekitavad Hiina investeeringud
hirmu, eriti Saksamaal. Saksalased kardavad, et hiinlased ei vaja enam
mõne aja pärast Saka tehnoloogiat ja Made in Germany asendub varsti Made
in China-ga.
Näiteks 2017. aasta aprillis külastas Saksamaa
kantsler Angela Merkel Hannoveri messil robootikaettevõtet Kuka, mis oli
veel aasta varem Saksamaa au ja uhkus. Ent 2016. aasta ostis selle
ettevõtte üles Hiina ettevõte Midea 4,5 miljardi euro eest.
Saksa ajakirja Der Spiegeli väitel on Hiina tulekut
arutatud juba Saksa valitsuse istungil. Hiina raha kujutab riski
tervele Euroopa Liidule.
Paljudel Euroopa maadel pole Hiina raha vastu
midagi. Näiteks Lõuna-Euroopas võetakse Hiina raha meelsasti vastu, kuna
majanduslik olukord on kehv. Põhja-Euroopa maad, kaasa arvatud Soome on
vaba majanduse poolt.
Soome on Hiinlased investeerinud kõvasti. Lisaks
Supercellile veel autotootja Valmet Automotive ja elektriautode akude
lahendused. Huawei on loonud oma teise arenduskeskuse Soome. Sunshine
Kaid on Kemi rafineerimistehase omanik.
Erinevalt aga Saksa- ja Prantsusmaast pole Hiina
investeeringud tekitanud Soomes vastuseisu. Soome ei poolda Hiina
investeeringute piiramist Euroopa Liidus.
Hiina investeeringud pole Soomes ka kuigi märkimisväärsed: Hiinat edestavad Rootsi, Suurbritannia, USA, Taani ja Norra.
Saksamaal tekkis paanika pärast seda, kui 2016.
aastal kerkis Hiina investeeringute maht kümme korda. Samal ajal Euroopa
investeeringud Hiinasse vähenevad.
Soomes on räägitud Hiina eelistest, kuna Hiina saab
tänu investeeringutele Euroopas vabalt kaubelda, aga Hiina enda turg on
kiivalt kaitstud. See võib anda Hiina ettevõtetele konkurentsieelise.
Hiina raha aga ei peeta Soomes probleemseks.
Euroopa ettevõtetes on Hiina investeeringud ühed
paljudest. Näiteks saksa N26 panka on lisaks hiinlastele investeerinud
ka Lääne ettevõtted nagu Saksa kindlustusfirma Allianz ja üks Facebooki
algsetest investoritest Peter Thiel. N26 panga põhiomanikud on jätkuvalt
saksa noormehed Valentin Stalf ja Maximilian Tayenthal. Hiinlased pole
vaatamata osalusele kuidagi ettevõtte tegevusse sekkunud.
Allikas: https://eestinen.fi/2018/06/hiina-raha-vallutab-euroopat-nii-voimsalt-et-paljud-on-juba-hirmul/
Read more...
Väga hinge on läinud mulle sõnad:"Eestil pole iial ennem läinud nii hästi, kui praegu!"
Tõepoolest...ei ole jah...
Olgugi, et T. H. Ilves oli liberaalse demokraatia üles ehitamisel täiesti asendamatu... ei olnud ta siiski võrdväärne Kerstiga. Seda juba sellepärast, et tema valimised polnud kaugeltki nii demokraatlikud, kui meie praeguse sooneutraalse liidri omad. Terves maailmas ei ole tegelikult selles mõttes talle vastast.
...aga õnneks on läinud kõik täpselt nii, nagu peab ja vähe sellest, et meie president on ülivõrdeliselt parim...on ka meil peaministriga (Jüri R. [Keskerakond ja kõige mõjuvõimsam mees Eestis]) kohutaval kombel vedanud. Ideaalmaastikku küll veidi tumestab Jevgeni Ossinovski (kes on pärit suursugusest suguvõsast) lahkumine eesrindelt....aga tema töö viljasid saab nautida veel pikka-pikka aega ja seda tähelendu ei unustata ilmselt iial. Jah Jevgeni....kuldsete tähtedega on su suursugune nimi raiutud rahva südamesse ja kõik vähemused hoiavad sulle pöialt ja loodavad su peale.
Kõik need....ja veel paljud teised inimesed (kes on oma kindlal positsioonil ka meie "Autahvlil") on aidanud kaasa ja pingutanud meie tänase eduloo nimel.
Mõned üksikud verstapostid sel kuulsusrikkal teel:
Meenutagem "Eesti Bränd"-i....ränirahnu, mis eristab meid ülejäänud planeedi elanikonnast. Olen ise selle sümboli aktiivne kasutaja ja usun, et enamik eestlaseid tunneb samamoodi kui neiu Sildna suurt kergendust, et me oleme suutnud ennast lahti rebida sellest läilaks läinud, rukkilillepurusest rahvusromantikast.
Olen enam kui veendunud, et kõik Eesti inimesed suhtuvad tänutundega "Siilipoiss Priidiku" ilmumisega meie poelettidele ja kasvatusasutustesse. Kes siis ei tahaks, et tema lapsest sirguks arusaaja ja mõistev...liberaalne euronoor?
Hetkeks tahaks ka tänutundega meenutada meie ex-p. ministri Taavi R. seikluseid Malaisias. Tema ennastsalgava tööga on meie tuntus kulutulena levinud ka maailma kaugeimatesse paikadesse.
Ei seadnud ta seal esikohale ei oma peret, ega andnud armu ka endale....ikka töö, töö, töö....
Au ja kiitus meie tublile nooremleitnandile Taavile! Väga tahaks loota, et meie maailma kõige demokraatlikumal moel valitud, Eesti esimene sooneutraalne president Kersti Kaljulaid ei jäta teda ka tulevikus ilma kiitustest ja aurahadest. Mees on need kõik ilusasti välja teeninud. Siin pole mingeid kahtluseid.
Palju on olnud sarnaseid üllaid hetki ja tegemisi ja väga palju on veel ka tulemas.
Vankumatu usk meie valitsusse ja juhtidesse on hädavajalik, et meid saadaks see katkematu edulugu...et saaks tulla nii "Rail Baltic", kui ka tselluloosi tehas.
Et viimaks ometi ka võetaks vastu kooseluseadus, mis liidaks meid tugevamini Euroliidu solidaarsesse perre. Siin on meil igal oma panus anda. Olgem vankumatud oma tahtmistes ja võtkem eeskuju parimatelt! Alles mõni aasta tagasi oli Annika Laats tundmatu kirikuõpetaja....aga nüüd peab temast lugu meie president ja tohutul hulgal omasooiharaid. Vaadake....kuhu võib viia inimest väsimatu töö ja õigetele põhimõtetele kindlaks jäämine. Ilusat jaaninädalat kõigile....ja elagu Euroliit!
Jooge morssi!
Allikas: Lauri Varikonto, Facebook? Read more...
Tellimine:
Postitused (Atom)
