esmaspäev, 31. detsember 2012
VABAMÕTLEJA: Õhtumaade noorte intelligensus langeb järjepidevalt
- Kirjutas Toomas Kask
Millest tuleneb tendents, et Õhtumaade
noorte intelligentsus langeb järjepidevalt? Inimese intelligentsus
peegeldub tema lugemis-, vaatamis- ja kuulamismaterjalis. Suurbritannia
Dundee Ülikooli õppejõud on viinud läbi uuringu, millest tuleb välja, et
teismeliste raamatuvalik on raskusastmelt järjepidevalt langenud ikka
kergemate poole, vahendab DailyMail Online.
Uurimusest tuleneb, et Suurbritannia
koolinoored valivad raamatuid, mis on oma eeldatava sihtgrupi poolest
mõeldud palju noorematele. Eriti murettekitav pidavat olema fakt, et
viimase klassi õpilased loevad raamatuid, mis on mõeldud palju nooremale
sihtgrupile. Erinevalt noortele põlvkond tagasi, eelistavad tänapäeva
noored Emily Bronte „Vihurimäe“ (ingl. k. Wuthering Heights), Harper Lee ja George Orwelli raamatute asemel J. K. Rowling’u „Harry Potter’it“ ja Stephanie Meyer’i „Videviku“ saagat.
Šokeerival kombel olevat
tüdrukute(vanuses 14 kuni 16) kõige loetavamaks raamatuks Eric Carle’i
laste pildiraamat „Väga näljane röövik“ (ingl. k. The Very Hungry Caterpillar).
Artiklis on ära märgitud ka fakt, et
viimase PISA testiga langes Suurbritannia riikide-vahelises järjestuses
17. kohalt 25-dale. Rõhutatud oli, et sellega möödusid Suurbritanniast
Lääne-Euroopa riigid nagu Eesti ja Poola – just kui oleks see midagi
jubedat. Artiklit oli kommenteerinud keegi Timq Kent, kes väitis, et
Eesti ja Poolaga ei saa Suurbritanniat võrrelda, sest meil olevat Külma
sõja ajal olnud väga hea haridussüsteem.
Artikli juurde on lisatud ka kaks illustreerivat tabelit.Top 5 raamatud noorte seas põlvkond tagasi:
1. Sue Townsend „Salajane päevik“
2. J. R. Tolkien „Sõrmuste isand“
3. Stephen Kingi novellid
4. Agatha Christie novellid
5. George Orwell „1984“
Top 5 tänapäeval:
1. J. K. Rowling „Harry Potter“
2. Stephanie Meyer „Videvik“
3. J. R. Tolkien „Sõrmuste isand“
4. Dan Brown „Da Vinci Kood“
5 .Douglas Adams „Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas“
Väga emotsionaalselt võttis samal teemal sõna ka Alex Jones oma raadiosaates
Allikas: SIIN
Elades helepunases udus
21 nädalat järjest troonis Sarrazini raamat Spiegeli müügitabeli tipus. Peale III Riigi langust pole mitte ükski raamat saavutanud Liitvabariigis sellist edu. Analüütikute väitel tähendab raamatu edu senise võrdsusedogmal põhinevat sisserände-, sotsiaal- ja hariduspoliitika umbusaldamist.
Saksamaa on üleujutatud immigrantidega, kellest suurem osa eksootilisema päritoluga. Vasakpoolsetest dogmadest lähtudes olevat see vajalik sallivuse, majandusedu ja internatsionaalsete kontaktide soodustamiseks. Iga mees ja naine olenemata päritolust olevat selle dogma järgi võimeline asendama “vanenevat sakslast.” Eirates majanduslikku ja etnilist realiteeti, on süstemaatiliselt lastud riiki imbuda vähem suutlikul verel. Saksamaa on olnud edukas läbi sajandite mitte tänu sallivusele vaid tänu suurel hulga kvaliteetse tööjõu olemasolule, kes on ühtse etnilise taustaga.
“Ma ei taha leppida sellega, et saksa rahvas mitte üksnes ei vanane ja vähene, vaid läheb ka lollimaks ja aina sõltuvamaks riiklikest väljamaksetest. Probleemidest ei räägita, pigem tõrjutakse rääkijaid.
Minu raamatu problemaatika peaks olema lähedane ka rootslastele, ent seal on vääriti mõistetud poliitkorrektsus omandanud sellised mõõtmed, mis takistavad rastrisse mittesobivate ideoloogiliste ja sotsioloogiliste ilmingute omaksvõttu.
Reaalsus on aga see, et probleeme on hakatud saksa ühiskonnas ärksamalt teadvustama. Korraga avastatakse üllatusega selline nähtus nagu kultuuriline ühildumatus: Euroopas tohib karistamatult solvata paavsti, ent Muhamedi-teemaliste naljade eest võidakse maha lüüa.
Koostöö on vajalik, aga selleks pole tarvis rahvaid liita.
Kui arvate, et võõrtööliste kutsumine Saksamaale oli paratamatus, mis kasvas hiljem üle pea, siis mina leian, et see polnud paratamatus, vähemalt niisugustes mastaapides mitte. Vaadake edukat suurriiki Jaapanit – nemad ei lase kedagi sisse ja elavad hästi, kuigi maavarad on neil praktiliselt olematud,” vastab Sarrazin Eesti suursaadik Matsulevitš-i küsimustele vastates.
“Meile kultuuriliselt ja hariduslikult kaugete inimrühmade massiline sisseränne Aafrikast, Lähis-Idast ja Lõuna-Aasiast ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid juurde, mis on täna Saksamaa sotsiaalabiasutuste üha raskenevast olukorrast väljapaistmas.”
Allikas: http://staap02.wordpress.com/ Read more...
pühapäev, 30. detsember 2012
Robert Närska: Hambad ristis edasi minna!
23.12.2012
Robert Närska ettekanne erakonna Tartumaa ühenduse konverentsil 10. detsembril 2012
Lõppemas on 2012. aasta. Nagu ikka, on aasta lõppedes kokkuvõtete tegemise aeg. 24. märtsil toimus Põltsamaa kultuurikeskuses Eestimaa Rahvaliidu kongress, kus Eestimaa Rahvaliit ja Eesti Rahvuslik Liikumine ühinesid uueks poliitiliseks jõuks – Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks.
Programmi poolest on meie erakond lähedane Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) – seda eelkõige parempoolse maailmavaate ja konservatiivsuse poolest. Ka Rahvaliidu programmis defineeris Rahvaliit ennast rahvuslik konservatiivse erakonnana. Konservatism on üldjuhul demokraatlik parempoolne ideoloogia ja mõtteviis, mis toetub eelkõige traditsioonilistele väärtustele – keel, kultuur, perekond, rahvus, jne. ning nende säilitamisele. IRL-i konservatism on täna paljuski deklaratiivne ning pigem neokonservatiivne. Tõelised rahvuskonservatismi esindajad on IRL-s koondunud MTÜ-sse Vaba Isamaaline Kodanik.
Konservatiiveks Rahvaerakonna Tartumaa konverentsil kasutasin ma Siiri Sisaski laulu „Mis maa see on“ sõnu, et analüüsida olukorda Eestis. Ma tahaksin seda teha ka siin, ühe sõnaseadja poolt esitatud variandis:
Ühes viimases Foorumi saates ütles Riigikogu IRL-i fraktsiooni esimees Kaia Iva järgmist – ESM-i sissemakset ei saa vähendada, sest see on kokkulepe ja see pole riik, mis nõnda teeb, et täna nii ja homme naa. Tahaks talle meelde tuletada, et oli ka kokkulepe, et töötu toetus tõuseb järgmisel eelarveaastal 145 EUR-ni – nüüd sellest taganeti ja lubatakse ainult 105 EUR. Kus nüüd on see lause, et see pole riik, mis nõnda teeb, et täna nii ja homme naa? Endiselt me kulutame vanemahüvitisele peaaegu kaks korda rohkem kui muudeks peretoetusteks, kusjuures vanemahüvitisele kuluvatest vahenditest peaaegu 80% langeb 10% kõrgepalgaliste saagiks. Endiselt on Eesti kapitali maksustamiselt eelviimasel kohal Euroopas. Valitsuse ideoloogia kohaselt peaks see meile investeeringuid tooma ja töökohti looma, aga tegelikud numbrid näitavad hoopis vastupidist – töö ja talutava elu otsingud on viinud riigist rohkem kui 100 000 kõige paremas tööeas inimest teistesse riikidesse.
Ilmselt paljud mäletavad Ansipi partei lubadust – „Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka“. Võib-olla mõistsime seda loosungit valesti? Kui inimesed lahkuvad siit tööle ja elama Euroopa viide jõukamasse riiki, siis nemad ju elavadki viie jõukama hulgas. Mitte kusagil polnud juttu Eesti Vabariigi viimisest viie jõukama Euroopa riigi hulka, vaid Eesti (inimeste) viimisest.
Sotsiaalharta osalise ratifitseerimise mõned viljad on meil käes: õpetajate ja arstide rahulolematus, mis lõppes streikidega, hooldust vajavate puuetega inimeste masendav viletsus, tuhanded nälgivad lapsed jne. OECD peasekretär ütles: „Vaesuses elavate eestlaste arv kasvas kriisi ajal kiiresti ja laste osas see peaaegu kahekordistus. Eesti paistab OECD riikide seas silma madalate sotsiaalkulutuste ja väikeste toetuste poolest“. Kui peasekretär läks meie riigi sisuliste asjade juurde – tööpuudus, vaesus, jne., siis ütles ta viisakalt, et Teie asjad on ikka väga korrast ära (!).
Terve tänavune aasta on valitsuskoalitsiooni juhtiv erakond, Reformierakond, pidanud sõda ühiskonna vastu: töötukassa konsolideerimine eelarvega, püüd ACTA ratifitseerida, ACTA vastaste naeruvääristamine, peaministri eneseõigustused, õpetajate streik, erakondade varjatud rahastamine, Silver Meikari häbimärgistamine, Krugmani naeruvääristamine meedias, ESM-i läbisurumine, arstide solvamine ja arstide, õdede ja hooldajate streigi mahasurumise katsed jpm. ehk O. Lutsu „Kevade“ köstri sõnade kohaselt, et enne läheb Issanda päike looja, kui jõuame üles lugeda kõik nende patud.
Meie iseseisvus on vaesuse nägu, valitsusjuhi arvates läheb Eestil aga hästi. Kuna riik ja rahvas moodustavad terviku, peaks ka rahval minema hästi. Kahjuks see pole nii. Hästi elab vaid väike osa inimesi, valdav enamus aga mitte. Rahva häda ja viletsus ei lähe Valitsusele korda, sest kuidas muidu on võimalik riiklikul tasemel valetada, et rahva elatustase on tõusnud. Augusti lõpul avaldas Maksu- ja Tolliamet füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide koondandmed, mis räägivad hoopis teistsugusest riigist, kui me oleme harjunud kuulma valitsusjuhi suust. Nendest andmetest nähtub, et enamus eestimaalasi peab hakkama saama vähemaga kui 500 EUR kuus. Kui arvestada selle sissetulekuga grupi keskmist tulu, siis oli see 257 EUR kuus. Kreekas ja Hispaanias, keda me tänu valitsuserakondadele iga hinna eest eurotsoonis hoiame ja kelle võlgu me garanteerime, olid 2011. aastal miinimumpalgad vastavalt 863 ja 748 EUR – seega nende miinimumpalk on 3 korda suurem kui poolte eestimaalaste sissetulek. Sel aastal saab toiduabi Eestis juba 130 tuhat inimest, elektrihinna ja elektritarbimisega kaasnevate kulude tõus viib järgmisel aastal Eesti inimeste ja ettevõtete taskust täiendavalt vähemalt 100 milj. EUR, kuid riik hinnatõusu leevendamiseks midagi ette ei võta. Valitsuse poolt Riigikogule esitatud järgmise aasta riigieelarve eelnõu järgi on toimetulekupiir endiselt 77 EUR, vaatamata sellele, et minimaalse toidukorvi maksumus oli juba 2011. aastal 85 EUR. Selline on tänase valitsuskoalitsiooni poliitika.
Tänast Riigikogu ja valitsust vaadates on selge, et madalamale laskuda ei ole enam võimalik. Iga päev saab avalikkus üha rohkem kinnitust asjaolule, et Toompea asukad ei hooli mitte oma rahvast, vaid väljastpoolt tulevast kiitusest. Toompea moonakad ja Stenbocki aidamees ei saa aru, et väljastpoolt tulev kiitus on formaalne ning kiitjad ei hakka oma riigi kodanike peal mitte kunagi rakendama selliseid sadistlikke võtteid. Ansip ja Ligi on nagu mardisandid, kes rahvamaja uksel kommi ja kiitust nuruvad – endal tuba külm ja pere näljas.
Ülbus, poliitiline demagoogia, arrogantsus, järjekindel negatiivse eitamine, kahepalgelisus, moraalitus, eetika puudumine – nende sõnadega saab iseloomustada tänaseid valitsejaid. Toon näite kahest erinevast suhtumisest: 6. oktoobril 2006 peaminister Andrus Ansip nimetas Villu Reiljani tagasiastumise otsust riigimehelikuks ning lisas, et kuna Reiljan on vaidlusalused maadevahetus tehingud allkirjastanud, peab ta kandma poliitilist vastutust. Ehkki uurimine pole veel läbi, on tagasiastumine kõige õigem lahendus. 6. augustil 2012. a. ütles A. Ansip: „Nii lihtsalt need asjad Eesti riigis käia küll ei tohi, et kui keegi esineb mingi süüdistusega, siis ministrid astuvad tagasi. Süütuse presumptsioon on väga suur väärtus ja Eesti põhiseaduslik väärtus ning see kehtib ka poliitikute kohta.“
Asi ei ole enam moraalis ja eetikas või selles, kuidas ühe või teise erakonna väidetav maailmavaade meeldib või ei meeldi. Küsimus on ka selles, kas riigitüüri hoidvate inimeste maailmataju on adekvaatne ja kas nad on võimelised läbikaalutud otsuseid tegema. Praegu on põhjust arvata, et pikk võimulolek on jätnud mõne psüühikale oma jälje, ja kui see nii on, siis peab tõsiselt kartma, et nad lihtsalt ei suuda enam riiki kvaliteetselt juhtida.
Ansipism on vaja asendada inimliku, hooliva, jätkusuutliku valitsemisega. Me ei tohi vaikida, kui Eesti ametlikus poliitikas toimetatakse plaanipäraselt Eesti riigi ja rahva kokkutõmbamise programmi järgi. Olukorras, kus suveräänne rahvusriik on muudetud Euroopa Liidu, väliskapitali ja stagneerunud karjääriametnike-funktsionääride huvisid esindavaks riigiks, ei saa Eesti Konservatiivne Rahvaerakond rahvuslike konservatiivsete väärtuste kandjana jääda kõrvaltvaatajaks. Harta 12, mis kogus tähelepanuväärse koguse toetusallkirju – sisaldab ju väga paljus meie erakonna programmilisi seisukohti – seega harta toetusallkirjad tähendavad suurt toetust meie programmile. Me ei tohi alla anda – hambad ristis tuleb minna edasi! Anname siis üheskoos tagasi inimestele usu ja lootuse paremale elule Eestimaal!
Allikas: http://www.ekre.ee/robert-narska-hambad-ristis-edasi-minna/
Lõppemas on 2012. aasta. Nagu ikka, on aasta lõppedes kokkuvõtete tegemise aeg. 24. märtsil toimus Põltsamaa kultuurikeskuses Eestimaa Rahvaliidu kongress, kus Eestimaa Rahvaliit ja Eesti Rahvuslik Liikumine ühinesid uueks poliitiliseks jõuks – Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks.
Programmi poolest on meie erakond lähedane Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) – seda eelkõige parempoolse maailmavaate ja konservatiivsuse poolest. Ka Rahvaliidu programmis defineeris Rahvaliit ennast rahvuslik konservatiivse erakonnana. Konservatism on üldjuhul demokraatlik parempoolne ideoloogia ja mõtteviis, mis toetub eelkõige traditsioonilistele väärtustele – keel, kultuur, perekond, rahvus, jne. ning nende säilitamisele. IRL-i konservatism on täna paljuski deklaratiivne ning pigem neokonservatiivne. Tõelised rahvuskonservatismi esindajad on IRL-s koondunud MTÜ-sse Vaba Isamaaline Kodanik.
Konservatiiveks Rahvaerakonna Tartumaa konverentsil kasutasin ma Siiri Sisaski laulu „Mis maa see on“ sõnu, et analüüsida olukorda Eestis. Ma tahaksin seda teha ka siin, ühe sõnaseadja poolt esitatud variandis:
Mis maa see on? Siin rahval pole väge
vaid ametnikel piiramatu noos.
Jäänd rahva osaks ütlemata vähe
neil kõhutäiteks ainult laululood.
vaid ametnikel piiramatu noos.
Jäänd rahva osaks ütlemata vähe
neil kõhutäiteks ainult laululood.
Mis maa see on? Päev päeva järel vaevas
sa oma risti kanna vähenevas töös.
On järgi kaksteist võõrast tähte taevas
mis ennustavad pimenevat ööd.
sa oma risti kanna vähenevas töös.
On järgi kaksteist võõrast tähte taevas
mis ennustavad pimenevat ööd.
Mis maa see on? On enamus siin orjad
ja jälgimas on valvas salasilm.
Ja ametnik, kes raha kokku korjab,
et riigil oleks rikkust maa ja ilm.
ja jälgimas on valvas salasilm.
Ja ametnik, kes raha kokku korjab,
et riigil oleks rikkust maa ja ilm.
Mis maa see on? Siin vabadus on ohus
ja inimesed ära vaevatud.
Siin pole õiglust – on vaid salakohus
kust omad joped saavad päästetud.
ja inimesed ära vaevatud.
Siin pole õiglust – on vaid salakohus
kust omad joped saavad päästetud.
Mis maa see on? Kaastunnet siin ei ole
on läbi roostes ametniku hing.
Siit põgeneda enam kahju pole
nii madal on siin inimese hind.
on läbi roostes ametniku hing.
Siit põgeneda enam kahju pole
nii madal on siin inimese hind.
Mis maa see on? Ei suuda teda hoida
vaid tuleb minna ilma rändama.
Sest ihu vajab katmist, pere toita
ja maksukoormus paneb oigama.
vaid tuleb minna ilma rändama.
Sest ihu vajab katmist, pere toita
ja maksukoormus paneb oigama.
Mis maa see on? Kuis küll see nõnda juhtus?
Mis salajõud see mängis meiega?
Mis maa see on? Et nõnda ühtepuhku
me jääme ikka ilma temata.
Mis salajõud see mängis meiega?
Mis maa see on? Et nõnda ühtepuhku
me jääme ikka ilma temata.
Mis maa see on? Kus maa on ära antud
ja põlisrahvas käppa imemas.
Kus metsad õige pea on tühjaks kantud
ja kodudest kõik rahvas minemas.
Kas tänane olukord riigis meid rahuldab? Kindlasti mitte. Tänases
Eestis ei pööra paljud enam peadki, kui räägitakse poliitilise moraali
kriisist. Erakondlik on muutunud riiklikuks, ametkonnad on erakondade
vahel ära jagatud – ministeeriumid ja riigiametid politiseeritud ehk
erakonnastatud. EV Põhiseaduse kohaselt peab riiklike instantside
tegevus olema korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse
põhimõttel. Reaalsuses on Riigikogu jäänud kuuleka templilööja rolli
Valitsuse tegevuse vormistamisel. Valitsuse poolt võimukorralduse aluste
eiramise ilmingud on nii tavapärased, et neile ei järgne alati
ühiskondlikku arutelu ega hukkamõistu. Meie Valitsus ja Riigikogu
pooldavad üha enam Euroopa Liidu liikmesriikide üle riigiüleste
struktuuride võimu kehtestamist ja võtavad Eesti riigile
ebaproportsionaalselt suuri kohustusi eurotsooni näiliku stabiilsuse
nimel. Vastuvõetud ESM-i ja EFSF-i mehhanismid kindlustavad
föderaalliidu loomist. Võttes kohustuse katta teiste riikide
laenukulusid, väheneb oluliselt meie jätkusuutlikkus iseseisva riigina –
aga võib-olla see ongi eesmärk??ja põlisrahvas käppa imemas.
Kus metsad õige pea on tühjaks kantud
ja kodudest kõik rahvas minemas.
Ühes viimases Foorumi saates ütles Riigikogu IRL-i fraktsiooni esimees Kaia Iva järgmist – ESM-i sissemakset ei saa vähendada, sest see on kokkulepe ja see pole riik, mis nõnda teeb, et täna nii ja homme naa. Tahaks talle meelde tuletada, et oli ka kokkulepe, et töötu toetus tõuseb järgmisel eelarveaastal 145 EUR-ni – nüüd sellest taganeti ja lubatakse ainult 105 EUR. Kus nüüd on see lause, et see pole riik, mis nõnda teeb, et täna nii ja homme naa? Endiselt me kulutame vanemahüvitisele peaaegu kaks korda rohkem kui muudeks peretoetusteks, kusjuures vanemahüvitisele kuluvatest vahenditest peaaegu 80% langeb 10% kõrgepalgaliste saagiks. Endiselt on Eesti kapitali maksustamiselt eelviimasel kohal Euroopas. Valitsuse ideoloogia kohaselt peaks see meile investeeringuid tooma ja töökohti looma, aga tegelikud numbrid näitavad hoopis vastupidist – töö ja talutava elu otsingud on viinud riigist rohkem kui 100 000 kõige paremas tööeas inimest teistesse riikidesse.
Ilmselt paljud mäletavad Ansipi partei lubadust – „Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka“. Võib-olla mõistsime seda loosungit valesti? Kui inimesed lahkuvad siit tööle ja elama Euroopa viide jõukamasse riiki, siis nemad ju elavadki viie jõukama hulgas. Mitte kusagil polnud juttu Eesti Vabariigi viimisest viie jõukama Euroopa riigi hulka, vaid Eesti (inimeste) viimisest.
Sotsiaalharta osalise ratifitseerimise mõned viljad on meil käes: õpetajate ja arstide rahulolematus, mis lõppes streikidega, hooldust vajavate puuetega inimeste masendav viletsus, tuhanded nälgivad lapsed jne. OECD peasekretär ütles: „Vaesuses elavate eestlaste arv kasvas kriisi ajal kiiresti ja laste osas see peaaegu kahekordistus. Eesti paistab OECD riikide seas silma madalate sotsiaalkulutuste ja väikeste toetuste poolest“. Kui peasekretär läks meie riigi sisuliste asjade juurde – tööpuudus, vaesus, jne., siis ütles ta viisakalt, et Teie asjad on ikka väga korrast ära (!).
Terve tänavune aasta on valitsuskoalitsiooni juhtiv erakond, Reformierakond, pidanud sõda ühiskonna vastu: töötukassa konsolideerimine eelarvega, püüd ACTA ratifitseerida, ACTA vastaste naeruvääristamine, peaministri eneseõigustused, õpetajate streik, erakondade varjatud rahastamine, Silver Meikari häbimärgistamine, Krugmani naeruvääristamine meedias, ESM-i läbisurumine, arstide solvamine ja arstide, õdede ja hooldajate streigi mahasurumise katsed jpm. ehk O. Lutsu „Kevade“ köstri sõnade kohaselt, et enne läheb Issanda päike looja, kui jõuame üles lugeda kõik nende patud.
Meie iseseisvus on vaesuse nägu, valitsusjuhi arvates läheb Eestil aga hästi. Kuna riik ja rahvas moodustavad terviku, peaks ka rahval minema hästi. Kahjuks see pole nii. Hästi elab vaid väike osa inimesi, valdav enamus aga mitte. Rahva häda ja viletsus ei lähe Valitsusele korda, sest kuidas muidu on võimalik riiklikul tasemel valetada, et rahva elatustase on tõusnud. Augusti lõpul avaldas Maksu- ja Tolliamet füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide koondandmed, mis räägivad hoopis teistsugusest riigist, kui me oleme harjunud kuulma valitsusjuhi suust. Nendest andmetest nähtub, et enamus eestimaalasi peab hakkama saama vähemaga kui 500 EUR kuus. Kui arvestada selle sissetulekuga grupi keskmist tulu, siis oli see 257 EUR kuus. Kreekas ja Hispaanias, keda me tänu valitsuserakondadele iga hinna eest eurotsoonis hoiame ja kelle võlgu me garanteerime, olid 2011. aastal miinimumpalgad vastavalt 863 ja 748 EUR – seega nende miinimumpalk on 3 korda suurem kui poolte eestimaalaste sissetulek. Sel aastal saab toiduabi Eestis juba 130 tuhat inimest, elektrihinna ja elektritarbimisega kaasnevate kulude tõus viib järgmisel aastal Eesti inimeste ja ettevõtete taskust täiendavalt vähemalt 100 milj. EUR, kuid riik hinnatõusu leevendamiseks midagi ette ei võta. Valitsuse poolt Riigikogule esitatud järgmise aasta riigieelarve eelnõu järgi on toimetulekupiir endiselt 77 EUR, vaatamata sellele, et minimaalse toidukorvi maksumus oli juba 2011. aastal 85 EUR. Selline on tänase valitsuskoalitsiooni poliitika.
Tänast Riigikogu ja valitsust vaadates on selge, et madalamale laskuda ei ole enam võimalik. Iga päev saab avalikkus üha rohkem kinnitust asjaolule, et Toompea asukad ei hooli mitte oma rahvast, vaid väljastpoolt tulevast kiitusest. Toompea moonakad ja Stenbocki aidamees ei saa aru, et väljastpoolt tulev kiitus on formaalne ning kiitjad ei hakka oma riigi kodanike peal mitte kunagi rakendama selliseid sadistlikke võtteid. Ansip ja Ligi on nagu mardisandid, kes rahvamaja uksel kommi ja kiitust nuruvad – endal tuba külm ja pere näljas.
Ülbus, poliitiline demagoogia, arrogantsus, järjekindel negatiivse eitamine, kahepalgelisus, moraalitus, eetika puudumine – nende sõnadega saab iseloomustada tänaseid valitsejaid. Toon näite kahest erinevast suhtumisest: 6. oktoobril 2006 peaminister Andrus Ansip nimetas Villu Reiljani tagasiastumise otsust riigimehelikuks ning lisas, et kuna Reiljan on vaidlusalused maadevahetus tehingud allkirjastanud, peab ta kandma poliitilist vastutust. Ehkki uurimine pole veel läbi, on tagasiastumine kõige õigem lahendus. 6. augustil 2012. a. ütles A. Ansip: „Nii lihtsalt need asjad Eesti riigis käia küll ei tohi, et kui keegi esineb mingi süüdistusega, siis ministrid astuvad tagasi. Süütuse presumptsioon on väga suur väärtus ja Eesti põhiseaduslik väärtus ning see kehtib ka poliitikute kohta.“
Asi ei ole enam moraalis ja eetikas või selles, kuidas ühe või teise erakonna väidetav maailmavaade meeldib või ei meeldi. Küsimus on ka selles, kas riigitüüri hoidvate inimeste maailmataju on adekvaatne ja kas nad on võimelised läbikaalutud otsuseid tegema. Praegu on põhjust arvata, et pikk võimulolek on jätnud mõne psüühikale oma jälje, ja kui see nii on, siis peab tõsiselt kartma, et nad lihtsalt ei suuda enam riiki kvaliteetselt juhtida.
Ansipism on vaja asendada inimliku, hooliva, jätkusuutliku valitsemisega. Me ei tohi vaikida, kui Eesti ametlikus poliitikas toimetatakse plaanipäraselt Eesti riigi ja rahva kokkutõmbamise programmi järgi. Olukorras, kus suveräänne rahvusriik on muudetud Euroopa Liidu, väliskapitali ja stagneerunud karjääriametnike-funktsionääride huvisid esindavaks riigiks, ei saa Eesti Konservatiivne Rahvaerakond rahvuslike konservatiivsete väärtuste kandjana jääda kõrvaltvaatajaks. Harta 12, mis kogus tähelepanuväärse koguse toetusallkirju – sisaldab ju väga paljus meie erakonna programmilisi seisukohti – seega harta toetusallkirjad tähendavad suurt toetust meie programmile. Me ei tohi alla anda – hambad ristis tuleb minna edasi! Anname siis üheskoos tagasi inimestele usu ja lootuse paremale elule Eestimaal!
Allikas: http://www.ekre.ee/robert-narska-hambad-ristis-edasi-minna/
Read more...
Mängud heaoluga
Kuigi euro ehk ühisvaluuta mitme Euroopa juhtriigiga on kasulik eksportivale ettevõttele, kaotab see Lätilt täielikult isemajandamise õiguse ning annab kogu rahva rahakoti üle otsustamise välismaise taustaga pankuritele, sest lisaks IMF-ile pannakse euroga liitudes lätlaste õlgadele ka ESM-i (Euroopa Stabiilsusmehhanism) rahastamise kohustus. See aga muudab kogu elanikkonna välismaiste finantsmagnaatide maksuorjaks, sest tähendab halvimal juhul miljarditesse eurodesse küündivat makset ESM-i, mis tasutakse suuresti laenuga.
Eesti on selle vea tänu rahva passiivsusele juba teinud ning langemas on riigireiting. Viimane tähendab aga, et laenu korral kehtivad Eestile kõrgemad intressid, mis suurendavad laenu tagasimakset veelgi.
Nii nagu Eestis, kasutavad ka Lätis euromahhinaatorid rahva hirmutamiseks samu valesid mille sisu võib järjestada järgmiselt:
1.) Kui te ei ole euroga nõus, siis tuleb hoopis rubla
2.) Kui te ei ole euroga nõus, siis investeeringud ei tule(Kus need Eesti puhul on?)
3.) Euro ei tõsta hindu(Eestis ümardati hinnad koheselt üles)
4.) Euro toob uue rikkuse
Viimaste küsitluste kohaselt on enamik lätlastest euro vastu ja tõenäoliselt läheb eurovõim rahvalt voli küsimata(nagu tehti Eestis) katsele võtta kasutusele ühisvaluuta ning pühkida omariikluse sümbol latt prügikasti.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/ Read more...
laupäev, 29. detsember 2012
VABAMÕTLEJA: Hiina kullapoliitika
- Kirjutas Toomas Kask
Kuld kui jõukuse etalon on läbi aegade löönud inimestel silmad kilama. Enamus maailma riike hoiustab kulda ja ei kavatse seda käitu lasta ka praegusel murrangulisel ajal. Näiteks soovitati Itaalial võlakriisi katteks oma kullavarud maha müüa. Loomulikult ei ole Itaalia midagi nii rumalat teinud. Kulla väärtus on eelkõige psühholoogiline. See on üks usaldusväärseim „vihmavari“ ühiskondlike kokkulepete seas, sest kui võlakirjad seisnevad tühjadel lubadustel ja virtuaalsetel nullidel, siis kulda on võimalik käega katsuda.
Aastast 1900 on kulla väärtus tõusnud
4500%. Haruldased kuldmündid on aga tõusnud keskmiselt 7500%
väärtuses[1]. Naljakal… pigem kurval kombel aga Eesti nii ei arvanud.
Nimelt müüs Eesti Pank 1992. aastal tagasisaadud 11,4 tonnist kullast
11,1 tonni maha. Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Janno
Luurmees sõnul vahetati kuld „likviidsemate ja tulusamate arenenud
riikide võlakirjade vastu“. Ja nõnda olemegi kogu maailmas kullavarude
hoiusega eelviimasel kohal[2].
Kulla maailmaturu hind on suuresti
kontrollitud kõigest viie panga poolt Londonis: Bank of Nova Scotia,
Barclays Capital, Deutsche Bank, HSBC ja Societe Generale. Antud pangad
fikseerivad kaks korda päevas hinna, millega nad kulda ostavad ja
müüvad. Enamus maailma börsid tegutsevad just nendel hindade põhjal.
Nagu ka sissejuhatusest võis välja
lugeda, sõltuvad praeguse maailmakorra „kõige kõvemad“ riikide valuutad
suurel määral kullast. Näiteks ajavahemikus 1961 kuni 1968
konspireerisid kaheksa maailma juhtivat riiki kulla hinna tehisliku
odavnemise. Manipulatsioon toimus riikide keskpankade kaudu ja mõjutati
just neid viite Londoni „kulla-panka“. Kuni tänase päevani on näha kulla
börsihindadest, et turg on jätkuvalt kergesti mõjutatav. Kuidas nii?
Nimelt peaks ilma intresskasumita
väärismetall – kuld – olema üsna kõikuva väärtusega vara. Just nagu on
hõbe ja plaatina. Kui aga vaadata kuidas kõigub kulla hind, siis ilmneb,
et viimase kümne aastaga on kulla hind tõusnud või langenud üle 5%
ainult kümnel korral! Hõbeda hind on aga sääraseid „hüppeid“ teinud
kümne aasta jooksul 80. korda ja nafta hind 137 korda. Kulla hinna
stabiilsust saab seletada ainult teadliku manipulatsiooniga.
Praegune status quo võib aga
lähiajal katkeda. Nimelt trügib kullaturule jõudsalt sisse Hiina.
Aastakümneid oli Hiina elanikel füüsilise kulla omamine karistatav
vanglakaristusega. Järsult tegi suurriik oma kullapoliitikas aga
kannapöörde ja hakkas 2009. aasta septembris propageerima oma elanike
seas kulla soetamist. Valitsus algatas mastaapse kampaania innustamaks
kodanikke kulda ostma. Tänaseks päevaks on asi arenenud nii kaugele, et
Hiina kodanikud saavad osta igast Hiina pangast kuldplaate neljas
suuruses. Lisaks asutas Hiina valitsus üle riigi tuhandeid kullapoode,
mis nägevad välja kui tavalised ehtepoed, aga ehete asemel ilutsevad
letil kuldplaadid. Ja tegemist ei ole n.ö. kassikullaga. Müügil on sama
kvaliteetne kuld kui Šveitsiski. Igas poes on seinal Bloombergi ekraan,
mis reaalajas kajastab kulla hinda.
Tekib küsimus: miks säärane äkiline
kannapööre Hiina poliitikas? Tuleb silmas pidada, et Hiina ei ole meie
mõistes „õigusriik“. S.t. Hiina valitsus võib iga hetk oma kodanikelt
nõuda kulla riigistamist, just nagu toimus 1933. aastal Ameerika
Ühendriikides. Kõik eelnev on siiski alles vihje sellest, mis on ees.
Tõeline eesmärk ei avaldu enne selle aasta juunit, mil Hiina avab oma
kullabörsi Pan Asia Gold Exchange (PAGE). See on otsene konkurent Londoni Metals Exchange’le ja New Yorki COMEX’le.
Londoni ja New Yorki vahetuspunktid tagavad kulla hinda kõigest 10%
ulatuses füüsilise kullaga. Tulevaselt Hiina vahetuspunktilt on oodata
aga tükkis suuremat hinna kullaga tagamise protsenti. See võib – mida ta
nähtavasti ka teeb – mõjutada siiani toiminud kullahinna stabiilsust.
James Turk kirjutas oma GoldMoney
veebilehel, et PAGE mõju ei ole võimalik alahinnata. Hiina valmistab
silmnähtavalt ette oma valuuta maailmavaluutaks kujundamist. Selleks
kasutatakse kulla ja hõbeda majandusse tagasi toomist. Samal teemal
kirjutas Forbes: tuleviku peamine kullavahetus koondub Hiinasse. Sellega
kaasneb Hiina valuuta esmakordne domineerimine maailma majanduses.
Hiina jüään rühib aeglaselt kuid
sihikindlalt dollari varjus, et õigel hetkel dollar troonilt kukutada.
Võttes üle maailma kullaturu ja varudes riigile korralikud kullavarud,
suudavad hiinlased tagada oma valuuta maailma traditsioonilise raha
sümboliga ja olla järgmine number üks majandus maailmas[3].
Allikad:
1.http://www.youtube.com/watch?v=yWv9QcFGeZ8
2.http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=14709&paperid=A82B0C8E-2E9E-4725-AC6F-56DA1B60C089
3.http://www.dailywealth.com/1997/How-China-Plans-to-Change-the-Way-Gold-Is-Traded
Allikas: http://www.vabamotleja.info/index.php/majandus/71-hiina-kullapoliitika
__________________
Lugege lisaks, kuidas Eesti Pank põhjendab kullamüüki - SIIT
M.I.
__________________
Lugege lisaks, kuidas Eesti Pank põhjendab kullamüüki - SIIT
M.I.
Kas valmistutakse EV riigireitingu langetamiseks?
postitas mauri indulgentside-emiteerimise-keskkomitee-otsusega osak. 15:15 28. detsember, 2012
kaspar kirjutab: "Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's langetas Eesti Vabariigis
asuvate välisvaluutas noteeritud võlakirjade ja hoiuste reitingulage,
ning Eesti Vabariigis resideeruvate, eurodes kohustusi omavate
deebitoride reitingulage kahe astme võrra - tasemelt Aaa kõrgemat riski
väljendavale tasemele Aa2.Ilvese säutsumist, Ligi ja Ansipi kommentaare veel ei kuule... Kas asi vaikitakse maha?
Allikas: http://minut.ee/ Read more...
reede, 28. detsember 2012
EUGEN VEGES: Abstraktse edu lummus takistab vajalike muudatuste tegemist
EPL: Siim Kallas: Võrreldes Eestit
kõigi teiste Euroopa riikidega, ei saa ma jätta ütlemata, et Eesti näeb ikka
päris hea välja. http://www.epl.ee/news/eesti/siim-kallas-jutt-sellest-kui-halvasti-eestil-laheb-on-absurdne.d?id=65459126
Hea ja
halb on subjektiivsed mõisted. Mis ühele paistab heana, võib teisele paista
halvana. Üksteisest mööda rääkimise välistamiseks, tuleks paika saada
eesmärgilised eelistustes ja tulemuslikkuse mõõdikud.
Minu silmis paistab Eesti Euroopa
suuremas pildis armetuna. Ärme hakakem hämama sisemajanduse kogutoodanguga ja
taandama seda jõukusele. See küll lohutab, kuid ei innusta rõhuasetusi muutma.
Madalalt tasemelt kasvamine pole kunst. See tuleb ponnistusi tegemata.
Toetustest ja abidest tuleva majanduskasvuga pole põhjust uhkustada. Lohutust
otsida sellest, et muidu läheks veelgi kehvemini, näitab saamatust.
Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus
on majanduskasvust olulisemad. Midagi poleks lahti, kui Eesti majanduskasv
pöörduks languseks. Siis oleks vähemalt põhjust rõhuasetusi muuta. Kõrge
maksustamine (sh varjatud) ja poliitiline laristamine ei saa lõpmatuseni kesta,
varem või hiljem tuleb sellele piir panna.
Unustada ei tasuks ka seda, et kasv
tingimustes, kus elanikud vaesestuvad – inflatsioon on kõrge, reaalsed maksud
tõusevad (sh varjatud), sotsiaalsed tagatised lahjuvad – pole õnnistus, vaid
tagasilöök. Üksikute ettevõtete edu ei anna põhjust rõõmustamiseks. Tõeline
majanduskasv avaldub mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete
tulemustes, seda tunnetavad kõik.
Teiste riikide näitajatega
kõrvutamisel ei tohiks unustada seda, et suhtarvud (protsendid), mida omavahel
kõrvutame, pole võrreldavad. Nende saamisel kasutatakse erinevaid võrdlusbaase. SKT
kasvuprotsentide, vaesuskordajate ja muude indikaatorite tuletamisel on Eesti
võrdlusbaas teistest kesisem.
Eesti abstraktse edu lummus
takistab vajalike muudatuste tegemist. Valitsussektori võlatase,
maksulaekumine, riigieelarve ja muu analoogne, pole eesmärgid, vaid vahendid.
Eesmärk seisneb kodanikkonna (mitte üksnes valitute) heaolu ja elukeskkonna parandamises.
Allikas: http://eveges.blogspot.com/ Read more...
Religioossete motiivide kadumisest ametlikelt jõulukaartidel
Mõne päeva eest märkasin Vabariigi Presidendi jõulu- ja uusaastatervituste e-kaarti ning panin tähele, et see ei sisaldanud mingeidki viiteid jõuludele kui kristlikule pühale. Täna sain Tartu Ülikooli elektroonilise pühadekaardi ning oh üllatust, jällegi mitte kõige kaudsematki viidet jõulude religioossele taustale. Huvi pärast otsisin üles ka Riigikogu pühadekaardi – ikka sama lugu.
Vabariigi Presidendi kaardil on graafiline kujutis tüdrukust raagus lumise kaasiku taustal, ning kaardile kerkib tekst "Loodusest loodud maa". Taustaks kõlab veider laul, mis räägib peamiselt vabadusest (millest muust ikka jõulutervituses rääkida, kuigi tõsi, võinuks peatuda ka demokraatial).
Tartu Ülikooli kaardil on kujutatud Tartu tänavatel jalutavat tudengit, kes otsib lumesajus oma unistust, 12-harulist lumehelvest. Ekraanile ilmub tekst "Loodus on parim kunstnik ja laboratoorium". Rahvusülikooli kaardil toimuva taustaks kõlab lustakas ingliskeelne lugu, mis räägib sellest, kuidas oleks tore jõulude ajal kodus olla ja oma armastatud tüdrukuga tantsida.
Riigikogu kaart vahendab aga muinasjutulist lugu sellest, kuidas Toompea lossis sündivad head ideed jõuluöö vaikuses haldjalikul kombel kokku kogunevad, taevasse tõusevad ning lenneldes eestimaa kodudesse laiali kanduvad, tuues endaga kaasa valgust.
Üpris koomiline on täheldada, kuidas kõigi kolme kaardi taga on üks ja sama püüdlus vältida igasugust tuginemist meie kultuurilisele traditsioonile, mille raames on aastasadu tähistatud jõule kui Lunastaja sündimise püha. Sellisena on kaardid suurepäraseks väljenduseks ajastu vaimust, mis muutub oma traditsiooni-vaenulikkuses sageli lausa karikatuurseks.
Asja teeb huvitavaks see, et Eesti Vabariik ei ole ametlikult sekulaarne riik ning seega ei ole mingit põhimõtteliselt põhjust, miks avalike institutsioonide pühadetervitused peaksid nii kramplikult kristlikke motiive vältima.
Mitmetes nö vana Euroopa riikides on jõulude "puhastamine" religioossest sisust või isegi viidetest religioossele traditsioonile juba pikemaaegne projekt. Nt Rootsis on sellega nii kaugele jõutud, et sel aastal keelati ära koolide kirikus peetavatel advenditeenistustel igasuguste viidete tegemine Jeesusele Kristusele, kuna see olevat multikultuurses ühiskonnas kohatu ja võivat solvata teistsuguse kultuurilise taustaga lapsi (ennekõike muidugi moslemeid).
Eesti kontekstis oleks apelleerimine multikultuurse ühiskonna nõudmistele veel liialt jabur, et sellega avalikult välja tulla. Seega näib, et meie avalike institutsioonide raames püütakse lihtsalt võimalikult täpselt nn euroopaliku vaimu järgi joonduda, seda järele matkida ning tõestada seeläbi oma ideoloogilist truudust ja eesrindlikkust.
Et meie avalike institutsioonide jõulukaartide range ilmalikkus on nii üldine, tekib küsimus, kas see on ka kellegi poolt ettekirjutatud või sellisena omavahel kokku lepitud. Kui ei ole, siis jääb üle küsida, milleks jõulude kristlikku tausta häbeneda.
Võrdluseks Vanalinna Hariduskolleegiumi jõulukaart:
mõõtmatult lihtsam kui avalike institutsioonide omad,
ent ka mõõtmatult siiram, sisukam
ja kultuuriliselt sügavam.
PETITSIOON: KRISTEN MICHAL - ASTUGE RIIGIKOGUST TAGASI!
Austatud Kristen Michal!
Meil on piinlik, et Teil pole olnud mehisust ja väärikust astumaks tagasi Riigikogu saadiku kohalt.
Võimu külge klammerdumisega ning tooli ja papi külge kleepumisega näitate, et need on Teile
tähtsamad kui Reformierakond.
Rahva toetus Reformierakonnale on kahanenud juba poole võrra. Mida kõvemini oma kohast kinni
hoiate, seda rohkem kohti erakond valimistel kaotab ja seda rohkem oravaid saadetakse puu otsa.
Kui Te ei hooli oma erakonnakaaslastest, siis Te ei hooli ka riigist ja rahvast ja on sügavalt
arusaamatu, mida Te üldse Riigikogus teete peale klammerdumise ja kleepumise.
Palun näidake selgroogu, võtke jalad alla ning astuge tagasi.
Loodame, et Teie kolleegid toetavad Teid Teie raskel sammul kahel käel ja näitavad, kus on lossil
välisuks.
(:)Kivisildnik ja Alar Sudak
neljapäev, 27. detsember 2012
MATTI ILVES: EUROOPA FEMINISTID ON HULLUNUD!
Euroopa Parlamendi Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon on koostatud aruande ja kutsub üles keelama kõik raamatud, mis näitavad traditsioonilist perekonda, kus isa on toitja ja ema hoolitseb laste eest (selle tulemusel osutub keelatuks pea kõik lastekirjandus). Sellised raamatud tuleks keelustada E Liidu kõigis koolides ja lasteaedades. Aruande koostajad on arvamusel, et need raamatud on halvad lastele, eriti tüdrukutele ja edendavad valesid käitumismustreid ja pärsivad tulevikus ka hoogsat karjääri.
Samuti toonitas aruanne, homoseksuaalsust tuleks õpetada sellisel kujul, kus lapsed saavad otseselt kogemusi ja teadmisi. Lapsed peavad teadma, et see on normaalne, kui su vanemad on geid või lesbid.
Aruande koostjad on hämmingus, sest mingil põhjusel ei ole kõik vanemad veel valmis uskuma, et see on "normaalne".
"Lapsevanemad ei peaks kartma oma laste seksuaalsust. Samas on tervise seisukohalt on kasulik vaadata pornofilme ajal, kui vanemad ja lapsed räägivad avameelselt nendest küsimustest," ütles sellist kasvatust pooldav psühholoog ja seksuoloog Andres Lindskog.
Toon veel parlamendikomisjoni - Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus vastutusalad:
1) naiste õiguste määratlemine, arendamine ja kaitse Euroopa Liidus ning seonduvad ühenduse meetmed;
2) naiste õiguste edendamine kolmandates riikides;
3) võrdsete võimaluste poliitika, kaasa arvatud meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl;
4) sool põhineva diskrimineerimise kõikide avaldumisvormide kõrvaldamine;
5) soolise võrdõiguslikkuse rakendamine ja edasiarendamine kõikides poliitikavaldkondades;
6) naiste õigusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide rakendamine ning sellele järgnev tegevus;
7) teabepoliitika naisküsimuses.
Tundub, et naisõiguslased lähevad oma tegevuses üsna kaugele ja sellised aruanded näivad selgelt ületavat komisjoni tegevuspiire, sest kõik perekonnad ei soovi sugugi kasvatada oma lastest moraalituid värdjaid. Mida siis teha, kas mitte saata last lasteaeda või kooli ja õpetada neid kodus? See on praegu veel võimalik, aga ka mitte ilmselt kauaks.
Peab lõpuks veel ütlema, et selles hulluses ei ole süüdi üksi feministid, vaid see on neomarksistliku Euroopa Liidu ametlik perekondade lõhkumise poliitika ja oli päevakorras juba Marxi-Engelsi "Kommunistliku partei manifestis", mis ilmus esmakordselt aastal 1848.
Euroopa Liidus toimub see hullus kõik lausa ka teoreetilisel alusel. Marksistlik juudipäritolu filosoof H. Marcuse (elas aastatel 1889-1979) kirjutas raamatu “Repressive tolerance". See on kujunenud üheks tähtsamaks teoseks, millest juhindutakse. Lühidalt kokkuvõetult sisaldab see järgmist: Kasuks tulevad kõik vähemused, kes aitavad lagundada senist ühiskonda. Kõikide “vaenatud” vähemuste - anarhistid, immigrandid, pederastid, lesbid jne - taotlusi tuleb soodustada, kuniks varasem ühiskonnamudel on muutunud ebakindlaks ja lõpuks laguneb ilma eriliste pingutusteta.
Igatahses ükski minu sõpradest ja tuttavatest ei soovi elada sellises ühiskonnas, mida E Liit meile kohalike reeturpoliitikute abil peale sunnib.
Allikad: SIIN ja SIIN.
OSVALD SASKO: Pikett toimus, võitleme edasi....
 10.
detsembril 2012 toimus Eesti Vabariigi välisministeeriumi ees
järjekordne rahuolematute, õigemini õiglustnõudvate kodanike pikett
eesmärgiga ikka ja jälle meelde tuletada valitsevale klikile rahva mälu
olemasolu ja sedagi, et rahvas ei usalda valitseva kliki liikmeid,
teades valitsuse kahepalgelisust. Sedasama kahepalgelisust, mida Eesti
riigi juhtkond on tõestanud oma rahva suhtes pea 20 aastat, alates
„Isamaaliidu presidendi“, tegelikult aga endise nõukogude agendi,
pseudonüümi „Nikolajevi“ kandva Lennart Mere 1994. aastal sõlmitud
reeturlikust lepingust oma rahva ja riigi suhtes.
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php
|
Saada sõbrale Loe edasi |
kolmapäev, 26. detsember 2012
Einar Laigna räägib Nõmme Raadios
Kristlus Lähis-Idas 'väljasuremisohus'
postitas mauri olen-urmas-islami-väljakult-ja-toetan-5-miljoniga osak. 16:09 25. detsember, 2012
Uue raporti kohaselt on kristlus kasvava tagakiusamise tõttu Lähis-Idas, otse oma sünnimaal lähedal hääbumisele..... Uuring hoiatab, et kristlasi vaenatakse maailmas rohkem, kui ühtki teist usurühmitust. Samuti väidab see uuring, et poliitikud on "pimedad", kui asi puutub kristlaste vastu suunatud vägivalda Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas.
Kristlastele on võõrsil kõige suuremaks ohuks äärmuslik Islam, tihtipeale ignoreeritakse rõhumist kartes, et kriitikat selles suunas võidakse tõlgendada kui "rassismi".
Hoiatatakse, et islami usust pööranuid ähvardavad Saudi-Araabias, Mauretaanias, Iraanis ja teistes Lähis-Ida riikides mitmesugused karistused.
Civitase mõttekoja aruanne ütleb: "Üldiselt ollakse nõus, et paljud usul põhinevad rühmitused kogevad mingil määral tagakiusamist ja diskrimineerimist.
Allikas: http://minut.ee/ Read more...
teisipäev, 25. detsember 2012
TriaLogos 2012: Vabadus ja vastutus harmoonia otsinguil
“Teie, vennad, olete kutsutud vabaduseks.
Ärge ainult tehke vabadusest õigustust
lihalikule loomusele, vaid teenige
üksteist armastuses.”
(Gl 5:13)
Käesoleva aasta TriaLogose sessiooni teemaks on “Vabadus ja vastutus harmoonia otsinguil”. Vahetu inspiratsioon selliseks teemapüstituseks pärineb kevadel ka eesti keeles välja antud Moskva ja Kogu Venemaa Patriarh Kirilli kõnede ja esseede kogumikust.
Küsimus inimvabadusest on üks kõige olulisematest küsimustest üldse, sest just vabadus konstitueerib inimese isikuna ning tõstab ta seeläbi kõrgemale vaid loodusseadustest tõugatud tahtetu objekti staatusest. Nii on vabadus erilise, inimeseks olemist õilistava hüvena kütkestanud inimeste tähenduseotsinguid aegade algusest saati.
Inimene on eriliselt väärtuslik isikuna, mõistusliku ja vaba tahtega olendina. Just inimese mõistuslikkus ning tema vaba tahe on tema jumalanäolisuse peegelduseks ja sellest tulenevalt erilise väärikuse aluseks. Seetõttu on inimliku vabaduse tagamist peetud üheks peamistest poliitiliste süsteemide sihtidest.
Kuivõrd vabadus on inimest defineeriv suurus, tähendab inimliku vabaduse hävitamine inimese enda hävitamist, tema taandamist orjaks. Primitiivsem vabaduse röövimise viis seisneb inimeselt võimaluse võtmises teha tahte kaudu hüvelisi tegusid ja saada seeläbi vaimse kasvamise osaliseks. Küllalt on teada sedasi toimivaid riigikordi, mida nimetatakse totalitaarseks. Ent need hävitavad vaid inimese võimaluse oma isikulisust hüveliselt tõeks elada, jättes samas alles sisemise janunemise hüve järele.
Palju salakavalam ja ohtlikum viis inimese vabaduse hävitamiseks on see, mida viiakse ellu paradoksaalsel kombel kaasaegses lääne ühiskonnas ja üha jõulisemalt ka globaalsel tasandil just nimelt vabaduse enda loosungi varjus. Inimese hävitamine võib toimuda põhimõtteliselt sügavamal tasemel, kus ärakaotamise objektiks on inimese hinges peituv janunemine tõe, ilu ja headuse järele, mis asendub pimedate ja isekate ning sellisena impersonaalsete kirgede türanniaga ennast kinkiva armastuse ja vaimsuse üle – viimased hukkuvad langenuna valla päästetud pimedate tungide ohvriks. Nagu on öelnud Issand Jeesus Kristus: "Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata!" Patriarh Kirill kirjutab sama mõtet jätkates:
"Inimisiksuse
‘ahelaist vabastamine’, tema vaba areng ilma igasuguste ühiskonna
poolsete parandusteta, vabastab ka tumeda ‘dionüüsosliku’ alge, nagu
rääkisid kreeklased; selline alge on aga igas inimeses. See on meie
tsivilisatsiooni jaoks hukatuslik tupiktee. Seepärast on liberaalne
põhimõte “Minu vabadus ei pea piirama teise inimese vabadust” väga
ohtlik, kui see on ainus pidurdav tegur."
Seda vabaduse hävitamise süsteemi nimetatakse mitte totalitarismiks, vaid liberalismiks. Seejuures on oluline täheldada, et liberalism ei ole sellisena mitte totalitarismi antitees – nagu meile püütakse väita –, vaid sügavamal ontoloogilisel tasandil sellega olemusühtne.
Need tähelepanekud juhatavad meid vabaduse sügavama tähenduse otsinguile. Kirikuisade traditsioon õpetab, et inimene, tehes kurja, ei tegutse mitte ainult ise, vaid teeb koostööd saatanaga. See tähendab, et kuri tegu on alati sünergia, samuti ka hea tegu, kuid kuri tegu pole sünergia Jumala, vaid Tema vastasega:
"Niisiis
asub inimtahe oma olemuselt kahe, Jumala ja saatana tahte vahel.
Inimese ülesanne on viia oma tahe kooskõlla Jumala tahtega ja mitte
mingil juhul lubada sel nõustuda kurjade jõudude tahtega. See, millele
oma tahtejõudu suunata, sõltub inimesest endast. Võimet suunata oma
tahet heale või kurjale nimetataksegi nüüdisaegses keeles vabaduseks."
Nõnda on oluline mitte unustada, et vabaduse suurim väärtus ei seisne mitte võimaluses valida hea ja kurja vahel, vaid hea valimises, võimes lubada isikliku inimliku vabaduse alale jumalik õndsus, anda inimelus koht Jumalale.
Just nagu patriarh Kirill, nii hoiatas ka paavst Johannes Paulus II väärastunud vabadusekäsitluse destruktiivsuse eest nii inimese hinges kui ka kogu ühiskonnas. 1995. aastal kirjutas ta oma ringkirjas Evangelium Vitae, et lahutatuna kõigist traditsiooni ja autoriteedi vormidest ning eitades seeläbi isikliku ja ühiskondliku elu aluseks oleva objektiivse ja universaalse tõe kõige silmnähtavamaid tõendeid, hävitab vabadus iseennast ja muutub teiste hävitamise teguriks. Ta selgitas, et selline vabadusekäsitlus viib inimhinges ja ühiskonnas tõsiste väärastumisteni:
"Ainuke
arvestatav eesmärk on püüdlemine omaenda materiaalse heaolu poole.
Niinimetatud elukvaliteedis nähakse eelkõige või ainult majanduslikku
jõukust, korrapäratut tarbimist, füüsilist ilu ja meelelist naudingut,
unustades olemise sügavamad – inimestevahelised, vaimsed ja religioossed
– mõõtmed."
Tänases sekulaarses ühiskonnas saame maitsta nende hoiatuste materialiseerumise kibedaid vilju. Jumala tunnetuse kadudes on ohus ja mürgitatud ka inimesetunnetus ning Jumala- ja inimesetunnetuse ähmastumine viib omakorda vältimatult praktilise materialismini, mis levitab individualismi, utilitarismi ja hedonismi. Selle tagajärjeks on kultuuriline kliima, kus vabadusega õigustatakse pea kõike, isegi oma enda laste tapmist. Nii on piirideta enesekeskne vabadusetaotlus viinud inimesed püüdluseni asetada end Jumala kohale ja olla iseenda loojaks, olemata vähimalgi määral seotud oma loomusega – selle täiuse poole püüdlemise kohustusest rääkimata.
Inimeste loomuomast janunemist vabaduse järele on lihtne ära kasutada, luues inimeste eksitamiseks, hingede hukatusse juhtimiseks ja tervete ühiskondade vaimseks orjastamiseks aina uusi illusioone. Eriti hõlbus on see olukorras, kus vabadusest on tehtud justkui ebajumal, mida peaks kummardama kõik rahvad ja riigid, ent kus samal ajal on vähe arusaamist sellest, mida vabadus ülepea tähendab. Nii ongi indiviidi õiguste (inimõiguste) retoorika seatud sageli traditsioonilise ühiskonnakorralduse lammutamise teenistusse ning see on nii mõnigi kord suunatud mitte inimväärikuse kaitsele, vaid pahede kaitsmisele ja edendamisele.
Ent niivõrd, kui üha enam inimesi leiab enesekeskseist ja kõiki piire ületavaist vabaduseotsinguist mitte vabaduse ja igatsetud õndsuse, vaid pahede orjuse ja meeleheite, saab ka selgemaks, et vabadus ei seisne võimaluses teha ükskõik mida. Neis tingimustes omandab uue kõla patriarh Kirilli meeldetuletus, et üldise heaoluühiskonna ülesehitamine ei too inimkonnale kunagi õnne, kui seda heaolu otsitakse väljastpoolt inimese vaimsete vajaduste konteksti. Tõepoolest, kuni me ei taasta oma võimet eristada head kurjast, mis on tarvilik nüüdisaegse tsivilisatsiooni tohututel avarustel orienteerumiseks, on pääs mõnele teisele perspektiivsele arenguteele võimatu.
Aga mida siis vabadus ikkagi tähendab? Milline on vabaduse suhe tõega ja milline vastutusega? Millal on vabadus isikuvabaduse teenistuses ja millal muutub ta selle hävitamise teguriks? Kust jooksevad vabaduse piirid ja kuidas mõista ühiskonda, mis on seadnud vabaduse oma kõrgeimaks hüveks, ent ei mõista samas selle tähendust määratleda? Need on meie aja kesksed küsimused, millele asume TriaLogose raames üheskoos vastuseid otsima.
Allikas: http://www.decivitate.ee/?go=index Read more...
On asju, mida ei tohi unustada
Ajal, kui sotsiaalsuse nime all kultiveeritavana (varem
sotsialismina tuntud) üks maailmavaade üha enam on poolehoidjaid leidmas
ning vasakpoolne ilmakäsitlus pisaratest nõretava silmadega kutsub üles
elukorraldust muutma aina õiglasemaks ja õiglasemaks, on ülimalt paslik
meenutada, kuhu see tee viia võib kui kaine mõistus lõplikult kustub
või kui vasakjõud end nii kindlat tunnevad, et maskid lõplikult alla
lastakse.Ühelt poolt võib asjast huvitatute jaoks märksõnadena esile tuua sellised mõisted nagu "punahiina", "punased khmeerid", "Põhja-Korea", "NSVL" .... .
Aga veelgi parem on kuulata ja lugeda haritud inimeste kommentaare-meenutusi nendest aegadest, kui sotsiaaldemokraatlikust erakonnast välja kasvanud kommunistlik partei oma "viljakat" õigluseühiskonda Maarjamaal arendas. Neil oli aega enesetõestamiseks 50 aastat. Ja nad tõestasid end.
Räägitakse, et inimene on erakordselt rumal loom - ta ei õpi teiste vigadest vaid endi omadest. See kipub tõele vastama. Eriti kui vaadata meie ühiskonnaliikmete suhtumist minevikuteadmistesse ning üha süvenevat usku sotsiaalsetesse utoopiatesse.
Just seetõttu pean oluliseks refereerida siin professor Jüri Saar'e artiklit, mis avaldati ajalooajakirja "TUNA" detsembris ning mille lühikokkuvõte refereeringunäol toodi ära ka "Postimehe" arvamusportaalis. Sest ajalugu armastab ennast korrata.
Jüri Saar - ENSV-aegsest vaimsusest
Repressiivsete režiimide tingimustes toimunut kaldutakse ekslikult vaatlema üksnes sunni ja vägivalla kategooriates alahinnates muid komponente. Lisaks hirmule, püüdele end kaitsta viletsuse ja füüsilise hävitamise eest oli nõukogude perioodil oma osa ka inimeste igatsusel sisemise kooskõla ja õnne järele, samuti valikuvabaduse puudumisega kaasneval vastutusest vabanemise tundel. Nii kujunesid välja varieeruvad oludega kohanemise praktikad, viisid, mis ei ole seletatavad vaid triviaalse hirmuga ja kogu olemasolu taandamisega räigele vägivallale. Võimu ja vaimu omavaheline läbikäimine «nõuka-ajal» oli kindlasti mitmetähenduslikum, sest bolševikel õnnestus lisaks totaalsele ja vägivaldsele võimuaparaadile luua spetsiifiline vaimuelu sfäär, kus vägivald ja võim olid erilises seoses.
Tolle ajajärgu vaimuelu iseloomustavaks produktiks kui «võimu mänguks vaimuga» on Gustav Naani 1969. aastal avaldatud artikkel võimust ja vaimust. Naani käsitlus esindas seda muutust, mis toimus pärast Stalini jäiga kursi asendumist inimeste uuel ehk «pehmel viisil» kontrollimisega. Kui stalinismi periood esindas brutaalset võimu, inimeste absoluutset allutamist välisele jõule, mil vähimalegi vastuhakule järgnes repressioon ja valida oli vaid «pannile või potti sattumise vahel», siis uus ajastu pidi näitama kontrolli jõudmist inimeste sisse, interventsioonid suunati ümber kehalt isiksusele, hingele, vaimule.
Nõukogude võimu tingimustes mitteelanutel on raske või isegi võimatu tajuda seda, millise tasemeni oli kogu elu politiseeritud, täis väljaöeldu ja tegelikkuse vastuolusid ning allutatud ideoloogilisele kontrollile. Olime kõik pool sajandit justkui asukad kinnipidamisasutuses, vangilaagris, mis jagunes küll «kaheks tsooniks» – «suureks ja väikeseks», kuid mis põhimõtteliselt ei erinenud teineteisest. Tolleaegse nn laagriühiskonna juhtkond, tippadministratsioon, koosnes eriliselt nõukogude võimule ustavast, «klassivõitluses karastunud kaadrist».
Eriteenistuste töötajaskonda, «uut aadlit» kui ühiskonna kõige kooresemat koorekihti püüti tekitati Eestis alates maa okupeerimisest. Vastavalt ühiskonna vajadustele olid «kaagebiidid» suutelised oma rollide muutmiseks. Kui otsesed repressioonid lõppesid, jätkus «võitlus vaimurindel». Naan esindaski seda «bolševistlikku kaardiväge», kuigi paljude tema kaasaegsete nostalgilistes mälestustes paigutub ta millegipärast vaimuesindajate ridadesse. Nii põimusid omavahel vaimu ja võimu hierarhiad, mille seoseid ja üleminekuid ühest teiseks pole tänaseni lihtne tuvastada.
Väidet, nagu oleks nõukogude perioodil pärast stalinismi leidnud aset siinse kultuurielu enneolematu õitseng, on olnud kuulda mitmelt lähiminevikku käsitlenud autorilt. Niisuguse üldhinnanguga ei saa ilma oluliste reservatsioonideta nõustuda. Hinnates tolleaegset olukorda peab keskenduma olulistele aspektidele, mitte teisejärgulistele üksikasjadele.
Üks kõige drastilisemaid tulemusi «vormilt rahvuslikus ja sisult sotsialistlikus» kultuurielus oli uue tõediskursuse juurdumine. Valet ei hakata pidama tõeks ja tõde valena laimama, vaid suunameel, mille alusel inimesed reaalses maailmas orienteeruvad, atrofeerub aegamööda. Nõukogude-aegse vaimutegevuse üks «viljadest» oli, et Eesti kollektiivne mälu hakkas kaotama oma faktilist minevikku («kui päriselt tegelikkuses aset leidnut») ning siinse ajaloo narratiiv hakkas välja nägema absurdne, lünklik.
1960. aastatel toimus oluline murrang, mil vaimses mõttes aktsepteeriti nõukogude võimu ja paljuski kadus n-ö üldisem sisemine vastuseis okupatsioonile ja kommunistlikule ideoloogiale, süvenes uus usk, et Nõukogude Liit ja kommunism olid «tulnud, et jääda». Elu ilma vabaduseta, viibimist sisuliselt sunnilaagris hakati võtma loomulikuna, kus on võimalik leida oma väikesi inimlikke rõõme, ja sellega lepiti.
Niisuguse muutuse üks põhjuseid oli see, et Eesti intelligentsi vastupanu võõrvõimule muutus kuni impeeriumi kardinaalse nõrgenemiseni järjest hääletumaks ja olematumaks. Dissidentlus kujunes siinsetes oludes «katlakütjate» ehk nende pärusmaaks, kes söandasid olla peavoolust kõrvalehoidjad, loobusid karjäärivõimalustest, olid ametliku diskursuse poolt vaadatuna hälvikud.
«Sotsialismi õitseng» lõppes ja edasi ei tulnud mitte kommunism, kindel tee üleüldise õnne juurde, vaid hoopis stagnatsioon ja kiire allakäik. Võib olla niisugustes oludes, kus igasugust mõttevabadust ja –aktiivsust süstemaatiliselt kontrollida ja alla suruda üritatakse, muutub väiksemgi mõtteidu suurele ja väliselt justkui igavesti püsida suutvale süsteemile ohuks. Sarnaselt elusorganismile, kelle immuunsüsteem on steriilse keskkonna tõttu võimetu tõrjuma karastunud organismi jaoks ohutuid pisikuid ning kes siis väliselt justkui hea tervise juures olles tähtsusetute sissetungijate tõttu järsku haigestub ja «ära lõpeb».
Vaimse poole osatähtsuse alahindamine tõi kaasa poliitilise võimu kokkukukkumise, sest suurte musklite ja tühja peaga koll ei osanud endaga enam midagi peale hakata. Isegi Naani tasemel viljeletud «vabamõtlemine» oli ohtlik ja külvas soovimatut seemet, hääletu, passiivne vastupanu osutus üllatavalt efektiivseks. Süsteemis leidis aset asümmeetriline muutus ilma silmnähtava välise põhjuseta, mis tõigi kaasa XX sajandi suurima «geopoliitilise katastroofi».
Allikas: http://bhr.balanss.ee/
Read more...
esmaspäev, 24. detsember 2012
Tulgem tagasi
___________________
Eesti on kaotanud iseseisvuse ja meid juhivad mitte ühegi rahva poolt valitud moraalitud, rahvustunde kaotanud satraabid E Liidust meie reeturitest poliitikute kaasabil.
Henrik Visnapuu kirjutas jõulukuul 1944 luuletuses "Jõulutäht ":
Hüljatu ja hüütu,
võõra tallata,
pimeduses süütu
ägab Eestimaa.
--------------
Üle Eesti särab
siiski jõulutäht.
Tervet rahvast saab petta vaid teatud aja. Õhus on juba märke, et inimesed saavad nüüd sellest aru ja ärkavad, ning varsti kukutavad need võõrvõimu käsilased.
M.I.
Read more...
laupäev, 22. detsember 2012
Anonüümne surm: CIA droonirünnakud Pakistanis ja Jeemenis
Viiskümend ühe kohta. Allviidatud uudise väitel on just selline suhe, mis kehtib USA robotlennukite poolt tapetud süütute inimeste ning rünnakus surmatud väidetavate "terroristide" vahel. Seda vähemasti Ameerika Ühendriikide riigidepartemangu endise "mässuliste" vastaste operatsioonide peastrateegi kinnitusel.
Olgu siinkohal öeldud, et nn "terroristide" süülisus on peaaegu alati tõestatud üksnes salajastes dokumentides, mida laiemale üldsusele "julgeoleku kaalutlustel" ja "demokraatia kaitse huvides" kunagi ei näidata. Ülal tsiteeritud uudises kajastatu toob (RT'le omase taotluslikkusega) esile olukorra grotesksuse, mis aitab järjekordselt rebida maski, mis on kinnitatud varjamaks maailmas domineerivate jõudude tegelikku eetilist palet – palet, mida masside maailmavaate vormimise ning tähelepanu hajutamise eesmärki täitvas peavoolu meedias kunagi selle naturalistlikus eheduses ei näidata.
Seevastu naturalistlik realiteet, mis peitub meediaveergudel igapäevaselt lahti rulluva "Koalitsiooniväed neutraliseerisid Waziristani erioperatsioonis terroristliku rühmituse juhi" taga on tegelikkuses umbes järgmine...
Kusagil Virginias (või Floridas) istub konditsioneeritud ruumis hoolikalt triigitud GAP särgis keegi ametnik. Larry. Larry rüüpab hilisel hommikutunnil värskelt röstitud kohvi ning küsib vahetusest lahkuvalt kolleegilt kõige südamlikumal kombel... "Bill, kuidas Janetil läheb? Kas homme keeglit ka teeme? Mul on ranne nüüd märksa parem, usun, et teen sulle peagi tuule alla. Küllap olen varsti 200 mees. OK, you have a good one..."
Olles jätnud Billiga hüvasti, süveneb Larry taas kord pikslitemängu, mis tema silme ees vedelkristall ekraanilt avaneb. Larry on sõjamees. Waziristani helesinises taevas suriseva RQ-9 drooni elektro-optiliste sensorite pakett on tuvastanud midagi kahtlast. Larry kooskõlastab sihtmärgi ning... ning 11 023 kilomeetri kaugusel Larry armastatud keegliklubist detoneerub AGM-114 tüüpi raketi PBXN-112 termobaariline lõhkepea, pihustades kiiresti oksüdeeruva alumiinimuipuru väikese majadekompleksi ümber. Edu! Militant on tapetud...
Ent tapetud on ka väike Abbas, Khalid, Delisha, Alia, Shuja, Nazar ja Farida. Nende nimesid ei mainita kunagi New York Timesi veergudel. Ja mõistagi oleks nende surnukehade eksponeerimine barbaarsuse tipp. Seda vähemasti arenenud riikide seast kõige arenenuma jaoks, mis on õppinud tapma kõige arenenumal viisil.
Larry tööpäev on tänaseks korraks lõppenud. Ees ootab Jessica, Thomas, kalvinistlik piibliring ja... keegel. Larry on veendunud, et ta on hea mees.
Vt seonduval teemal:
- "Obama lemmikrelv on droon", Õhtuleht, 27.11.2012
- "USA valetab droonirünnakutes hukkunute arvu väiksemaks", EPL, 28.09.2012
- "Obama keeldus kommenteerimast USA droonirünnakuid Aasias ja Aafrikas", Politico, 05.09.2012
- "Riskivaba ja seadusest kõrgemal: USA kasutab droonirünnakuid üha enamates paikades", Global Research, 07.07.2011
- "Järjekordne USA droonirünnak tappis Pakistanis vähemalt 45 inimest", Delfi, 12.07.2012
- "USA tappis 2009. aastal Pakistanis robotlennukitega 700 tsiviilisikut", Antiwar.com, 02.01.2012
- Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=1443
Iraan ja teised sarnased riigid olgu Eestile eeskujuks
Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/
Read more...
VEIKO RÄMMEL. ROOTSLASED PROVOTSEERIVAD ORTODOKSEID ISLAMISTE!
Maailmalõpp ei saabunud nagu ka oodata oli. Samal ajal tuleb Rootsi
islamiseeruvast kuningriigist signaale, et seal plaanitakse
kollektiivset enesetappu. Ainult nii oskan ma kommenteerida Rootsis avalikustadatud ideed ehtitada homodest moslemitele oma mošee ja vastav keskus,
umbes nagu meie pedepastor Heino Nurga Oma keskus Tallinnas. Küllap
peatselt kuuleme ka enesetaputerroristidest selle asutusega seoses.
Oleme meie siin oma kristluses nagu oleme suhtumises loomuvastasusse,
kuid moslemid on ikka kõvasti resoluutsemad. Olen täiesti kindel, et
selline homomoslemitele oma mošee ehitamine on kindel tee
provotseerimaks rahutusi ortodoksete islamistide poolt. Palju õnne
Rootslased. Proovige ikka normaalsuse piiridesse jääda.
reede, 21. detsember 2012
UUS MAAILMAKORD
Link: http://www.aigarsade.com/Uus_Maailmakord.pdf
Maailmapanga peakoteris on juba näha maailmaraha GLOBO näidist. See on plaanis kasutusele võtta siis, kui dollar ja euro on läbi hüperinflatsiooni kaotanud väärtuse ja kõik inimesed on jäänud ilma oma säästudest. See ei võta enam ka eriti palju aega, arvan, et umbes viis aastat.
___________________
Nüüd veel kaua oodatud maailmalõpust. Tegelikult ei saabu maailmalõpp kui selline, vaid lõpeb vaid üks ajastu ja algab teine, lugege sellest SIIN.
M.I.
Read more...
Obama taas “Time-i” aasta inimene
Miks mitte siis juba sajandi inimene?
Ajaleht “Time” valis taaskord aasta inimeseks B.Obama, kes ei pidanud muud tegema, kui olema tõmmu nahaga.
Peatoimetaja Richard Stengel ütles, et Obama pole mitte ainult poliitik vaid sümboliseerib “uut ameeriklast.” “On palju räägitud noortest inimestest, latiinodest ja teistest mittevalgetest ning Obama tagasivalimine näitab, et need grupid pole mitte ainult tulevik vaid juba olevik.”
USA on läbimas suurt demograafilist ja majanduslikku muutust. Riigi alustalaks olevad anglo-ameeriklased on muutumas vähemuseks. Selle taustal on enamuseks saamas mittevalged sisserännanud, kellest miljonid illegaalid. Vähemuste kisa andmaks illegaalidele kodanikuõigused on peagi tulemuseks saamas.
USA muutumine sai alguse 1965. aastal, kui demokraadist president Lyndon Baines Johnson tunduvalt immigratsioonipoliitikat lõdvendas.
Üha rohkemaid USA piirkondi on tabamas Detroidi saatus, mille järk-järgult neegrid läbi suurema valijaskonna üle võtsid, kust valged välja voolasid ning, mis aastaid finantsilises kaoses on. Pankrott ähvardab ka seni USA rikkamat piirkonda Californiat, mis veel 1970. oli ligi 70% ulatuses valge, nüüd järgi jäänud vaid 38% .
Analüütikud ei näe tuleviku USAd enam maailma suurvõimuna ega maailmamajanduse mootorina ning kärped on seda fakti kinnitavat, et USA nõrgeneb.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/ Read more...
KAHTLANE AFÄÄR: biotehnoloogia peletis Monsanto saab tohutu abipaketi!
Pärast miljonite dollarite kulutamist ajaloolise California eelnõu 37
eiramiseks, mis näeb ette geneetiliselt muundatud organismide
märgistamise, saab biotehnoloogia peletis Monsanto nüüd mitme miljoni
dollarilise abipaketi, katmaks kahjusid, mida nad on Euroopas
kannatanud.
Selle šokeeriva uudise tegi meile teatavaks Bostonis asuv Next News Network ning jutusaate juht ja tervise propageerija Robert Scott Bell, keda intervjueeriti hiljuti telekanali uudistesaates WHDT World News. Kuna kõikjal Euroopas on avalikkuse vastuseis GMO-de kasutamisele olnud meeletult suur, pole paljud sealsed talunikud ja toidukontsernid nähtavasti suutnud kinni pidada oma lepingulistest kohustustest Monsantoga, mis on omakorda ajendanud EBRD keskpanga käsuandjaid vahele astuma ja kasutama Ameerika maksumaksjate dollareid, et maksta hiigelettevõttele kinni nende tulutute lepingute tekitatud kahju.
Kogu see jant on iiveldama ajav kordus 2008. aastal niinimetatud "liiga suur, et kõrbeda" määratlusega suurfirmadele jagatud riiklikest abipakettidest, mille algatamise põhjuseks oli kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude kokkuvarisemine, mis omakorda aitas vallanduda Ameerika Ühendriikide ligi viimase saja aasta suurimal majanduslikul tagasilöögil.
Täpselt niisamuti nagu nende suurte pankade puhul, mis olid vastutavad eluasemekriisi põhjustamise ja majanduskrahhi eest, saab ka Monsanto – kelle olemasolu kui selline tugineb avalikkuse teadmatusel firma toodete lisamisest toiduainetesse – oma võlad kustutatud maksumaksjate rahaga, olgugi et enamik inimesi ei kiida heaks märgistamata GMO-de lisamist toiduainete hulka.
"Monsantole kuulub ilmselgelt soodne positsioon," selgitas Bostonis asuva WHDT World Newsi reporter Gary Franchi hiljutise uudistüki ajal, mille teemaks olid Monsanto, GMO-d, California eelnõu 37 ja suurfirmade võlgadest vabastamise olukord Euroopa Liidus. "Monsanto võib kulutada ligikaudu 40 miljonit dollarit, et eirata Californias kehtestatud märgistamata GMO-de müümise keeldu, ning ühtlasi saada sama suur summa Ameerika maksumaksjate rahastatud Euroopa abipaketist, mis tasakaalustab firma jaoks teispool ookeani GMO-dele kehtestatud keelu põhjustatud kulu."
Tervet 18:29 minuti pikkust uudistükki on võimalik vaadata lehel: http://youtu.be/crEn6rydef0
Monsanto pankrotistuks, kui poleks valitsuse heakskiidetud salatsemist ja suurfirmade võlgade kinnimaksmist
Nende hiljutiste uudiste juures pole kõige häirivam isegi mitte see, et Monsanto on ilmselgelt leidnud endale mugava koha rahvusvaheliste korporatsioonide kategoorias "liiga suur, et kõrbeda", vaid hoopis see, et Monsanto olemasolu kui selline tugineb nii salatsemisele kui ka sunduslikule subsideerimisele, milleks kasutatakse ka neilt inimestelt varastatud raha, kes isegi ei toeta GMO-sid.
Euroopa seisukohast on avalikkuse valdav enamus selgelt GMO-de vastu, kuid sellest hoolimata kasutatakse maksumaksja raha Monsanto sealsete äriettevõtete toetamiseks.
Kuna Euroopa rekonstruktsiooni ja arengu pank EBRD on otseselt seotud erakätes oleva ja iseseisvalt tegutseva Ameerika Ühendriikide Föderaalreserviga, pole üllatav ka see, et ameeriklaste raha suunatakse üle ookeani Monsanto laia haarde säilitamiseks sealses põllumajandustööstuses. Kuigi enam kui 90% ameeriklastest ei kiida heaks märgistamata GMO-de müüki, mis on aga ainus Monsanto ärimudel Ühendriikides, pressitakse Ameerika maksumaksjatelt jätkuvalt raha välja, et firmat võlavabana hoida.
See tõestab muidugi seda, et Monsanto pole liiga suur läbikõrbemiseks, vaid pigem liiga suur eluspüsimiseks, nagu ka liiga paheline selleks, et püsida toimivana täiesti läbipaistvas ja ausalt tegutsevas ärimudelis. Teisisõnu on Monsanto jaoks ainuke viis ka edaspidi miljardeid dollareid kasumit teenida vaid lõputute valede levitamise, teaduslike uuringute manipuleerimise ja saladuskatte all tegutsemise abil, hoides sealjuures avalikkust teadmatuses Monsanto geneetiliste jõleduste olemasolust nende toiduainetes.
"Inimesed, kes avastavad, et nende toitu on geneetiliselt muudetud ... otsustavad selle toidu ostmise kahjuks," selgitas Bell kõnealust küsimust intervjuu käigus. "Juba ainuüksi see teadmine, et toiduainetes on Monsanto tooteid, veenab inimesi neid mitte ostma. Monsanto teab ilmselgelt, et neil tuleb enda huvides takistada seda rahva teavitamise kampaaniat, mille nimel nii paljud inimesed Californias tuliselt võitlesid."
Tervet intervjuud Robert Scott Belliga on võimalik vaadata lehel: http://youtu.be/crEn6rydef0
Selle hulluse peatamine jääb rahva enda õlule
Lõputute rahaliste vahendite abil, mida toetavad võltsid dekreedirahad, jätkavad Euroopa rekonstruktsiooni ja arengu pank, Ühendriikide erapankade konsortsium, Maailmapank ning kogu ülejäänud ülemaailmne panganduskartell oma käsilaste, kaasa arvatud Monsanto aitamist turu läbipaistvuse ja rahva tervise arvelt. Rahva ainuke viis nende peatamiseks on ühineda ja kukutada nii demokraatide kui ka vabariiklaste valitsev klass, mis jätkab selle alatu süsteemi edendamist, mille abil taotakse kinni korrumpeerunud suurfirmade võlgu monopolilaadse dekreedirahaga.
Sellest ebaõiglasest süsteemist jagu saamise kohta võib lisa lugeda järgneval lehel: http://www.naturalnews.com/037508_rigged_awakening_consciousness.html
Artikli allikate hulka kuuluvad:
http://youtu.be/crEn6rydef0
http://www.cornucopia.org
http://www.naturalnews.com/036450_GMO_food_labels_petition.htm
Allikas: SIIN Read more...
Tellimine:
Postitused (Atom)
