Multikulti rong sõidab valel teel

Eesti rahvuslaste ning rahvuslike liikumiste juhtivate ideoloogide poolt on korduvalt maha öeldud ning rõhutatud, et rahvuslus on normaalne (isegi päästev) nähtus ning sellest ei tohi teha sotside ja Rompuy sõnade sarnaselt mingit elajat või tonti.
Rahvuslus on kõikide rahvaste eripärade kõrgeim austuse ja lugupidamise vorm. Rahvuslane austab teisi rahvusi. Eelkõige neid, kes ise oma rahvust austavad. Samas hindab ta üle kõige oma enda rahvast ja kultuuri ning kaugelenägeva pilguga annab oma rahvusele ja kultuurile eelised sellel maalapil, milline sellele rahvale õigusega kuulub, kaitstes seda seisukohta viimse hingetõmbeni. Viimatinimetatust lähtub ka rahvusriigi kontseptsioon.

Sama asi on ka rasside ja kultuuriga.
Rahvuslased (mitte ajad segamini rahvuslasi äärmusvasakpoolsete rahvusSOTSIALISTIDEGA) ei ole kunagi eitanud teisi kultuure ja rasse vaid lähtuvad sellest et nendel kultuuridel ja rassidel on omas kodus või loomulikus piirkonnas absoluutne valitsemisõigus. Samas ei tähenda see seda, et misiganes kultuuril või rassil on õigus vägivaldselt anastada teisi võimu- ja vaimupiirkonda.

Vastupidine suhtumine toob varem või hiljem häda  hoovi ja tulekahju majja.

Mäletame selgelt seda nn "häbiliikumist", mis möödunud sajandi keskel levima hakkas. Sisu sellel oli/on siiamaani "piinlikkusele, häbile ja vabandusele" andunud ühiskondlik-poliitiline suhtumine, et "Euroopa valge inimese poolt teenitud rikkus kolonialismi perioodil on nii sügavalt ebaõiglane, et nüüd seitse põlve järjest peame me vabandama ja kummardama kõikide nende ees, keda puudutas meie käsi, pilk ja ideoloogia".

Selle mõttemalli kandjate jaoks ei piisa siiralt oma minevikuvigade tunnistamisest ning püüust elada tänapäeva maailmas rahulikus ning üksteist tunnustavas koosluses kõikide erinevate rasside, mõtete ning kultuuriliste ideoloogiatega - igaüks omas kodus.

Nende ideoloogiate kandjate jaoks on vaja kasvatada valges inimeses põlvkondade kaupa ka täna ja homme ja ülehomme süütunnet mineviku osas ning kanda sellega seonduvalt meeletuid ja lõpmatuid vaimseid ning materjaalseid kulutusi adumata siinjuures, et sellega määratakse normaalne valge inimene ja tema kultuur väljasuremisele.
Hääbumisele oma enda kodus.

Selline, meie rahva süütundesse surumine koos poliitkorrektsusega, kus sunnitakse igapäevast suhtluskeelt moonutama ning kirjandusteoseid ümber sõnastama, et mitte solvata erinevaid rahvamustreid (... Pipi raamatus ei või neegrikuningat, Agatha Cristie raamatu pealkiri ei tohi rääkida kümnest neegrist, mustlased peavad olema romad ning millegipärast peavad neegrid üldse olema meie jaoks mustad elik räpased ...) viib meid omakorda olukorda, et antakse ebaõiglaseid eeliseid MEIE kultuuriruumis teise kultuuri isikutele.

Enamgi veel. Kui järjepanu aastakümneid sisendatakse, et näiteks valged inimesed on mittevalgete (neegrid, latiinod, ...) suhtes rassistid ja ainuüksi seetõttu peab seaduse jõuga looma olukorra, kus mitte-eurooplastel on rida eeliseid meie juurde elama asudes, sealhulgas õigus piiranguteta levitada oma kultuuri, uskumusi, arusaamasid, jumalid, kombeid ning siseseadusi, siis meie tolerantsusest tingitud nõrgem kultuur lihtsalt hävib.

Võõrliigina sissetungiv võõras kultuuriolustik alguses lihtsalt moonutab meie tavapäraseid arusaamasid, meie loomulikku kultuuri ja kombestikku. Tasapisi kukub kokku turvalisust ülal hoidvad kandetalad ning meie elu muutub mittemeie eluks.

Miks siis nii?
Esiteks sisendab see meie mkultuuri mittetunnistavate isikute üleolevat ning ignorantset/nõudvat suhtumist meie inimestesse ja riiklikesse institutsioonidesse. Teiseks arendab meile arusaadava õiguskultuuri eiramist ja füüsilist vastupanu sellele. Lõpuks tapab ta meid ka vaimselt, võttes ära meilt austuse meie minevikku, kultuuri ja esivanemate pärandisse.

Väga halb on siis kui meie enda kultuurikeskkond sellest tulenevalt moonutatakse, sest erinevus peab sedavõrd rikastav olema, et oma kultuurile enam kohta pole.

Erakordselt halvaks tuleb olukorda lugeda aga siis, kui eeltoodu tõttu meie inimesed - eriti lapsed hakkavad enesetappe sooritama. See juhtub siis, kui tavalised traditsioonid ja arusaamad on hävimas, kui häbitunne "endaks olemise" ja/või oma kultuuri pärast on saavutamas lae ja oma riik ja oma rahvas ei suuda üksikindiviidi enam aidata.

Anar Rand
BHR

 

Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

Einar Laigna - Eesti rahvast ja rahvuslusest

Read more...

UUDIS: Hulk EELK ametikandjaid soovib keelustada vaimulike kuulumise vabamüürlusesse

"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)






 Kolmapäev, 27 veebruar 2013

Kolmkümmend EELK vaimulikku on pöördunud kiriku juhtkonna poole palvega "keelustada vaimulike kuulumine vabamüürlikku organisatsiooni", kuna see "on kokkusobimatu vaimuliku ametiga" ja "tekitab palju segadust nii EELK vaimulike kui ilmikute seas ning võõristust ja eelarvamusi Eesti ühiskonnas tervikuna".

Pöördumise tekst on järgmine:

Austatud peapiiskop Andres Põder!

Austatud piiskop Einar Soone!

Austatud EELK Konsistooriumi liikmed!

Meie, käesolevale pöördumisele alla kirjutanud EELK ametikandjad, leiame, et kuulumine vabamüürlaste organisatsiooni on kokkusobimatu vaimuliku ametiga, kuna tekitab palju segadust nii EELK vaimulike kui ilmikute seas ning võõristust ja eelarvamusi Eesti ühiskonnas tervikuna.

Karjase ja karja vaheline usalduslik suhe on eelduseks Hea Sõnumi kuulutamisele. Vaimulikud on Kristuse käskjalad (2Kr 5:20) ja hingekarjased, kelle tööle Jumala riigi heaks ei tohi saada takistuseks töövälised suhted ja sidemed.

Palume EELK juhtkonda hoida Kiriku õpetuse puhtust ja head korda Jumala rahva seas ja ühemõtteliselt keelustada vaimulike kuulumine vabamüürlikku organisatsiooni.

25. veebruaril 2013. a

Raivo Asuküla, Enn Auksmann, Vallo Ehasalu, Eenok Haamer, Arne Hiob, Jaanus Jalakas, Aare Kimmel, Kalju Kukk, Tiit Kuusemaa, Arvo Lasting, Lev Lekarkin, Rando Lillepa, Joel Luhamets, Kristjan Luhamets, Hannes Nelis, Toomas Nigola, Raigo Ojamets, Arvet Ollino, Ivo Pill, Aivo Prükk, Mehis Pupart, Harri Rein, Marek Roots, Kristjan Simson, Randar Tasmuth, Tõnu Taremaa, Tauno Teder, Illimar Toomet, Anti Toplaan, Veiko Vihuri. 

Allikas:  http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=3141&Itemid=1

_________________

Eestis tuleks keelustada kõik salaorganisatsioonid, eelkõige aga vabamüürlased! Massoonidest lugege SIIT.

M.I.

Read more...

Traditsioonilise rahvaalgatusmarsiga nõuti rahvaalgatuse taaskehtestamist.

Iseseisvuspäeval 24. veebruaril toimus viiendat korda rahvaalgatusmarss, millega nõuti rahvaalgatuse taaskehtestamist, nagu see oli sätestatud Eesti 1920. aasta põhiseaduses.

Allikas: http://rahvuslane.blogspot.com/2013/02/rahvaalgatusmarss-osale-24-veebruaril_17.html
_________________
Lugege lisaks SIIT.
M.I.

Read more...

Kestva müügi huvides toodetakse teadlikult praaki

See pole teab mis uudis. Kartellid ostavad patente, et praaktoodetele ei tekiks kvaliteetseid konkurente. Meil oleks vaja palju vähem uusi kaupu osta, kui need oleks toodetud maksimaalse kvaliteediga. Paraku projekteeritakse teadlikult toodetesse sisse defektid, et me ikka üha uusi kaupu ostaksime. Muide sellise liberaal-internatsionalse röövkapitalismi üheks suurimaks vaenlaseks on rahvusriigid. Rahvusriik tahab oma rahvale luua järjest paremaid tingimusi, internatsionaalne röövkapital tahab aga, et oleks multikultuurne identiteedita mass, keda ühendaks vaid üka - tarbimine! See oleks reklaamide (kõikjalt pähe määritava tarbimiskultuse) poolt zombistatud orjamass, kes tooks vaid suurkapitalistidele raha sisse. Õnn on vaid rahas ja tarbimises, muul pole väärtust!

Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/

Read more...

Kummaline üleskutse - loome uutmoodi ühiskonna.

Äsja tähistati pidulikkusega Eesti Wabariigi 95 sünniaastapäeva.

Tähistati selle riigi aastapäeva, kelle loomulik ja vaba areng oli pea viiekümneks aastaks peatunud. Seda aastapäeva tähistas selle maa rahvas, kes kandis erakordseid ohvreid seetõttu, et üks idariik oma populismist pakatava vaimsuse ning "progressiivsete" uute väärtustega otsustas siinse inimese (ja mitte ainult ...) ümber kasvatada ning luua siia (ja mitte ainult ...) uue ning õiglase sotsiaalse süsteemi - sotsialistliku ühiskonna.

Selle suues ühiskonnas pidid kasvama uued inimesed - rikkumata kapitalismi räpasusest ja ebainimlikkusest, ahnusest ja omakasupüüdlikkusest. Kõik see pidi toimuma rahva hüvanguks ja kommunistliku partei juhtimisel. Me mäletame seda ilu (tilu-lilu).

Paarkümmend aastat tagasi tõmbas meie rahvas sellele väärarengule pidurid peale, sest väsis aastakümnete pikkusest kannatusest, jaburast utoopiast ning ebaõiglastest ohvritest. Rahvas mõistis, et on olemas loomulikud arengud, püsivad väärtused millest ka kinni haarati - oma riik, oma rahvas, oma kultuur.

Seda hämmastavam on, et see "uue inimese ja ühiskonna ehitamise aeg" tahab tagasi pöörduda.

Tea, kas on nüüd tegemist naljaga? Kui siis rumala naljaga. Või ehk küünilisuse ehk teadmatuse ning kogenematusega? Võib-olla aga kõikide eelnimetatud argumentidega korraga? Sest taas heietatakse üha enam vajadusest "ebaõigluse vastu võidelda" kasutades siinjuures võitlusvahenditena asümeetrilisi surveabinõusid, riigi sundi ja seaduse väänamist.

Üha ägedamalt purjetatakse populismi lainetel, levitades sotsiaalset utopismi, milline oma näotut nägu on inimkonnale korduvalt näidanud.

Populismi, pettuse ja pimesi uskujate massi läbi saab see endale jõu, kui need ideed suudavad enda ümber koondada piisavalt suure kriitilise massi järgijaid.

Täna teatab üks "analüütik", et integratsioon peaks olema uutmoodi ühiskonna loomine.

No nii - hakkame taas looma uutmoodi ühiskonda. Konservatiivid - hoidke oma piip ja prillid!
Aeg on taas hüljata meie esivanemate poolt kiivalt hoitud ja kasvatatud talupojatarkus ning pragmatism. Aeg on taas suunduda uutele inimkatsete ringile. Hakkame taas kasvatama uut inimest ja uut ühiskonda.
Hurraaa!

Balti uuringute instituudi analüütiku Kristina Kallase sõnul peaks integratsiooni tulemus olema täiesti uutmoodi ühiskonna loomine, mitte Eesti rahvusriigi taastootmine.

Kallas ütles Tallinnas Läänemere riikide lõimumispoliitika arutelul, et Eesti peab uue lõimumiskava välja töötamisel arvestama mitte ainult muukeelse vaid ka teistest kultuuridest pärit inimeste lõimimisega Eesti ühiskonnaga, vahendasid ERRi raadiouudised.

Jah - asjata ei korda vanarahvas üha uuesti ja jälle - kes ajalugu ei mäleta, selle juurde pöördub ta tagasi ning veel hullemas vormis.

Ainuke asi mida me täna veel ei tea (ja uskuge - allakirjutanu ei tahagi seda teada saada), kas eurosots on parem ja tervisele kasulikum kui natsionaalsots möödunud sajandi 30. aastate Saksamaal või marksistlik sots. sama sajandi 50.-60. aastatst, rääkimata nüristunud kommunismijutlustajast.

Kuid me saame seda teada, kui Euroopa läheb seda teed mööda edasi, mida ta on kõndinud viimased paarkümmend aastat ning moderniseerunud sotsialism oma õnne meie hoovi toob.

Hoidku Jumal mind ja mu lapsi selle eest ja kaitsku ta Maarjamaad naasva kurjuse käest!

Anar Rand

Allikas: http://bhr.balanss.ee/
________________
Lugege uuest ühiskonnast veel SIIT. 
M.I. 

Read more...

Restart Eesti - nõuanded Ülo Vooglaiult

Read more...

Ansip: Vaesus pole argument

Pole mitte mingisugust reaalselt vajadust riigil, mis suudab toota ligi 60% elektrienergiat rohkem, kui ise tarbib, viia megawatt-tunni hind Põhja-Euroopa börsispekulantide poolt määratava turuhinnaga vastavusse. Kehtima peab siseturu hind, mis Euroopa hinnas kohati kordi odavam.
Selle sama täna toimuva liberaalide mahhinatsiooni eest hoiatasid rahvuslased juba enne nn “avatud turu” regulatsiooni tegemist. Siit ka vahe ehk, kui mahhinatsiooni agitaatorid esindavad täielikult teatud äriringkondade majanduslikke huve ning oma individualismi dogmasid, siis teised kuuluvad suures osas ka ise oma rahva tavaliikme(mitte valgekraede) hulka.
Tulla rääkima, et see hind olevat ELi nõue ja rahvas selle ise valis EL referendiumil, on täielik demagoogia. Rahvale ei räägitud midagi kodumaise energiahinna riigi poolsest enam kui 50% tõusust ega ESMidest. Lisaks valiti tänane saamatuks võimukartelliks osutunud koosseis oma rahva huvide eest võitlema ja seisma mitte olema võõrhuvidele vasallvõimuks.
Riigi eesmärk peab olema oma inimeste heaolu jõuline kasv mitte veenduda, kas ikka maksud kõigil makstud.
Mida kiiremini see kokkuleppevõim oma enese raskuse all kängub, seda parem.

Allikas: http://staap02.wordpress.com/

Read more...

MARTIN HELME: Üldpealetung eestlusele

Õhtulehe kolumn
Konservatiivne Rahvaerakond

Tilk tilga haaval niriseb meile igapäevase uudistevooga teateid, mis tunduvad küll pisut napakad, aga üksikult võttes alati mitte ohtlikud.

Noh, näiteks leiavad meie poliitikud ja ärimehed, et eestlased oskavad (ikka veel? ikka veel! ikka veel…) liiga vähe vene keelt. Meie ajaloolased leiavad laitmatult neomarksistlikku liini järgides, et rahvus on tehislik konstruktsioon ja rahvuslik vabadusvõitlus seega väljamõeldis, mis tuleb ajalooraamatutest välja saneerida. Et vähemalt noorsugu pääseks müütide ja fantaasiate käest ning saaks ehitada helget tulevikku minevikutaagata! Meie diplomaadid soovitavad meil unustada 20. sajandi okupatsioonid, sest sellest rääkimine on nii idas kui läänes kohutavalt ebapopp ja ei huvita tegelikult õieti kedagi. Geneetiline vasakpoolne Jaak Allik annab koos integreeritud ja naturaliseeritud kodaniku Yana Toomiga teada, et eesti keel ja rahvas on nagunii välja surev (ja paras ongi!) ning seega pole mõtet siin mingit eesti asja üldse tuututada. Neile sekundeerib kapiestofoob Sven Mikser, kes nõuab, et Eesti loobuks rahvuspõhisest riigimudelist ning hakkaks tegutsema kodanikupõhise riigina. Ehk siis ehitama oma tulevikku sellistele inimestele nagu Yana Toom.

Samal ajal arutab valitsus tõsimeeli plaani lubada Eestis edaspidi topeltkodakondsust ehk teha lõpuks ära see, mida Moskva meilt juba 20 aastat nõudnud on. Seesama valitsus, kes on juba andnud põhimõttelise heakskiidu viisavabadusele Venemaaga. Ning president Ilves tõestab, et kui tal ikka väga vaja on, siis on ta võimeline tööd ka tegema ning kandma Euroopa Ühendriikide müügimehe rolli siinmail. Sellesinase saavutamiseks on mõistagi vaja Eesti riik enne laiali saata ja kes parem seda tööd tegema kui president? Valitsuse abiga mõistagi, kes teeb kõik oma võimuses, et kõigepealt läheks siit laiali eesti rahvas.

Jah, üksikult võttes panevad taolised uudised ainult pead vangutama. Paneme aga need sõnad ja teod ritta ning meile saab selgeks, et toimub massiline, koordineeritud ja jõhker üldpealetung eestlusele. Oleme jõudnud tagasi aega 25 aasta eest, mil võideldi eesti keele säilimise eest vene keele massilise pealetungi all; võideldi rahvusliku mälu taastamise eest võltsi ja võõra ajalookirjutuse vastu; võideldi rahvuse füüsilise säilimise eest migrantide hordide tulva all, kes piirideta Eestisse tulid; võideldi rahvusliku enesemääramisõiguse ehk suveräänsuse eest suures, paljurahvuselises ja meie suhtes vaenulikus ning ekspluateerivas impeeriumis; võideldi tõe ja sõnavabaduse eest läila, eluvõõra ja üdini valeliku ametliku propaganda tingimustes; ja võideldi parema, jõukama homse eest puuduse ja vaesuse käes.

Kui vahepeal tundus, et tollal seatud eesmärgid on kui mitte saavutatud, siis vähemalt vaikselt lähenemas, siis nüüd on selge, et me oleme tagasi augu põhjas. Tegelikult sügavamal, sest vahepeal on Eesti Vabariigis üles kasvanud terve põlvkond noori, kes on meie keele ja kultuuri säilimise suhtes parimal juhul ükskõiksed, hullemal juhul üleolevalt vaenulikud. Me oleme kaotanud täpselt ühe inimpõlve. Need on need inimesed, kellest on aastaid unistanud Ilves, Mikser ja teised vasakpoolsed, kui nad on korrutanud oma mantrat, et vaja on uut põlvkonda, kes oleks vaba mineviku taagast ja mõtleks täiesti uut moodi. Mõtlevadki. Need on need noored, kellele nii nende raudse eesriide taga kasvanud vanemad kui kõik õpetajad ja haridusministrid aga ka kõige kõrgemad euroametnikud saagivad ajudesse, et minge ometi välismaale, pühkige kodumaa tolm jalgadelt, juurige ennast välja, nähke maailma, olge rahvusvahelised, jätke see Eesti. Jätavadki. Need on inimesed, kes tarbivad kriitikavabalt massimeedias ja popkultuuris lokkavat multikultuursuse, kosmopolitismi, relativismi pseudoidentiteeti. Ja identiteeti ega juuri polegi. Sellistega, nagu 25 aasta eest nii sageli märgiti, Eestit ei ehita.

Aga millistega siis ehitab? 25 aasta eest võtsid rahvuse ja kultuuri kaitsmise kandva rolli enda peale kultuuriinimesed. Need olid inimesed, kes tunnetasid eriti valusalt rünnakut meie identiteedi vastu ja said eriti selgelt aru, et kultuur, tugev „meie“ tunne, on see, millel üks toimiv ühiskond püsida saab. Rahvust hoiab koos ja elus ühine keel kõige laiemas mõttes: sama mälu ja märgisüsteem. Mitmekesisus ei rikasta vaid lõhub ja hävitab seda. Praegu tundub, et meie kultuuritegelased on hüppesse läinud. Peamiselt kuuleme me kraaklemistest rahade pärast, mida kohalikud europoliitikud neile projektipõhiselt pudistavad. Täpselt nii palju, et keegi ei julgeks nende kätt hammustada, täpselt nii vähe, et keegi ei saaks olla tõeline vabatmees.

Oma riigi 95 sünnipäeva eel on paslik teha inventuur sellest, kus me oleme rahvana. Sellel on mõtet muidugi vaid juhul, kui me võtame eest ansiplikud-ilveslikud roosad prillid ja anname kõigepealt au tõele. Oleme rahvusena ränga rünnaku all. Meie vaenlaste hulgas on nii okupatsioonikolonistid ja nende poliitilised suuvoodrid (kellest tänapäeval on kõige tegusamad sotsiaaldemokraadid), euroopa liidu tippjuhtkond ja nende siinsed lakeid ehk meie valitsus ja president, samuti 20 aastase globalistliku propaganda sees ära marineerinud ajudega noorem põlvkond. Sarnaselt suuremale osale meie varasemale ajaloole, oleme ka praegu olukorras, kus võimulolijad on rahvuse püsimajäämise suhtes parimal juhul ükskõiksed, hullematel päevadel otseselt vaenulikud.

Eestit hoiab koos ja püsti veel see aina õhemaks kuluv seltskond, kes pole siit jalga lasknud ega ole ka maksumaksjalt korjatava raha jagaja või saaja. Sest saajad on, nagu juba öeldud, rahvuse ellujäämise võitluses lihtsalt hüppes.

Sellest kõigest hoolimata ei ole olukord lootusetu . Kuigi me teame, et meil seisab ees rahvastiku arvu vähenemine ei ole see meie peamine probleem. Me elame üle — raskustega, aga siiski — ka selle, kui meid väheneb 800 või isegi 700 tuhandele. Kahel tingimusel: esiteks, et me säilitame oma identiteedi, oma selge rahvuslikku eneseteadvuse. Teiseks, et me säilime oma territooriumil enamuses, hoides eemale uued immigrandid ja tasapisi assimileerides olemasolevaid. See ongi eesti rahva uus suur ühisüritus järgmiseks 95 aastaks: jääda ellu.

Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

Read more...

8 põhjust, miks gripivaktsiin on ohtlikum kui gripp

späev, 25. veebruar 2013  kell 10:02  
Paljud meditsiinieksperdid on jõudnud lõpuks seisukohale, et olulisem on kaitsta ennast ja oma peret mitte niivõrd gripi enda kui gripivaktsiini eest. Toome erinevatele allikatele viidates ära kümme põhjust, miks gripivaktsiin võib olla ohtlikum kui gripp.

1. Pole mingeid veenvaid tõendeid selle kohta, et väikelapsele oleks gripivaktsiinist üldse kasu. On tehtud 51 uuringut, milles osales kokku 260 000 last vanuses 6–23 kuud ja ei leitud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et gripivaktsiin oleks tõhusam kui platseebo. Samuti kaitseb vaktsiin ainult kindlate viirusetüvede vastu, mis tähendab seda, et puutudes kokku teistsuguse viirusetüvega, nakatutakse ikkagi grippi. Allikas.

2. Meditsiiniajakirjades avaldatud tuhanded artiklid paljastavad, et vaktsiinide süstimine võib tegelikult põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, sealhulgas kahjulikke immunoloogilisi reaktsioone ja hulgaliselt teisi nakkusi. See suurendab veelgi organismi vastuvõtlikkust haigustele, mille eest vaktsiin sind kaitsma peaks.

3. Kas oled tähele pannud, et vaktsineeritud lapsel on tekkinud mõne päeva või nädala pärast nohu, kopsupõletik, kõrvapõletik või bronhiit? Põhjuseks on vaktsiiniga organismi viidud nõrgestatud viirusetüvi koos vaktsiinide abiainete põhjustatud immuunsüsteemi allasurumisega. Keha loomulik kaitse haiguste vastu väheneb. Gripivaktsiin ei muuda tegelikult haiguste vastu immuunseks, vaid hoopis tundlikumaks.

Kuidas mõjub gripivaktsiin eakatele inimestele?
4. On väidetud, et gripivaktsiin põhjustab Alzheimeri tõbe. Üks asjakohane uurimus kinnitab, et inimestel, kes said gripivaktsiini igal aastal 3–5 aastat järjest, oli kümme korda suurem tõenäosus haigestuda Alzheimeri tõppe kui inimestel, keda polnud vaktsineeritud. Vananedes immuunsüsteem nõrgeneb ja organismi võime tõrjuda viirushaigusi väheneb. Seega võib gripivaktsiini kasutamine vanuritel kaasa tuua ohtlikke tagajärgi. Allikas.

Kas me võime usaldada institutsioone, kes reklaamivad gripivaktsiinide ulatuslikku kasutamist?
5. USA-s määrab vaktsiinikontrolli keskus (The Center for Disease Control) ametisse 15-liikmelise komitee, kes kujundab immuniseerimise tavasid (Advisory Committee on Immunization Practices – ACIP). See komitee otsustab, keda tuleb igal aastal vaktsineerida. Ent enamikul sellistel keskustel on mängus oma rahalised huvid. Nii et otsuste taga on raha ja vaktsineerimiskavad ei tarvitse hoolida inimeste tervisest ja heaolust. Vaktsineerimise propageerijad teenivad kampaaniatega miljardeid dollareid. Juba see fakt iseenesest tekitab kahtluse, kui tõhusad gripivaktsiinid ikkagi on.

6. Uurimused näitavad, et gripivaktsiinide ning viirusevastate ravimite nagu Tamiflu ja Relenza ülekasutamine võivad põhjustada gripiviiruste muundumist ravimiresistentseteks ning palju ohtlikemaks viirusteks. Allikas 1. Allikas 2.

7. Vaktsiinide koostisesse kuuluvad ained võivad põhjustada raskeid närvisüsteemi häireid. Pärast 1976. aasta seagripi puhangut tuvastati paljudel vaktsineeritutel püsiv närvisüsteemi kahjustus. Gripivaktsiinid võivad sisaldada kahjulikke aineid, sealhulgas detergente, elavhõbedat, formaldehüüdi ja elava gripiviiruse tüvesid. Kas sa tõesti tahad neid ained oma kehasse?

8. Uuel gripihooajal ilmuvate gripiviiruste tüvede ette ennustamine ei erine kuigipalju äraarvamismängust. Seda on näidanud ka vaktsineerimine viimastel aastatel esinenud H1N1 tüve vastu. Mitme erineva viirusetüve vastu vaktsineerimine on osutunud pigem ohtlikuks, sest sellega viiakse kehasse erinevaid nõrgestatud viirusetüvesid, mida selles elukeskkonnas ei pruugi esineda, ja ohtlikke lisaaineid.

Gripivaktsiinid on osutunud arvatust ohtlikumaks ning on kindlam jääda lootma looduslikele gripi ennetamise ja ravi meetoditele, kui lasta ennast vaktsineerida.

Originaalartikkel: RiseEarth
Veel allikaid: Article City, Vaccination Liberation – Information, Infowars, VaccineInfo.net, Health Scents

Toimetas Õnne Puhk

Allikas: http://www.telegram.ee/ 
__________________
Lugege lisaks veel SIIT. 
M.I.

Read more...

MATTI ILVES: VABARIIGI AASTPÄEVAKS

SOOVIN KÕIGILE BLOGI LUGEJATELE KAUNIST EESTI VABARIIGI 95. AASTAPÄEVA!
_________________
Hiljuti, 2. veebruaril tähistasime Tartu rahulepingu aastapäeva. Tartu rahukonverents Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kestis 5. detsembrist 1919 kuni 2. veebruarini 1920. Detsembris 1919 keskenduti peamiselt sõjategevuse lõpetamisele ja vaherahu saavutamisele ning väideldi Eesti Vabariigi tunnustamise ja tulevaste riigipiiride üle.
Rindel tehti samal aja suurtükidiplomaatiat – Punaarmee üritas Narva rindel kuni detsembri viimaste päevadeni tulutult edasi tungida. Piiri küsimuses suudeti sisulist läbirääkimist alustada alles pärast nende rünnakute läbikukkumist.

Rahulepingu eduka sõlmimise peaarhitekt oli Jaan Poska ja avaldan nüüd paar väljavõtet raamatust "Jaan Poska, oma ja meie ajas", Tallinn 2010:

"Raamat mehest, keda iseloomustas külm rahu, selge ja kaaluv mõistus, tagasihoidlik iseloom ning hämmastav töökus ja väsimatu järjekindlus, on teoks saanud. Sel mehel oli kombeks laulda, surmapäeva hommikul oli ta laulnud riigihümni...

24. jaanuaril 2016 möödub 150 aastat Jaan Poska sünnist. Lootkem, et see mitte enam nii kauge päev ei ole liiga pakaseline ausamba avamiseks Kadriorus. Käsolevaid ridu ja käesolevat köidet võiks vaadelda kui üht varajast eelsammu suure riigimehe üldisemal ja laiaulatuslikumal teadvustamisel nii meil kui mujal."

Lisan veel katke raamatust William Tomingas (Tartu rahudelgatsiooni sekretär) "Mälestused":

"Eesti delegatsiooni hingeks oli Jaan Poska. Seda konverentsilaua taga ja omavahelistel nõupidamistel. Tema kõikumatu rahu, tasakaalukus, sündinud juristi anne igas küsimuses ja olukorras leida kähku asja tuum, võime debateerida asjalikult, loogiliselt, lõid tema isikule autoriteedi ja lugupidamise venelaste delegatsiooni juures. Isegi kõrkja loomuga barinat (isandat) mängiv Krassin tundis respekti Poska ees. Seda väljendas te mulle sõnadega: "Teie Ivan Ivanõtš näeb välja ja käitub nagu senaator, kogu väärikuse ja autoriteediga." Poska eriteeneks oli piiride ja kogu kullafondi kauplemine, mida ta tegi nelja silma all Joffega. Eesti võlgneb talle tänu kogu rahutegemise töö eest Tartus."

Jaan Poska sünnikoht Jõgevamaal Laiuse lähedal tänapäeval:

Fotod M.Ilves

Read more...

Merike Lillenberg: Karistusseaduste muudatused on tulekul...

Read more...

Üle poole noortest mõtlevad Eestist lahkumisele

Suurendamiseks klikkige tabelil

Sellised siis ongi meie kartellierakondade valitsemise tulemused!
M.I.

Read more...

23 veebruar - KUUM PÄEV MEIE POLIITILISES AJALOOS

Eestlased teavad, mis päev see on ja kui tõsiselt võetav ning valskuseta püsib ta meie rahva ja riigi ajaloos.

Vähesed aga teavad, et see sama päev - 23. veebruar 1918 on ka venemaa jaoks oluline päev, mis aga sündis müütidele toetudes ja ehiti venemaa poolt ajaloolise ebatõe liivalossidega.

Jah - täna on ka venemaa lipuehetes, sest oma identiteediotsingutes jõuti 1991. aastal nii kaugele, et peeti vajalikuks tänast päeva venemaal tähistada "isamaa kaitsjate päevana". Kuid mitte ainult alates 1991. a. ... Samal põhjusel on venemaa täis viisnurkadega (saatanlike pentagrammidega) kaunistatud põrguplagusid, sest seda sama päeva on venemaa sõjardid ning sõja-ametnikud (keda seal maal ka ohvitserideks kutsutakse) alates oma riigi tekkimise esimestest aastatest (1919 - 1946) tähistanud nimetuse all "NSV Liidus Punaarmee päev", hilisemal perioodil aga kui "Nõukogude armee ja sõjamerelaevastiku päeva" (1946–1991) ja teevad seda tänase päevani.

Pisut erinevate kuid siiski suhteliselt sarnaste trakteeringute kohaselt seostavad venelased seda päeva 95 aastat tagasi toimunud sõjasündmustega Eestis ja selle lähistel e. Valka, Keila, Narva ja Pihkva lahingutega ning nendest lahingutest võrsunud müütilise eduga.

Venekeelne Wikipedia, tutvustades selle päeva geneesi märgib, et tegemist on mütoloogiaga.

Genees

Noor punavenemaa vajas oma masinavärki toimimas hoidvatele hammasratastele moraalset õli tähtpäevade näol. Paraku vanu kasutada ei saanud ja uusi tekkinud veel polnud. Need tuli välja mõelda.

Algas kõik I maailmasõja jätkusündmustest Liivimaa pinnal.

Pealetung idarindel ja punaste põgenemine.

18.02.1918 alustasid Saksa ja Austria-Ungari väed pealetungi idarindel, kus üheks põhisuunaks sai liikumine Rävala (Rewel, tänane Tallinn), Pihkva ja Narva suunas.

Siinses piirkonnas faktilist võimu hoidvad sotsid/esseerid püüdsid olemasolevatele, kuid nõrga moraali ning olematu distsipliiniga revolutsioonilistele väeosadele lisa hankida punakaardi maakasitseväe üksuste loomisega vabatahtlikest, ent kõik need katsed  ebaõnnestusid. Enamgi veel - ka olemasolevates revolutsioonilistes väeosades valitses pigem desertöörluse vaim, kui soov sõjaliselt vastu astuda saksa 8. armeele.

Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus

22. veebruari pärastlõunal evakueerusid Pärnu Nõukogu Täitevkomitee ja punakaartlased Revelisse (Tallinna), võim Pärnus läks 2. eesti polgu III pataljoni kätte.

Kuigi Päästekomiteel ei läinud korda jõuda Haapsallu, õnnestus Maavalitsuse ametnikul Jaan Soobil manifest Pärnusse viia ning 23. veebruaril 1918 luges Maakogu liige Hugo Kuusner selle esimest korda avalikult "Endla" teatri rõdult ette teatriplatsil seisvale rahvale

Sotsiaaldemokraatidel polnud Eesti jaoks aega ega jõudu.

Olukord oli kogu venemaa jaoks (kuhu loeti toona kogu tsaariaegse riigi territoorium) täiesti katastroofiline ning kui kuskil ääreprovintsis loetigi ette mingit laadi iseseisvuse manifest, siis olude tõsisust arvestades ei pööranud sotsiaaldemokraatide tsentraalvõim Peterburis sellele mingit tähelepanu.

22. veebruaril jätkus Saksa vägede pealetung Reveli peale Hapsali (tänane Haapsalu) suunalt ja Lihulast. Reveli punakaartlaste ja madruste salkadega peeti esimesed lahingud Udruma vallamaja ja Kolovere mõisa juures.

23.02.1918. a. toimus ajalooline vene sotsiaaldemokraatliku partei keskkomitee istung, kus Lenin kutsus üles vastu võtma sakslaste ultimaatumit ja püüdis seltsimehi veenda sakslastega mis iganes tingimustel rahu sõlmima.

Sakslaste ultimaatum võetigi vastu.

23. veebruari õhtul pidasid Toompea lossis nõu Eesti Nõukogu Täitevkomitee, Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei Eestimaa Komitee ja mujalt Tallinnasse kogunenud enamlased. Loeti ette Jossif Stalini telegramm, milles Nõukogude valitsus teatas, et nõustub Saksa rahusaatkonna nõudmistega loovutada Eesti Saksamaale.

Niisuguses lootusetus olukorras otsustati koos Balti laevastikuga evakueeruda Petrogradi. 24. veebruari hommikul asus suur osa nõukogude aktivistidest, punakaartlastest ning osa töölisi oma perekondadega Reveli sadamas laevadele. Linna jäi vaid enamlik linnavalitsus eesotsas Voldemar Vöölmanniga.

Reaalne jõud Revelis oli aga peagi Pitka juhtimise all tegutsevate omakaitseväelaste käes, kes ei sümpatiseerinud sotsidele ega ka vastupidi.
23. veebruaril olid just Pitka organiseeritud Omakaitse salgad need, mis võtsid korra tagamise Tallinnas enda kätte ja võimaldasid järgmisel päeval Iseseisvusmanifest pealinnas välja kuulutada ning Eesti Ajutisel Valitsusel tööle asuda.

Punaarmee aastapäeva tekkimise võimalikud alused.

Kuigi venemaa punane valitsus oli täiel määral nõustunud sakslaste esitatud ultimaatumiga, siiski ei suutnud sakslased pealetungi päriselt peatada ja mitmel pool tekkisid osaliselt spontaansed kokkupõrked saksa ja punaste vägede vahel. Tuntuimad siinjuures olid tõesti kokkupõrked punaste väeosadega Valkas, Pihkvas ning mujalgi.

Suur kokkupõrge toimus näiteks Riisipere raudteejaamas.
Kõige ägedama lahingu andsid sakslastele Keilasse kogunenud suuremad punakaartlaste ja madruste üksused, mis olid kaotuste hinnaga sunnitud õhtul siiski taanduma. 24. veebruaril jõudsid Saksa üksused Reveli külje alla Sauele. See lahing koos Pihkva ja Valka lahingutega on jõudnud märkimisväärsena punaarmee historiograafiasse. Ja loetakse neid millegipärast tööliste-talupoegade punaarmee sünnilahinguteks.

Oma olukorra lootusetust adudes avaldas 23. veebruar 1918. aastal Rahvakomissaride Nõukogu ülevenemaalise dekreedi "Sotsialistlik kodumaa on hädaohus", kutsudes üles kõiki haarama relva, et kaitsta sotsialismi. Sisuliselt oli tegu üleskutsega totaalsele kaitsele ning ehk ka ainuke tõsiselt võetav alus punaarmee tähtpäeva jaoks.

Esimene ametlik ettepanek.

Teada on, et 10.01.1919. aastal saatis tööliste-talupoegade punaarmee kõrgeima sõjainspektsiooni esimees Nikolai Podvoiski ettepaneku revolutsioonilise venemaa kõrgeimale võimuorganile - Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele, milles teeb ettepaneku tähistada töölis-talupoegade punaarmee aastapäevana 28. jaanuari.

Podvoiski viitas sellele, et nimetatud päeval 1918. aastal andis Rahvakomissaride Nõukogu välja dekreedi töölis-talupoegade punaarmee loomiseks.

23.01.1919. a. vaatab kesktäitevkomitee läbi selle ettepaneku, kuid lükkab selle taagsi.
Kuid hoolimata eeltoodust nakatab teema Moskva värskeid punavõime ning 24.02.1919. a. arutab Moskva Nõukogu Presiidium seda sama küsimust ning otsustab kuulutada Punaarmee aastapäevaks e. "Punase kingituse päevaks" (с днём Красного подарка) nüüd ja edaspidi 17. veebruari. Kuivõrd aga sellel aastal sattus 17. veebruar olema esmaspäevane päev, siis lükati päeva tähistamine edasi 23. veebruarile.

Samal päeval avaldab 28. jaanuari-17. veebruari-23. veebruari segase päeva teate ja kuulutuse 1912. aastal asutatud ning selleks päevaks riigi tähtsaima ajalehe staatuse saanud vene sotsiaaldemokraatliku töölispartei häälekandja "Pravda".

Pravda kirjutab muuhulgas: "Punase kingituse päeva ülevenemaaline tähistamine on üle viidud 23. veebruarile. Sellel päeval organiseeritakse linnades ja rinnetel Punaarmee aastapäeva tähistamine, milline täitus 28. jaanuaril."

Peale 1919. aastat aga see tähtpäev mitmeks aastaks vajus unustuse hõlma kuni ta taasavastati 1922. aastal.
1922. aasta 27. jaanuaril avaldati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi määrus Punaarmee 4. aastapäeva kohta, kus öeldi järgmist.

"Vastavuses Ülevenemaalise IX nõukogude kongressi määrusega Punaarmee kohta, pöörab Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Presiidum kohalike täitevkomiteede tähelepanu asjaolule, et saabumas on Punaarmee loomise aastapäev (23. veebruaril)."

Nii ta siis paika sai, kuid "söödav" ning poliitiliselt põhjendatud ning korrektne põhjendus sellele päevale puudus endiselt. Pigem oli asi veelgi segasem.

Esimesed püüded 23. veebruari põhjendada - algavad võltsingud.

Kui 1923. aastal oli saabumas Punaarmee 5. aastapäev, siis sooviti seda tähistada sobiliku pidulikkusega, mille juurde kuulusid ka sobivad legendid ning lugulaulud.

Toona toimunud otsingutel jõuti järeldusele, et 23. veebruaril 1918. aastal "... olles vaenlase surve all, tööliste ja talupoegade valitsus kuulutas välja vajaduse luua endale relvastatud jõud..."

Sellele legendile sekundeeris veel samal aastal ajakiri «Военная мысль и революция» (Sõjaline mõte ja revolutsioon), kus avaldati väide, et 23.02.1918. aastal loodi esimene Punaarmee väeosa, milline sai koheselt ka lahinguristsed Looderindel (s.o. Eesti- ja Liivimaal).
Järgmisel aastal (1924) ilmutati ajakirjas «Военный вестник» (Sõjalised Teatised) fotokoopia Lenini dekreedist tööliste-talupoegade punaarmee moodustamise kohta (originaal 28. jaanuarist), mille kuupäev oli võltsitud 23. veebruariks 1918. a.

Muuhulgas esitatakse kuupäeva võltsimise asjus põhjenduseks ka seda, et selleks ajaks oli poliitiliselt korrektse mõtlemise vajadus arenenud juba niikaugele, et oli vaja varjata mitmesuguseid häbiväärseid kohti noore punariigi ajaloos.

Üheks selliseks oli ka asjaolu Saksamaa ultimaatumi vastuvõtmise asjus.
Ei ole ju loogiline, et kui vapper Punaarmee loodi juba jaanuarikuus, et siis miks oldi veebruaris sunnitud põgenema ja võtma veel vastu sakslaste ultimaatumit.

Hoopis loogilisem on ju, et sakslaste poolt pealt pealesurutud ultimaatum mobiliseeris noort sotside vabariiki looma omale uut moodi relvajõud.

Möödunud sajandi 30. aastatel, eriti selle aastakümne teisel poolel süvendati müütilist mõtet, et Punaarmee aastapäeva sünd oli seotud sellel päeval toimunud väljapaistvate lahingutega sakslaste vastu Pihkva ja Narva all. Räägiti isegi nende linnade vabastamisest Punaarmee poolt.

Tänapäevaks on teada, et tegemist on tõeliste müütidega, sest sellel päeval asusid saksa väed Pihkvast 55 km kaugusel ja Narvast 170 km kaugusel.
Ja seostada seda või järgnevaid päevi punaarmeelaste kangelaslikkusega - selleks on vaja fantaasiat rohkem kui seda keskmisel inimesel leiduda võiks.

Narva "tagasivallutamine"

Näiteks Narvaga oli nii, et saksa väed jõudsid oma pealetungilahingutega Narva alla 25. veebruaril 1918.
Narvat hoidsid toona enda võimuses tsiviilvõimu tähenduses Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei Eestimaa Komitee, kelle sõjajõududeks olid nõrga distsipliiniga revolutsiooniliste sõdurite ja madruste rühmad komissar Kljave-Kljavin (Кляве-Клявин) juhtimisel ning grupp ungari nn "internatsionaliste", keda juhtis Bela Kun - Ungari sotsiaaldemokraatliku partei juhtiv funktsionär, tulevane Ungari Nõukogude Vabariigi juht, kes omasuguste poolt 1938. aastal stalinlike repressioonide käigus tapeti.

Kõikide salkade üldjuhiks oli Balti laevastiku madrus, 1912. aastast sotsiaaldemokraatliku partei liige Pavel Dõbenko.

Ligikaudu 5 km kaugusel Narvast avasid punased lähenevate sakslaste suunas korratu püssitule ning sakslaste kolonn peatus. Sakslased võtsid sisse lahingukorra ja valmistusid asjalikuks lahinguks.
Paraku seda lahingut ei olnud ega tulnud. Ei eesliinil ega ka Narva pärast.

Peale esimest arglikku peatamiskatset ja kasutades ära sakslaste lahinguks valmistumist, taandusid punased koheselt Narva ja seejärel ka linnast. Sakslased seda muidugi ei teadnud.

Sakslased, kes peale põhjalikke ettevalmistusi järgmisel hommikul rünnakule asusid, ei kohanud grammigi enam vastupanu ning Narva langes ühegi püssipauguta.

Narvast põgenenud punasalgad taandusid Jamburgi (praegune Kingissepp), kus neid ning teisigi punavägesid püüdis lahingukorda seada, käskida ning innustada punaste poole üle läinud endine tsaariarmee kindral D. P. Parski, kes plaanis tõepoolest ka Narva tagasivallutamist.

Kõik punakindrali plaanid luhtusid, sest sõjavägedes oli "demokraatia" ning Narvast taandunud revolutsioonilised madrused otsustasid võtsid otsuse vastu mitte minna tagasi Narva. Enamgi veel - nad lahkusid ka Jamburgist ning otsustasid kiiresti taanduda edasi Gatšinasse.

Rong, milles revolutsioonilised madrused koos Narva vägede ülemjuhataja komissar Dõbenkoga pidasid läbirääkimisi kindral Parskiga, käsutati Gatšina poole ning vene ajaloolased märgivad, et kindral Parski pääses vaevu-vaevu sealt tulema ning tagasi Jamburgi, et täita edasi oma revolutsioonilist sõjakohustust.

Kuid edasine tegevus sakslaste vastu polnudki enam võimalik, sest jõusse astus Bresti rahuleping.

Muide, kindral Parski oli teadlik Narvat vallutanud saksa jõudude kogusuurusest, mis oli suisa naeruväärne, eriti kui pidada silmas hilisemaid väiteid just nagu tahtnuks saksa väed tungida Petrogradi peale. Sakslaste kasutada olid mõned jalaväe pataljonid ja kaks ratsaväe polku.

Tahaks pisut rääkida veel sellest Dõbenkost.
Tegemist ei olnud lihtsa komissariga, kui selline mulje ka eeltoodust jäi.

Sotsidel oli tavaks kõik vanad nimetused ära muuta revolutsiooniliste ja "moodsate" nimetuste vastu ning loomulikult polnud neil ka kombeks olla varakas, sealhulgas käia riides kuidagi väljapaistvalt. Mida hallim, seda parem. See siis tähendab, et enesest lugupidav sots riietus äärmiselt tagasihoidlikult. Oma kaaslastele oli seltsimees või kui kõrgem ametimees siis olgu näiteks komissar.
Aga samas vajas igasugune riigimasin ja selle osa, sealhulgas ka armee tööjaotust ning vastavaid ametipulkasid pidi ka kuidagi nimetama. Nii sünnitatigi keerukas nimede süsteem, mis vastas tegelikult vanale kehtinud süteemile, kuid kõlas teist moodi.
Uue revolutsioonilise riigijuhtimise süsteemi järgi oli Dõbenko muuhulgas riigi mereasjade rahvakomissar, juhtides Vene NFSV mereasjade rahvakomisariaati. Normaalse maailma mõistes oli ta seega minister - mereminister.

Ka oli ta riigi merejõudude rahvakomissar ehk kõrgem laevastiku juht. Tema sõjaväeline ametlik auaste oli 2-rangi komandarm e. normaalsesse keelde ümberpantuna nagu armeekindral.

Tema põgenemine Narvast, selle sakslastele loovutamine ja sõjaväelisele distsipliinile mitteallumine sai aluseks sellele, et teatud aja möödumisel ta vahistati ja anti tribunali alla, kus kõik nimetatud süüdistused talle ka süüks pandi (ja mitte ainult need). Ta vabastati kõikidelt ametikohtadelt, visati välja parteist ning lasti 1938. aastal maha.

Stalinlikud teesid sünnitasid uhke ja naeruväärse müüdi

Mis puudutab müüti kangelaslikest võitlustest ning võitudest Pihkva ja Narva all kui Punaarmee sünnilahingutesse, siis need olevat välja mõelnud Stalin 1938. aastal.

Esmakordselt mainitakse neid "võite" 16. veebruaril 1938. aastal ajalehes "Izvestija", kus ilmus kirjutis pealkirja all "Tööliste talupoegade punaarmee ning sõjalaevastiku 20-ks aastapäevaks. Teesid propagandistidele", kus vastavalt kõlas järgmine tees.

"Narva ja Pihkva all anti saksa okupantidele otsustav vastulöök. Nende liikumine revolutsioonilise Petrogradi peale sai peatatud. Päev, millal löödi tagasi saksa imperialistlikud väed, sai noore Punaarmee juubelipäevaks"

Sama aasta septembris avaldati ajalehes "Pravda" alapealkirja all "VK(b)P lühike ajalookursus" sündmusele selline "poliitkorrektne" selgitus: "Saksa imperialistide relvastatud interventsioon kutsus riigis esile võimsa revolutsioonilise puhangu. Vastuseks Partei ning Nõukogude valitsuse poolt esitatud üleskutsele "Sotsialistlik isamaa on hädaohus", vastas töölisklass Punaarmee väeosade kiirendatud loomisega. Uue armee noored rühmad - revolutsioonilise rahva armee omad - kangelaslikult lõid tagasi hambuni relvastatud saksa kiskja. Narva ja Pihkva all anti saksa okupantidele otsustav vastulöök. Nende edasitung Petrogradi peale sai peatatud. Päev, millal saksa imperialism sai tagasilöögi - 23. veebruar - sai noore Punaarmee sünni päevaks.

Veelgi otsustavama selgituse toimunule (mütoloogilises plaanis) andis Stalini päevakäsk 23.02.1942. a.:

"Punaarmee noored rühmad, astudes esmakordselt sõtta, lõid pilbasteks saksa sissetungijad Pihkva ja Narva all 23. veebruaril 1918. aastal. Just selle pärast kuulutati see päev Punaarmee sünnipäevaks."

***

Mis siis ikka. Palju õnne venelastele isamaa kaitsjate päeva puhul ja eestlastele loomulikult iseseisvuse manifesti väljakuulutamise päeva puhuks.

Aga kogu eelneva pika jutu kokkuvõtteks võiks soovida tublile eesti rahvale ja riigile õnne väärika tähtpäeva lähenemise puhul ning vene rahvale samas edu identiteediotsingute jätkamiseks, et ükskord rahu ka neile hinge jõuaks, tõde võidutseks ja õiglus saaks rajada teed ilma absurdse poliitilise korrektsuseta.

Anar Rand

Allikad: Wikipedia, Histrodamus

Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

Kuidas Eesti ründab Venemaad

Putin lubas Eestiga heanaaberlikud suhted sõlmida. Seda ihalevad ka meie reeturpoliitikud ja on valmis selle nimel sõlmima piirilepingu, kus ei mainita sõnagagi Tartu rahu. Pealegi sellise lepingu alusel jääb Venemaale osa Petserimaad ja narvatagused alad, nn Eesti-Ingerimaa. Uue piirilepinguga loovutataks 2993 ruutkilomeetrit riigi territooriumist ja uus piirijoon erineks Tartu rahulepinguga kehtestatud piirijoonest 95 protsendi ulatuses (piirilepingust lugege lisaks SIIT). On täiesti kindel, et heanaabelikud suhted jäävad loomata ja meie poliitikud on järjekordselt petta saanud.
Vaadake, milliseid vanulikke propagandafilme Venemaal toodetakse:

Read more...

USA uus kaameratesüsteem hakkab jälgima kõiki liikuvaid objekte

 
“Suur Vend” on teinud Ameerika Ühendriikides järgmise käigu ja valmis saanud jälitussüsteemi, mis suudab jäädvustada ühe linna piires liikuvad objektid kuue kilomeetri kõrguselt.

Seda võimaldab uus 1,8-gigapiksline videosüsteem, mis valmis firma BAE Systems ja USA kaitseministeeriumi alluvuses oleva agentuuri (Defence Advanced Research Projects Agency) koostöös. Sensor kasutab nelja läätse ja sadu 5-megapiksliseid mobiilikaameraid.
Kaamerad on plaanis kinnitada mehitamata lennumasinatele, mis kava kohaselt hakkaksid töötama päikeseenergial ja püsiksid õhus aastaid. Ühele droonile kinnitatud kaamerad suudaksid keskmise suurusega linnas jälgida ka tillukeste objektide liikumist. Kaamerate resolutsioon oleks piisavalt hea, et näha inimesi käega lehvitamas ning seda, milliseid riideid nad kannavad. Süsteem suudaks talletada üle 5000 tunni kõrglahutusega videot, seda samal ajal ka maapealsele keskusele striimides.

Projektiga alustati juba 2007. aastal, kuid avalikkuseni on täpsemad faktid hakanud jõudma alles nüüd. Suur osa infost on ikka veel salastatud. Business Insider kirjutas, et ekspertide ennustuste kohaselt on 2020. aastaks USA taevas 30 000 jälgimisdrooni ning juba käib töö ka programmide kallal, mis suudaksid videoid analüüsides kindlaks teha, kas nähtav liikumine võib olla ohuallikaks.

Vaatamata paljude ametnike kinnitusele, et sellised jälgimissüsteemid on mõistlikud ja inimeste turvalisuse huvides, tekitab “Suure Venna” valvas silm paljudes inimestes juba aastaid tõsiseid küsimusi.


Allikad: Infowars, Wikipedia, Live Leak (kaameraid tutvustav video), Business Insider


Toimetas Maarja Aljas

Allikas: http://www.telegram.ee/

Read more...

Immigratsiooni toetajate demagoogiline vale

Kuidas meile hämatakse ja võrreldakse võrreldamatut, et meie 30+% immigrantidele-okupantidele veelgi lisa tuua. Nagu sellest oleks veel vähe, et enamuse kuritegevust panevad toime meie "kallid sovietiaegsed kaasmaalased". Meenutame ka kaht esimest neegerimmiganti Mike Emelaid ja Joel de Lunat. Olid laulumehed, ilutsesid teles ja negrofiilid imetlesid. Said eestlannadest naised muidugi. Aga mis neist sai? Mõlemad olid narkosmugeldajad ehk kriminaalid! Ja sellised olid esimesed neegerimmigrandid...

Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/

Read more...

Psühholoogiline sõda

Read more...

Endise KGB ametniku prohvetlikud ennustused

 
Endise KGB ametniku Juri Bezmenovi 1985. aastal välja antud videointervjuu pealkirjaga “Minu tööks oli pettus” kirjeldab väga detailselt protsessi, mida ta nimetab ideoloogiliseks õõnestamiseks. Huvitaval kombel on suur osa tema 29 aastat tagasi välja öeldud teesidest osutunud prohvetlikuks.

Juri Bezmenov sündis 1939. aastal Nõukogude Liidus kõrgema sõjaväeametniku peres ja üsna varsti pärast kooli lõpetamist värvati ta KGB ridadesse. 1970. aastal põgenes Bezmenov Kanadasse ning sai tuntuks USA poliitika pooldaja ja kommunismi vastasena.

Youtube’i klipis, mis näitab osa eelnimetatud dokumentaalist, kirjeldab Bezmenov ideoloogilise õõnestamise protsessi järgmiselt.
Ideoloogiline õõnestamine ehk psühholoogiline sõda on protsess, mis on avalik ja kõigile nähtav. See tähendab iga ameeriklase reaalsustaju muutmist sellisel määral, et hoolimata info küllusest ei suuda mitte keegi tulla mõistlikele järeldustele, mis oleks nende lähedaste, kogukonna ja kodumaa kaitsmise huvides.

Selle ajupesuprotsessi võib jagada nelja etappi
1. Demoraliseerimine on kõige pikem faas, võttes aega 15–20 aastat. See on aeg, mis kulub ühel põlvkonnal noortel haridustee läbimiseks. Neid programmeeritakse mõtlema ja reageerima teatud stiimulitele kindlal moel. See protsess on täielik ja pöördumatu ning selle tulemuseks on põlvkond inimesi, kes ei suuda adekvaatselt hinnata nende ees olevat realistlikku informatsiooni. Kui see protsess on läbitud, siis ainuke viis seda ümber pöörata on järgmise 15–20 aasta jooksul koolitada peale uus põlvkond teisiti mõtlevaid inimesi, mis on aga keeruline, sest esimene põlvkond on selleks ajaks jõupositsioonidel valitsuses, jõustruktuurides, äris, massimeedias ja haridussüsteemis. Tõese info levitamisel ei ole enam tähtsust. Demoraliseeritud isik ei oska infot adekvaatselt hinnata, faktidel ei ole enam tähendust.

2. Järgmine samm on rahvuse destabiliseerimine. See võtab aega ainult 2–5 aastat. Olulised osad destabiliseerimises on majandus, välissuhted ning kaitse.

3. Kolmas samm on kriis. Kesk-Ameerika näitel võib maa viimine täielikku kriisiolukorda võtta aega kõigest kuus nädalat. Kriisiolukorras toimub vägivaldne võimuvahetus riigi struktuuris ja majanduses.

4. Viimane samm on normaliseerumine, mis on küüniline Nõukogude Liidu propagandast pärit termin. See võeti kasutusele siis, kui Vene tankid sisenesid 1968. aastal Tšehhoslovakkiasse ning seltsimees Brežnev kommenteeris, et olukord Tšehhoslovakkia vennasriigis on normaliseerunud.

Bezmenov räägib, et see juhtub ka USA-s, kui rahvas lubab viia maa kriisi, uskudes valitsuse lubadusi maapealse paradiisi kohta. Kui valitsusel lastakse destabiliseerida majandus, muuta vabaturu kontseptsiooni ning luua Suure Venna valitsus eesotsas heasoovliku diktaatoriga, kes annab palju lubadusi, mille täitmisest ei hoolita. Nad loovad illusiooni, et olukord on kontrolli all. Ameerikas koolitatakse tervet põlvkonda inimesi, kes arvavad, et nad elavad rahuajal. Aga nad eksivad, USA elab välja kuulutamata totaalse sõja olukorras. Ja seda sõda ei ole algatanud välisvaenlane, vaid ülemaailmne kommunistlik süsteem.

Oma intervjuus pakub Bezmenov olukorrale ka lahenduse. Ta leiab, et selleks on oluline pöörata tähelepanu kahele aspektile – tuleb tekitada tugev rahvuslik püüd harida inimesi tõelise patriotismi osas ning selgitada neile sotsialistliku-kommunistliku ühiskonna ning Suure Venna valitsuse ohtudest. Kui inimesed ei mõista neid ohtusid, siis kaovad järk-järgult kõik üksikisiku vabadused. Ning teise sammuna tuleks rahval sundida oma valitsust, et too lõpetaks igasuguse kommunistliku režiimi toetamise mis tahes moel, et see ei saaks jätkata vaba maailma hävitamist. Valitsus ei tohiks osutada sellisele režiimile mitte mingisugust poliitilist, majanduslikku ega tehnoloogilist tuge.

Intervjuu on tehtud 29 aastat tagasi, kuid hoolimata sellest, et vahepeal on Nõukogude Liit lagunenud, võib sellest leida üllatavaid paralleele paljude maailma maade tänapäevase poliitilis-majandusliku olukorra kohta.

Originaalintervjuu: lühike variant, pikk variant.

Veel Bezmenovist: PolitiSite, Youtube, Wikipedia

Toimetas Katrin Suik

Allikas: http://www.telegram.ee/

Read more...

MATTI ILVES: E-RIIGI AKADEEMIA SOOVITAB EESTI ID-KAARTE JAOTADA VÄLISMAALASTELE

Vikreraadios rääkis E-riigi Akadeemia vanemkonsultant Mari Pedak ja soovitas jaotada Eesti digitaalset identiteeti kõigile Eestisse saabuvatele välismaalastele. See tähendab, et igal välismaalasel saab siis olema võimalik taotleda Eesti ID-kaarti.

Meil kehtib ID-kaart eelkõige isikutunnistusena, seega, selle jabura idee elluviimisel pakutakse kõigile välismaalastele Eesti isikutunnistust.
ID-kaartiga saavad välismaalased Eesti riigi vastutusel tuvastada internetikeskonnas oma isikut ja teostada ka kõikvõimalikke tehinguid, isegi pangaoperatsioone, mida see keskond pakub.
Saates peeti oluiliseks seda, et nii saab välismaalasi tugevamalt siduda meie riigiga ja meelitada neid võib-olla siia elama. Eriti tähtis oleks ka, et Eesti saab nii jälle maailmale tutvustada ennast eduka ja eesrinliku e-riigina. Pealegi olevat Euroopa Liidus ettevalmistamisel vastavad seadused ja me ei tohiks jääda sabassörkijate ossa.

Eesti isikutunnistuse omanikul on siin õigused, mida neilt ei ole enam võimalik ära võtta. Mis saab nii aga meie riigist ja eestlastest(?), see ei paista golbaliseerimist pooldavaid euroinimesi üldse huvitavat.
Küllap ka meie valitsejad ja kartellipoliitikud sellest ideest kinni haaravad, sest nii on võimalik teenida jälle plusspunte enda ülemustelt Brüsselis.

Read more...

Andres Arrak Vikerraadios

Link: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1986171
_________________
Olematust rahvuslikust kasvatusest, puuduvast regionaalpoliitikast ja selle tagajärgedest. Rahvusliku kasvatuse viletsusest lugege veel SIIT.
M.I.

Read more...

Algatati üle-Euroopaline kampaania sündimata inimeste eluõiguse kaitseks

Saada sõbrale
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks käivitas üle-Euroopalise kodanikualgatuse ÜKS MEIE SEAST läbiviimise Eestis. Kampaania raames kogutakse allkirju sündimata inimeste elu hävitavate tegevuste avaliku rahastamise lõpetamiseks. Kampaania ÜKS MEIE SEAST näol on tegemist ühega esimestest Euroopa kodanikealgatustest . Allkirju kogutakse kahele petitsioonile, millest esimene on suunatud Euroopa Komisjonile, teine Eesti Vabariigi Valitsusele.

Kampaaniat toetab Eesti Kirikute Nõukogu, mistõttu kogutakse allkirju kõigi Eesti kristlike usuühenduste kogudustes üle Eesti. Kampaaniamaterjalid on saadetud nii eesti- kui ka venekeelsena ühtekokku enam kui 200 kogudusse kõigis maakondades.

Kampaaniaga ÜKS MEIE SEAST soovitakse juhtida ühiskonna tähelepanu sündimata inimeste eluõiguse kaitse probleemile. Aastast 1955 on Eestis abordi ohvriks langenud enam kui 1,5 miljonit inimest, mida on tunduvalt rohkem kui täna meie maal elanikke. Praegugi tehakse Eestis igal aastal ligikaudu kui 6 500 valikaborti.

Õiguskantsler Allar Jõks kinnitas 2002. aastal oma ametlikus arvamuses, et sündimata inimesed on põhiseaduse kaitse all ja et riigil on kohustus kaitsta nende õigust elule. Sellest hoolimata rahastab Vabariigi Valitsus kõiki aborte olenemata nende põhjusest.

“Õigusriigi kontekstis on vastuvõetamatu, et riik rahastab kõige kaitsetumate inimeste tahtlikku tapmist. Nii palju võiksime olla ajaloost õppinud. Eriti skandaalne on see, et Vabariigi Valitsus rahastab aborti Haigekassa eelarvest, justkui rasedus oleks haigus, mida tuleb abordi abil maksumaksjatelt kokku korjatud raha eest ravida. See kõik leiab aset olukorras, kus meie rahvas on väljasuremise kursil, kuna meile ei sünni piisavalt lapsi,” selgitab Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja Varro Vooglaid.

“Rahastades süütute inimeste massilist tapmist määratleme ühiskonnana oma kõlbelise palge eemaletõukaval moel. Seejuures vajab meie ühiskond hädasti kõlbelist tervenemist, ent seda ei saa olla ilma, et teadvustaksime ja kahetseksime abordi hiiglaslikku ebaõiglust. Iga inimene väärib õigust elada ja mitte kellelgi ei ole vabadust võtta süütuilt lastelt elu,” lisab Vooglaid.

Lisaks kogudustele saab kampaaniale ÜKS MEIE SEAST toetust avaldada ka Internetis aadressil www.yksmeieseast.ee . Lisainfot üle-Euroopalise kampaania kohta saab aadressilt www.oneofus.eu . Kampaania vältab kuni 10. maini, mil kõik kogutud allkirjad antakse üle pädevatele ametiasutustele.

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on 2011. aasta lõpus asutatud kodanikeühendus, mis lähtub eesmärgist seista kristlikule õpetusele tuginedes perekonda, loomuseadust, inimväärikust ja -õigusi ning omandit austava traditsioonilise ühiskonnakorralduse ja Euroopa kultuuripärandi kaitsmise eest kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

Read more...

Vaba Mõtte Klubi 19.02.2013

Vaba Mõtte Klubi analüüsib, miks me oleme jõudnud olukorda, kus energia, vastupidiselt koalitsiooni lubadustele, pidevalt kallineb. Pikemalt arutatakse salaorganisatsioonide teemal. Kas näiteks vabamüürlus võib ohustada Eesti riiklust? Tulipunktis on ka võimalik sisseränne Eestisse.

Vaba Mõtte Klubi 1. osa

Vaba Mõtte Klubi 2. osa

Read more...

Konservatiivse Rahvaerakonna juhiks tõuseb ilmselt Mart Helme

Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimeheks saab aprilli keskel toimuval kongressil tõenäoliselt endine diplomaat Mart Helme.

Alates 2011. aasta mai lõpust on varem Rahvaliidu nime kandnud, kuid mullu märtsis Eesti Rahvusliku Liikumisega ühinenud ja nime vahetanud parteid juhtinud Margo Miljand, kes järgmisel kongressil esimeheks enam ei pürgi.
Miljand ütles Postimehele, et lubas erakonna esimeheks saades vedada parteid kaks aastat, tuua erakonna selle ajaga võlgadest välja ja leida uue esimehe. «Mina olen oma töö ära teinud ja kandideerin küll aseesimeheks, aga mitte enam esimeheks,» lausus ta.
Erakonna uueks esimeheks on Miljand pakkunud Mart Helmet, kelle kandideerimist on tema sõnul toetanud juba ka paljud maakonnaühendused. «Mart Helme on analüüsiv ja olukorda adekvaatselt hindav inimene, kel on süda Eesti riigi poole, Eestis elava rahva poole ja riigi säilimise poole. Ta on väärikas kandidaat ja võin täna isegi juba öelda, et väärikas esimees,» märkis Miljand.
Tema sõnul võetakse juhivahetus ette, pidades silmas 2015. aastal toimuvaid riigikogu valimisi. «Uus juht peab minema valimistele oma programmi ja mõtetega ja sellepärast seda kaks aastat enne valimisi tehaksegi,» märkis ta ning avaldas veendumust, et järgmises parlamendikoosseisus on erakond taas esindatud.
Eelmistel riigikogu valimistel hääletas toonase Rahvaliidu poolt 12 184 inimest ehk 2,1 protsenti valijatest. Selle tulemusega ei ületanud parlamendis varem kuut kohta omanud erakond enam valimiskünnist.
Helme osales 2011. aasta märtsis toimunud valimistel üksikkandidaadina ning kogus Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas 2467 häält. Kuigi Helme tegi üksikkandidaatidest paremuselt teise tulemuse, jäädes alla vaid reservkolonelleitnant Leo Kunnasele, ta riigikokku ei pääsenud. Konservatiivse Rahvaerakonnaga ühines Helme eelmisel aastal ja praegu kuulub ta erakonna juhatusse.
Konservatiivse Rahvaerakonna kongress, kus valitakse parteile uusi juhte, toimub 13. aprillil Tallinnas.

Karin Kangro

Allikas: http://www.postimees.ee/1142880/konservatiivse-rahvaerakonna-juhiks-touseb-ilmselt-mart-helme/

"Postimehe" gallupi tulemused kell 24.00:

Kas Mart Helme viib endise Rahvaliidu, praeguse Konservatiivse Rahvaerakonna, uuele tõusule?

Jah, kindlasti ta suudab seda (1577)
42%
Võib-olla (400)
11%
Ei, seda parteid ei päästa miski (1579)
42%
Ei tea (186)
5%
Küsitluses on osalenud 3742 inimest
____________________
Gallupi tulemused on väga head, ainult 42% vastas esitatud küsimusele eitavalt.
M.I.
____________________
 Viimased gallupi tulemused on veelgi paremad, täna kell 12.15:

Gallup

Kas Mart Helme viib endise Rahvaliidu, praeguse Konservatiivse Rahvaerakonna, uuele tõusule?

Jah, kindlasti ta suudab seda (1935)

44%

Võib-olla (468)

11%

Ei, seda parteid ei päästa miski (1821)

41%

Ei tea (216)

5%

Küsitluses on osalenud 4440 inimest

Read more...

9/11 tõeliikumine läheb Inglismaal BBC vastu kohtusse

 
25. veebruaril avaneb 9/11 tõeliikumisele täiesti uus võimalus, kui Suurbritannia väikelinnas nimega Horsham avaldatakse kohtule kolme tunni pikkune detailne tõestusmaterjal. Kohtukaasuses süüdistatakse Briti telekompaniid BBC-d 2001. aasta 11. septembri sündmuste kajastamise ebatäpses ja erapoolikus viisis.

Viimase pooleteise aasta jooksul on BBC saanud rohket kriitikat vaatajatelt seoses kahe dokumentaalfilmiga – “9/11: Conspiracy Road Trip” ja “The Conspiracy Files: 9/11 Ten Years On” –, mida näidati 9/11 kümnenda aastapäeva puhul. Televaatajate kaebuste sisuks on filmides esitatud materjali ebatäpsus ja erapoolikus.
Nüüd nõuab üks televaatajatest kohtu kaudu, et BBC näitaks eetris informatsiooni, mis on täpne ja kajastaks saadavalolevaid materjale mitmekülgselt. Hagi toetab ka USA-s tegutsev organisatsioon “Arhitektid ja insenerid 9/11 tõe eest” (AE911Truth), kes on kohtuistungi tarvis andud rohkelt detailset tõestusmaterjali. Nende antud dokumendid keskenduvad peamiselt WTC 7 maja (kolmas pilvelõhkuja, mille sisse ühtegi lennukit ei lennanud) kokkukukkumisele. AE911Truth saatis BBC-le ka kirja, paludes nende esitatud tõestusmaterjal avalikuks teha.


BBC rikub terrorismivastast seadust?
Sündmused said alguse dokumentaalfilmide tegija Tony Rooke’i isiklikust seisukohast BBC poolt edastatava suhtes. Suurbritannia kodanikud peavad tasuma iga-aastast telerivaatamise maksu, mille eest osaliselt rahastatakse ka BBC-d. Rooke keeldus TV-maksu tasumast, kuna see on tema arvates vastuolus terrorismivastase seadusega.
Suurbritannia terrorismivastase seaduse (UK Terrorism Act 2000) 15. paragrahvi 3. lõik sätestab, et on keelatud anda raha tegevuse jaoks, mis võib olla seotud terrorismiga. Rooke väidab, et BBC on varjanud tõendeid, mis näitavad, et ametlik teooria 9/11 sündmuste kohta ei ole võimalik ning et telekanal on pidevalt üritanud tõestusmaterjale avalikustada püüdnud inimesi diskrediteerida. Rooke’i sõnul on BBC niimoodi käitudes aidanud kinni mätsida tegelikke sündmusi ning seega potentsiaalselt toetanud terrorismiga tegelevaid inimesi, kes tegelikult 9/11 sündmusi orkestreerisid.

Rooke’ile määrati telekamaksu tasumata jätmise eest karistus, kuid mees andis otsuse kohtusse ning saab nüüd 25. veebruaril aega kolm tundi, et kohtule tõestada BBC argpükslikkust ja enda õigust mitte maksta ja sellega mitte toetada terrorismi. Ta on AE911Truth abiga kokku pannud tõestusmaterjali, mille kavatseb istungi ajal ette kanda.

Tony Rooke’iga liituvad kohtusaalis materjalide esitajana ka järgmised isikud:
- dr Niels Harrit – Kopenhaageni ülikooli keemiaprofessor, kes on põhjalikult analüüsinud WTC tornide jäänuseid;
- Tony Farrell – endine eriteenistuse analüütik Yorkshire’i politseijaoskonnast Inglismaalt, kes on põhjalikult uurinud nii 9/11 sündmusi kui ka Londoni 7/7 pommirünnakuid;
- Ian Henshall – uurija ja kirjanik, kes on keskendunud 9/11 sündmustele;
- Ray Savage – endine terrorismivastase võitluse ametnik, kes on tõendite abil näidanud, et 9/11 ametlik versioon ei ole tõene;
- Peter Drew – AE911Truth liikumise Suurbritannia-poolne esindaja.

Lisaks on istungi jaoks materjale andnud:
- Richard Gage – organisatsiooni Architects & Engineers for 9/11 Truth üks asutajatest;
- Dwain Deets – endine NASA õhusõidukite osakonna juhataja;
- Erik Lawyer – organisatsiooni Firefighters for 9/11 Truth (“Tuletõrjujad 9/11 tõe eest”) asutaja;
Jake Jacobs – USA õhujõudude veteran ja organisatsiooni Pilots for 9/11 Truth (“Piloodid 9/11 tõe eest”) liige.

Võimalus 9/11 sündmuste ametliku versiooni umbusaldamiseks
Materjale, mis 25. veebruaril esitamisele tulevad, ei ole seni avalikult esitatud üheski kohtusaalis Suurbritannias ja ka mujal maailmas on neid käsitletud vaid väga vähesel määral. Inimeste jaoks, kes on aastaid esitanud 9/11 sündmuste ametlikust versioonist erinevaid fakte ja tõestusmaterjale, võib see tähendada väärtuslikku võimalust saada rohkem kõlapinda ja ehk ka õiguslikke aluseid oma otsingutele ja leidudele ametlikum käik anda.
Inglismaa tõeliikujad kutsuvad üles kõiki inimesi istungil osalema. “Mida rohkem, seda parem,” ütlevad nad.

NB! Telegram kutsub ka Suurbritannias West Sussexi lähedal asuvaid eestlasi üles istungil osalema. Lisaks oleks tore, kui mõni seal käinutest meile pärast kohtusaalis toimunust ülevaate saadaks.
Istung toimub 25. veebruaril kell 10.00.
Aadress:
Horsham Magistrates’ Court [Court 3], The Law Courts, Hurst Road, Horsham, West Sussex, England, RH12 2ET
Lisainfot jagab Peter Drew, AE911Truth brittide juht,  attruthfor911@hotmail.co.uk



Allikad: Global Research, AE911Truth, Before it’s News 

Toimetas Mariann Joonas

Allikas: http://www.telegram.ee/

Read more...