RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 31. august 2018

MATTI ILVES: EUROOPA LIIDU MAHAJÄÄMUSEST

Dresdeni Tehnikaülikooli katse kuubik orgaaniliste valgusdioodide OLED. (Foto: AP)

Euroopa Liidu mahajäämusest majanduses tervikuna annab eriti hea pildi pantenditaotluste arv kogu maailmaga võrreldes. Euroopa teadlased-leiutajad on närustel kohtadel, kui neid võrrelda kogu maailmaga.

Saksamaa Majandusuuringute Instituut teatas alles, et 2015. aastal oli USA ülemaailmsete digitaalsete patentide osas esikohal 30. protsendiga. USA-le järgnes Hiina  27 %, siis Jaapan 15 % ja alles edasi suur ja võimas EL 14. protsendiga!
Kui EL ja Saksamaa ei taha langeda veelgi tahapoole majanduses pikas perspektiivis, siis on vaja eraldada rohkem  ressursse teadus- ja arengutegevusse.

Euroopa Liit on praegu pideval langustrendil, kui 2005 aastal oli liit esirinnas 34. protsendiga, siis nüüd langus 14. protsendile on eriti kummastav.
Eks siin mängib otsustavat osa ELi kohutav bürokraatia, mis takistab arengut ja Suurbritannia tõi selle just välja ühe põhjusena lahkumiseks E. Liidust, et EL takistab nende majanduslikku arengut.

Eriti "väljapaistval" kohal on siin Eesti, kes eraldas teadusele  vaid 0,81 % SKP-st! Teadlased on rääkinud aastaid ja aastaid, et teadusele eraldataks vähemalt 1 %, kuid ükski valitsus pole neid kuulda võtnud.

Kasutatud allikas: https://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/2018/08/28/eu-faellt-bei-weltweiten-patent-anmeldungen-zurueck/?ls=fp

Read more...

LUMINOR GATE, täispikk video eesti keeles


Read more...

Odini sõdalased naasid Tallinna tänavaile

Kaks aastat varjusurmas olnud, ent üllatuslikul kombel fööniksina tuhast tõusnud Odini sõdalased on Tallinna tänavatel tagasi.

On aeg, et pärast kaheaastast pausi taas õlg õla kõrval Tallinna tänavaid patrullida.
„Olukord Euroopas muutub iga päevaga kriitilisemaks ja varsti on meil selline olukord kui Soomes: tänaval vastu tuleval naisel lõigatakse kõri läbi," [toob üks odinlane välja, miks Soomes sündinud grupi Eesti haru taasavati].

"Me oleme nagu naabrivalve, ainult üks samm sellest edasi," [lisab teine].
Odinlaste sõnul on patrullimisel kõik nende jaoks võrdsed, pole vahet, kas probleeme tekitab eestlane või välismaalane, valge või must.
Refereeritud artikli täistekst Õhtulehes

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/odini-sodalased-naasid-tallinna-tanavaile?id=83508899

Read more...

neljapäev, 30. august 2018

Pilt Eesti 200-st

Allikas: Facebook
_____________
Lugege lisaks siit: http://rahvuslane.blogspot.com/2018/08/matti-ilves-eesti-200.html
Vikerraadio äsja rääkis, et Eesti 200 pidi Facebookis lisama enda toetajateks inimesi, kes pole sellest kuulnudki, et nad on nende tulised toetajad. Sellise pettusega ei jõua nad kuigi kaugele.
M.I.

Read more...

Saksamaal Chemnitzis tuli tänavatele ligi 6000 inimest

Saksamaa idaosas Chemnitzis tuli eile ja täna tänavatele ligi 6000 inimest, et avaldada meelt Saksamaa immigratsioonipoliitika vastu.
Rahvuslased kogunesid tänavatele juba teist päeva järjest ning politseil polnud võimekust, et neid peatada, vahendab Der Spiegel.

Chemnitz on Saksamaa idapoolse Saksi liidumaa suuruselt kolmas linn.
Rahutused said alguse sellest, et pühapäeval pussitati kesklinnas toimunud üritusel surnuks 35-aastane Daniel H. Pärast seda levis sotsiaalmeedias kulutulena info, et pussitaja oli migrant ning inimesed tulid tänavatele, et välja valada oma viha migrantide vastu.

Esmaspäeval korraldati linnas rahvuslaste-vastane meeleavaldus ja selle peale tuli tänavatele veel rohkem rahvuslasi, kokku ligi 6000 inimest, kes skandeerisid: „Vabadus! Sotsiaalne! Rahvuslik!” Samuti kostsid hüüded: „Saksamaa sakslastele! Migrandid välja!”
Välismaalased moodustavad Chemnitzi elanikkonnast 7,6 protsenti ja pagulaste osakaal oli 2018. aasta algul 2,41 protsenti.

Tänavatele tulnud inimesed rääkisid, et saavad aru migrantide kehvast olukorrast, aga Saksamaal on 2 miljonit last, kes elavad allpool vaesuspiiri. Nende heaks ei tee keegi midagi, samas kui migrantide peale kulutatakse suuri summasid. Migrandid tööd teha ei viitsi, vaid tahavad kõik olla suured jalgpallimängijad ja lauljad. Kui neil palutakse tööd teha, siis räägivad nad, et ei saa, selg on haige.

Inimesed on pahased, kuna Saksa valitsus kulutab raha migrantide peale, aga oma inimesed kannatavad, pensionid on väga väiksed. Inimesi ajab vihale suur ebavõrdsus ja asjaolu, et raha kulutatakse migrantide peale.

Read more...

Skandaalne aafriklaste importija Euroakadeemia jääb akrediteeringuta

Immigratsioonpumba silt jääb Euroakadeemiale ilmselt kauaks külge.

 Euroakadeemia on saanud skandaalse kuulsuse kõrgkoolina, kes on aidanud kaasa Tallinna tänavate täitumisele aafriklastega.
SA Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu otsustas Euroakadeemiale akrediteeringut mitte anda, vahendab BNS.

Hindamiskomisjon heitis Euroakadeemiale muuhulgas ette olukorra halvenemist võrreldes eelmise institutsionaalse akrediteerimisega kolm aastat tagasi, eelmise hindamise parendussoovituste täitmata jätmist, puudusi personaliarenduses ja muud. Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale.
Osahinnangute põhjal otsustab hindamisnõukogu, kas akrediteerida kõrgkool seitsmeks aastaks  või kolmeks aastaks. Euroakadeemia läbis institutsionaalse akrediteerimise esimest korda 2015. aastal ja sai akrediteeringu kolmeks aastaks.

Otsuse Euroakadeemia edasise käekäigu kohta langetab EKKA hindamisotsuse põhjal haridus- ja teadusministeerium.  Kõik Eestis tegutsevad kõrgkoolid peavad vähemalt korra seitsme aasta jooksul läbima institutsionaalse akrediteerimise.
Euroakadeemiale on palju pretensioone esitanud ka Politsei- ja Piirivalveamet ning seda seoses segaduste välistudengite ümber. Postimees kirjutas aasta aega tagasi, 14. septembril 2017, loos “Politsei keelas Euroakadeemial välistudengeid võtta” järgmist: “Politsei- ja piirivalveamet (PPA) nimetas 20-aastase Tallinna erakõrgkooli Euroakadeemia välistudengite osas ebausaldusväärseks õppeasutuseks ja keeldub selle uutele kolmandatest riikidest pärit välisüliõpilastele elamislube andmast.”

Ülevaate annab vaid üks lõik sellest loost: “Näiteks on menetlejad Euroakadeemia õppurikandidaate kontrollides tuvastanud, et osa neist ei suutnud piisavalt suhelda inglise keeles ega e-kirja teel, kuigi kool oli neilt väidetavalt nõudnud inglise keele taset B2. Õppima kutsututel polnud mõnikord raha, et Eestis üldse ära elada. Osa taotlejaist ei osanud selgitada isegi seda, mida, miks ja kuhu nad õppima tulevad.”
Loe samal teemal ka SIIT ja SIIT.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/skandaalne-aafriklaste-importija-euroakadeemia-jaab-akrediteeringuta/

Read more...

kolmapäev, 29. august 2018

Orbán: Salvini on mu kangelane, Salvini: Orbán on mu eeskuju

Viktor Orbán (vasakul) ja Matteo Salvini eile Milanos. Kavas on kohtuda sageli. Foto: Scanpix

Ungari peaminister Viktor Orbán kohtus eile Milanos Itaalia siseministri Matteo Salviniga, tõotas teda toetada ning nimetas itaallast “oma kangelaseks”.

Ungarlane kõneles Salvinist kui “oma saatusekaaslasest,” keda ta “väga imetleb,” vahendab Breitbart.
“Salvini edust sõltub Euroopa Liidu julgeolek ning me julgustame teda mitte tagasi tõmbuma,” ütles Orbán, viidates Salvini vankumatule vastupanule illegaalsele immigratsioonile.
Ühtlasi lubas Orbán “meie kõikvõimalikku abi” Itaalia piiride kaitsmisel.
“Me seisame täna Euroopa ajaloo jaoks pöördelises punktis: täna algab kohtumiste teekond, neid tuleb veel palju,” ütles pärast kohtumist Salvini.

Salvini sõnutsi on kohtumiste eesmärgiks “teistmoodi Euroopa,” mis “asetab kesksele kohale õiguse tööle, tervisele ja turvalisusele.”

Juba enne kohtumist oli Salvini kiitnud Ungari muljetavaldavat majandusreformi ja efektiivset immigratsioonipoliitikat Orbáni juhtimise all, tuues selle eeskujuks nii Itaaliale kui kogu Euroopale.
“Ungaris on töötus alla 5 protsendi, ühtlane maks ettevõtetele on 9 protsenti ja eraisikutele 15 protsenti, immigratsioon on kontrolli all ja majandus on kasvanud 4 protsendi [tempoga],” loetles Salvini.

Samal ajal kirjutab ERR.ee, et “Lääne- ja Ida-Euroopa migratsioonivastaste vahel ei pruugi maailmavaatelistest sarnasustest hoolimata suur üksmeel kaua püsida.”
Rahvusringhääling juhib tähelepanu tõsiasjale, et “kui näiteks Ungari ja teiste Visegrádi riikide seisukoht on täielik keeldumine Euroopasse saabunud migrantide vastuvõtmisest või jagamisest ELi tasandil, siis Rooma on viimasel ajal üha rohkem nõudnud, et teised liikmesriigid peavad osa Itaalia koormast enda kanda võtma.”

Orbán väitis end Milano kohtumisel küll Itaalia poliitikast aru saavat, kuid nimetas arutuks Rooma nõudmist, et teised riigid neilt rohkem varjupaigataotlejaid vastu võtaksid.
ERR.ee toob ühtlasi esile, et vahetult enne Salvini kohtumist Orbániga nõudsid Itaalia teise valitsuspartei ehk Viie Tähe Liikumise liidrid, et Ungarit karistataks varjupaigataotlejate jagamisest keeldumise eest eurotoetustest ilma jätmisega.

Allikas: http://objektiiv.ee/orban-salvini-mu-kangelane-salvini-orban-mu-eeskuju/

Read more...

Iga Eesti kodanik on Eesti Energia omanik


Read more...

Sinimägede tähendusest

EESTI LEEGION 76.
Sinimäed, 1944.

Sinimägede tähenduse kohta tahan tänasel [eile], Eesti Leegioni asutamise aastapäeval tsiteerida kahte meest, 1944. aasta vastupanuliikumise juhtide väljendatud mõtteid.

Esimene neist on Jüri Uluots, viimane peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes okupeeritud kodumaa pinnal ning samal ajal ka tunnustatud autoriteet rahvusvahelise õiguse alal. 17. augustil 1944 peetud kõnes ta ütles:
”Mitte orjade kari, mitte palgasõdurid, vaid väike, kaine põhjamaine rahvas võitleb praegu oma eluruumi, oma vabaduse eest. On raske laim ja solvamine, kui keegi mõtleb või ütleb teisiti. Õigel teel on kogu eesti rahva olemise kaitsel need eesti mehed, kes relvaga käes võitlevad praegu ja edaspidi. Nendest sõltub kogu eesti rahva olevik ja tulevik”.

J. Uluotsa kinnitatud valitsuse haridusminister Arnold Susi, 16 aastat Venemaa vangilaagrites ja sundasumisel veetnud ning invaliidina kodumaale jõudnud rahvuslane, kirjutas: „Meie, laagrivangid, ei ole kangelased. Meestest olid seda Sinimägede ja Pitka mehed. Vangidest ei sõltunud keegi, me ei saanud vastutada millegi eest peale iseenda. Me kas elasime või surime, see olenes kellestki teisest. Tõelised sangarid on aga meie naised, emad, kes jäid lastega üksi, kui mehed vangistati. Üksi nad toitsid ja koolitasid neid, töötades sageli nii päeval kui ööl, mitmel kohal, sest lapsed pidid saama toidetud ja kaetud. Ja siis veel emad, kes väikeste lastega Siberisse viidi, kus vastutuse koorem oli veel rängem. Nemad on kangelased, vabas Eestis tuleb kõigepealt neile püstitada ausammas, suur ema kuju!”

Allikas: Valter Austa, Facebook

Read more...

teisipäev, 28. august 2018

MATTI ILVES: EESTLASTE JA EESTLUSE AVALIK HÄVITAMINE

Eesti osariigis toimub eestlaste ja eestluse avalik hävitamine! Imelik on ainult, et keegi enam selle peale ei protesteeri. Seda ilmselt seepärast, et üksikisikute protestiavaldused lämmatatakse väga kiiresti ja põhiline vahend on töökohast ilmajäämine.

Sotsid on otsekoheselt välja ütelnud põhiseaduse vastaselt, et etniline rahvusriik ei ole utoopia, vaid ohtlik ja ebainimlik düstoopia. Ka kõik ülejäänud erakonnad on seda meelt, rääkigu nad mida tahavad ja on vaikselt omaks võtnud kunagise IRL-i plaani "Isamaa 2,0", millega tahetakse teha eestlased vähemusrahvuseks oma kodumaal.

Suurim sisseränne ei ähvarda meid praegu veel Euroopa Liidust pealesunnitud nn. pagulastega, vaid peamiselt endistest NSV Liidust tuleva sisserändega Ukrainast, Valgevenest ja ka Venemaalt. Sisseränne on kasvanud juba nii suureks, kui oli peaaegu Nõukogude Liidu ajal.

Seda sisserännet oleks valitsusel täisesti võimalik kontrollida, aga seda ei taheta teha. Vastupidi, kasutatakse kõiki võimalusi, et taolinne ränne suureneks.

Kuna üksikisikute potest surutakse lihtsalt maha, siis on jäänud ainuke võimalus, kutsuda kokku massimeeleavaldus kümnete tuhandete osavõtjatega. Ainult sellne meeleavaldus avaldaks mõju meie brüsslelimeelsetele globalistidest valisusele.

Eestis on vaid kaks organisatsiooni, kes seda võiksid teha ja keda ka rahvas kuulaks. Need on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja veel SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.
Kui nad koos asja ette võtaksid, siis võib sellistest protestimeeleavaldustest asja saada. Minu arvates tuleks ka siinkohal teotleda kiriklike organisatsioonide toetust.

Ootame ja vaatame, olen kindel, et sellised meeleavaldused juba lähitulevikus ka organiseeritakse.

Read more...

Tiit Madisson Hirvepargi miitingul: hoian traditsioone ja toetan rahvuslust, mida veab EKRE



Uued Uudised

Read more...

Malle Pärn: Mis on tarkus?

Mis on tarkus, missugune inimene on tark, ja kes on rumal?
Sotsiaaldemokraat nimetab rumalaks rahvuskonservatiivi, rahvuskonservatiiv aga sotsiaaldemokraati. Kummal on õigus?
Arukas kõrvaltvaataja oskab poliitiku tarkust või rumalust objektiivselt hinnata, ta teeb selle järgi ka valiku, kumba ta neist kahest toetab. Teatud määral väljendavad seda hinnangut erakondade toetusprotsendid.

Kas me võime öelda, et inimene on targem kui loom? Tegelikult suudavad ju loomad oma elu korraldada tunduvalt paremini. Enamasti ei tee nad rumalusi, ja igatahes ei räägi nad rumalusi.

Selle vastu ei ole kaitsud aga ka kõige targem või arukam inimene. Me veendume selles, kui loeme möödunud aegade suurmeeste kirjutisi, samuti ka oma igapäevases elus, kus ikka nii mõnigi muidu tark inimene aeg-ajalt tuleb välja mingi ilmselge lollusega.

Seega, polegi olemas inimest, kes oleks täiuslikult tark. Kes mõistaks õigesti kõike, millega ta kokku puutub, teeks alati õigeid otsuseid ja valikuid, oskaks kõigile kõiges anda kasulikku nõu.

Tarkus on, niisiis, ka suhteline mõiste.

Pealegi see, mis ühele tundub tark, võib teise meelest rumal olla. Ja vastupidi. See, mis ühel hetkel targana tundub, võib juba järgmisel hetkel tunduda rumalana.

Ja rumal inimene vist küll naljalt ei tunnista, et ta rumal on… Tema meelest on rumal see, kes teda targaks ei taha kuulutada.

Ent kirjutatud on, et tark ehitab, ja rumal kisub maha…

Tark on see, kes teeb seda, mida ta oskab teha, kes räägib seda, mida ta teab, millesse usub, mida näeb. Kui ta ei tea, siis ta ütleb, et ta ei tea, ja jätab selle teistele otsustada, nendele, kes teavad.

See, kes ütleb, et ta ei näe, ei mõista, aga ometi otsustab, on ju ilmselgelt rumal.
Sotsiaaldemokraat nimetab rumalaks rahvuskonservatiivi, rahvuskonservatiiv aga sotsiaaldemokraati. Kummal on õigus?
Arukas kõrvaltvaataja oskab poliitiku tarkust või rumalust objektiivselt hinnata, ta teeb selle järgi ka valiku, kumba ta neist kahest toetab. Teatud määral väljendavad seda hinnangut erakondade toetusprotsendid.

Kas me võime öelda, et inimene on targem kui loom? Tegelikult suudavad ju loomad oma elu korraldada tunduvalt paremini. Enamasti ei tee nad rumalusi, ja igatahes ei räägi nad rumalusi.

Selle vastu ei ole kaitsud aga ka kõige targem või arukam inimene. Me veendume selles, kui loeme möödunud aegade suurmeeste kirjutisi, samuti ka oma igapäevases elus, kus ikka nii mõnigi muidu tark inimene aeg-ajalt tuleb välja mingi ilmselge lollusega.

Seega, polegi olemas inimest, kes oleks täiuslikult tark. Kes mõistaks õigesti kõike, millega ta kokku puutub, teeks alati õigeid otsuseid ja valikuid, oskaks kõigile kõiges anda kasulikku nõu.

Tarkus on, niisiis, ka suhteline mõiste.

Pealegi see, mis ühele tundub tark, võib teise meelest rumal olla. Ja vastupidi. See, mis ühel hetkel targana tundub, võib juba järgmisel hetkel tunduda rumalana.

Ja rumal inimene vist küll naljalt ei tunnista, et ta rumal on… Tema meelest on rumal see, kes teda targaks ei taha kuulutada.

Ent kirjutatud on, et tark ehitab, ja rumal kisub maha…

Tark on see, kes teeb seda, mida ta oskab teha, kes räägib seda, mida ta teab, millesse usub, mida näeb. Kui ta ei tea, siis ta ütleb, et ta ei tea, ja jätab selle teistele otsustada, nendele, kes teavad.

See, kes ütleb, et ta ei näe, ei mõista, aga ometi otsustab, on ju ilmselgelt rumal.

Allikas: Facebook

Read more...

esmaspäev, 27. august 2018

Ruuben Kaalep: ärkamisaeg ei tule tagasi, vaid ärkamisaeg läheb edasi

Ruuben Kaalepi sütitav kõne leidis sooja vastuvõtu.

Hiljutisel Hirvepargi miitingul esines Sinise Äratuse esimees Ruuben Kaalep emotsionaalse ja sütitava kõnega, mis tõi korduvalt kaasa siira aplausi. Uued Uudised vahendavad Ruubeni väljaöeldud mõtteid.

“Mis on kõige radikaalsem mõte, mis on siin Hirvepargis kunagi kõlanud? Las ma küsin: mis on kõige julgemad sõnad, mis on siin vabadusse pääsenud? Kas samad tunded, mis 31 aastat tagasi siinsamas paisu tagant vallandusid, impeeriume raputasid, meie rahvusele tuld pimeduses ja teed enesemääramise poole näitasid, kas needsamad tunded ootavad veel täna oma aega, et uuesti Eestit ja Euroopa rahvaid äratada?

Kuidas kõlab tänasel päeval vaba mõtte eriline lend, mida igatseb eestlane sügaval hingepõhjas, kui ta on vaba kammitsatest: pealesurutud valikust ida ja lääne vahel, majanduslikust kitsikusest või igavast edukusekultusest, meile võõra liberaaldemokraatia ja inimõiguste moraali taustast?

Me pole siin täna ja ei olnud siin 31 aastat tagasi kui üksikisikud, me oleme sisemise rahvusliku ärkamise kaudu viimas oma teadvust kvalitatiivselt teisele tasandile, kus me oleme rahvus. Ja ka rahvus igatseb vabadust, ja ka rahvus igatseb oma saatust ise kujundada, ja kui me tõelises vabaduses säilitame oma rahvusliku eneseteadvuse, siis igatseb rahvus ka enese teostamist, jälje jätmist ajalukku. Läbi eneseteostuse saab meie ajalugu ja saatus selliseks, kus meie mineviku ja oleviku ja tuleviku sündmused võtavad sellise kuju ainult ja üksnes selle pärast, et me oleme eestlased.
Sellepärast las ma jagan teiega oma radikaalseid mõtteid, mis pole põrmugi erinevad kõige radikaalsematest mõtetest 31 aastat tagasi, sest ärkamisaeg ei tule tagasi, vaid ärkamisaeg läheb edasi.

Esimene radikaalne mõte on rahvaste vabadus ja enesemääramine. Tõeline vabadus ja enesemääramine ei tunnista ideoloogiaid. Globalismi tunnuseks on ühele totalitaarsele ideoloogiale allutatud rahvaste vanglate loomine. Nõukogude impeerium tunnistas sõnades rahvaste enesemääramist, aga kõik rahvad pidid olema kommunistlikud. Nõukogude impeerium varises olematusse. Lääne liberalism tunnistab sõnades rahvaste enesemääramist, aga kõik rahvad peavad olema liberaaldemokraatlikud ja tunnistama inimõiguste ülimuslikkust oma kultuuri ees.
Tõeline enesemääramine tähendab midagi muud. Me ei lähe Aafrikasse tsivilisatsiooni viima, sest tsivilisatsioon ei kuulu Aafrikasse, see on kultuuriline vägivald aafriklaste vastu. Ja samamoodi ei tule keegi Aafrikat Eestisse tooma. Sest Eesti on Eesti. Meil on aeg lammutada see Lääne globalistlik süsteem samamoodi, nagu me aitasime lammutada Nõukogude Liitu.

Ja selles on endiselt meie lähimad liitlased Baltimaad ning teised Läänemere ja Musta mere vahel asuvad riigid ja rahvad: Poola, Ungari, Ukraina, Rumeenia, Horvaatia ja nii edasi. Täna viis aastat tagasi said Lätis Bauska linnas kokku Eesti, Läti ja Leedu rahvuslaste juhid, kes kirjutasid alla Bauska deklaratsioonile. Seal kuulutati muuhulgas: „Me kinnitame oma rahvaste suveräänsuse ülimuslikkust rahvusüleste institutsioonide ees ja me seisame vastu igale katsele lülitada meie iseseisvaid rahvusriike Euroopa Ühendriikide koosseisu.

Me jälgime hoiatava näitena Lääne-Euroopa riikide immigratsioonipoliitikat. Meie demograafiline olukord ei luba mingisugust uut massilist sisserännet meie riikidesse. Me peame põhilisteks väärtusteks perekonda ja isamaad, vaatamata terendavatele kultuurilise marksismi, postmodernistliku multikulturalismi ning hävitava liberalismi ideedele. Meie väärikus ega armastus oma kodumaade vastu ei luba meil astuda kõledat maailmakodanike teed.“

Meie liitlased Lätis ja Leedus on jäänud nendele sõnadele kindlaks. Aga sama oluline on olnud rahvuslike jõudude tõus kõikjal Euroopas. Ungari ja Poola eeskujul on need Euroopa riigid, kes kannatasid kommunismi all, tagasi lükkamas ka Lääne versiooni samast globalismist. Ja tänu sellele me teame, et oma rahvuslikku enesemääramist uuesti teoks tehes ei jää Eesti üksi. Me oleme koos oma tõeliste liitlastega Euroopa rahvusriikide eest.

Siit tulebki teine radikaalne mõte: Eesti iseseisvus ja sõltumatus. Justkui harjumuspärane ja enesestmõistetav, kuid samas nii harva tõeliselt teoks saanud ideaal, ja palju aastaid hoopis salajane unistus, tuha all ootav tuli, mälestus esivanematest ja lootus järeltulijate peale. Mis on Eesti riigi päris, sügavam tähendus? Mitte see, mida kujutavad ette mandunud poliitikud, kes labastavad mitte ainult Delfi uudistekvaliteeti, vaid ka riigi enese kõla ja ilu. Nemad ei ole Eesti riik, sest nende eneseteadlikkus ei küüni kõrgemale bürokraatia masinavärgist ja Brüsselist laenatud ajastuvaimust, mis neil ümberpööratud liivakellana käest libiseb ja sellega koos ka nende võimalus Eesti ajalugu kujundada.

Aga Eesti riik eksisteerib hoopis igas Eesti kodanikus, kelle läbi saab teoks eesti rahvuse vaimne iseseisvus. Selles iseseisvuses annab endast märku Eesti riigi olemus. Eesti riik – see on EKRE programm, ja mitte Jüri Ratase pastakatõmbed printerisoojal paberil. Eesti riik on midagi enamat ja see on püha, sest Eesti riik on eestlaste riik.

Ja see on kolmas radikaalne mõte. Kui eelmine rahvuslik ärkamine poleks alanud 31 aastat tagasi, vaid näiteks kümme aastat hiljem, oleksime me eestlased oma kodumaal juba olnud vähemuses. Meie elukeskkond oleks üle võetud võõrliigi, vabandust, võõrrahvuse poolt. Liigid ja rahvused surevad välja samadel põhjustel, ja globaliseeruv-urbaniseeruv maailm jääb järjest vaesemaks. Me jääme ellu, kui meil on kodu. Meie kodu on Eesti. Ja loomulikult ei ole Eesti koduks ainult eestlastele: siin elab koos meiega euroopa naarits, lendorav, pruunkaru, suitsupääsuke, kukeseen. Me oleme koos nendega üles kasvanud, meie rahvuse häll on see meri ja põlismetsad ja puisniidud ja järved ja rabad.

Aga meie rabasse pole teretulnud neegrid ja slaavid. Me lihtsalt paneme piirid kinni. Ja muidugi tulevad hingetud, silmitud ja tundetud vasakpoolsed, kes pole eales oma kodutalu kaevu veepeeglis näinud linnulaulu lõhna, ja ütlevad: see on vihakõne, see on rassism. Ja ma ausalt ei viitsi hakata neile seletama, et ma pole rassist, sest mulle väga meeldivad austraalia aborigeenide müüdid unenägude aegadest. Ma küsin hoopis, mis on rassismis halba, kui see teeb meid õnnelikuks? Uskuge mind, see moment, kui me saame Eesti piirid kinni panna ja immigrantidele ust näidata, see on üks kõige imelisemaid momente meie, minu ja sinu elus.

Ja kui nad tulevad Brüsselist lennukiga, siis me näitame neile ust ja kui nad ujuvad üle Piusa jõe, siis me näitame neile ust ja kui nad tulevad Rootsist laevaga, siis me näitame ust ja me ei väsi neile ust näitamast, sest me saame omaenda maa tagasi ja me oleme selle üle uhked ja me oleme õnnelikud.

Neljas radikaalne mõte oleme meie ise. Eesti ajalugu lainetab nagu mere tujud, mis ometi teevad ta kauniks ja kütkestavaks. Põlvest põlve tuleb läbi teha rahvuslik ärkamine, mille laineharjal sünnivad imed ja etnilise rahvusriigi vabadus saab teoks. Olles taas Hirvepargis, me mäletame, kuid meie pilk on suunatud tulevikku. Rahvuslik ärkamine toimub sügaval kollektiivse teadvuse tasandil, nähtav poliitika on üksnes selle väljund. Uus rahvuslik ärkamine ei kuulu ühelegi erakonnale, küll aga saab erakond kuuluda uuele rahvuslikule ärkamisele. Uus rahvuslik ärkamine toimub meis endas ja levib globalistide õuduseks nagu viirus: me levitame seda oma pereliikmetele ja sõpradele ja naabritele ja töökaaslastele.

Enne rahvuslikku ärkamist igatseme me sünnipäevaks näiteks uut autot või köögikombaini. Aga kui rahvuslik ärkamine on toimunud, igatseme me ka Petserit tagasi ja et Mart Helme saaks peaministriks. Ja eesti rahvuse ühise tahte suunatud ürgse väe kaudu me selle vältimatult ka saavutame.

Just see on meie sügavam eesmärk täna siin Hirvepargis. Võib ju küsida, miks teha sõnu, kui saab teha tegusid. Esiteks, ka sõnadega saab teha tegusid, sest kõigil eestikeelsetel sõnadel on juba muistsete soomeugri arbujate poolt ära testitud vägi. Sõnad teevad nähtamatut tööd ja sõnadega saan ma tuua teid lähemale sellele rahvuslikule eneseteadvusele, mille äratamine on meie siht ja saatus. Mu sõnad võivad homme jõuda Delfi esilehele ja selle kaudu vihastada kümneid, kuid äratada sadu.

Teiseks, ükskõik mida need mandunud bürokraadid meid ei taha mõtlema panna, aga poliitika ei ole ega tohigi olla ratsionaalne ega masinlik. Poliitikasse on vaja tagasi tuua tunded ja emotsioon, ja see ongi EKRE sügavam roll Eesti ajaloos. Oma järeltulijatele tuleviku ehitamine ei saa olla matemaatika, see on kunst.

Sellepärast nad meid kardavadki. Me valdame kunsti, mida nemad ei tea, me kõneleme eestluse kollektiivse teadvusega rahvustunde keeles. Ja see äratab meie esivanemate väe, et luua võimas saatus meie järglastele. EKRE on juba tuleviku ajalooõpikutes sees. Järgmine peatus märtsis 2019.

Eesti eest!”

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ruuben-kaalep-arkamisaeg-ei-tule-tagasi-vaid-arkamisaeg-laheb-edasi/

Read more...

Lätis harjutavad liitlased rahvarahutuste mahasurumist

Ja palun. Meie NATO liitlased Läti linnades on sõjaharjutus ja õppused "Namejs 2018", mille käigus toimuvad ka rahva rahutuste mahasurumiseks eriharjutused. Osalevad ka Eesti Kaitsejõud.

Allikas: Yüri Petroff, Facebook
__________
Rahvarahutuste mahasurumist on harjutatud ka meil ja seda küllalt ammu, SIIN.
M.I.

Read more...

Henn Põlluaas: Kommunismiohvrite Memoriaali avamise ürituse lõpetamine kohe pärast võimueliidi pärgadepanekut oli kui näkku sülitamine

EKRE poolt asetasid pärja Kommunismiohvrite Memoriaali jalamile Urmas Espenberg ja Henn Põlluaas.

EKRE Riigikogu saadik Henn Põlluaas, kes koos fraktsiooni nõuniku Urmas Espenbergiga  Kommunismiohvrite Memoriaali avamisel sinna rahvuskonservatiivide nimel mälestuspärja asetas, kirjutab sotsiaalmeedias nördimapanevast kogemusest, mille põhjustasid korraldajad ja ennast “eliidiks” pidavad võimulolijad.

“Ma ei tahtnud eile ühele tõrvatilgale osutada, et mitte rikkuda ära paljude inimeste rõõmu, kes seda ei pruukinud märgatagi. Seetõttu kirjutan sellest täna.

Osalesime nimelt eile Kommunismiohvrite Memoriaali avamisel, mida on juba kakskümmend viis aastat pikisilmi oodatud. Memoriaal on vägev, tseremoonia oli ilus, kuid midagi läks üritusel kas meelega või kogemata vägagi nihu.

Mingil arusaamatul põhjusel olid korraldajad otsustanud näkku sülitada kõigile neile, kes soovisid lisaks presidendile, justiitsministrile ja paarile muule tähtsale tegelasele asetada samuti pärja kommunismiohvrite mälestuseks. Ma ei saa seda pehmemalt kui näkkusülitamiseks nimetada, sest toimunu oli tõesti äärmiselt inetu.

Olen läbi aastate käinud paljudel erinevatel mälestusüritustel. Kõikidel neil, küll Vabaduse platsil või mujal, asetavad pärjad kõigepealt tähtsamad tegelased ja see on igati OK. Seejärel palutakse aga kõiki teisi soovijaid pärgi panema ja alles selle järel kuulutatakse üritus lõppenuks. Eile aga, niipea kui võimulolijad olid oma kõnede lõpus pärjad kenasti ja pidulikult ära pannud, kuulutati mäletusüritus valjul häälel ametlikult lõppenuks. Ja seejärel lubati, et kõik need, kes tahavad, võivad siis nüüd kah oma pärjad ära panna.

Algas suur sebimine, tähtsad tegelased läksid kõik minema, rahvas tõusis pinkidelt. Sigin ja sagin oli suur, sest seinaesine, kuhu pärgi pandi, oli paksult täis seal olevaid raudmesilasi imetlevaid inimesi. Kõik pärjapanijad, keda oli üpris palju – erinevad veterandide ja represseeritute organisatsioonid jne seisid jahmunud nägudega ega ei saanud arugi, mis toimub.
Mõned üritasid pärgadega rahvamassist läbi trügida, teised ootasid, millal lahedamaks läheb ja ruumi tekib. Ka meie ootasime tükk aega, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt pärg asetada. Ei mingit tseremooniat ega pidulikkust, ei mingit väärikust, ei mingit ilu, mis oleks pidanud asja juurde kuuluma.

Ma ei ole mitte kunagi mitte midagi sellist näinud. See oli ülim lugupidamatuse väljendamine kõikide nende inimeste ja organisatsioonide suhtes, kes soovisid samuti oma astust ja leina avaldada ning kommunismiohvreid mälestada.

Kas tõesti ei oleks Kaljulaid, Reinsalu ja Terras võinud veel kümme minutit oodata, et ka kõik teised mälestusüritusel osalejad oleks saanud kenasti ja pidulikult oma pärjad asetada? Ja alles seejärel tseremoonia lõppenuks kuulutada. Kas ainult nemad on tähtsad ja kõik ülejäänud tühine pööbel, kellega ei olegi tarvis arvestada? Kas see ei olnudki siis kogu rahva asi, mitte vaid nende võimalus TV kaamerate ees särada?

Tuleb välja, et vaid võimulolijate lein (oli see siis tõeline või teeseldud) on oluline, kõikide ülejäänute oma ei maksa nende silmis aga mitte punast krossigi. Selline arrogantne ja hoolimatu käitumine on mitte ainult häbi, vaid ka põlastust väärt.

Huvitav, et sellised asjad juhtuvad tihtipeale just üritustel, kus osaleb ka president. Näiteks aastavahetusel ei lauldud traditsiooni rikkudes Eesti hümni, taasiseseisvumispäeval esinesid Kadriorus vene räpparid ja hümni loeti kui lihtlabast luuletust, ilma viisita. Eks sääraseid asju on veelgi. Ja nüüd siis see.  Kas selles võib näha mingit mustrit, mis presidendi meelsust ja hoiakuid avaldab?

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/henn-polluaas-kommunismiohvrite-memoriaali-avamise-urituse-lopetamine-kohe-parast-voimueliidi-pargadepanekut-oli-kui-nakku-sulitamine/

Read more...

pühapäev, 26. august 2018

Huvitavat pühapäevaks: 20 teravat ja humoorikat Eesti vanasõna

Vanarahva ütlused on teravad ja täpsed

 Eestlane on läbi aegade vähese jutuga rahvas olnud, kelle lühikestest vanasõnades peitub võimas jõud ning elutarkus. Loe vanarahva ütlusi ja vaata, kas oled öelduga nõus.


1. Kuu on poissmeeste päike.
 
2. Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll.

3. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom.

4. Kuri keel on teravam kui nuga.

5. Kui armastus on ees, siis meel on metsas.

6. Laisa tööpäev on ikka homme.

7. Naist kiida hommikul, ilma õhtul.

8. Suu ees sula sõber, selja taga kõrilõikaja.

9. Suur tükk ajab suu lõhki.

10. Tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha.

11. Tark mõtleb esiti, rumal kahetseb pärast.

12. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal.

13. Tervis on parem kui rikkus.

14. Tõe põhi on kindel, vale vall variseb maha.

15. Tublidus ei tule tööta, osavus ei hooleta.

16. Tühi jutt toob tüli majja.

17. Ütle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes oled sa ise.

18. Vana sõber nagu kuld, mis ei roosteta.

19. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

20. Silmad on hinge peegel.

Koostas: Rain Siemer
 

Read more...

Mart Helme: me võitleme valimisvõidu nimel ja keegi ei võta meilt seda võitu

EKRE esimees Mart Helme esines Hirvepargis sütitava kõnega.

Möödunud neljapäeval Hirvepargis toimunud miitingu “Hirvepark 2018: Eesti rahvas – võimatu missioon?“ lõpukõne pidas EKRE esimees Mart Helme, kes innustas kokkutulnuid suurele võitlusele Eesti suveräänsuse ja rahvuskonservatiivide valimisvõidu eest. Uued Uudised vahendavad tema kõne.

“Miks meil on täna uut Hirveparki vaja? Sest ka täna on vaja julgust, et siia tulla!  Ka täna salvestatakse kõike ja võidakse kätte maksta, sest nagu eelkõnelejad on juba maininud, oleme me jõudnud riiki, mis uhkelt on justkui õigusriik, aga tegelikkuses on justiitsmaffia poolse kuritegeliku õigusega riik. Me oleme omalt poolt selgelt deklareerinud – see on vastuvõetamatu, me oleme selle vastu, me hävitame justiitsmaffia ja taastame õigusriigi.

31 aastat tagasi kogunes siin MRP-AEG grupp ja kutsus rahvast kaasa. Selle ürituse eesmärk oli õigluse taastamine. Teine, mitte nii selgelt väljendatud eesmärk oli palju olulisem ja pikema perspektiiviga – see oli Eesti rahva suveräänse otsustamisõiguse taastamine oma ajaloolisel kodumaal.

Täna sügavas suveräänsuspuudes elava Eesti Vabariigi kodanikena on meil sama probleem. Meie, eesti rahva, suveräänse otsustamisõiguse taastamine oma ajaloolisel kodumaal! See on meilt usurpeeritud, ära antud küll Euroopa Komisjonile, küll suuremate ja tugevamate riikide valitsustele, aga ka meie oma kollaborantidele, kes on valimistest valimistesse lubanud ühte ja asunud pärast ellu viima asju, milleks nad ei ole julgenud valimiskampaania ajal mandaati küsida. Kas meilt küsiti mandaati Rail Balticu rajamiseks? Ei küsitud! Kas meilt on küsitud mandaati Eesti metsa mahaparseldamiseks? Ei ole küsitud! Kas meilt on küsitud mandaati kakskeelsete koolide rajamiseks, Eesti suveräänsuse äraandmiseks ja immigrantide sissetoomiseks, nende jaotamiseks Euroopa Komisjoni poolt ja veel paljudeks muudeks asjadeks?

Ja pange tähele – meid, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda nimetatakse populistideks. Aga tegelikult on populistid need, kes viivad ellu poliitikat, milleks rahvas ei ole mandaati andnud. Need on Keskerakond ja Reformierakond, ühe tagumiku kaks kannikat, kes ajavad selgelt liberaalset, rahvusvaenulikku poliitikat.
Täna lubavad nad jälle – Keskerakond lubab 100-eurost pensionitõusu! Vabandust, aga Keskid on täna võimul – miks nad ei jaga praegu teile sajaeuroseid? Andku juba homme, andku juba septembrikuus pensionäridele 100 eurot kätte, keegi ei takista neid. Nad ei teegi seda, nad ainult lubavad!

Reformierakond algatas aktsiisitõusu, mille tulemusena on sajad miljonid eurod jäänud Eesti riigieelarvesse laekumata kas seetõttu, et soomlased käivad nüüd lätlasi nuumamas, või seetõttu, et ka meie ise käime seda tegemas. Reformierakond, kes ise algatas aktsiisitõusud, lubab suuremeelselt ja lahkelt – suudelge nende jalgu – aktsiise alandada.  See on kõige ehedam populism!
See on valijatele valetamine – nad lubavad alandada selle tasemeni, milleni tõstis aktsiisid Taavi Rõivas. Nad tegelikult ei alanda aktsiise, aga meie alandame allapoole sellest tasemest, mis nad on Lätis. Ja uskuge mind, riigieelarvesse tuleb selle võrra raha rohkem! Ja meie tõstame ka pensione, seda mitte kõlavalt lubades, vaid viies ellu maksureformi. Me tutvustame oma maksureformi kava, mis on muide väga mitmekülge, põhjalik ja praktiliselt kõiki maksuliike haarav, juba 23. septembril. Ja uskuge mind, see lööb reformeritel jalad alt! Kaja Kallas ei oska isegi artikuleerida kõiki neid maksuliike ja maksualandusi, mille meie kavatseme ellu viia!

Sest vaadakem, milline primitiivne väitlus on meil maksuteemal aastast aastasse käinud. Astmeline tulumaks, karjuvad ühed. Tasakaalus eelarve, karjuvad teised  Ei ole ei tasakaalus eelarvet ega astmelist tulumaksu, aga on üks jauramine sellel teemal, mitte midagi konkreetset ja see on populism – mitte see, mida meie kavatseme teha!
Ma tulen tagasi suveräänsusteema juurde. See on keskne kategooria – ilma suveräänsuseta ei ole meil võimalik otsustada ei oma põllu- ega metsamaa üle, ei oma kaitse- ega koolikulutuste üle, ei oma tervishoiu- ega laste ja vanurite poliitika üle. Ilma suveräänsuseta ei saa me nende asjade üle otsustada. Kui me ei ole suveräänsed, siis kuulame nagu indiaanlane preerias, kõrv vastu raudteerööbast, milline rong sealt tuleb, mille ülesõitmist endast me kardame. Aga meie ei karda, mida suveräänsus tähendabki. Me ei karda ei süvariiki, kes teie kõikide nägusid siin salaja jäädvustab; me ei karda ka endast suuremaid ja tugevamaid riike, sest me oleme uhke rahvas ja me võitleme enda eest.

Ajaloolasena toon ühe paralleeli. Liivimaa Kaupo arvas pärast seda, kui oli Roomas käinud ja paavsti kätt suudelnud, et tema on tark ja kaval ja tema sakslastega sõdima ei hakka, tema oskab nendega ilusasti vahekorrad ära klatitada. Tema jääb võimule – annab keisrile, mis keisri osa ja jumalale, mis jumala osa. Lembitu oli mees, kes kutsus üle Eesti maleva kokku ja ütles, et me ei anna alla. Ta langes, ta pea raiuti maha ja viidi algul Riiga, siis Malborki,  ja võib-olla on see praeguseni mõne Poola provintsimuuseumi kogus Eesti kuninga pea nime all. Aga kus on liivlased, kes ei võidelnud enda eest ja kes arvasid, et sussa-vussa saame hakkama? Neid ei ole enam. Ja kus on eestlased, kes hakkasid vastu 13. sajandil, hakkasid vastu ka 20. sajandil ja kes hakkavad vastu ka nüüd, 21. sajandil, kõikidele neile, kes arvavad, et suuremate ees tuleb küürutada, tagumik uppi ajada, et “euroopalikke väärtusi” saaks praktiseerida.

See “eliit” läheb allavett, ta peab juba taandumislahinguid. Ma hoiatan kõiki meie erakonna liikmeid, toetajaid ja mõttekaaslasi – sellel taandumislahinguid pidava seltskonna alatusel ei ole piire, nad kavatsevad valimiste eel kõikvõimalikke fabritseeringuid, laimu ja valesid levitada, et mitte lasta meil võita! Me oleme juba nädalaid kuulnud mingisugustest olematutest erakondadest, kes hakkavad ilma  tegema. Me teame, et need on ühepäevaliblikad, millel on ainult üks eesmärk – takistada meil valimisvõitu võtmast. Nad lähevad sellega alt ja on juba läinud.
Süvariik kolistab, kaks ämbrit kummagi jala otsas, kuid nad lähevad alt, sest see enam ei tööta, ei ole enam aasta 2000 või millal see oligi, kui Res Publica vikerkaarevärviline mull õnnestus taevasse puhuda ja seal ta siis lõhkes ning pritsis meid kõiki väga inetult lõhnava vedelikuga üle. Ei ole enam see aeg, nagu ka aastal 2015, mil õnnestus mingi pehme rahvuslusega konservatiivsusele pretendeeriv erakonnakene auru väljalaskmiseks meie kõrvale sättida. See ei ole enam võimalik. Ma ei liialda, kui ma ütlen, et  ma pean sõna otseses mõttes seinaääri pidi käima, sest igal pool, ükskõik, millisesse Eesti linna või maakauplusesse ma lähen, astuvad inimesed ligi, suruvad kätt, tänavad, soovivad jõudu ja nagu refrään, kõlab kogu aeg: “Te olete meie viimane lootus!”

Kui te arvate, et ma olen väga meelitatud ja lähen ka vikerkaarevärviliseks õhupalliks – ei lähe, sest minule ütleb see ainult üht: mees kas sa ise saad aru, milline tohutu vastutus on sinul ja sinu erakonnal? Meie peal on eesti rahva kestmise tohutu vastutus, see on eesti rahva omal maal peremeheks olemise vastutus, see on meie kui suveräänse, rahvusvahelise õiguse subjekti maksmapanemise vastutus.
See ei ole lihtsalt ühekordne valimiskampaania, isegi mitte võitmise kampaania. Kui me valimised võidame, siis me peame alles hakkame tegema seda, mida oleme lubanud! Sest vastasel korral juhtub meiega sama mis Res Publicaga ja seda ei ela eesti rahvas üle. See on see vastutuse koht ja see vastutus on  meil, meie erakonnal, aga ka meie valijatel ja kogu eesti rahval. Sest see eliit, kes on ennast maha müünud või kes ei taju oma vastutust eesti rahva ees, tuleb kõrvale heita.
Meile heidetakse nina peale – 20% toetavad teid, aga 80% ei toeta. Me saame veel näha! Ma võiks öelda, et 75% ei toeta Reformierakonda ka. On see neile rõõmusõnum? Küsimus ei ole selles, et meie ülesanne on tekitada paradigma, mida neil teistel ei ole võimalik ignoreerida. Nelja aasta jooksul oleme me seda suutnud. Me oleme toonud Eesti poliitikasse teemad ja teemapüstitused, mida keegi teine ei oleks teinud. Ja muidugi soovivad kõik meist lahti saada, et saaks need teemapüstitused vaiba alla suruda ja meie ülesanne on mitte lasta neil seda teha. Meie ei lase Eestit maha mängida, venestada, ega ka inglistada, sest Eesti on Eesti!

Ma tahan koputada ka iga lihtsa eestlase südamele ühe lihtsa mõtlemapaneva faktiga. 20. sajandi algul oli maailmas 2 miljardit inimest, ja 1 miljon eestlast. Tänasel päeval, 21. sajandi teise kümnendi lõpul,  on maailmas 7,5 miljardit inimest ja endiselt 1 miljon eestlast. Me peame endale aru andma, et eranditult igaühe meist ülesanne on meie suhtarvu, meie kaalukategooriat maailma asjades tõsta, ja see on üldrahvalik ülesanne. Meie erakond on selle ülesande vedamise vedur.
Ma tuletan meelde, et meie programmis on väga selged, jõulised  ja kategoorilised meetmed rahvastikukriisist ülesaamiseks ette nähtud. Me võime olla vedur, mina võin olla vedurijuht, aga kui vaguneid taga ei ole, kui rongi ei ole, siis asi ei edene. Terve meie rahvas peab pingutama selle nimel, et Eesti jääks Eestiks, et meie arv ja suhtarv kasvaksid. See on meie ühine ülesanne ja me oleme rõõmuga valmis olema vedur ja vedurijuht, aga me usume ja loodame, et me innustame ka vaguneid ennast meie vedurile järele haakima. Ma ei ütle muud, kui seda, et me saame järgmise poole aasta jooksul maha pidada väga raske võitluse, see on võitlus võidu nimel ja nad ei võta meilt seda võitu! Sest me oleme väljas mitte isiklike karjääride ja isiklike heaolu eest, vaid Eesti eest!”

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/mart-helme-me-voitleme-valimisvoidu-nimel-ja-keegi-ei-vota-meilt-seda-voitu/

Read more...

Skandaal Rootsis: Juhtiva erakonna liidrit ei lasta teledebatile

Rootsis toimuvad 9. septembril parlamendi valimised, aga rahvusringhääling SVT ja juhtiv telekanal TV4 leppisid kokku, et ei kutsu Rootsi ühe populaarseima erakonna Rootsi Demokraatide juhti Jimmie Åkessoni traditsioonilisele peaministridebatile.

Imelik on see asi eelkõige seetõttu, et alati on kutse saanud arvamusküsitlustes kahe kõige populaarsema partei esimehed. Eri hinnangutel on Rootsi Demokraadid praegu riigi kõige populaarsem erakond. SVT ei taha mõista seda, et senise kahe asemel on Rootsis praegu kolm erakonda võistlemas peaministrikoha pärast, pahandas Åkesson ajalehes Expressen.

Rahvas tahab Åkessoni näha
Expressen testis inimeste arvamust telekanalite juhtide otsuse kohta ja küsis, kes tuleks kaasata peaministrikandidaatide debatti. Tulemus pole teaduslikult täpne, aga selle põhjal pooldas 75 protsenti (kokku 40 580 küsitlusele vastanust) Åkessoni osalemist teledebattidel. Teiste erakondade esimeeste toetus oli alla 10 protsenti. Kaks kandidaati saates on saanud klassikaks ja sinna kutsutakse kaks kandidaati, kellest tuleb tõenäoliselt järgmine peaminister ja kes võiks moodustada valitsuse koos teiste osapooltega. Kui küsimus oleks ainult ühe partei populaarsuses, tuleks saate formaat ringi teha, ütles TV4 programmidirektor Viveka Hansson.

Rootsi poliitiline maastik muutub
Åkesson on arusaadavalt sellisest asjade käigust puudutatud ja ta palus oma tiimijuhil otsust kommenteerida. „Meie arvates on iseenesestmõistetav, et ka Jimmie Åkesson kutsutakse peaministrite debatile. Enamikus küsitlustes oleme praegu suuruselt teine või isegi kõrgeima toetusega partei. Ja pärast valimisi septembris on Rootsi poliitiline maastik üsna erinev võrreldes tänasega,” ütles Mikael Eriksson.

Read more...

laupäev, 25. august 2018

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Tiit Madissoni kõne Hirvepargis, 23. augustil 2018

Lugupeetud kohale tulnud rahvuslased!

Minu palav tervitus iseseisvuslastele, kes esimesest Hirvepargi üritusest osa ei peljanud võtta! Kellest mitut siin rahva hulgas näen.
Siin, esimesel Hirvepargi Molotov-Ribbentropi salatehingule pühendatud meelavaldusel 23.augustil 1987 lugesin ma oma ettekande maha paberilt – vilumatusest, sest see oli mu esimeseks avalikuks esinemiseks.

Vahepealsetel aastatel peetud kõned Eesti Rahvuslaste Keskliidu avakongressil 19.märtsil 1994 Estonia  puupüsti täis saalis, Lihula sõjameeste mälestussamba avamisüritusel 20.augustil 2004, venelaste Eesti lipu mõnitamisele 9.mail 2006 Tõnismäel, järgnenud eesti rahvuslaste meeleavaldusel 20.mail samal aastal. Varem toimunud rahvusmeelsete inimeste ürituste rahvani jõudnud sõnavõtud on tulnud südamest, ilma paberita. Nüüd 31 aastat hiljem, pean taas kasutama spikrit, kuna vanadus ei hüüa tulles. Kuigi vaim on siiamaani kõva, jääb füüsis kahjuks nõrgaks.

Siinsamas Hirvepargis, kui andsin rahvuslikule portaalile Objektiiv kaks aastat tagasi intervjuu, küsiti, kuidas suhtun praegusesse riiki. Vastasin, et kui ma oleksin 1987.aastal teadnud, milline see nn riik praegu välja näeb, oleks see meeleavaldus organiseerimata jäänud. Iga revolutsioon söövat oma lapsi. Ajaloost on teada, et Suure Prantsuse Revolutsiooni algatajad giljotineeriti ja leninlik kaardivägi sattus 1937. aastal Stalini timukate püssitorude ette.

Peab tunnistama, et minul on läinud veel hästi: pidin vaid aasta ja seitse kuud veetma riigireetmise süüdistusel Patarei vanglas, endistest kommunistidest kohtunike otsuse alusel, kuna olin suutnud luua kõik tingimused relvastatud riigipöörde katseks- üksinda! Pean end suurte kogemustega organisaatoriks, kuid kõiki tingimusi ei oleks isegi mina suutnud üksinda luua, kodus vaid Kaitseliidu Soome Talvesõja aegne vintpüss. Tollase uurimisgrupi juht Arnold Sinisalu, suutis süüdistuskokkuvõtte kokku kirjutada, ilma, et süüdistatavat oleks kordagi üle kuulatud, on nüüd Eesti Põhiseadust kaitsva ideoloogiapolitsei ehk kapo juhiks. Kuna ilmselt tänane meeleavaldus jäädvustatakse vähemalt nutitelefoni abil, tahaksin tervitada paarikümne aasta tagust tuttavat: “Tere, Arnold, kes sa mind praegu jälgid!”

Minu eelnevast jutust on selge, miks õigussüsteemi reformi nõudev EKRE tahab esmajoones korda teha just Justicia, et lõpeks kaitsepolitsei, prokuratuuri ja kohtute omavoli, õiguse ja õigluse üle mõnitamine. Et õigus pääseks viimaks võimule.

Kuna keeldusin kategoorilises vormis kirjutamast president Meri-Nikolajevile armuandmispalvet, mida mind püüti moosida kirjutama, amnesteeriti lõpuks mind Riigikogu poolt. Isegi seda ei suudetud enam-vähem kompetentselt teha. Kuna vahepeal oli kriminaalkoodeksit muudetud, mida riigikogulased muidugi ei teadmud, vabastati mind seaduse järgi, mis enam ei kehtinud. Asja sottiajamine toimus meedia mõnituste saatel. Kuid millest meie valitsejad ei tahtnud minevikus, nii ka tänapäeval ei ole kombeks oma rumalustest mingeid järeldudi teha. Sest rumalus ei ole valitsejaile häbiks, vaid igati aktseteeritud omaduseks, tundub nii. Sest annab Jumal ameti, annab ka mõistus, arvatakse Toompeal ja jälgides meie mittelegitiimse presidendi tegutsemist, ilmselt ka Kadriorus.

Rehabiliteerimist pole loomulikult keegi korraldanud. See kõik toimus samal 1997.aastal, kui siiasamasse Hirvepargi seinale kinnitati Hirvepargi 1987.aasta meeleavalduse tähistamist Tallinna tollase linnapea, minu hea tuttava Ivi Eenmaa poolt mälestustahvel. Kommenteeriksin, et sellised on need Eesti riigi paradoksid, millele paraku lõppu ei näi tulevat. Sest võimule on pääsenud vastutusvõimetud, ahned, ignorantsed-arrogantsed ja kahjuks ka rumalad poliitikud,kes võimust on teinud enda hästi elamise projekti.

2009.aasta 23.augustil, kui Hirvepargi meeleavalduse korraldajateks olid IRL-i liige Tarmo “Kojamees” Kruusimäe ja Jüri Liim, kui viimane nimetas end peaesineja Mart Laari ja Tunne Kelami taustakõnelejaks, keelduti mulle sõna andmast. Sest minu aeg olevat läbi, nüüd otsustame meie, nagu härra Kojamees-Kruusimäe end väljendas. Tunne Kelamist kirjutas Postimees ca 15 aastat tagasi, nimetades teda üheks 1987.aasta Hirvepargi meeleavalduse korraldajaks.  Vaatasin seepeale üle kõik

Hirvepargi esimesest meeleavaldusest tehtud fotod, kuid Kelami nägu ei suutnud neil tuvastada. Pöördusin Postimehe toimetuse poole loo korrigeerimise avaldusega. Vastati, et Kelam nii ise rääkivat ja minu ümberlükkamine jäeti avaldamata. Nii on lugu tõega, sest ajalugu olevat dünaamiliselt muutuv teadus.

Tundub, et tabasime tollase meeleavaldusega kommunistliku võimu õrna kohta – seadsime kahtluse alla bolševistliku võimu legitiimsuse. Ilmselt just seetõttu vallandus tollases kartellimeedias enneolematu sõimulaviin, kus meid, organisaatoreid grupi MRP-AEG liikmeid nimetati CIA käsilasteks, nüüd sildistatakse praeguseid rahvuslasi, kes ei taha omaks võtta “liberaaldemokraatlikke euroopalikke väärtuseid”, kõiki neid perversseid nn iniõigusi, sooneutraalsust, et lapsel on vanem1 ja vanem 2, selle ajuvaba jura eitajaid sildistatakse Kremli käsilasteks, natsideks, putinistideks, Moskva kasulikeks idiootideks jne. Viimases hädas on Läänest üle võetud alavääristav omadussõna “populist”, mida loeme/kuuleme end soroslastele mahamüünud Eesti poliitlimukate kõnepruugist.
Paistab, et Eesti ajalugu on läinud teisele ringile ja peame jälle võitlema oma rahva riigi eest, kus eesti rahvas saab ellu jääda ja endaga toime suudab tulla. Ega pea inimväärikat elu välismaale minema otsima!

Mul on südamest tulev hea meel, et tänase rahvakogunemise algatajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhid, kes on suutnud oma tegevusega rahvusreeturite kartelli tõsiselt muretsema panna, et nende võimutsemise ja Brüsseli peremeeste ees koogutamise aeg võib mitte nii kauges tulevikus otsa saada.

Muidugi ei tulnud ma siia vaid ajalugu meenutama, sest tean, et õigluse otsimisest ei ole kasu, kui me ise selle õiguse eest ei suuda seista. Kordan esimeses Hirvepargis oma kõne lõpuridu Joel Sanga luuletusest:
"Maailmas midagi ei muutu, kui meie midagi ei muuda. Sa tegema pead kõik, mis suudad ja isegi kui suurt ei suuda.”

Tänan tähelepanu eest, kallid hirveparklased! Siiatulnute soliidset arvu nähes julgen ennustada, et seegi rahvakogunemine on millegi suure alguseks.

Jõudu võitluseks!

Read more...

Lihula mälestusamba mälestuskoosolek

Allikas: Helle Kullerkupp, Facebook
____________
Valter Austa: HAKKAME SÄTTIMA!
 2.septembril 2018 kõik rahvuslased Võitluslippudega Lihulasse!
"Tegusid, neid oli rohkem vaja, vähem juttu ja rohkem teha!"(P.Maitla).

Allikas: Facebook
_____________
 EKRE püstitab ajutiselt Lihula samba mälestusmärgi
Link: http://objektiiv.ee/ekre-pustitab-ajutiselt-lihula-samba-malestusmargi/
M.I.


Read more...

reede, 24. august 2018

MATTI ILVES: EESTI 200

"Postimees" teatas palkirja all: "Eesti 200 loob sügisel erakonna mis läheb 2019. aasta riigikogu valimistele." Nende põhiliseks kõneisikuks on Kristina Kallas, kelle ema on venelane ja Facebookist lugesin, et ema oli tõenäoliselt üks omaaegne "Interrinde" juhtfiguur Ida-Virumaal.
K.Kallas: "Tõdesime kahjuks suvel, et erakonnad on hakanud suve jooksul välja tulema lubadustega, mis vajuvad taaskord lühiajaliste ja lihtsate lubaduste sohu. Sellised klassikalised ja populistlikkud rahajagamise lubadused, millega meie ei rahuldu. Usume, et sellega alahinnatakse ka Eesti valijat. Ka valija tahab näha pikka visiooni ja plaani Eesti jaoks."

Tänapäeva kiiresti muutuvas poliitikas on pika plaani tegemine ülimalt riskantne ja võib öelda, et igati ebareaalne. Raseke on tulevikku ette näha isegi Riigikogu ühe ametisokeku pikkuselt. Seega näib olevat tegemist tõeliste populistidega. "Eesti keele seletav sõnaraamat" ütleb populismi kohta: "Rahvapärasust, (odavat) populaarsust taotlev poliitika, võimule pürgimisel rakendatav demagoogia sugemetega poliitiline tegevus."
Eesti 200 pidi küll olema Eesti huvide ees väljas (lihtsalt geograafiline mõiste nendele), kuid see ei tähenda sugugi, et peetakse silmas Eesti rahvusriigi ja eestlaste huvisid.

Kristiina Kallas on töötanud: 2007–2015 oli ta poliitikauuringute keskuse IBS juhatuse liige, kus ta tegeles lõimumise ja rändealaste poliitikauuringutega. Aastatel 2011–2015 oli ta MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees(!), 2015. aastast on ta Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor. Ise pidi ta elama siiani Tartus.
Kallas tunneb muret veel, et avatud rahvuslus (kentsakas mõiste) peab muutuma vähem etniliseks; riik on pagulased unarusse jätnud ja et kuidas päästa eestivenelane poliitilisest pantvangist?
Eesti 200 toetab lisaks veel homoseksuaale ja nende propagandat.

Sellised on siis Eesti 200 mõtted nende peamise kõneisiku ja eestvedaja suu läbi, kes kandideerib ilmselt ka loodava partei juhi kohale. Neil on praegu kõigest veidi üle 200. liikme, aga on vaja saada vähemalt 500 värvatud inimest.
See loodav partei ei ole kuidagi usaldusväärne! Tõenäoliselt moodustub sellest uus "Vabaerakonna" sarnane segaste vaadatega erakond, aga kindlasti veel palju hullem meie rahvusriigile ja Riigikogusse saades üks kareellierakondade kindel tagisammas.

Seega EKRE-l ei ole vaja karta oma toetajate ja veel mitte otsusele jõudnud eestimeelsete valijate kaotust sellisele parteile.

Read more...

Soome-ugri alad enne slaavlaste rännet

_____________
Esimese aastatuhande lõpupoole algas võõraste sissetung.
M.I.

Read more...

Uuringujuht: EKRE populaarsuse kasv ei ole juhuslik

EKRE suvepäevad toimusid augusti algul Valgemetsas.

BNS-i ja Postimehe tellitud uuringufirma Kantar Emor kuu keskel läbiviidud küsitlusest selgub, et EKRE toetus oli 21,2 protsenti, mis on vaid 0,6 punkti võrra väiksem kui juulis.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) reitingu püsimajäämine pärast juulis toimunud tõusu näitab, et EKRE populaarsuse kasv ei olnud juhuslik, tõdes uuringufirma Kantar Emor uuringujuht Aivar Voog.

“EKRE augusti tulemus on praktiliselt sama, mis oli juulis, mis näitab selle erakonna tõusu mittejuhuslikkust,” ütles Voog neljapäeval, kommenteerides BNS-i ja Postimehe tellimusel Kantar Emori augusti keskel läbiviidud küsitluse tulemusi.

“EKRE tegemisi suvisel vaikeluperioodil on ka rohkelt kajastatud sotsiaalmeedias, mida näitavad Eesti Meediuse andmed juulikuu kohta, mis kindlasti peegeldab inimeste huvi tõusu selle erakonna tegemiste vastu,” lisas Voog.

Uuringu kohaselt oli Reformierakonna toetus augustis 29,8 protsenti, mis on 0,2 protsendipunkti võrra kõrgem kui juuli lõpus. Keskerakonda toetas augustis 23,8 protsenti, mis on sama suur reiting kui juulis. EKRE toetus oli 21,2 protsenti, mis on 0,6 punkti võrra väiksem kui juulis.
Eestlaste seas oli Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 24,1 protsendiga suuruselt teise toetusega poliitiline jõud, venekeelsete kodanike seas oli EKRE kolmanda toetusega ehk 12,4 protsendiga.

Meeste seas on EKRE kõige populaarsem erakond — teda toetas 28,6 protsenti mehi, naistest on rahvuskonservatiivide poolt 15%.

Tööandjate hulgas on kõige populaarsem taas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond — iseendale tööd andvate vastajate hulgas toetas EKRE-t 31,4 protsenti, järgnes Reformierakond 29,2 protsendiga.

EKRE on Eestis ainus erakond, kelle positsioon populaarsustabelites aina paraneb ja kõikumised on seejuures väikesed, mis näitab toetuse stabiilset kasvu.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/uuringujuht-ekre-populaarsuse-kasv-ei-ole-juhuslik/

Read more...

neljapäev, 23. august 2018

Ilmunud on augustikuu "Rahvuslik Teataja"

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                        
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

JUHTKIRI:

Hea lugeja!
Saabunud on august. Ööd on Eestimaal veel soojad ja sumedad – augustiööd. Vanadel roomlastel oli august kuues kuu (ladina k sextilis), keisrite ajal Augustuse nime järgi august. Augustus tähendab ladina keeles suursugust ja õilist. 

Mõnikord tundub, et me elame 1. detsembri ülestõusus, sellises külmunud-tardunud 1. detsembri ülestõusus, mis on 1924. aastast meie aega kandunud ja ajas lõpmatuseni veninud.  Eesti, Eesti riik ja eestlus on pideva rünnaku all. Eesmärk on sama, mis 1924ndal – üleilmne vandenõulaste-satanistide orjariik (nn Uus Maailmakord), mille alustuseks oli tookord N Liit ja nüüd on E Liit. Eestvõitlejateks need samad globalistid, kes tookord olid kommunistid-internatsionalistid. Nüüd on salakommunistid, keda kutsutakse liberaalideks, mitut masti „õiguslasteks“, sotsiaaldemokraatideks jne. Jõu asemele on tulnud pettus. Riigiasutuste relvaga ülevõtmise asemele sisseimbumine.   Edukad ollakse, väga edukad siiani.

Eestis on võimalik, et maailma kõrgeimad maksud (keegi ei saa aru, keegi esita vastulauset!), millega ka kõige vaesematelt raha kokku korjatakse, ka iga leivatüki peal on maks (käibemaks), mille nälgija endale suhu topib. Ja kuhu see raha läheb? Eesti on ostnud teiste riikide võlakirju tervelt 5 miljardi euro eest. See on ju pool Eesti riigi eelarvest, mis praeguseks on umbes 10 miljardit. Eesti riik on oma raha lihtsalt neile andnud. Üks Rail Baltic on juba minema veerenud. Saab riik veel selle tagasi? Ei tea mina vastust.

Maikuus jooksis läbi uudis, et Eestis on riigileival 132 862 ametnikku. Sinna on sageli valitud just eesti- ja eestlusevaenulikke isikuid. Neist on saanud omatmoodi okupatsooniarmee – sionistliku okupatsiooni armee, kellele valmis turvatorn nagu keskajal – superministeerium, kust nad hakkavad „paksu kardina“  tagant oma rahvavaenulikke käske välja saatma, rahva viha kartmata. Kui tuleks eestimeelne valitsus, siis see sionistlik okupatsiooniarmee ei täidaks nende käske – ja ongi kõik. Ülestõus jätkuks – 1. detsembri ülestõus. Neist üks osa ei olegi enam päris Eesti riigi alluvuses, töötavad kõiksugu välissuhete ja välislepingutega, alluvad hoopis „Euroopale“.
Christopher Booker ja Richard North kutsuvad seda oma raamatus „Suur pettus“ (inglise k „The great deception“) „perforeeritud suveräänsuseks“. Sellest on raamatus terve peatükk .

Eesti riik hoiab isegi oma riigitulu – maksuraha (ja kui suur oli eelarve?) välismaistes era- ehk kommertspankades (loe lk 3), kes seda välja laenates omakorda endale raha teenivad ja ei anna sellest meile midagi. Kas pole väike vahva lambariik? Ei usu!? Jätkame! Riik, mille president saab võõrvõimu käest rohkem palka kui oma riigilt. Iga kaardimakselt, mis poes tehakse läheb protsent (2,9%) välismaisele erapangale. Pank imeb nagu hiiglasuur tolmuimeja raha kokku ja viib selle ilma igasugust maksu maksmata maalt välja. Ainult imeb ja tuleb, sest lammas läheb ja maksab. Nendest vägevatest pankadest on saanud nagu Eesti riigi osa või vastupidi. Tegelikult ongi, sest ühed kõrged pangaametnikud saavad kõrgeteks riigiametnikeks, vahetevahel ka vastupidi.

Kui lugejal on ikka veel kahtlusi-kõhklusi, siis (last, but not least) hajutame need kohe ja kiiresti asjaoluga, et seaduslikud valimised on asendatud arvutitrikiga ja neid pole peetud viimased 15 aastat ega pole ka nii kaua seaduslikku riigivõimu tegelikult olnud. Kui lugejal tekib väike segadus, siis võib ise põhiseadusest järgi vaadata (§ 60). Kusjuures see lollus on täiesti ainulaadne maailmas.
Seekord ei hakka kõike põnevat ette lugema, mida lugeja lehest leiab. Kuid seda pole vähe – väike salapära!

  Head lugemist!

Soovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO

                 13. augustil 2018 Velisel

Read more...

Mälestusselts "Artur Sirk": Häid uudiseid on teatada mälestusseltsil!

Täna tuli teade Muinsuskaitseametilt, millega kiidetakse heaks uus asukoht Artur Sirgu ausamba rajamiseks.
Ausammas tuleb Amblasse, Ambla koguduse pastoraadi esisele alale, kus kaunis roheala tammedega ja Sirk jääb istudes tervitama külalisi.

Kõik, kes sõidavad Amblast läbi, näevad Sirgu ausammast ligikaudu 50 meetri kauguselt peateest.
Ausamba avamine saab toimuma Sirgu sünniaastapäeval ehk 25. septembril.
Täpsem informatsioon ja suurem teavitus tuleb septembri algul.

Allikas: Facebook

Read more...


Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP