MATTI ILVES: VÕIMSA REFORMIKONNA HÄVING

 Pilt, Facebook

Kui EKRE jääb võimule, siis ootab Reformierakonda täielik häving. Selles ei ole mingit kahtlust, et see korruptantide ja varaste erakond jääb võimust võib-olla kauaks eemele ja langeb väikeparteide hulkka.

Praegu ongi näha, et see partei teeb viimaseid pingutusi, et positsioon taastada. Esimene rünnak EKRE vasu oligi afäär seoses ministri Marti Kuusiku suhtes algatatud nõiajahiga, millega K. Kallas lootis lüüa tohutu mõra valitsusse ja isegi lootis valitsuse kukkumist. Paraku sellest ei tulnud midagi välja.
Teiseks on nüüd alustatud Mart Helme umbusaldamist. Reformierakonna esimees Kaja Kallas teatas hiljuti (16.05), et fraktsioon alustab siseminister Mart Helme umbususaldusavalduse kokkupanemist ja allkirjade kogumist. Umbusaldusest ei tule muidugi midagi välja.

Ei tea praegu, mida reformikad ja nende jooksupoisid sotsid kolmandaks välja mõtlevad, neile veel ustava ajakirjanduse kohutava EKRE vastase propagandamüra saatel. Aga küll nad midagi veel välja mõtlevad, sest võitlus käib praktiliselt Reformierakonna ellujäämise nimel.

Vargaid on reformikate hulgas veel küllalt, eesotsas esivarga Siim Kallasega, Kallas on meie seas tuntud kui 10. miljoni dollari kangalane ja VEB fondi 32. miljoni $ afääri üks võtmeisikuid. VEB fondi saladus selgub alles 70 aasta pärast, sest need dokumendid ettenägelikult salastati!

Video: Siim Kallas varjab ebaseaduslikku raha ja põgeneb!



Nüüd on Reformierakonnal asi läinud aga väga hulluks, sest Mart Helme on ütelnud, et uurimine käib 200 miljardi rahapesu osas, mis toimus Taani suurpanga Danske Eesti harus ja asjasse on juba ka sekkunud USA. Võib arvata, et sinna afääri on segatud ka kinnimakstud poliitikud, sest meie panganduse järelvalveorganid vaikisid ja need allusid otse poliitikutele, sellel ajal reformierakonnast.

Jaa, aga siia paturegistrisse tuleb veel liita võltsitud e-hääled ja palju muud, näiteks VEB fond ja Mart Helme on lubanud hoolimata salstatusest ka siin selgust tuua.

Read more...

Juri Toomepuu: Kaitseliidu uue ülema valik

Peavoolu meediale ilmselt ei meeldi, et omal ajal sõjaväeluure ja erioperatsioonide väejuhatuse ülesehitaja Riho Ühtegi võib saada Kaitseliidu ülemaks. Tänase Delfi artikli pealkirjaks on, et Ühtegi sai tuntuks kui ta teatas väljaandes Politico, et juhul kui Venemaa tungib Eesti piiridele sisse, siis võivad nad jõuda Tallinnasse kahe päevaga, aga Tallinnas nad ka surevad.

Hästi öeldud, kolonel Ühtegi!

Valmidus järeleandmatuks, kangelaslikuks võitluseks totaalkaitse raamis annab meile kõige parema võimaluse rünnaku vältimiseks. Kui Putin saab aru, et Eesti talle kerge saak ei ole saab ta ehk ka aru, et tal ei tasu teha samasugust viga nagu tegi Stalin rünnakuga Soomele. See tekitas Stalini röövlivägedele tohutu kahju -- üks ebameeldiv tagajärg soomlastele oli miljoni punaarmeelase laiba matmine.

Kaitseliit on kõige tõhusam osa totaalkaitsest. See koosneb meestest ja naistest kes on vabatahtlikult näidanud oma tahet Eesti eest relvaga võidelda – üks tubli vabatahtlik lahinguväljal on tõhusam kui kompanii vastumeelselt teenivaid. Kaitseliitlased tunnevad ka oma kodukanti, nad teavad kuidas seal saab vaenlane kõige paremini hävitada. Kaitseliit on võrreldes tegevväega ka ökonoomne.

Mäletan Rihot ajast kui taas organiseeritud Kaitseliitlased olid valmis laulva revolutsiooni päevil Tallinna poole liikuvate OMONi maradööridega lahingusse astuma. Tolleaegse eksiilvalitsuse sõjaministrina omistasin talle kapteni aukraadi, mille kahjuks Lennart Nikolajev tühistas, ettekäändel, et see polnud antud rahuaja reeglite alusel.

Kolonel Riho Ühtegi oleks suurepärane valik.

Allikas: Facebook

Read more...

Martin Helme võrdles kliimastreikijaid noorte kommunistidega: koolides meeleavaldustele õhutamine on sigadus!

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil pidid ministrid vastama ka kliimakriisi meeleavalduste kohta käivatele küsimustele. Tiit Tamme

 Kui peaminister Jüri Ratas kutsus eestlasi kliimakriisi lahendamisse andma oma panust, siis rahandusminister Martin Helme väitis, et inimtekkeline globaalne kuumenemine pole tõestust leidnud ning võrdles noorte aktivismi kommunismiaegse sunnitud patriotismiga.

 Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil osales üllatuskülaline – ühena viimasest ajakirjanikest sisenes Stenbocki māja pressiruumi kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand. Ruumisviibinute vahel toimus kiire lõõpimine: kas Erakondade rahastamise järelvalve komisjoni aseesimees täidab selle ameti rolli? „Kui tahate, siis võin erakondade rahastamise kohta midagi küsida küll,“ kõlas kultuurimehe lahke vastus.

 Kui mikrofon Tarandi kätte jõudis, selgus, et tema huviobjekt on sootuks rahvusvahelisem: „Küsimus on peaministrile. Homme toimub järjekordne koolinoorte kliimameeleavaldus ja sellest võtavad aina kasvaval määral osa ka Eesti koolinoored. Nad on teile, valitsusele, koalitsioonierakondade esimeestele saatnud rea pöördumisi. Kas te olete neile pöördumistele sisuliselt ja kirjalikult vastanud ning kui ei ole, siis kas kavatsete seda teha või ei kavatse?“

„Kindlasti mina vastan igale pöördumisele,“ kõlas Jüri Ratase lühike vastus.

„Ma tahaks lisada,“ palus seepeale sõna ka Martin Helme. „Minu üleskutse inimestel on alati teha vahet keskkonnakaitsel ja kliima teemadel. Need ei ole üks ja sama asi. Et me ei viska maha või uputa ookeani plastmassi, et meil on mulla erosioon või puhta vee vähenemine, see on seotud inimtegevustega ja inimeste poolt on seda olukorda võimalik ka parandada. Et meil käivad vaheldumisi jääajad ja soojemad ajad – inimtegevuse seotus sellega pole leidnud tõestust vaatamata suurtele pingutustele. Siin tuleb vahet teha.“

Helme sõnumi lõpp tuli loos tsiteerimiseks üle kuulata pressikonverentsi ametlikust salvestisest, sest siinkirjutaja diktofonis varjutas selle kõrvaltoolil istunud Tarandi sügav ohe.

Õhtulehe palvel täpsustas Helme pärast pressikonverentsi ametliku osa lõppu oma seisukohta kliimakriisi kohta. „See, et kliima muutub, peaks olema selge juba esimeses või teises klassis. Meil oli jääaeg ja alles pärast seda tekkis Eestisse asustus – tollal väga ei olnud plastmassi ja süsihappegaasi tootjaid, põlevkivi meil ei kaevandatud. Enne seda oli 70-90 miljonit aastat tagasi perioode, kui mõlemad poolused olid täiesti soojad – ka siis ei olnud inimkond veel ühtegi pahandust maakeral tekitanud. Et kliima muutub, on täiesti selge. Kas ta muutub päikese tõttu, maakoore sees toimuvate protsesside tõttu, mingite muude protsesside, vulkaanilise tegevuse mõjul – selle üle vaidlevad teadlased juba 100 aastat ja jäävad ilmselt edasi vaidlema.“

Et meil inimkonnana on globaalses kriisis mingi roll, Helme ei usu. „Inimtekkeline kliimamuutus ei ole leidnud tõestust ja selle jutu najal inimesi üles kutsuda, saata väikesi hung-wei-pinge (Hiina koolinoorte sõjalis-kommunistlik ühendus 1960ndate lõpus – V.V.) kuhugile demonstreerima on ausalt öeldes sigadus.“

Sellest viimasest lausest kinni haarates saab selgitada ka ministri seisukohta noorte meeleavalduste teemal. Helme ei eita, et kliimastreikidele tulevad kohale ka need kooliealised aktivistid, kes tõesti usuvad selle sõnumisse – nende osas tal kriitika puudub. Mehe hinnangul on aga paljud noored sellised, kellele tehakse koolis aktivistide poolt agitatsiooni. „Ma olen kohutavalt allergiline sellise koolidesse sisse murdva selgelt ideoloogilise kasvatustöö vastu,“ ütles Helme Õhtulehele. Pressikonverentsil tõmbas ta paralleeli kliimastreigi ja nõukogudeaegsete laste Maipüha paraadidele saatmise vahel.

Olgu siinkohal ära toodud ÜRO ametlik seisukoht: kasvuhoonegaasid ja rohealade häving mõjutab otseselt globaalset kuumenemist. Kaks kolmandikku kõigist kasvuhoonegaasidest moodustab süsihappegaas, millest omakorda suur osa tekib fossiilsete kütuste põletamisel.

Peaminister Ratas kasutas pärast valitsuskaaslase sõnavõttu võimalust siiski panna eestlaste hingele, et igaüks meist saab väikeste sammudega vähendada oma ökoloogilist jalajälge. „Kui võtta kasvõi üks numbriline näide, mis on seotud Eestis väga populaarseks saanud kohvi, tee või kakao ostmisega bensiinijaamadest, siis päevas, mulle on väidetud, tarbitakse ca 200 000 papptopsi. Ma kujutan ette, et see on tegelikult väga tõsine probleem – olgu ta siis lokaalne probleem. Ma usun, et mida rohkem me võtame korduvkasutatavaid topse kaasa minnes ostma jooki, mida me soovime, on mõistlik.“ Ühtlasi kiitis Ratas, et noored seisavad positiivsete muutuste poolt ja globaalse kuumenemise vastu. „Kliimamuutustega tuleb tegeleda,“ kinnitas peaminister.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et Isamaa seisukoht on selles küsimuses selge: Eesti loodus on meie rahvuslik aare. Lisaks nentis ta, et noorte soov hoida loodust Eestis ja ka globaalselt on väga tervitatav. „Siin ei ole vaja toriseda.

Mul on väga hea meel, et Sirp on uue külalisena valitsuse pressikonverentsi ruumis. See on dialoogi rikastav.“

Kuigi kolleegid ajakirjanikud pakkusid vaatamata tihedale üritusele lahkelt Kaarel Tarandile võimalust esitada täpsustav küsimus, otsustas too loobuda enda hinnangul tuuleveskitega võitlemisest. Küll aga kavatseb Sirbi peatoimetaja ka edaspidi – vajadusel igal nädalal – valitsuse pressikonverentse väisata ja ministritele kliimastreikide kohta küsimusi küsida.

 Kliimakriisile tähelepanu juhtivad meeleavaldused toimuvad regulaarselt nii Tallinnas kui ka Tartus. Aldo Luud

Allikas: https://www.ohtuleht.ee/964127/martin-helme-vordles-kliimastreikijaid-noorte-kommunistidega-koolides-meeleavaldustele-ohutamine-on-sigadus
_______________
Olen Martin Helmega nõus, inimtekkeline kliimasoojenemine on täielik jama.
M.I. 

Read more...

Kriis EKRE Tartu ringkonnas: senine juht Indrek Särg võeti maha

Eile saatis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme erakonnakaaslastele kirja, kus ta jagas viimasel juhatuse koosolekul toimunut. Kõige muu seas teatas Helme ka seda, et EKRE Tartu ringkonna juht Indrek Särg on erakonnast välja arvatud.

“Kahjuks olime sunnitud langetama ka kaks rasket, aga põhjalikult läbi kaalutud otsust, mille eesmärk on lõpetada pikaajaline juhtimiskriis Tartu ringkonnas. Erakonnast otsustati välja arvata senine Tartu ringkonna juht Indrek Särg ning samuti olime sunnitud õigustühiseks kuulutama Tartu ringkonna viimase üldkoosoleku,” seisab kirjas. Juhtkond heitis Särjele ette erakonna põhikirja korduvat ja jämedat rikkumist.
Särg ütles Delfile, et konkreetseid erakonnast väljaarvamise põhjuseid pole ei Mart ega Martin Helme talle selgitanud. “Väidetakse, et ma rikkusin põhikirja, aga pole öeldud, mis punkti ja kuidas,” tõi Särg välja. Tema hinnangul otsustasid Helmed ta välja visata, kuna Särg oli iseseisevalt mõtlev poliitik.

Tartus arvestatav toetus
“Helmed üritavad EKREs töötada autokraatluse põhimõtte järgi. Neil on hüsteeriline paranoia iseseisvate poliitikute suhtes, kes ka ise suudavad toetajaid koguda,” selgitas Särg. Tema olevat üks neist. “Kuna ma sain ka ise Tartus üsna palju toetajaid, hakkas pihta see jutt, et see näitab kuidagi umbusaldust Helmede suhtes,” lisas ta. Väidetavalt on üritatud Särge juba riigikogu valimistest saadik erakonnast välja puksida.

Indrek Särg sai riigikogu valimistel 2223 häält, kuid ei pääsenud selle saagiga siiski parlamenti. Küll aga sai riigikokku Tartu ringkonna liige Ruuben Kaalep 556 häälega, kuna oli seatud nimekirjas kõrgemale kohale. Kaalep väidab, et sinna ongi koer maetud.
"Kriis Tartu ringkonnas algas mullu septembris, kui ringkonna sisehääletus ei toetanud Särje kandidatuuri valimiste Tartu esinumbriks," sõnas riigikokku pääsenud Kaalep.

"Särg ei tunnistanud sisehääletuse tulemusi ja sattus seeläbi konflikti nii ringkonna sees kui erakonna juhatusega laiemalt. Valimiskampaania jooksul tegeles Särg korduvalt teiste EKRE kandidaatide avaliku ründamisega, mille eest teda erakonna juhtorganitelt ka korduvalt hoiatati," märkis ta. Tagatipuks olevat Särg blokeerinud Tartu ringkonna juhatuse töö, asudes seda ainuisikuliselt ja põhikirja rikkudes juhtima. "See oli ka tema väljaheitmise lõplikuks põhjuseks."
11. mail toimus aga Tartu ringkonna juhi valimine. Toetus anti ülekaalukalt Särjele. “Mart Helmel oli ka üks enda eelistatud kandidaat. Peale selle levitas Helme minust valesid, aga Tartu liikmed said aru, et need ei päde. Seetõttu inimesed hääletasidki minu poolt,” ütles Särg.

Delfi andmetel oli teine kandidaat Mareh Kalda, kes sai 15 häält, Särg aga 59. Kuna Särg aga valiti taas ringkonna juhiks, võetigi ta enda hinnangul maha. Mõned juhatuse liikmed olid siiski hääletusel ka Särge toetanud. Kalda ei soostunud ise juhtunut telefonitsi ega meilitsi kommenteerima, kuna ta lahkub täna välismaale. Üks EKRE Tartu ringkonna liige märkis, et Särge Tartus armastatakse. "Ta sai riigikogu valimistelgi nii palju hääli. Ringkonnas ka teda toetatakse," sõnas liige.
“EKREs on palju toredaid inimesi, aga kardan, et Helmede juhtimise all juhtub erakonnaga sama, mis juhtus Savisaare Keskerakonnaga,” lisas ta. Särg pole veel otsustanud, kas liitub mõne teise erakonnaga. “Tartus mul toetajaid on. Plaanin nendega lähiajal maha istuda ja arutada, mis oleks järgmine mõistlik samm,” ütles ta.

Liikmed jäävad esindamata
Helme saadetud kirjas on ka väide, et üldkoosoleku tulemuste tühistamise tõttu kannatavad erakonna Tartu ringkonna aktiivsed liikmed, kes jäävad erakonna juunis toimuval kongressil nüüd esindamata. Juhatuse hinnangul on aga toime pandud rikkumised sedavõrd tõsised, et erakond ei näinud võimalust teistsuguseks lahenduseks. Milles täpselt siiski Helme Särge süüdistab, pole selge.
Indrek Särg on Eesti merekooli Tartu filiaali juhataja. Ta lõpetas Tartu ülikooli eesti filoloogina ja Eesti merekooli siseveelaevajuhi erialal.

Allikas: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kriis-ekre-tartu-ringkonnas-senine-juht-indrek-sarg-voeti-maha?id=86359891
_______________
  Paar kommentaari Facebooki grupist EKRE Sõprade Klubi:

Monika Helme: Lapsesuu või mitte, aga nii see ka on. Lisaks sellele ei vasta Tartu ringkonna üldkoosoleku (mis on aasta tähtsündmus, kus valitakse ringkonna juhtkond ja kongressi delegaadid, kes omakorda valivad erakonna juhtorganid) protokoll tegelikkusele. See aga on asjaolu, mis muudab õigustühiseks kogu koosoleku. Ja mille tõttu ei saa terve ringkonna delegaadid kongressile. See on väga suur erakonna kahjustamine. Ja kui erakonna juhatus (kes peab teostama muuhulgas ka järelevalvet, et erakonna kõikide tasandite tegevus vastaks erakonna põhikirjale) laseks sellise asja läbi, siis seeläbi muutuks õigustühiseks ka kogu kongress ja seal otsustatu.
See ei ole lihtsalt midagi sellist, millele saaks vaadata läbi sõrmede või lihtsalt andestada. See on tõsine rikkumine ja ringkonna juht on toimunu eest otseselt vastutav.

Tiina Pärnpuu: Kongress ilma Tartu delegaatideta? St Eesti suuruselt teise linna, ülikoolilinna esinduseta? Mõelge asi veelkord läbi. Sel juhul puudub ka uuel valitud juhatusel ja juhtidel Tartu toetus.

Ega rahvale ilmselt rohkem infot ei jagatagi, sest "Uutes Udistes" ilmus lühike artikkel:
https://uueduudised.ee/varia/ekre-juhatus-arvas-erakonnast-valja-indrek-sarje/
Vaevalt, et Mart ja Martin Helme täiendavaid kommentaare tõttavad jagama, ning seepärast tuleb meil leppida Monika Helme kommentaaridega, ikkagi üks perekond.
Ühtlasi karistati ka tervet Tartu esindust, sest nad toetasid liiga üksmeelselt Indrek Särge. Arvata võib, et Tartu ringkond on nüüd pikas ajaks vaikima sunnitud.
Usaldan siiski Indrek Särge, keda isiklikult ka tunnen: “Helmed üritavad EKREs töötada autokraatluse põhimõtte järgi. Neil on hüsteeriline paranoia iseseisvate poliitikute suhtes, kes ka ise suudavad toetajaid koguda.”

Lisan veel "Tartu Postimehe" artikli:
https://tartu.postimees.ee/6694542/tuli-ekres-tartu-piirkonnajuht-visati-tagaselja-erakonnast-valja

Veel Indrek Särje  kommentaar Facebookist: 

Tere, kuna keskjuhatus ise on selle asja avalikkuse ette toonud, siis tuleb sellest nüüd avalikult rääkida. Ruuben Kaalep ja Martin Helme üritasid Tartus võimu pöörata, aga rahvas hakkas vastu. Martin Helme nähtavasti vihastas sellest ja nüüd makstakse tartlastele kätte ega lasta neid kongressile. 

Mina küll ei näe, et keskjuhatus, mis on tööorgan, saaks tühistada ringkonna üldkoosoleku otsust. Üldkoosolek peaks olema kõige tähtsam otsustaja üldse, tõeline rahva tahe. Nii et keskjuhatus saab üldkoosoleku otsuse ainult teadmiseks ja täitmiseks võtta, meeldigu see või mitte. Seega keskjuhatuse otsus peaks olema täiesti õigustühine ja me vaidlustame selle, vajadusel kohtus. Täpsustuseks - Tartus on ringkond, osakond on tavaliselt vallal.

"Vikeraadioas" teatas hiljuti EKRE suur lemmik Jaak Madison, et tema ei olnud nõus Indrek Särje vallandamisega erakonnast. Seega ei olnud partei juhatuse otsus sugugi üksmeelne!
https://www.err.ee/947094/madison-tubli-haaltesaagi-saanud-sarge-poleks-pidanud-valja-viskama

M.I.

Read more...

Fookuses: analüüsime Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi Eestis ja Euroopas

Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Anomaalia e-valimiste puhul taaskord selgelt näha!

Vahe vaid selles, et võrreldes RK valimistega kruviti süvariigi mutrikesele Marina Rajevskajale samuti e-hääli juurde. Siit ka põhjus miks rünnatakse järjepidevalt EKRE Ettevõtlus ja infotehnoloogia ministri positsiooni Kert Kingo ja Marti Kuusiku näol. Muide Marti Kuusikule ei ole tänaseni kahtlustust esitatud!

Allikas: Edmond Penu, Facebook
*roheline värv - e-hääled

Read more...

Kenno Põltsam: Kaljurand ja Mikser ratsutamas loojangu poole

Kenno Põltsam

EKRE liige Kenno Põltsam vaeb poliitilist olukorda pärast Euroopa Parlamendi valimisi.

“27. mai esimesel tunnil selgunud Euroopa Parlamendi tulemused panid mind hämmastuma, kui nägin kahte saavutatud mandaati nii Reformierakonnal kui ka Sotsiaaldemokraatidel. Eriti märkimisväärne on fakt, et Marina Kaljurand kogus ligi 85% kogu sotside häältest. Reformierakonna puhul pani mind aga taaskord küsima, et kes on need valijad, kes andsid A. Ansipile 41 016 ja U. Paedale 30 014 häält.

Eriti markantne on asjaolu, et mandaadi europarlamenti sai ka sotside endine esimees Sven Mikser kes kogus kõigest 2886 häält. SAPTK juhatuse esimehe sõnul on aga selline olukord, kus Mikser edastab oma nõrga tulemusega ligi 7,5 korda rohkem hääli korjanud Riho Terrase, „lihtne näide partokraatliku süsteemi produtseerivast ebaõiglusest“, edastab portaal Objektiiv oma veebilehel 27.05.2019 valimistulemusi lahkavas loos.

Pole saladus, et Reformierakond on alates e-valimiste seadustamisest 2005. aasta KOV-valimiste eel saanud enda arvele kanda suure valijate toetuse. Samas, kui nüüd juba eelmine väliskaubanduse ja IT-minister lubas et E-valimised tuleb pulkadeks lahti võtta, hakkas pihta meediamöll mis on üle kandunud nüüd juba uuele ministrile, kelleks on Kert Kingo. Ja nagu ikka, peavoolumeedia ei küsinud kriitilist küsimust peale RK-valimisi ega küsi ka nüüd, kuigi üha enam rohkem rahvast näeb, et Reformierakonnale antud E-häältes on anomaalia.
On selge et murenev liberaaldemokraatlik eliit elab omas mullis, eksisteerides veel inertsist ja eestlaslikust kangekaelsusest. Vaadakem kuidas rahvale etendati europarlamendi valimisi kui ühe isiku valimisi – kõige populaarsem kandidaat M. Kaljurand.

Tean oma tuttavate hulgast inimesi, kes muidu sotse kunagi ei valiks, aga Kaljurannale enda hääle andsid. Aga hoolimata sellest et juba teist korda mindi europarlamendi valimistele avatud nimekirjadega, oli tegu parteide nimekirjadega ja hääl läks parteile. Ja ei ühtegi kriitilist nooti selle kohta, et Sven Mikser sai kõigest 2886 häälega omale mandaadi – valimissüsteem on laitmatu, kui valituks osutus õige inimene.
Ehk võtab Eesti liberaalide nn. edu nendel valimistel kokku TV3 uudistes kõlanud M. Kaljuranna ütlus: „Kui see oleks Hollywoodi film, siis me Sven Mikseriga, sinimustvalged lipud käed, ratsutaksime loojangu poole.“ Jah, Marina, jah terve progressiivne Euroopa – te lähete tõesti loojangu poole.

Hoolimata sellest et Eestis triumfeerisid liberaalid, oli olukord mujal Euroopas teistsugune: Itaalias võidutses Põhjaliiga, Prantsusmaal Rahvusrinne, Suurbritannias Brexiti partei, Ungaris ja Poolas samuti rahvuskonservatiivid ning Rootsis tegid rahvuslased hea tulemuse – globalistidele kes võtavad Euroopat kui ühte riiki, on see löök. Ja rahvuskonservatiividel tuleb valmis olla, sest praegune EL võib sama kiirelt laguneda nagu NL – ja siis tuleb kiirelt tegutseda, et uued nn. Kallased võimu juurde ei pääseks.

 (Pilt näitab euroskeptiliste jõudude populaarsusprotsenti EP valimistel).

Ma võrdleksin liberaalset EL uppuva Titanicuga: konservatiivide valijad kellest paljud vinguvad alla ootuste jäänud valimistulemuse üle, on nagu viiuliorkester kes pühendunult muusikat uppunutele mängib ning pahemliberaalide valijad kelle seas on saamamehi ja lurjuseid, üritavad iga hinna eest oma nahka päästa – need kes iga hinna eest üle laipade lähevad, peavad musitseerivat orkestrit napakaks, nad on lihtsakoelised.

Rahvuskonservatiivide liikmed ega ka mitte valijad ei tohiks unustada, et neil on 19 saadikut Riigikogus ning 5 ministrit valitsuses, ning nüüd üks eurosaadik Euroopas. Minu arvates on see alles millegi pöördelise algus, sest tõeline töö igas elu valdkonnas, tõelised muutused on alles ees.”

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/kenno-poltsam-kaljurand-ja-mikser-ratsutamas-loojangu-poole/

Read more...

Provokaator Tarand ei võta raha Objektiivilt vastu, nõuab ülekandeid Meelis Osalt ja Mart Riebergilt

Indrek Tarandi Harju maakohtus nõudmas 26. novembril 2018 ÜRO rändeleppe vastasel meeleavaldusel tema provokatsiooni ohvriks langenud meestelt avalikku vabandust ja kaht tuhandet eurot. Foto: Scanpix

Eile teatas Indrek Tarandit esindav advokaat, et äsja lõppenud valimistel väga tagasihoidliku tulemuse saavutanud ning seetõttu oma eurosaadiku koha minetanud poliitik ei aktsepteeri Objektiivi poolt Mart Riebergi ja Meelis Osa nimel tehtud ülekannet summas 2000 eurot, vaid nõuab, et ülekande summas 1000 eurot teeks nii Rieberg kui ka Osa isiklikult.

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul on Tarandi käitumine harjumuspäraselt lapsik, ent samas ei tekita see suuremaid probleeme.
“Mis seal ikka, eks me kanna siis sellest inimeste poolt annetatud rahast tuhat eurot Riebergile ja tuhat eurot Osale, et nemad omakorda saaks selle raha Tarandile edasi kanda,” selgitas ta ja lisas, et loomulikult peab Tarand SAPTKlt talle laekunud summa esmalt tagasi kandma.
Nädala aja eest tegid paljud Objektiivi lugejad annetuse, et anda oma panus Riebergi ja Osa nimel Tarandi poolt nõutud 2000 euro kokku saamiseks ja ära maksmiseks.

Tarand nõudis õiguskaitseorganite abil seda summat meestelt, kes langesid mullu 26. novembril ÜRO rändeleppe vastasel meeleavaldusel tema provokatsiooni ohvriks. Meeleavaldusel intsidendi provotseerinud Tarand ise endal vähimatki süüd ei näe.

Allikas: https://objektiiv.ee/provokaator-tarand-ei-vota-raha-objektiivilt-vastu-nouab-ulekandeid-meelis-osalt-ja-mart-riebergilt/

Read more...

Kas Ilves, Tsahkna ja Taro on valmis Eesti hävitama, kui neile miski ei meeldi?

Eesti esimest presidenti Konstantsin Pätsi ühelt poolt austatakse, et ta oli Eesti riigi looja, teiselt poolt aga kirutakse, kuna ta selle riigi ka hävitas.

Pätsiga seoses levib lausa legend, et ta olevat võimust ilmajäämise hirmus öelnud, et ta on valmis võimu nimel Eesti riigi hävitama, kui vaja. Et see on tema riik: tema selle lõi ja tema selle vajadusel hävitab, või midagi seesugust. Pisike riik, võimas mees, kõik on võimalik.

Seda ei tea, kas Pätsiga seotud legend tõele vastab, aga kui vaadata, mismoodi praegu ekspresident Toomas Hendrik Ilves, endine minister ja erakonna esimees Margus Tsahkna ning endine maavanem ja Põlva vallavolikogu esimees Igor Taro praegu Eestit materdavad, siis tuleb küll hirm peale. Kas nad tahavad tõesti Eesti hävitada?

Toomas Hendrik Ilves on ise öelnud, varem, presidendina, et iseseisvus on habras ning seda tuleb kaitsta ja hoida, iga päev. Ilmselt mõtles ta sellega, et väikse Eesti kohta ei tohiks päris kõike öelda, mida sülg suhu toob. Eriti veel siis, kui oled tähtsal positsioonil ja sinu sõnadest oleneb väga palju. Aga see viha ja raev, millega Ilves viimastel nädalatel on Eestit materdanud, läheb vastuollu kõigega, mida ta on varem öelnud. Kas ta ei mõelnud siis seda tõsiselt? Või on inimene aru kaotanud? Eesti riik, kõik need valijad, keda ta „ahvlaks” nimetab, maksavad talle veel hüvitisi ja pensioni. Peavad üleval tema abikaasat, kes kandideerib praegu Lätis Europarlamenti. Eesti maksumaksja raha eest makstakse kinni Läti kampaaniaid. Tõsi, selles pole midagi uut.
Olgu, Ilves Ilveseks, ta on olnud kogu aeg Eesti suhtes üleolev ja temast tehti president põhjusel, et mitte anda Arnold Rüütlile võimalust teiseks ametiajaks ametisse jääda. Toodi kena kikilipsuga välismaa mees, Ivo Linna laulis Estonia teatrimaja ees isamaalisi laule ja valijameestel läks süda härdaks.

Nüüd on ajad muutunud. Ivo Linna enam isamaalisi laule ei laula, Arnold Rüütel on isamaalise EKRE auesimees ja Toomas Hendrik Ilves sõimab eestlasi natsistideks ja fašistideks. Uskumatu, eksole. Kuhu me oleme jõudnud. Veel kümmekond aastat tagasi, kui „Kõigi Eestit” karjunud ning eestlasi natsistideks ja fašistideks sõimanud noored Tallinna kesklinna puruks peksid, poleks seda keegi uskunud. Seesama president, kes toona kutsus välismaad Eestile appi, õhutab nüüd ise internetiavarustes Eesti vastu mässama.

Sama lugu on Margus Tsahkna ja Igor Taroga. Mõlemad olid veel mõned aastad tagasi isamaalised, Eesti mehed, aga nüüd on asunud väikest Eestikest igast asendist materdama ja maha tegema. Ausalt, isegi Yana Toom kahvatub nende meeste kõrval. Ja mis on selle materdamise põhjus? See, et igati demokraatlikult valitud riigikogu seaduslikult valitud esindajad otsustasid moodustada valitsuse, mis on samuti igapidi seaduslik. Pealegi veel eestimeelne, mis tahab keskenduda peredele, maaelule ja riigikaitsele ning kaitsta väikest ja habrast Eestit massilise migratsiooni eest. Kõige selle nimel ju Eesti end kunagi vabaks laulis, või kuidas?!

 Nüüd on küsimus, kas Ilvesel, Tsahknal ja Tarol on tõesti plaanis see Eesti hävitada?

Allikas: https://lounaeestlane.ee/kas-ilves-tsahkna-ja-taro-on-valmis-eesti-havitama-kui-neile-miski-ei-meeldi/

Read more...

MATTI ILVES: UUS UKRAINA PRESIDENT

Uueks Ukraina pesidendiks valiti siis 2. voorus päris suure ülekaaluga näitleja ja produtsent Volodimir Zelenski, kes on andnud ka juba ametinande, pildil, ning saatnud laiali parlamendi, kuigi see otsus on vaidlustatud.
Rahvuselt on Zelenski juut, kes räägib perekonnas vene keelt. Üldse on Ukraina poliitikas valitsevatel kohtadel üllatavalt palju juute ja jääb tõesti selline mulje, et ukrainlased ei oska lihtsalt end valitseda.

Eriti naljakas on see, et Zelenski on võtnud majandusnõunikuks ühe teadlase, kes soovitab talle üle minna libertarianismile, kuna see süsteem toetab kõige tugevamalt vabadust.

Libertarianism (ladina k. : libertas, mis tähendab "vabadus") see on kogum poliitilisest filosoofiast ja liikumistest, et toetada vabaduse aluspõhimõtteid. Libertarianism püüab maksimeerida poliitilist vabadust ja sõltumatust, rõhutades valikuvabadust ja isiklikku arvamust.

Libertarianistid ei ole üheski riigis tulnud võimule ja kentsakas on, et sellist poliitilist süsteemi, minu arust utoopiat, talle soovitati rakendada. Üldiselt arvan, et libertarianism sarnaneb veidi anarhismiga.

Read more...

Jüri Toomepuu · Lootusetu loidus eurovalimistel

Lootusetu loidus eurovalimistel
Loiduse põhjused.
Inimesed ei osale valimistel peamiselt seetõttu, sest nad arvavad, et nende hääl niikuinii midagi ei muuda millest nad hoolivad. Riigikogu ja kohalikel valimistel on erinevate parteide ja kandidaatide pooldajaid, aga ka siis hääletavad paljud partei või kandidaadi poolt keda and peavad kõige vähem halvaks paljudest halbadest.
Eurovalimistel osalemise eriline loidus tuleneb sellest, et rahvas ei saa eriti aru mis toimub Euroopa Liidus ega Euroopa Liidu parlamendis, ega sellest kuidas see nende elu mõjutab – kui mõjutab.

Eesti valijate rõhuval enamusel polnud unist aimu, kes oli või mida tegi euroametnik Kersti Kaljulaid Maksimovskaja Brüsselis. Nad teavad, kes on Lihula lihunikuna tuntud Juhan Parts, aga nad pole midagi kuulnud sellest mida ta on teinud pärast seda, kui ta läks Kaljulaidi asemel Brüsselisse.
Eesti esindajatest Euroopa Liidu parlamendis ja uutest kandidaatidest on kuulda peamiselt ainult enne valimisi, kui nad hakkavad enda tagasivalimiseks või valimiseks reklaami tegema ja kui meedia alustab ühe või teise promomist. Üks, kellest Eestis kuulsime, oli Yana Toom Tšernogorova, sest ta esindas Brüsselis pigem Putini kui Eesti huve. Venelased, kes üdiselt Euroopa Liidust ei hooli kuid toetavad Putinit, olid seetõttu nõus vähemalt temale hääle andma.
Need kes vaevuvad valimistel osalema annavad oma hääle tihti kandidaadile, kelle nimi on neile tuttav – sestap suured ja kallid reklaamiplakatid. Marina Rajevskaja Kaljurandist ja Andres Ansipist on ilmselt rahva enamus kuulnud – Kaljurand sai 7,4 protsenti hääleõiguslike häältest ja 19,7 protsenti nende 37,6 protsendi häältest kes vaevusid hääletama. Valimistulemused päris kindlasti ei tõesta, et ta on rahva poolt armastatud populaarne poliitik, nagu võis järelda Eesti peavoolumeedias avaldatud artiklitest.

Teaduslikud uurimised.
Paljud teaduslikud uurimised USAs, Inglismaal ja teistes riikides on tuvastanud põhjuseid miks paljud nendes riikides ei vaevu hääletama. Osa nendest kattuvad põhjustega Eestis.
Üks põhjus, mis on tähtis Ameerikas aga vähem tähtis Eestis, on vajadus valimisteks registreerida. Pew Research Center uuring leidis, et aastal 2012 polnud veerand USA kodanikest ennast valimisteks registreerinud.
American Journal of Political Science uuring, avaldatud aastal 2013, leidis, et eelvalimised, mis on paljudes riikides kehtestatud selleks, et tõsta valimiste osalejate protsenti, hoopis vähendavad osalemist.
Wisconsini Ülikooli poliitiliste teaduste professor Barry C. Burden oma aastal 2007 avaldatud raamatus Personal Roots of Representation (Esindatuse isiklikud juured) leidis, et haridustase on hea ennustaja valimistes osalemisest. Ta leidis, et kõige parem on ülikooli diplom.
Kõrgharidusega inimesed on tavaliselt jõukamad ja paremini informeeritud poliitikast, kandidaatidest ja parteide seisukohtadest. Üldiselt madal haridustase on tõenäoliselt põhjus miks osalemine Ida-Virumaal oli eriti loid.

Järeldused Eestile ja eestlastele.
Viimastest riigikogu valimistest võib ka järeldada, et Eesti hääleõiguslike hulgas on levimas euroskeptikute osakaal. Need, kes arvavad, et Euroopa Liit pärsib Eesti iseseisvust ilmselt ei pea vajalikuks Euroopa parlamendi valimistel osaleda.
Vähesevõitu huvi tõttu Euroopa Liidu parlamendi valimiste vastu Eesti valimisõiguslike seas oleme jõudnud olukorda, kus Eestit esindab Euroopa Parlamendis üks Putini toetaja, kaks sotsialisti, kaks Euroopa Liidu toetajat ja üks euroskeptik.
Sellest, et kandidaatide avaldatud põhjused Brüsselisse naasmiseks on olnud udusevõitu, võib järeldada, et kõige tähtsam põhjus kandideerimiseks on endiselt nende isiklik majanduslik kasu ja heaolu. Brüsselis aja viitmine on stressivaba võrreldes Eesti poliitika olelusvõitlusele.
Euroametniku või europarlamendi liikme koht on tuntud poliitikute seas kui kullaauk, mis tagab nende heaolu ja jõukuse.

Allikas: https://www.eesti.ca/juri-toomepuu-lootusetu-loidus-eurovalimistel/article53730

Read more...

Varro Vooglaid: Mõista-mõista, kes ei kuulu hulka.

Lihtne näide partokraatliku süsteemi produtseeritavast ebaõiglusest. Riho Terras jääb 21 747 häälega tahapoole kui 2886 häält kogunud Sven Mikser.

Allikas: Facebook

Read more...

“Räägime asjast” 26.05.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-26052019/

 

Read more...

Ajaleht "Võitleja": Kuus müüti mis varjutavad eestlaste ajalugu

Viies müüt klassivõitlusest ja Mahtra sõjast:

1966, USA
M.I.

Read more...

Ootamatu avastus: kõige õnnelikumad on usklikud naised

Kuigi viimased aastakümned on viljeldud liberaalseid poliitikaid ja väidetud, et see teeb inimesed õnnelikumaks, siis selgub USA-s ja veel 11 arenenud riigis läbi viidud uuringust, et kõige õnnelikumad on usklikud naised.

Põhjus on väga lihtne: usklikes perekondades pühendab mees oma aega perele kõige rohkem: koos käiakse kirikus ja loetakse õhtupalvust. Lisaks sellele eelistab 2/3 lastega naistest olla kodune, kirjutavad USA ühiskonnateadlased väljaandes New York Times.

Õnnelikud on ka teine äärmus: padufeministid. Ka nende puhul on määravaks asjaolu, et mehed on palju kodus ja aitavad tegeleda lastega.

Selgub, et nii konservatiivne usk kui progressiivne feminism (mis on samuti usk) seavad kõrgemad ootused abikaasadele ja isadele, seda erinevatel põhjustel, aga tulemuseks on naiste suurem rahulolu ja kvaliteetsem abielu.

Samas need, kes on nö keskmikud, ehk mõõdukalt usklikud või mõõdukalt feministid, ei oma sellist rahulolu abieluga. USA-s on aga kõige õnnelikumad konservatiivsed usklikud naised.

 Keskmine aeg, mida mehed pühendavad lastele on tõusnud 2,5 tunnilt nädalas 1965. aastal kuni 8 tunnini nädalas 2016. aastal.

Allikas: https://eestinen.fi/2019/05/ootamatu-avastus-koige-onnelikumad-on-usklikud-naised/ 

Read more...

Huvitavat pühapäevaks: ORELIPOISS - Armastus

Read more...

Juncker valimiste eel: oma maad armastavad natsionalistid on lollid

Ametist lahkuva Euroopa Komisjoni presidendi arvates on oma maadesse armunud "natsionalistid" lihtsalt "lollid". Foto: Scanpix

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tümitas CNNile antud intervjuus “lolle natsionaliste, kes on armunud oma maadesse”. 

Peagi ametist lahkuv Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tunnistas CNNile antud intervjuus, et ta on teadlik, millist ohtu kujutavad “natsionalistlikud poliitikud” Euroopa solidaarsusele, mida Juncker nimetas ELi peamiseks eesmärgiks.
“Nendele ei meeldi need, kes kaugelt tulevad. Minule meeldivad need, kes kaugelt tulevad… me peame käituma solidaarselt nendega, kes viibivad meist halvemas olukorras,” tunnistas Juncker Euroopa Liidu immigratsioonipoliitikale viidates.

“Need populistid, natsionalistid, need lollid natsionalistid, nad on armunud oma maadesse,” kurtis lahkuv Euroopa Komisjoni esimees CNNile oma Brüsseli büroost.
Viimaste küsitluste tulemused näitavad, et rahvuslikku suveräänsust taotlevad patriootlikud jõud võivad peale valimisi tõusta Euroopa Parlamendi kõige arvukamaks fraktsiooniks.
Avaliku arvamuse uurimisinstituudi Ixe uurimuse kohaselt võidab Itaalia sise- ja asepeaminister 

Matteo Salvini poolt juhitud Põhjaliiga (Lega Nord – toim) Itaalia eurovalimised. Hiljuti ületas Põhjaliiga toetus kodumaal 30 protsendi künnise ning seega võib Põhjaliigast saada Euroopa Parlamendi suurim erakond.

Ka Ühendkuningriikide arvamusküsitlused tõotavad valimisvõitu Nigel Farage’i Brexiti parteile, mis mõnede küsitluste andmeil võib pälvida suisa 37 protsendi valijate toetuse.

Toimetas Markus Järvi

Allikas: https://objektiiv.ee/juncker-valimiste-eel-oma-maad-armastavad-natsionalistid-on-lollid/

Read more...

Varro Vooglaid: Sekkumine parteipoliitikasse ja konspiratsioon valitsuse vastu

Kui president Kaljulaid kuulutab, et praegune valitsus on ohuks Eesti välispoliitikale ja liitlassuhetele (ehk julgeolekule), ja mõned päevad hiljem tabatakse ta eraviisiliselt kusagil kohvikunurgas tasahilju kohtumas suurima opositsioonipartei liidritega, siis tekitab see loomulikult tõsiseid kahtlusi, mh seonduvalt sellega, kas siin pole mitte tegu sekkumisega parteipoliitikasse ja konspiratsiooniga valitsuse vastu.
Millegi pärast ei kujuta keegi ette presidenti näiteks Mart ja Martin Helmega samal moel eraviisiliselt kohvitamas ja juttu puhumas...

Allikas: Facebook

Read more...

Laupäevased pildid

Read more...

Nädalakommentaar: Kersti Kaljulaid – kriisipresident ja presidendi kriis

Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

Ajaleht "Võitleja": Kuus müüti mis varjutavad eestlaste ajalugu

Teine müüt 700-aastasest orjapõlvest

1966, USA
M.I.

Read more...

MATTI ILVES: Veerg Janice Atkinson - kõige olulisemad valimised alates 1951. aastast

Selle nädala ELi valimised on kõige olulisemad alates Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisest 1951. aastal. Nüüd on teie enda otsustada, kas hääletate suurema integratsiooni, oma rahvusriikide kaotuse, oma suveräänsuse kaotamise ja hääletate selle eest, et saada mõttetuks olluseks Euroopa Komisjoni valimatute, vastutustundetute ja ebademokraatlike jõudude all.

Kui te arvate, et miljonid Lähis-Ida, India mandriosa või Aafrika sisserändajad on meie kristlikus kultuuris tervitatav muutus ja et naiste suguelundite moonutamine, burkad, šariaadiseadus ja keskaegsed viisid on kultuuriliselt rikastavad, siis sa saad anda oma hääle föderalistide poolt.

Kuid on veel üks Euroopa!
Kui ma moodustasin 2015. aastal Rahvusriikide ja vabaduse Euroopa rühma, teadsin, et olime selle tee alguses, mis näeks meie liikmeid valitsuses või vähemalt opositsioonis. See ongi juhtunud. Järgmine etapp on tagasi võtta kontrolli meie kontinendi üle, vabaneda imperialismist, mis on nakatanud Brüsselit, kus valitsevad egod, suured palgad, võimul on globalitid ja keda toetavad globalistlikud lobistid.

Hiljuti, pidades silmas ELi valimisi, on Itaalia Matteo Salvini ehitanud liitriikide vahelist koostööd, mis hindavad oma suveräänsust, identiteeti, õigusriigi põhimõtteid ja tugevaid piire.
Meiega on liitund Ungari, Kreeka, Soome, Taani, Eesti, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia, Saksamaa, Bulgaariaga - seega on kokku viisteist riiki (kaasa arvatud praegused ENF-riigid).

Kui soovite oma kontinendi kontrolli tagasi võtta ja muuta Euroopa taas suureks, hääletage Salviniga liitunud riikide poolt.
Muidu peate meenutama, kuhu viis 1939. aasta.

Janice Atkinson, Euroopa Parlamendi liige

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/

Read more...

Anti Poolamets - EKRE kandidaat Europarlamenti

 NR 147

Läheb lahti mastaapne võitlus AFROFOOBIA vastu! Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni 2018/ 2799 RSP Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta Euroopas. Kui Sa ei taha, et Euroopa põlisrahvaid FOOBIDEKS tembeldatakse, siis vali EKRE! Kui Euroopa rahvad, kes ütlevad, et tahavad elada migrandimassideta ning sa ei taha selle pärast karistada saada, siis VALI RAHVUSLANE EUROOPAT KAITSMA!

Ülevaade resolutsioonist, mis on väga nõudlik, aga liikmesriikidele soovitusliku iseloomuga:
Afroeurooplaste vastaseks rassismi erivormiks nimetatakse Afrofoobia ja afrifoobia.
Väljavõtted resolutsioonist:
- edendama ja toetama Aafrika päritolu inimeste mõjuvõimu suurendamise algatusi,
- tagama Aafrika päritolu inimestele korralikud eluasemed,
- tuleks tagada turvalised võimalused Aafriklastele EL-i sisenemiseks
- Eesti peaks heaks kiitma heaks tööjõu mitmekesisuse ja kaasamise strateegia,
- peaks ergutama Aafrika päritolu inimeste osalemist poliitikas,
- kriminaalõiguses tuleks Aafrika päritolu inimeste vastu suunatud kuriteod muuta raskendavaks asjaoluks,

- soovitakse hakata tähistama Aafrika orjanduse mälestuspäeva,
- sisse seada musta ajaloo kuu (Black History Month)
- tuleks hakata ametlikult tähistama Aafrika päritolu rahvaste aastakümmet ja viima ellu selle tegevuskava,
- heastama minevikus Aafrika inimestele tehtud ülekohut, sh. avalikult vabandama tehtud ülekohtu eest,
- välja töötada riiklik rassismivastane strateegia, et lahendada Aafrika päritolu inimeste eriolukord,
- tuleb julgustada Aafrika päritolu inimeste osalemist telesaadetes,
- ametiasutused peavad hakkama korraldama rassismi ja kallutatuse vastaseid koolitusi ,
- Eesti peaks hakkama jälgima rassilist kallutatust eelkõige seoses mustanahaliste inimestega,
- õppekavadesse tuleks lisada materjale Aafrika ajaloost, õpetajad tuleb piisavalt ette valmistada Aafrika orjuse küsimustes. Õpetajad peavad olema võimelised klassiruumis käsitlema mitmekesisuse teemasid,
- arvestades, et terminid „afrofoobia“, „afrifoobia“ ja „mustanahaliste vastu suunatud rassism“ viitavad rassismi erivormile, sealhulgas vägivallale ja diskrimineerimisele, mida toetavad ajalooline kuritarvitamine ja negatiivsed stereotüübid ning mis põhjustab Aafrika päritolu inimeste tõrjumist ja ebainimlikustamist; arvestades, et see on seotud kolonialismi ja Atlandi ülese orjakaubanduse ajalooliste represseerivate struktuuridega, nagu on tunnistanud ka Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik;

Resolutsioonis kasutatavaid mõisteid:
1. Aafrika päritolu inimene,
2. Afroeurooplane (Afro European),
3. Aafrika-eurooplane, (African European),
4. Mustanahaline eurooplane,
5. Afrokariibi inimene (Afro Caribbean),
6. Mustanahaline Kariibi inimene, (Black Caribbean)

Väljavõtteid resolutsioonist:

Euroopa Parlament ergutab ELi institutsioone ja liikmesriike ametlikult tunnustama Aafrika päritolu inimesi Euroopas ja nende ajalugu, sealhulgas nii ajaloolist kui ka kaasaegset ebaõiglust ja inimsusvastaseid kuritegusid, nagu orjus ja Atlandi-ülene orjakaubandus ning Euroopa kolonialismi kuriteod, ning ühtlasi tunnustama Aafrika päritolu inimeste suuri saavutusi ja positiivset panust, tähistades nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil orjanduse ja Atlandi-ülese orjakaubanduse ohvrite rahvusvahelist mälestuspäeva ja seades sisse nn musta ajaloo kuu (Black History Month) korraldamise tava;
- EP kutsub liikmesriike ja Euroopa institutsioone üles ametlikult tähistama ÜRO Aafrika päritolu rahvaste aastakümmet ning võtma tulemuslikke meetmeid selle kümnendi tegevuskava elluviimiseks tunnustamise, õigluse ja arengu vaimus;

Väljavõtteid resolutsioonist:
- Euroopa Parlament palub liikmesriikidel välja töötada riiklikud rassismivastased strateegiad, et lahendada Aafrika päritolu inimeste eriolukord sellistes valdkondades nagu haridus, eluase, tervishoid, tööhõive, politseitöö, sotsiaalteenused ja kohtusüsteem, poliitiline osalemine ja esindatus, ning julgustada Aafrika päritolu inimesi osalema telesaadetes ja muus meedias, et suurendada nende avalikku esindatust ja pakkuda Aafrika päritolu lastele head eeskuju;
- Euroopa Parlament nõuab, et liikmesriigid rakendaksid ja jõustaksid nõuetekohaselt nõukogu raamotsuse rassismi ja ksenofoobia teatud vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, eelkõige lugedes rassi, rahvusliku või etnilise päritoluga seotud ajendit kuritegu raskendavaks asjaoluks, tagamaks, et Aafrika päritolu inimeste vastu suunatud vihakuriteod registreeritakse ja neid uuritakse ning kurjategijad võetakse vastutusele ja neid karistatakse;
- Euroopa Parlament palub liikmesriikidel lõpetada rassiline ja etniline profileerimine kõigis kriminaalõiguse rakendamise vormides, terrorismivastastes meetmetes ja sisserändekontrollis, ametlikult tunnistada ebaseaduslikku diskrimineerimist ja vägivalda ning võidelda selle vastu, korraldades ametiasutustes rassismi ja kallutatuse vastaseid koolitusi;
- kutsub liikmesriike üles jälgima rassilist kallutatust kriminaalõigus- ja haridussüsteemis ning sotsiaalteenuste pakkumisel ja võtma ennetavaid meetmeid, et tagada võrdne kohtumõistmine, võrdne haridus ja võrdsed sotsiaalteenused ning parandada õiguskaitse- ja haridusasutuste ning sotsiaalteenuste osutajate suhteid vähemuskogukondade, eelkõige mustanahaliste kogukonna ja Aafrika päritolu inimestega;
Väljavõte resolutsioonist: -
- EP kutsub Euroopa erakondi ja poliitilisi sihtasutusi ning kõigi tasandite parlamente ELis üles toetama ja tegema algatusi, mis ergutavad Aafrika päritolu inimeste osalemist poliitikas
- kutsub Euroopa institutsioone üles tugevdama praeguseid jõupingutusi ja kiitma heaks tööjõu mitmekesisuse ja kaasamise strateegia, millega luuakse strateegiline kava etniliste ja rassiliste vähemuste osalemiseks tööturul;

Allikas: Facebook

Read more...

Feminist: kapitalismi lammutamiseks tuleb kaotada perekond

Feministlik kirjanik Sophie Lewis leiab, et kapitalismi lammutamiseks tuleb kaotada perekond ning ema ja lapse vaheline side tuleb muuta ebaloomulikuks, et last saaks kasvatada kommuun. Foto: kuvatõmmis väljaandest The Nation.

Feministlik teoreetik Sophie Lewis kirjutab oma uues raamatus “Täielik surrogaatlus: feminism perekonna vastu”, et kapitalismi lammutamiseks tuleb esmalt kaotada perekond, kuna “seal kasvatatakse meid töölisteks ning sooliselt binaarse ja rassiliselt kihistunud süsteemi heteroseksuaalseteks liikmeteks”. Samuti tuleks tema arvates muuta ema ja lapse vaheline side “ebaloomulikuks”, kuna lapsed peaksid kuuluma vaid iseendale ning neid peaks kasvatama kommuun.

Lewis rääkis oma tänavu ilmunud raamatust ja selles lahti kirjutatud feministlikust teooriast väljaandele The Nation. Teda intervjueerinud vabakutseline kirjanik Rosemarie Ho juhatas oma artikli sisse tõmmates paralleele Karl Marxi ja Friedrich Engelsi Kommunistliku partei manifestis esitatud üleskutsega “kaotada perekond” [kuna lapsed peaksid kuuluma riigile – toim].
Marxi ja Engelsi kohaselt töötasid perekonnas patriarhaat ja kapitalism käsikäes, et toota kuulekaid, võõrandatud töölisi ning muuta naised kõigest tootmisvahenditeks meeste jaoks, kes neid valitsesid, võtab Ho kommunistide nägemuse traditsioonilisest peremudelist kokku. Tema hinnangul arendas kommunistide kriitikat kodanliku perekonna suhtes edasi 1960ndate ja 70ndate radikaalne kväärpoliitika [homopoliitika – toim], mis ründas perekondlike suhete heteronormatiivsust.
Ho nendib, et üleskutse perekonna lagundamiseks on sellest ajast peale aga vasakpoolsete ettekujutlusest peaaegu täielikult kadunud, kuid nüüd tõstatab selle taas Sophie Lewis oma uue raamatuga “Täielik surrogaatlus: feminism perekonna vastu”, milles ta seostab perekonna kaotamist raseduse radikaalse ümbermõtestamisega.

Lewise hinnangul kujutab raseduse lõpuni kandmine ja emadus endast tööd, mida on pikalt ekspluateeritud. Emadus on tema hinnangul muudetud aga ideoloogilise konstruktsiooni kaudu relvaks ning raseduse kandjad on sunnitud kapitalismi tingimustes kannatama bioloogilise ja ühiskondliku vägivalla all.

“Raseduse kandmine oli töö juba enne seda, kui see kaubastati kommertsliku surrogaatluse läbi, seega peaksime nüüd küsima, kuidas kujundada poliitikat, mis loob silla nende kahe töökoha vahel ning suurendab solidaarsust tasustatud ja tasustamata raseduse kandjate vahel,” leiab Lewis.
Lewise hinnangul on feminismi keskseks ideeks, et emadus ei ole naiseks olemise loomulik pärisosa, vaid naise valik – see ei ole mehhaaniline ega automaatne protsess, vaid kogukondlik praktika. “Emad hoolitsevad oma hoolealuste eest, kuid nad ka tapavad ja kuritarvitavad neid. Seetõttu on väga vajalik ema ja lapse vaheline side ebaloomulikuks muuta,” selgitab Lewis oma nägemust. “Vastupidine oleks lihtsalt selle töö devalveerimine.” Lewis loodab, et selline nägemus emadusest loob vajalikud eeldused revolutsiooniliseks uueks poliitikaks.

Perekond tuleks kaotada, emadus on kõigest ideoloogiline konstruktsioon
Lewis nendib, et paljude jaoks kõlab väljend “perekonna kaotamine” emotsionaalselt hirmutavana, kuna paljude jaoks on just perekond see kooslus, kust enamik meist leiab toetust ja lohutust. Kuid tema küsib pigem, et kas praegune piiratud peremudel on siiski piisavalt hea, kuna tema sõnul leiab enamik kuritarvitamisi aset just tuumikperekonnas ning ühtlasi kasvatakse meid seal “töölisteks ning sooliselt binaarse ja rassiliselt kihistunud süsteemi heteroseksuaalseteks liikmeteks”.
Lewis soovib seetõttu muuta traditsioonilist arusaama, et lapsed kuuluvad oma vanematele. Tema revolutsioonilise nägemuse kohaselt peaksid lapsed kuuluma vaid iseendale ning neid peaks kasvatama kommuun. Lewis nimetab sellist ühiskonnakorraldust “täielikuks surrogaatluseks”, kus “biogeneetilist perekonda, omandiõiguslikke perekondlike suhteid ja eramajapidamisi asendavad hoopis kogukondlikud suhtevõrgustikud”.

Lewise sõnul on ka oluline mõista, et emadus on kõigest väga võimas ideoloogiline konstruktsioon, mida toetab ühtlasi rasedusega kaasnev tugev hormonaalne “laks”, mis paneb meid oma vastsündinute eest hoolitsema. Kuid selle hormonaalse protsessi ümber rajatud tohutu ideoloogia tõttu ei suuda me mõista, et mõnedele lihtsalt ei meeldi emadus.
Lewise hinnangul on millegi täpseks sõnastamiseks vaja teinekord poeetide abi, mistõttu tsiteerib ta luuletajat Sylvia Plath’i, kes kirjeldab sünnitamist kui “musta jõudu, mis tühjendab ta aju ning seestab ta täielikult” ning novelist Elena Ferrante’t, kes võrdleb emadust “suhu oksendatud elustoiduga, mis on oma elavat koostist pidevalt koondanud ja pehmendanud, et võimaldada kahel ahnel vereimejal toitu saada”.

Lewis: igat rasedust peaks käsitlema surrogaatlusena
Kuna praegune surrogaatluse praktika jätab surrogaatema perekonnast kõrvale, siis peaksid riigid tagama neile võimaluse soovi korral jääda klient-perekonnaga seotuks. Samuti soovib Lewis algatada arutelu tõsiasja üle, et lootel on raseduse kandjaga suhe ning kui lootel peaks üldse olema mingeid õigusi, siis peaksid need olema ka raseduse kandjal.
“Ma leian, et lootele ei tohiks anda midagi, mida ei anta raseduse kandjale, sellest tulenevalt peaksid lapse tellinud vanemad lapsendama ka oma India surrogaatema,” leiab Lewis.
Kuid Lewise jaoks oleks see kõigest vaheetapp, viimselt soovib ta, et uueks normaalsuseks saaks arusaam, et lapsi tehaksegi rohkem kui kahe inimese poolt: “Ma toetan poliitikat, mis laiendab inimeste ringi, keda tunnustatakse sotsiaalselt ja õiguslikult kesksete, fundamentaalsete osalistena isiku loomises.” Sellega peaksid Lewise arvates muidugi kaasnema ka võrdsete õiguste (nt lapse haiglas külastamise õiguse) laiendamine kõikidele osapooltele, kes lapse “loomises” osalesid.
Kui igat rasedust käsitletaks surrogaatrasedusena, siis langeks Lewise sõnul ära ka kogu küsimus loomulikest suhetest. Lewise nägemuses tähendab surrogaatlus “üksteise asendamist, üksteise eest hoolitsemist ja üksteise valmistamist”.
“See on sõna kirjeldamaks vägagi aktuaalset, kuid ka utoopilist fakti, et me oleme üksteise valmistajad ning me võime õppida ka vastavalt käituma,” kirjeldab Lewis oma utoopilist tootmisprotsessi.

Sophie Lewisel on doktorikraad geograafias ning ta kirjeldab end kui kväärfeministi, kes on pühendunud küborg-ökoloogiale ja fašismivastasele võitlusele. Ühtlasi on ta tõlkinud raamatud “Kommunism lastele” ja “Feminismi lühiajalugu”.

Toimetas Martin Vaher

Allikas: https://objektiiv.ee/feminist-kapitalismi-lammutamiseks-tuleb-kaotada-perekond/

Read more...

Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” mainumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;        

Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee                                

Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

Read more...

Ülevoolav toetus: raha provokaator Tarandile 2000 euro maksmiseks tuli annetustest kiiresti kokku

Välkkampaania Indrek Tarandi provokatsiooni ohvriks langenud meeste toetuseks 2000 euro kogumiseks jõudis eesmärgini vähem kui ühe päevaga, mis näitab, et väga paljud inimesed peavad Tarandi provokatiivset käitumist ja suurt rahlist nõuet mitte ainult süvavalt matslikuks, vaid ka raskelt ebaõiglaseks, tõdeb Varro Vooglaid kõiki annetuse teinud inimesi tänades.

Read more...

Monika Helme‎: Toomas Hendrik Ilves nimetas valitsust ahvlaks

Mõtlen sellest, et Toomas Hendrik Ilves nimetas valitsust ahvlaks.
Ehk siis ta ütleb, et kuue lapse ema, kahekordse kõrgharidusega naisminister Mailis Reps on ahv?
Või Riina Solman, kes on suure osa oma elust pühendanud nõrgemate aitamisele on ahv?
Või Kert Kingo, kes on samuti abikaasa, ema ning haritud naine, on ahv?

Kui madalale võib liberaal naiste halvustamises langeda, ilma et keegi seda märkaks või isegi kritiseerida julgeks, rääkimata sellest, et rahvusvaheline meedia üle ilma teeks uudiseid, kuidas EV president halvustab räigelt naisi ja nimetab neid ahvideks!

Allikas: Facebook

Read more...

Jüri Toomepuu: Presidendid – eestlaste needus

Esimene, Konstantin Päts, oli küll üks tublidest Eesti Vabariigi loojatest, aga kui ta valimistel ei suutnud rahva poolehoidu võita, sooritas ta riigipöörde ja hakkas diktaatoriks. Ta kehtestas Eestis nn vaikiva ajastu ja lõpetas oma diktatuuri sellega, et andis oma allkirja okupantide valitsuse loomiseks.

Järgmine, Lennart „Nikolajev” Meri, taasiseseisvunud Eesti esimene president, läheb ajalukku elupõlise KGB käsilasena ja truualamliku okupantide teenrina, kes tegi 22 välisreisi ajal kui aus eestlane ei saanud välismaale sõidust unistadagi ja kes sõlmis seadusevastased venekeelsed juulilepped, millega põlistati 20 000 punaarmeelast ja 2 000 okupantide julgeolekuagenti Eestisse, kokku koos perekondadega 100 000 eriti Eestivaenulikku venelast.

Merile järgnes kommunistliku nomenklatuuri tippmees Arnold Rüütel, kes paistis silma sujuva siirdega veripunasest sinimustvalgeks.

Neljandaks oli vanalinna korteri ärastaja Toomas Hendrik Ilves, kes üritas 75 aastaks salastada viie aasta „võtmata jäetud puhkuse” raha kasseerimise ja rikastas eesti keele sõnaga „ärmatamine”.

Nüüd oleme jõudnud Kersti Kaljulaidini, kes oli enne presidendiks saamist üldsusele tundmatu Euroopa Liidu eurokraat – üks kolmekümneviie tuhandest. Talle õnn mitte ainult ei naeratanud, see lausa lõkerdas. Presidendiamet kukkus talle sülle kahe huvitava kokkusattumise tõttu.
Esiteks tahtis Lihulas asuva Vabadusvõitlejate mälestussamba vägivaldselt eemaldanud ja seetõttu Lihula lihunikuna tuntud poliitik Juhan Parts oma Eestis järjest tulisemaks muutuva jalgealuse Brüsseli kullaaugu vastu vahetada – selleks oli vaja Eestist pärineva euroametniku koht vabastada.
Teiseks, ükski presidendiks kandideerija ei saavutanud vajalikku häälteenamust valimiskogus. Eesti vilets ja vigane põhiseadus mingit lahendust sellisele olukorrale ei paku. Kuigi põhiseadus ei luba presidenti valida rohkem kui kaheks viieaastaseks ametiajaks, ei lõpe ta volitused enne kui uus president ametisse astub.

Meie põhiseaduse sätete alusel võinuks Ilves jääda eluaegseks presidendiks.
Tolleaegne reformierakondlasest peaminister Taavi Rõivas salgas, et eurokraadi amet oli juba Partsile määratud, liputas teiste parteide tuusade ees võimalust saada see endale ja saavutas selle nipiga küllaldase poolehoiu Kaljulaidi valimiseks.
Euroameti saamise ahvatlev võimalus ja tõsiasi, et muidu oleks eesti rahvas pidanud Kadriorus lõpmatuseni edasi kannatama Iraida Tšistoganova poega Toomast, mõjutas valimiskogu liikmeid ja presidendiamet kukkuski Kaljulaidile sülle. Kindlasti aitas see, et enne presidendiks saamist suutis ta saladuses hoida oma perekonna staatuse ja fakti, et ta on proua Maksimovskaja.
Kuigi Kaljulaid polnud kaugeltki nii hästi kvalifitseeritud presidendikandidaat nagu näiteks endine õiguskantsler Alar Jõks, oli ta kindlasti parem kui ennast agressiivselt peale pressinud kahtlase minevikuga Marina Rajevskaja Kaljurand, kümne miljoni dollari mehena tuntud, skandaalidest kubiseva mineviku ja VEB fondi suurvargusega seotud Kallas, või Ühtse Venemaa liitlane Mailis Reps-Repšš.

Parem, aga kahjuks mitte eriti hea. Presidentlike sõnavõttude ja tegemistega ta pole välja paistnud. Kui Kaljulaid käis aastal 2017 riigikogu ja rahvast riigikogu avaistungil manitsemas, käskimas ja keelamas olid ta manitsused ja soovitused päris tavapärased aga keelamised olid jahmatama panevad.
Presidendiproua väitis, et mitte keegi ei tohi pidada vähem sinimustvalge lipu alla kuuluvaks neid kaaskodanikke, kes pärinevad teisest keelest või kultuurist.
Tohib küll. Presidendiproual pole mingit moraalset ega juriidilist alust keelata eestlastel pidada vähem sinimustvalge lipu alla kuuluvaks endiseid okupante ja nende poolt Euroopa parlamenti, riigikogusse või omavalitsustesse valituid, kes häbenematult rikuvad oma ametivannet ja esindavad Putini, mitte Eesti Vabariigi huve. Meil on täielik õigus pidada vähem sinimustvalge lipu alla kuuluvaks endiseid okupante ja nende järglasi kes sinimustvalge austamise asemel lehvitavad punalippe ja kallutavad vodkat pronkssõduri juures.
Kaljulaid kinnitas ka, et „sinimustvalget genofondi pole olemas“.
On küll. Samuti nagu ühised geenid, st ühine genofond, moodustavad perekonna on paljud teaduslikud uuringud tõestanud, et rahvusliku säilimise peamised tegurid on rahva genofondis domineerivad geenid, mis endi edasikandumise eest hoolitsevad ligimesearmastuse/sallivuse kaudu, proportsioonis sugulust määravate samade geenide hulgaga indiviidides. Niihästi perekonna, suguharu kui ka rahva ühtekuuluvustundel, üksteise toetamisel ja altruismil on geneetiline alus. Igivana rahvatarkus, mis väidab, et veri on paksem kui vesi, on ammu saanud teadusliku tõestuse. Proua presidendile teadmiseks – sinimustvalge genofond on olemas.
Oma hiljutisel teleesinemisel USA Fox News saatejuhi Bret Baieri küsimusele vastates kinnitas

Kaljulaid, et Eestisse põlistatud venelased ei toeta Putinit vaid on hoopis lojaalsed Eesti Vabariigi kodanikud ja samuti, et ohtu Eestile ei ole. Eesti riigikaitse kõrgeim juht kas ei saa ohust Eestile aru või ei taha tõtt tunnistada. USA riigikaitse eest vastutajatel on õnneks olukorrast palju parem arusaamine. Sestap tellisid nad hiljuti Rand uurimisasutuselt uurimistöö, et selgitada kuidas oleks võimalik kammitseda Putini igatsus Eestile Ukrainat teha.
President Kaljulaid on kahjuks ka tõestanud, et ta pole võimeline olema parteidest sõltumatu, erapooletu ega tasakaalukas.
Kui pärast hiljutisi valimisi selgus, et Reformierakond uuesti võimule ei pääse, vallandus Eesti peavoolumeedias ennekuulmatu uue valitsuse koalitsiooni ja selle üksikliikmete materdamine. Näib, et 17 aastat võimul olnud Reformierakond on suutnud lülitada oma toiduahelasse enamiku Eesti peavoolumeediast. EKRE liikmeid sõimatakse Päevalehe ja Delfi veergudel natsideks ja Putini sõiduvees hulpiv, vasem-äärmuslasest Raadio 2 saatejuht Ahto Lobjakas sõimas EKRE-t isegi saastaks.
Sellisele kallutatud ajakirjandusele ja ajakirjanikele tagab põhiseaduse 45 paragrahv muidugi õiguse avaldada oma arvamusi, niivõrd kui need ei teota kellegi head nime aga au, mida keelab paragrahv 17. Näib, et vasem-äärmuslased 17 paragrahvist eriti ei hooli.
Kallutatud peavoolumeedia on suutnud muutuda Eestis domineerivaks. Sestap on rahval raske saada tõepärast teavet ja erapooletuid arvamisi. Kui ma pakkusin Päevalehele ja Eesti Ekspressile artiklit „Uus valitsus – samm paremuse poole“ teadsin juba ette, et peavoolumeedias seda ei avaldata. Õnneks on võimalik avaldada tõde Torontos asuva Estonian World Review veergudel.

President Kaljulaid on kahjuks minetanud heale presidendile vajaliku erapooletuse. Kui ta demonstreeris oma lugupidamatust uue valitsuse vastu tulles vandeandmise tseremooniale dressipluusis millel ilutses kallutatud ajakirjanduse toetuseks loosung „sõna on vaba“, oleks ta võinud tasakaalu huvides lisada ka sõnad „kellegi au ega head nime ei tohi teotada“.
Kaljulaid on arvatavasti tajunud, lugedes ajakirjanduses avaldatud lugejate kommentaare, et ta rahva poolehoidu pole pälvinud. Küllap ta arvab, et kui ta lülitab enda koos peavoolumeediaga Reformierakonna toiduahelasse, siis saavutab ta vähemalt Reformierakonda toetava ühe viiendiku valijate poolehoiu. Ikka parem kui mitte midagi.
Ilmselt on EKRE valijatel, toetajatel ja ministritel põhjust presidenti kritiseerida. Ilmselt ka teistel. Arvamusportaal Objektiiv kutsus president Kaljulaidi tagasi astuma. Postimehe kolumnist, aasta arvamusliidriks nimetatud Ivan Makarov avaldas arvamust, et „eesti rahval on õigus riigipeale, kes ei häbista oma käitumisega Eesti Vabariiki, kes tegutseb reaalselt rahva ühendajana ja kelle üle saame rahvana õigustatult uhkust tunda.“

Praost Veiko Vihuri, kes on arvamusportaali Objektiivi endine peatoimetaja ja ajakirja Meie Kirik peatoimetaja kirjutab: „Üha rohkemates inimestes on küpsemas veendumus, et Kersti Kaljulaid on oma käitumisega tõsiselt kahjustanud presidendiametit ja peaks tagasi astuma. Jutt ei käi mingitest väikestest fopaadest ja veidrustest – isegi mitte „sõnumiga“ dressipluusist, mida president parlamenti tulles kandis. 29. aprillil otsustas Kersti Kaljulaid välja näidata oma põlgust riigikogu ette astunud uue ministri vastu ning lahkus tema ametivande andmise ajaks saalist.“
Pole mingit põhjust arvata, et president Kaljulaid kriitikast vähematki hoolib. Tagasi ta kindlasti ei astu. Senised kogemused Eesti presidentidega peaks aga innustama uut valitsust algatama põhiseaduse muudatust mis võimaldab tulevikus esile kerkida tõeliselt tublidel ja rahva poolt austatud kandidaatidel ja annab rahvale õiguse ühe neist presidendiks valida.

Eesti rahval on ülim aeg ennast vabastada tänaseni püsinud presidentide needusest.

Allikas: https://www.eesti.ca/juri-toomepuu-presidendid-eestlaste-needus/article53633

Read more...