MATTI ILVES: IRAAN KAAPERDAS KAUBALAEVA

Lähis-Ida ähvardab olukorra halvenemine ja võib  ka ütelda, et sõjaoht. Washington teatas, et Iraani merevägi on röövinud kaubalaeva, meremehed ja laev hakkab paiknema Iraani sadamas Bandar Abbas. Samuti on USA merevägi saatnud sinna lähedusse Pärsis lahte hävitaja USS Farragut.

Iraani uudisteagentuur Fars teatab, et Iraani merevägi oli USA kaubalaeva "konfiskeeritud" seetõttu, et laev oli ebaseaduslikult olnud Iraani territoriaalvetes.
Kaubelaev ignoreeris esialgu hoiatusi, kuid kuuletus, kui tehti esimene hoiatuslask.

Kasutatud allikas: http://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/2015/04/28/kriegs-gefahr-iran-entfuehrt-us-frachter-usa-schicken-zerstoerer/

Read more...

Le Peni tugevus - BBC, meie maailm

Read more...

Kaitskem üheskoos perekonda: Laste kaubaks muutmine

Selliseid uudiseid lugedes tekib sageli küsimus, kas tegu on haiglase unenäo või reaalsusega. Oleks vaid tegu esimesega, aga paraku ei ole – tegu on uudistega laste kaubaks muutmise rindelt ehk rindelt, kus täiskasvanute soov rahuldada oma ego sõidab jõhkralt üle laste kõige elementaarsemast õigusest, õigusest emale ja isale.
http://elu24.postimees.ee/3171809/pildid-iisrael-laseb-nepalist-ara-tuua-surrogaatemade-sunnitatud-lapsed-iisraeli-homodele

Allikas: Facebook
_____________
See ootab ka meid ees. Juba tehakse ettevalmistusi, uus "lastakaitseseadus".
M.I.

Read more...

KOOBAS: Miks nn “põgenikud” ei lähe naftast rikkasse Saudi-Araabiasse, Katari või Bahreini?

Viimasel ajal on meedias palju räägitud nn “põgenikest” ja “pagulastest,” eriti seoses Vahemerel toimuva kriisiga, kus päevas seilab sadu mustade aafriklastega, süürlastega või iraaklastega täidetud paate Euroopa poole.
Vasakliberaalne meediaveerg Delfi oli hiljuti täis halalugusi teemas, kui sallimatud on eestlased ning reformierakondlased koos sotsidega tegelesid võidu “selgitustööga,” kuidas eestlased tulevikus olema peaksid(näide).
See on ühena osaks algavast süütunde tekitamise ajupesust, sest Euroopa Liidus nõutakse üha enam migrantide jaotamist liikmesriikide vahel. Ka Rõivas käis selleks ekstra maad kuulamas. “Postimees” kirjutas:
Junckeri kinnitusel on oodata liikmesriikide pakkumisi põgenike vastuvõtmiseks Lõuna-Euroopa maadest lähinädalatel.
Peaminister Rõivas ütles Brüsselis ERR-i ja BNS-i ajakirjanikele, et seda küsimust tuleb arutada ka Eestis. «Arutelu saab olema nii valitsuse tasandil kui ka (riigikogu – BNS) Euroopa Liidu asjade komisjonis ja siis selle pealt saab edasi vaadata,» märkis Eesti valitsusjuht.(LINK)
Fakt on see, et enamus neist sisserändajatest pole sugugi põgenikud vaid sotsiaalabimigrandid, kelle peasihtkohtadeks on riigid, kus kõige kergem taotleda sotsiaalabi peal elamist. Nendeks on: Rootsi, Saksamaa, Madalmaad ja Prantsusmaa.
See “vajalik tööjõud” ei lähe palju lähemal asuvatesse naftast rikastesse araabiariikidesse ulguma, sest neil riikidel on toimiv piirivalve, mis seda ei luba aga peamiselt, sest neis riikides tuleb mittekodanikul teha tööd, et mingit hüvist üleüldse saada!
90% Saksamaa moslemikogukonnast, kellest miljonid elavad just Hartz IV sotsiaalabisüsteemi najal, poleks kunagi Saksamaale jalga tõstnud ilma sotsiaalabirahade ning sugulaste järele toomise võimaluseta.
Migrandikriisi lahenduseks pole mitte migrantide hajutus või rohkem päästepaate, vaid senise sotsiaalabisüsteemi kaotamine, kus mittekodanik saab ilma töötamiseta vähemalt elatusmiinimumi(tihti enamgi) tagava hüve osaliseks.

Allikas: http://koobas.net/2015/04/27/miks-nn-pogenikud-ei-lahe-naftast-rikkasse-saudi-araabiasse-katari-voi-bahreini/

Read more...

Parlamendikomisjonid kuhu kuluvad EKRE saadikud ja nende haridus

MARTIN HELME (rahanduskomisjon) – haridus: Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 1995; Tartu Ülikool 2000, ajalugu.

MART HELME (riigikaitsekomisjon) – haridus: Pärnu Koidula Gümnaasium (endine 2. Kk.) 1968; Tartu Ülikool 1973, ajalugu.

UNO KASKPEIT (õiguskomisjon) – haridus: Valga Kaugõppegümnaasium (endine Õhtukeskkool) 1975; Tallinna Tehnikakool nr 2 1976, telegraafside; Sisekaitseakadeemia 2000, piirivalve; sotsiaalteaduse magister 2006.

JAAK MADISON (Euroopa Liidu asjade komisjon, kultuurikomisjon) – haridus: Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2011; Tallinna Teeninduskool 2011, kelner; Tallinna Ülikool 2014– , riigiteadused.

RAIVO PÕLDARU (keskkonnakomisjon) – haridus: Põltsamaa Ühisgümnaasium 1969; Tartu Ülikool 1974, matemaatika.

HENN PÕLLUAAS (väliskomisjon) – haridus: Tallinna Nõmme Gümnaasium (endine Tallinna 10. Kk.) 1978; Tallinna Ülikool 1985, joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse eriala.

ARNO SILD (maaelukomisjon) – haridus: Misso Keskkool 1966; Tartu Ülikool 1971, õigusteadus.

Allikas: http://m.ohtuleht.ee/675171/vaata-milline-haridus-on-uutel-rahvasaadikutel

Read more...

Kaitskem üheskoos perekonda: Sotsid päästnud valla oma tavapärase vingumise

Alles see oli, kui vastne justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas, et tema juhtimisel ministeerium kooseluseaduse rakendussätete väljatöötamisega tegelema ei hakka.

Ootuspäraselt on sotsid päästnud valla oma tavapärase vingumise ja hädaldavad, et nii ikka ei või... Nimelt leiavad noorsotsid oma avalduses, et justiitsminister Reinsalu PEAB teemaga edasi minema, sest ühe poliitiku otsuse tõttu tohi kannatada need inimesed, kes kooseluseadust oodanud on.

Tegelikkus on loomulikult vastupidine: sotside haiglaste ideoloogiliste unelmate teostamise pärast ei pea kannatama suurem osa Eesti rahvast, kes ei nõustu perekonna ja abilelu samastamisega homoseksuaalste suhetega ning meie rahva väärikusest jõuga ülesõitmisega.
http://www.postimees.ee/3169455/noorsotsid-taunivad-reinsalu-passiivsust-kooseluseaduse-osas

Allikas: Facebook

Read more...

Valdo Randpere Martin Helmele: miks sa oled nii sallimatu?

Tänases nädalakokkuvõttes on vastamisi lilla brigaad ja sinine äratus. Nii võiks veidi liialdatult kokku võtta Valdo Randpere ja Martin Helme vestluse. Juttu tuleb nii tänasest meeleavaldusest, riigikogus traditsioonilise perekonna kaitse ühendusest ning Jaak Madisoni tegudest.

Link: http://www.seitsmesed.ee/meelelahutus/uudis/2015/04/26/valdo-randpere-martin-helmele-miks-sa-oled-nii-sallimatu/

Read more...

TABEL: vaata, milline näeb riigisektori autopark välja arvudes

Toimetas: Lemmi Kann

ärileht.ee

FOTO: Rauno Volmar

Tänane Ärileht kirjutab, et riigi autopark on viie aastaga rohkem kui 700 auto võrra paisunud – eelmise aasta lõpu seisuga oli riigisektori hingekirjas 2907 autot. Riigi autode ülalpidamise otsesed kulud olid 2014. aastal üle 23 miljoni euro, millele lisandub erisoodustusmaksuna tasutud 426 182 eurot maksumaksja raha. Ametiautoga tehtud isiklikud sõidud maksis eelmisel aastal ise kinni vaid 92 ametnikku – 21 681 eurot.
Need andmed pärinevad ministeeriumidelt endilt ja teabenõudega küsis need välja Eesti Maksumaksjate Liit.
Vaata tabelit, kuhu on koondatud ministeeriumide vastused järgmistele küsimustele:
1. Kui palju on ministeeriumis ja ministeeriumi haldusala asutustes sõiduautosid?
2. Kui suur oli 2014. aastas sõiduautodega seotud kulu?
3. Mitme sõiduauto eest on 2014. aastal arvestatud erisoodustusmakse, kui suures summas ja kas sõitude arvestuse alusel või kuumääralt?
4. Kuidas peetakse autode kasutamise kohta arvestust (mitmel auto kohta peetakse sõidupäevikut, on paigaldatud GPS jälgimisseade, videoregistraator või muu tehniline seade)?
5. Kui mitme sõiduauto kasutajad ja kui suures summas on 2014. aastal hüvitanud tööväliste sõitude maksumuse?
6. Kui palju sõiduautosid on äratuntavalt märgistatud (nt asutuse logo või muu sarnase tähisega)?
7. Kui palju maksti 2014. aastal töötajatele ja ametnikele isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitist (isikute arv, summa)?
Andmeid soovis EML ministeeriumi ja iga hallatava asutuse lõikes eraldi.
EML selgitab, millised asutused on hõlmatud
Tabelist jäid välja need riigiasutused, mis ei ole ühegi ministeeriumi otseses alluvuses. Kuna nende autopark on üsna väike, siis nende puudumine üldist pilti väga ei mõjuta.
Selle kinnituseks meenutame 2009. aasta andmeid: Riigikantselei 5 autot, Riigikogu Kantselei 11 autot, Riigikohus 3 autot, Riigikontroll 3 autot, Vabariigi Presidendi Kantselei 6 autot, Õiguskantsleri Kantselei 2 sõiduautot. 
Arvestusest jäi välja ka Riigimetsa Majandamise Keskus, kellel oli 2009. aastal 161 sõiduautot, sest formaalselt on tegu küll riigiasutusega, kuid sisuliselt on see äriline ettevõtte, mida oleks õigem võrrelda riigi äriühingutega.
Nii tookord kui ka praegu jätsime arvestusest välja kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning muud maksumaksja rahast täielikult või osaliselt finantseeritavad moodustised (riigi sihtasutused, MTÜ-d jne).
Loomulikult on tabelist puudu nende asutuste autopark, kelle tegevus on kaitstud riigisaladusega (Kaitsepolitsei, Teabeamet).
Kaitseväe ja Kaitseliidu osas esitati andmed mittesõjalise otstarbega ehk nn majandussõidukite kohta.
Vaata tabelit SIIT.

Allikas: http://arileht.delfi.ee/archive/print.php?id=71319533
_____________
Kuuldavasti on meie riigiasutuste autopark palju suurem ja parem, kui mitme rikkama ja suurema Euroopa Liidu osariigi riiklik autopark.
M.I. 

Read more...

Aivar Pahk: Liberaalse demokraatia tegelikkus

„Liberaalse demokraatia tegelikkus on hoopis teine kui seda väidavad ülevalt kõlavad liberalismi ja tolerantsi loosungid. Ühiskondlik elu on paratamatult ideede võitlus, milles tugevam ja veenvam idee (mis ei tähenda sugugi et kõige õigem), või õigemini selle idee pooldajad, püüavad konkureerivaid ideid ja sellega seoses ka konkurente kõigi moraalsete ja seaduslike, sageli ka ebamoraalsete ja vahel ka ebaseaduslike vahenditega elimineerida. Järjekindlat liberaalsust ja tolerantsi eksisteerib ühiskonnas väga harva ja sedagi piiratud aja jooksul, sest harilikult on see vaheetapiks võimu üleminemisel ühtede ideede ülemvõimult teiste ideede ülemvõimule.“
* Isa Ivo Õunpuu *

Allikas: Facebook

Read more...

MATTI ILVES: KAS EKRE SAAB JÄRGMISTEL VALIMISTEL 51 KOHTA RIIGIKOGUS?

Mart Helme kuulutas välja ühes artiklis (SIIN) järgmisteks valimisteks EKRE-le võimsa eesmärgi, võtta Riigikogus 51 kohta: "Mart Helme ütles, et erakonna eesmärk on võtta järgmises riigikogus 51 kohta. Helme ütleb, et siis ei peaks enam taluma hädatapukoalitsiooni. Nii nimetas ta eelmisel nädalal ametisse astunud Reformierakonna, IRLi ja sotside valitsusliitu.
„See on valetajate valitsus, mis tõstab makse ja koorib inimesi,” ütles Helme. „Teeb kõike seda, mida enne valimisi ei lubatud.”"

See on muidugi tore ja üllas eesmärk - eesmärgid tulebki seada kõrged - kuid praguse EKRE poliitika valgusel tundub see täitmatu unistusena. Asi on nimelt selles, et EKRE juhtpoliitikud on asunud ajama opositsiooni ühtsuse poliitikat Keskerakonnaga ja ebamäärase homolembelise Eesti Vabaerakonnaga.
Ühe väikese võidu on see poliitika juba toonud, nimelt valiti Jaak Madison Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) aseesimeheks, SIIN. Aseesimees ei pääse ELAKis eriti mõjule, eriti veel siis, kui enamus seda ei taha.
Paraku unustab selline poliitika peamise eesmärgi, kasvatada väga kõrgeks EKRE populaarsust valijate hulgas ja võtta võimalikult palju kohti järgmises riigikogus.

Nüüd annab opositsiooni ühtsuse poliitika (kirjutasin sellest SIIN) suurele meediale väga meelepärase värske kondi hambusse, süüdistus on juba vana - koostöö Keskerakonnaga. Paraku võib nüüd seda halvustavat süüdistust veeretada rahulikult järgmiste valimisteni!
Esimesena haaras sellest kinni Delfi ja teatab juba pealkirjas, et "Jaak Madisoni kandidatuuri ELAK-i aseesimeheks seadis üles Keskerakond"(!), SIIN.
Eestlased on aastatepikkuse Keskerakonna materdamisega ja süüdistusega venemeelsuses - tegelikult ei ole kõigil kartellierakondadel suure vahet - muudetud selle erakonna suhtes eriti vaenulikuks. Ja erakonnal, kes teeb koostööd Keskerakonnaga pole erilist populaarsust rahva hulgas loota. Samas aga ei loobi meedia selliseid süüdistusi Vabaerakonnale, ka nemad pooldasid Jaak Madisoni valimist ELAKi aseesimeheks.

Nüüd pean ütlema, et sellisest koostööst parlamendis tuleks loobuda. EKRE populaarsust saab rahva hulgas kasvatada kõige rohkem plaanitavate seaduseelnõude esitamisega (+ seaduste parandused) ja nende tulise kaitsmisega, olgugi, et need ei läheks Riigikogus ka läbi isegi siis, kui terve opositsioon neid pooldaks ja ka seepärast tuleks sellisest "opositisiooni ühtsusest " loobuda. Veel aitab populaarsust kasvatada teiste erakondade halastamatu ja konkreetne kritiseerimine ja paremate lahenduste väljapakkumine.

Read more...

Varro Vooglaidi intervjuu Postimehele EKRE meeleavaldusel 20150426

Read more...

Henn Põlluaas: Kõne aktsiisitõusu vastasel meeleavaldusel Toompeal 26.04.2015

Võimulolijad on kõik kütuse aktsiisitõusu vastu olevad ja täna siia kogunenud inimesed tituleerinud rumalateks, vastutustundetuteks ja isegi äärmuslasteks. Justkui rahvas peaks kõigega, mis talle peale sunnitakse vastuvaidlematult nõus olema. Ei ole! See aeg on möödas!

Reformierakonna, sotside ja IRL-i ajutine valitsus, sest mida ta muud on, tahab 2019. aastaks võtta kütuseaktsiisi tõusuga inimestelt ära 135 miljonit eurot. Kuid mitte keegi ei ole näinud ausat ja asjalikku analüüsi sellest, millist mõju aktsiisitõus endaga kaasa toob. On ainult häma ja demagoogia.

Rõivas kuulutas, et inimesed ostku endale uued autod ja Ligi, et tal on piinlik aktsiisitõusu vastu olevate inimeste pärast. Minul on aga piinlik, et riiki juhivad arrogantsed ja ignorantsed tegelased, kes ei tea reaalsest elust midagi ja kes ei hooli, et üle veerandi Eesti inimestest elavad juba täna vaesuses ja suur osa rahvast saab vaid miinimumpalka, millega ei ole võimalik isegi ära elada, ammugi uute autode ostmisele mõelda.

Aktsiisitõus viib Eesti kütusehinnad Euroopa tippu, samas kui me oleme eurotsooni vaeseim riik Slovakkia ees. Kütus muutub isegi kallimaks, kui Soomes, kus palgatase on 3-5 korda suurem kui meil.

Aktsiisi tõstmine põhjustab üleüldise hinnatõusu kõikides eluvaldkondades. See viib allakäigule terve Eesti riigi ja majanduse –väheneb tarbimine, tootmine ja eksport, rahva toimetulek halveneb veelgi ning inimeste väljaränne suureneb. Kas seda valitsus tahabki? Meie ei taha!

Väidetavalt tõstetakse kütuseaktsiisi laste ja väikesepalgaliste inimeste toetuseks, kuid kaasnev hinnatõus sööb selle kõik ära. Ühe käega antakse, teise käega võetakse – ja võetakse palju rohkem kui antakse.

Raha ei jätkuvat ja makse tuleb tõsta! Samas toetatakse sadade miljonite eurodega Kreekat, kus lastetoetused, palgad ja pensionid on meist kordades suuremad. ESM-st rääkimata. Hoopis see raha tuleb suunata laste ja väikesepalgaliste toetuseks, mitte paisata Eestit jätkuvale allakäiguspiraalile!

Aktsiisitõusuga kaasneb veel üks oht, millest valitsus ei räägi. See puudutab meie igapäevast turvalisust - politseid, kiirabi ja tuletõrjet. Hinnatõus tähendab kõikide nende valdkondade kulude kasvu, kuid valitsuse poolt pole kuulda sõnagi nende eelarvete tõstmisest. See viib kas jätkuvale personali kärpimisele (mida on juba niigi vähem kui vaja – pooled tuletõrjedepood ja konstaablipunktid on juba täna suletud) või jäävad masinad aasta lõpus kütusepuudusel seisma, nagu olevat juhtunud eelmise aktsiisitõusu ajal.

Kiirabi ei jõua abivajajate juurde, politsei ei pääse õnnetus- või kuriteopaigale ja tuletõrje ei sõida tulekahju kustutama. Kas seda valitsus tahabki? Meie ei taha!

Kütuseaktsiisi ja sellega kaasnev üleüldine hinnatõus puudutab ka meie Kaitseväge ja Kaitseliitu, süües ära osa kaitse-eelarvest. See ohustab juba otseselt meie riiklikku julgeolekut. Kas seda valitsus tahabki? Tänases julgeolekuolukorras! Meie ei taha!

Meile väidetakse, et aktsiisitõusu oli võimalik välja lugeda valitsuserakondade valimisplatvormidest. See on häma ja vale. Reformierakond lubas maksupettuste pealt leida sadu miljoneid, IRL-i munareklaamis kuulutas Parts, et riigikassas on kõige jaoks raha küll ja küll ning sotsid lubasid kõike muud kui aktsiisitõusu.

Tänaseks on selge, et ajutise valitsuse moodustanud erakonnad said võimule populistlike lubadustega ja valijaid pettes. Koalitsioonileping tõestab, et neil polnud kavaski oma lubadusi täita. Tähtis oli vaid soe koht ja võimule saamine. Rahvas saab aga hinnatõusu, elatustaseme languse ja jätkuva teerullipoliitika.

Kui niimoodi alustatakse, siis mis meid veel ees ootab? Laste adopteerimine homopaaridele, Eestile kahjuliku piirilepingu ratifitseerimine ja massiimmigratsioon?

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei lepi sellega! Kõik koos, teie ja meie, kogu rahvas, saame me sellele vastu!

Ei kartellipoliitikale! Ei aktsiisitõusule! 

Allikas: http://hennpolluaas.blogspot.com/2015/04/kone-aktsiisitousu-vastasel.html

Read more...

Erakonna esimehe Mart Helme kõne kongressil

FOTO: Karli Saul

Head erakonnakaaslased, mõttekaaslased, külalised,

Kaks aastat tagasi, kui te Mustpeade majas toimunud kongressil mind Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimeheks valisite, visandasin oma kõnes neid valupunkte, mis Eesti ühiskonna ees seisavad. Samas visandasin ka lahendusi ning rajajooni, milledeni jõudma peame.
Mul on valus märkida, et enamik toona välja toodud kitsaskohtadest takistavad meie riigi arengut ka täna. Enamigi veel: paljud probleemid pole mitte üksnes püsinud, vaid on veelgi enam süvenenud. Kahe möödunud aastaga pole Eesti saaanud mitte rikkamaks, vaid jäänud vaesemaks.
Kahe möödunud aastaga pole eesti rahvas mitte kasvanud suuremaks, vaid jätkanud kahanemist. Kahe möödunud aastaga pole kodumaalt lahkunud eestlased mitte hakanud isade maale tagasi pöörduma, vaid jätkanud kasvavas tempos siit lahkumist.
Kahe möödunud aastaga pole riigi ääremaastumine mitte lakanud, vaid üha süvenenud.
Kahe möödunud aastaga poel demokraatia, sõna- ja arvamusvabaduse olukord Eestis mitte paranenud, vaid järsult halvenenud.
Pluralism, mille eest paljud siinviibijad 25 aastat tagasi võitlesid, on asendunud Eestis – ja laiemalt ka Euroopas – kitsarinnaliselt doktrinäärsete vasakliberaalsete stampidega, millede ainuõigsuses kahtlemine või millele oponeerimine põhjustavad koheselt ajakirjanduslikule tuleriidale saatmise. Oleme seda kahe viimase kuu vältel lakkamatult kogenud. Ja jõudnud selle kõige käigus veendumusele, et oleme õigel teel ning kujutame endast Eesti praegusel poliitmaastikul ainsat organiseeritud jõudu, kes on ühemõtteliselt ja pühendunult väljas eesti rahva huvide eest. Eesti riigi kui eestlaste rahvuskodu eest, eesti rahva, eesti keele ja eesti rahvuskultuuri säilimise eest ajast aega.
Me oleme einus erakond, kes näeb Eesti riiki mitte geograafilise mõistena, vaid poliitilise moodusisena, kus Eestile nime andnud rahvuse õigused ei pea taanduma sissesõitnutele ja võõrpäritolu kodanikele eriliste privileegide andmise ees.
Me oleme ka ainus erakond, kes saab täiel määral aru, et mitte valitsus pole loonud riiki ja rahvust, vaid riik ja rahvus on andnud eluõiguse valitsusele. Me oleme ainus erakond, kes saab täiel määral aru, et mitte rahvas ei teeni valitsust ja riiki, vaid valitsus ja riik teenivad rahvast.
Meie erakond ei eksisteeri mitte selleks, et käputäis erakonna juhtfiguure murraks läbi stagneerunud mugavsutsoonis vegeteeriva kliki hulka, vaid selleks, et see stagneerunud mugavustsoon koos oma ülbe klikiga laiali ajada.
Meie printsipiaalne ja kõigist teistest eristuv positsioon tähendab loomulikult konfrontatsiooni nn. vanade erakondadega. Meie rahvuslikkus ja rahvameelsus tähendavad aga ka, et me oleme sobimatu kaart välismaistele pasjansiladujatele, kes ei taha mingil juhul näha, et maarahvas (mõistke seda tähenduses eesti rahvas) nende plaanidesse jokkerina sekkuks. See omakorda tähendab automaatselt , et meie tee järgmiste saavutusteni poliitikas saab olema sõna otseses mõttes per aspera ad astra.
Ent jätkakem heade uudistega. Kaks aastat tagasi sisenes meie erakond valimistsüklisse, mille edukas läbimine oli meile tõsiseks väljakutseks. Seda nii organisatsioooni tugevust, kampaaniakogemusi kui rahalisi vahendeid silmas pidades. Tunnistagem ausalt, kõik ei läinud algul sugugi libedalt. Meie poolt kohalike valimiste kontekstis sihikule seatud läbimurded suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu jäid saavutamata ning see oli meile mõru pill. Suhteliselt kesised, ehkki juba paremad olid meie tulemused Europarlamendi valimistel. Neid kaht valimiskampaaniat täismahus kaasa tegemata poleks saanud aga võimalikuks meie läbimurre 1. märtsil toimunud riigikogu valimistel, kus me ületasime mitte üksnes viie protsendi künnise vaid saime koguni enam kui kaheksa protsenti, mis tagas meile riigikogu praeguses koosseisus seitse kohta.
Mis meile selle tulemuse tagas? Ma arvan, et ei liialda, kui ütlen, et eelkõige meie kõigi ühine pingutus, kõigi meie aktivistide ennastsalgav töö, nappide vahendite maksimaalne väärindamine ning ennekõike usk meie missiooni vajalikkusesse. Aplaus meile kõigile selle eest!
Armas rahvas! Täna oleme olukorras, kus peame taas seadma uusi rajajooni ning järgneva kahe aastaga viima erakonna kvalitatiivselt uuele tasemele. Kui meie senine töö keskendus ringkondade elustamisele ja ülesehitamisele, siis nüüd peame edasi liikuma nii süvitsi kui laiuti. Kuigi me oleme praeguseks likvideerinud organisatsiooni kaardil viimased valged laigud, asutades ringkonnad ka Ida-Virumaale ning Saaremaale ja sirutades käe isegi üle lahe Soome, siis ometi pole sellega töö lõppenud. Kahe ja poole aasta pärast seisavad meil taas ees kohalike omavalitsuste valimised ja kuigi me hetkel ei tea, missuguseks joonistub selleks ajaks Eesti administratiivkaart, tuleb meil ikkagi olla valmis kaasa rääkima kõigi selleks ajaks kujunenud administratiivüksuste juhtimiseks.
Jah, loomulikult ei välista me ka osalemist valimisliitudes, kuid eesmärgiks peab olema ikkagi võimekus maksimaalselt välja panna oma nimekirju. Eesmärgiks peab olema meie mängijatepingi pikendamine niisuguseks, et meil on sellelt võtta kandidaate linnapeadeks ja volikogude esimeesteks ka seal, kus meil see võimekus eelmisel korral puudus. Kahe ja poole aasta pärast peavad meil olema linnapeakandidaad mitte enam üksnes Tallinnas, Tartus ja Pärnus, vaid ka Haapsalus, Paides, Rakveres, Viljandis ja paljudes teistes kohtades, milledest me eelmisel korral isegi unistada ei julgenud. Lootust seesuguse võimekuse tekkeks annab muu hulgas fakt, et valimiste järgselt on meie erakonnaga liitunud enam kui kakssada erinevaid piirkondi ja erinevaid elualasid esindavat inimest ja liitumiste tulv jätkub.
Me oleme kasvav organism, me oleme tugevnev organism ja iseenesest mõistetavalt peab see leidma väljundi ka poliitikas.
Meie organismi kasvu, tugevnemist ja süvitsiminekut näitab seegi, et kahe aastaga oleme suutnud luua tugeva noorteorganisatsiooni. See nooruslikult uljas organisatsioon on võtnud endale nimeks Sinine Äratus, märkides niiviisi värvi valikuga oma konservatiivset platvormi ja sõnaga „äratus“ missiooni kutsuda eesti rahvas üles uuele ärkamisajale. Homme, 26. aprillil toimub just nende korraldusel Toompeal massimeeleavaldus kütuseaktsiisi tõstmise vastu.
Teine organisatsioon, mis vahepealsest varjusurmast alles äsja välja toodi, on meie erakonna naisühendus, mis samuti näeb oma missiooni konservatiivsete pereväärtuste kilbile tõstmises ja rahvas uue moraalse äratuse julgustamises. Meie naised ütlevad selgelt ja arusaadavalt, et eesti poliitikas ei pea ilma tegema mitte broilerbeibed, vaid naised, kes on emad ja abikaasad. Naised, kes teavad, kui suurt vastutust kannavad eluterve ühiskonna eest emad. Naised, kes teavad, et üksnes naiste targal toetusel teevad suuri tegusid ka mehed.
Meie põhikirjas on aga veel üks ühendus, milles kätkev elutarkus ja kogemustepagas tuleb senisest sihikindlamalt meie poliitilise agenda vankri ette rakendada. See on eakate ühendus, millele plaanime samuti uue tuule tiibade alla aidata.
Ent organisatsioonist veel. Meie fraktsioon ehk meie seitse samuraid riigikogus on otsustanud, et sellest ei saa kujuneda erakonna raskuskese. Erakonna raskuskese peab jääma endiselt partei juhatusse, volikogusse ja ringkondadesse. Ainult nii saame tagada parteisisese demokraatia, aga ka selle, et jätkame arenemist tõeliseks rahvaerakonnaks kujunemise suunas. Et seda eesmärki paremini teostada, oleme võtnud poole kohaga tööle erakonna liikmehalduri, kelle ülesandeks on korrastada kõigi meie 7 700 liikme kohta käiv andmebaas. Mai algusest asub tööle ka erakonna kantselei juhataja, kes puhub elu sisse meie seni tühjana seisnud Tallinna büroole ning tagab infovoogude sujuva liikumise ja erakonna kui kogu Eestit katva võrgustiku ühtse hingamise.
Kallid sõbrad! Kuigi äsjastel valimistel püüdis juhtiv võimuerakond rahvast veenda selles, nagu oleks Eesti kõige akuutsem probleem julgeolek, siis meie kaine talupojatarkuse kandjatena teame, et tegelikult on riigi kõige valusamaks probleemiks rahvuse katastroofiline demograafiline olukord. Selle üheks põhjuseks omakorda on meie armetu majanduslik seisund, millest võimuparteid ei oska või ei julge riiki välja tuua.
Valimiskampaania ajal esitas EKRE lahendusena kompleksse kava, millesse kuulusid nii maksupoliitilised kui sotsiaaltagatisi sisaldavad meetmed. Erinevalt praeguse valitsuse plaanist makse tõsta tegime meie ettepaneku käibemaksu langetada, et seeläbi elavneva tarbimise kaudu maksulaekumiste taset parandada, jättes samal ajal ettevõtjatele kätte rohkem raha palkade tõstmiseks ja investeeringute tegemiseks. Tegime ka ettepaneku lastega perede toetamiseks tõsta tulumaks 25% peale, arvates samal ajal iga lapse puhul vanema tulumaksust 5 % maha. See kergendaks oluliselt lastega perede olukorda, lisades samal ajal meie arvestuste kohaselt riigieelarvesse hinnanguliselt 100 miljonit eurot. Ja muidugi võtaksime me raha nendelt, kes seda eesti inimeste taskust kokku korjavad ja siis maksuvabalt riigist välja viivad ehk võõrpankadelt ja nende tütarfirmadelt. Samuti kehtestaksime teemaksu Eestit läbivale transiidile.
Nagu näeme, praegune valitsus midagi taolist teha ei julge. Selle asemel jätkatakse oma inimeste vaeseks tegemise poliitikat, mille paratamatuks järelmiks saab olla vaid Eesti edasine ääremaastumine, inimeste hääletamine jalgadega, sotsiaalsete pahede kasv ning meie rahvuskehandi jätkuv nõrgenemine. Tuletan siinkohal kõigile meelde, et ennast nn.valgeteks jõududeks nimetavate erakondade juhtimisel on Eesti kui tsiviliseeritult funktsioneeriv ühiskond jõudnud kollapsi piirini. Piisab vaid veel umbes 50 000 töövõimelise inimese lahkumisest (aga see on umbes Pärnu suuruse linna jagu), et kukuksid kokku nii meie pensioni- kui haigekassasüsteem. Just selles suunas me praegu kahjuks aga liigume.
Missioonierakonnana on meie ülesandeks teha kõik endast olenev, et seda ei juhtuks. Ja kuna me oma seitsmeliikmelise fraktsiooniga riigikogus oleme liiga nõrk jõud, et riiklikku ja rahvuslikku enesehävitust seal takistada, pole meil muud teed, kui kaasata oma tegevustesse rahvas. Nii nagu me teeme seda pühapäeval koos rahvaga kütuseaktsiisi tõstmise vastu minnes.
Aga meie missioon ei saa piirduda üksnes majandusküsimustega. Siin, praegu, seistes teie ees, deklareerin ma täie selgusega ka meie positsiooni Eesti-Vene piirilepingu kavandatava ratifitseerimise suhtes. Me hääletame riigikogus selle vastu. Me oleme seisukohal, et Eesti ei saa legaliseerida oma territooriumi loovutamist agressiivsele naaberriigile, vaid peab ootama, kuni tulevik annab meile võimaluse lahendada piiriküsimus Venemaaga mitte ainult Venemaale vaid ka meile vastuvõetavatel tingimustel. Me ei ohverda oma riiklikku järjepidevust, rahvuslikku uhkust ja õigusega meile kuuluvaid Petserimaa loodusvarasid küsitava väärtusega „julgeolekugarantiide“ eest, mida Moskva suure tõenäosusega kohe rikub.
Me seome piiriküsimuse lahendamise Narva veehoidla veerežiimi lahendamise küsimusega, Venemaal asuvate Eesti varade tagastamise küsimusega ning loomulikult Tartu rahulepingu ja Eesti okupeerimise tunnustamise küsimusega. Neile Eesti jaoks tähtsatele küsimustele Venemaa poolt mõistmist leidmata pole võimalik ka piiriküsimuse lahendamine, mis tähendab, et me külmutame teema määramatuks ajaks, kuni Venemaa saab valitsuse, mida võime võrrelda Teise maailmasõja järel Saksamaal võimule tulnud valitsusega, mis distantseeris ennast selgelt natsirežiimi kuritegudest. Ootame juba 25 aastat, et sarnased arengud leiaksid aset ka Venemaal. Meil on selgroogu ja kannatust, et oodata vajadusel veel 25 aastat.
Möödunud nädalal moodustasime riigikogus toetusgrupi traditsioonilise perekonna kaitseks. Sümptomaatiliselt püüdsid grupi moodustamist takistada valitsuse juhtivpartei homoaktivistid. Me ei lasknud sellel juhtuda. Ja teeme ka edaspidi kõik, mis meie võimuses, et meie ühiskonna põhiosa elutervete hoiakute perverteerimist, halvustamist ja naeruvääristamist takistada. Taas ei kavatse me nn. „demokraatlike“ protseduuride raames lasta endast riigikogu saalis valitsuse hääletusmasinal lihtsalt üle sõita. Homoteerulli juhid peavad arvestama, et nad ei sõida kooseluseaduse rakendusakte läbi surudes üle mitte Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seitsmest vaprast, vaid rahva enamusest. Ja varem või hiljem karistab rahvas neid selle eest. Sest rahvas ei lepi iialgi normaalsuse kuulutamisega ebanormaalsuseks ja mehest, naisest ning lastest koosneva perekonna kuulutamisega seksistlikuks igandiks. Me ei nõustu Eesti muutmisega dekadentlikuks ja degenereerunud ühiskonnaks, sest ajaloos pole ükski niisugune ühiskond elujõuliseks osutunud.
Head kaasvõitlejad! Kõigest eelpoolöeldust peame tegema ühe väga selge järelduse. Eesti on sügavas kriisis ja Eestit seni juhtinud jõududel puudub igasugune visioon ning tahe, et riiki sellest välja juhtida. Selle asemel, et otsida kõigi poliitiliste jõudude vahel konsensust ning liita erinevate erakondade ja ühiskondlike gruppide poolt välja pakutavad ideed ühtseks lahendustepaketiks, on võimulolijad oma ajakirjanduslikke kaasajooksikuid kasutades käivitanud ühiskonnas massiivse nõiajahi teisitimõtlejate, nende hulgas ka meie vastu. Me ei lase ennast sellest kõigutada. Erinevalt neist on meil probleemide ületamiseks lahendused – olgu nendeks siis maavarade uurimise ja kaevandamise alustamine, meie metsarikkuste parem väärindamine, riiklike investeeringute tark suunamine, teadlaste ja spetsialistide majandusse kaasamine, maksupoliitilised sammud või meie riigis tegutsevate välismaiste röövkapitalistide ohjeldamine – rääkimata julgusest kõike nimetatud ja paljut enamatki ellu viia.
Poliitiline ja majanduslik stagnatsioon Eestis on jõudnud piirini, millest edasi saab tulla üksnes kollaps. Me ei saa seda ootama jääda. Me peame tegutsema. Me tegutsemegi. Meie, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, oleme ainus poliitiline jõud Eestis, kes näeb oma missioonina rahvuse äratamist, rahvuse ärkamist.
Ma hüüangi seepärast täna siit saalist, siit kõnepuldist Eesti rahvale: Tõll, Tõll, tõuse üles!
Eesti rahvas ärka üles, seisa enda eest! Sõbrad, viige siit saalist see sõnum üle kogu maa! On aeg!

Allikas: http://www.ekre.ee/erakonna-esimehe-mart-helme-kone-kongressil/

Read more...

Lauri Õun: Migrantidest Eestis

Ma olen siia tulnud välisüliõpilastelt küsinud ja üldine põhjus on, miks Eestisse nad on tulnud (Euroopa puhul), et neil oli "ükskõik". Vähemalt nii on mulle öelnud 8 inimest. Võis haista, et neil oli mingeid koduseid probleeme ning seepärast läksid välismaale ja kui Londoni ei saanud, käis Eesti kah. Peaasi, et kodumaalt ära. See on mingi psühholoogiline rändkärbes ja töötab eestlaste seas peades kah, mis osasid rändama/välismaale ajab.

Teine variant, kui on Euroväline. Sellisel juhul on neil "ükskõik", peaasi, et Euroopasse saaks sotsiaalabi peale. Sotsiaalabi kohta pole euroväline mulle öelnud, aga üldiselt neil oli ükskõik, olid kusagilt sõna Estonia kuulnud, et see on Euroopas ja seepärast tulid, et Rootsi ei saanud. - 5 inimest.

Neist üks eesti keelt kehvasti rääkiv türklane läks tagasi kuna tema siinsed ärid läksid vett vedama. Tema mingi kolmas Eesti türklane lasi ta üle ja seepärast Eesti omad äripartnerid jätsid ta lõpuks krediidita. Lõpuks lasi ise jalga, võttes veel ~2000 eurot Eesti äripartnerite raha kaasa. Eestis pandi musta nimekirja (ärikeelu alla). Ühesõnaga sai petta ja läks ise petiseks. Tüüpiline türklaste teema. Kusjuures too tüüp oli ise Eesti noorte türklaste grupijuht mitmed ülikooli aastad.

Teine variant on üks eesti keelt kehvasti rääkiv Rootsist pärit inimene, kellel siin juuri pole, aga Swedbanki või mõne muu sarnase (täpselt ei mäleta) asutuse pärast Eestisse kolinud ning käib usinalt eesti keelt õppimas. 8 kuuga assimileerunud kiiremini, kui 2 aastaga türklane. Nii keele oskuselt kui ka sobitumise mõistes.

Kolmas variant on 2 grusiini, kes tulid vahetult peale gruusia-vene sõda. Need õppisid kuni kooli lõpuni ja läksid tagasi. Ei integreerunud üldse (ei näidanud ka tahet) ja rääkisid pisut vene keelt.

Neljas variant on 1 taanlane, kes käis korraks vahetusüliõpilaseks. Ainult muljeid saamas. Paari sõna eesti keelt teab.

Viies variant on 1 Saudi-Araablane. Täiesti valge, ei õpi eesti keelt ja elab Eestis juba 8 aastat.

Kuues variant on Portugalist tulnud estofiil, kes töötab Tartu Ülikoolis. Elanud siin 2 aastat ja räägib paremini eesti keelt, kui 20 aastat siin elanud venelane, kes töötab müüjana. Oli juba enne tulemist uurinud Eesti kultuuri ja õppinud keelt. Estofiiliat kuidagi ei varjanud ning rahvuslasena oli minul tema üle hea meel - oli täitsa valge.

Seitsmes variant on Bahama saartelt tulnud süsimust tibinaaskel, kes oli väga ülbe ja pealetükkiva käitumisega. Temast rohkem ei tea. Hiljem pole näinud.

Kaheksas variant oli sakslane Dortmundist, kes tahtis lihtsalt kodust ära saada ja valis Eesti, kuna koolis oli talle sellest räägitud (ajaloo tunnis).

Üheksas variant on prantslane. Keeruline juhtum. Töötab Eestis u 1300-1600 eurose palgaga (koolis siin ei käinud). Prantsusmaal tööd ei leidnud ning Hiinas elamine viskas lõpuks üle. Kolis Eestisse ka selle pärast, et siin on puhas õhk ja ilus loodus. Hiina on pommiauk ning tema piirkond Prantsusmaal on musulmanidele kortermaju täis ehitatud ehk siis endist kodukohta lihtsalt enam pole (pole võimalik enam seal elada).

Lisan siinkohal juurde (mida seal postituses polnud): Et ta oli pärit maapiirkonnast, ehk siis prantslasest maakas, kelle kodukoha põldude ja külade asemele ehitati musulmanide linn - renditud maa tõttu pidi maast loobuma. Ehk siis ongi "koduta."
Uskumatu!
Kümnes variant on üks euroametnik, kes elab Eestis nn. rändtööna. Kuniks on Euroliit elab siin. Kui Euroliit ära kaob, kolib tagasi. Kuna lapsed õpivad siin, siis kui lapsed suureks kasvavad ja tema ikka veel töötab, tekib risk, et jäävad siia. Lapsed õpivad inglise keelsetes koolides ja ei assimileeru (ainult mõned tunnid lastele koolides on eesti keelt õpetavad). Ühesõnaga uusmuulased.

Allikas: Facebook, saadud siiski meili teel

Read more...

Austria leht: Eesti liitumine euroga oli ebaseaduslik

Foto: Veiko Tõkman

Eesti liitumine euroalaga oli ebaseaduslik, kirjutas Austria ajaleht Die Presse.
Saksamaa majandusministeeriumi teadusnõukogu liige Roland Vaubel ning majandustudeng Linda Victoria Schmidt selgitavad artiklis, et põhjus peitub inflatsioonis ja jätkusuutlikus majanduskeskkonnas.
Nimelt oli Eesti inflatsioon aastatel 2001-2008 keskmiselt 4,9%, kuigi referentsmäär oli 1,6%. Ka pärast 2008. aastat oli inflatsioon lubatust kõrgem. Analüütikud järeldavad, et seega oli Eesti liitumine õigusvastane.
Peale Eesti ei tohiks majandusteadlaste hinnangul euroalas olla Läti, Leedu ja Kreeka, ilmselt ka Sloveenia ja Slovakkia.

Allikas: http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/22/austria-leht-eesti-liitumine-euroga-ebaseaduslik

• Äripäev
  online@aripaev.ee 

Read more...

Laupäevased pildid

Read more...

Helme: tegelikult pole Eestis mingit sallimatuse probleemi

Martina Niin

www.DELFI.ee

Foto: Eero Vabamägi

Värske sotsiaalse arengu indeksi uuringu kohaselt on Eesti maailma üks sallimatumaid riike immigrantide suhtes. Rahvuskonservatiivse erakonna EKRE aseesimehe Martin Helme hinnangul pole Eesti üldse sallimatu, vaid on kõrge võõrpäritolu elanikkonnaga hakkama saamise poolest Lääne-Euroopale eeskujuks.

"Neid edetabeleid koostab selgelt vasakpoolse agendaga organisatsioon, teemapüsitus on juba selline, et kõik te olete vihkajad, aga tegelikult Eestis mingit sallimatuse probleemi ei ole," ütles Helme sotsiaalse arengu indeksi uuringut kommenteerides Delfile.
"Eestis on käivitunud massiline ajupesu, valmistamaks avalikkust ette massimigratsiooniks. Me teame, et Euroopa Liidus on põhimõtteliselt juba ära otsustatud - ja praegu käib lihtsalt Eesti poliitilise juhtkonna masseerimine -, et hakata siia saatma üle Vahemere tulevaid Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida illegaalseid immigrante suurusjärgus, mis on kindlasti üle tuhandete. Me räägime tuhandetest või kümnetest tuhandetest, keda soovitakse Eestisse paigutada ja selle ette valmistamiseks tekitatakse Eesti rahval süütunnet," sõnas Helme.
EKRE fraktsiooni juhi sõnul näeb sellest uuringust, et eesti rahval on säilinud terve talupojamõistus, ja me ei peagi soovima oma rahvuslikku suitsiidi selles hirmus, et äkki keegi saab meie peale pahaseks.
"Alati tuleb meeles pidada, et Eesti on peale Lätit Euroopa kõige kõrgema immigrantpäritolu rahvatikuga riik Euroopas. Meil on üle 30 protsendi elanikkonnast võõrpäritolu rahvastik. Ja see, et me nii ilusti oleme nendega hakkama saanud, et meil siin Eestis ikkagi toimub täiesti normaalne – jah, eestlased ja venelased võib-olla ei suhtle nii palju kui mõned integratsionistid tahaksid, aga ikkagi elatakse normaalselt - , on eeskujuks ja õpetuseks kõigile neile Lääne-Euroopa multikultidele, kes ei ole suutnud toime tulla 3-4 korda väiksema immigrandipäritolu rahvastikuga."
Martin Helme ütles, et kümned tuhanded immigrandid nõrgestaks Eesti rahvuskehandit ja meil pole mingit põhjust seda tahta. Eestlased mõtlevad tema sõnul teistele inimestele piisavalt.
"Vaadake, kui palju Eesti inimesed annetavad raha heategevusüritusteks, olgu see Ukraina põgenikele või olgu see kuskil kaugemal mingisugused õnnetused, eestlased ei ole üldse isekad."

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=71302757

Read more...

Kaitskem üheskoos perekonda: Meie koostatud buklett...

Meie koostatud buklett pealkirjaga "Kuidas tunda ära homoliikumise valed ja need ümber lükata?" on nüüd lisaks eesti- ja venekeelsele versioonile avaldatud ka läti keeles.

Bukleti väljaandmine ja levitamine Lätis on seotud tõsiasjaga, et homoaktivistid avaldavad ka seal üha agressiivsemalt ja organiseeritumalt survet perekonna tähenduse radikaalseks õiguslikuks ümbermääratlemiseks moel, mis hõlmaks ka homoseksuaalsed suhted – just nii, nagu seda püütakse teha Eestis ja nagu on tehtud paljudes teistes Euroopa riikides.

Meil on hea meel anda oma väike panus, et aidata lätlastel sellele massiivsele ühiskonna alusväärtuste pihta suunatud ideoloogilisele rünnakule vastu seista.

Allikas: Facebook

Read more...

MATTI ILVES: EUROOPA LIIT ON SÜÜDI ILLEGAALSETE IMMIGRANTIDE UPPUMISES VAHEMEREL

Hiljuti uppus jälle laevaga Vahemerel 700 illegaalset immigranti ja päästa õnnestus neist ainlt 28. Milleks võib nüüd ütelda, et Euroopa Liit on selles süüdi?

Aga seepärast, et EL sisuliselt meelitab immigrante Aafrikast ja Lähis-Idast siia. Euroopa Liidu õigus ütleb, et kui sisserändaja on jõudnud E Liidu territooriumile on tal õigus taotleda varjupaika. Niikaua, kui taotlust ei ole uuritud või menetletud, ei tohi neid tagasi saata.
Praktika on näidanud, et peaaegu kõik illegaalsed immigrandid saavad E Liidus elamisloa ja neid ei saadeta tagasi.
Liit teeb seda sellepärast, et ellu viia utoopilist multikultuursuse poliitikat ja kujundada ELi elanikud tulevikus ühtseks segarassiks. See ei ole ammu juba saladus, sest kõik ettevõetud sammud rahvastikupoliitikas näitavad kindlat seda suundumust.

Pealegi toetab nii E Liit kuritegelikke jõuke, kes organiseerivad sageli merekõlbmatute ja ülerahvastatud alustega immigrantide ülevedu, seda tehaks muidugi vastava tasu eest. Paljud inimesed arvasid, et viimase 700 uppunuga lõppenud õnnestuses oli tegemist suure laevaga, ei midagi sellist. Tegelikult oli see vaid veidi üle 20. meetrine ülerahvastatud kalalaev.

Nüüd muidugi kogunesid Euroopa Liidu ministrid silmakirjalikele kriisiläbirääkimistele, aga võib kindel olla, et tegelikke probleeme seal ei lahendata. Ininesi tuleks tegelikult vastavalt võimalustele toetada nende kodus, mitte aga Euroopa Liidu osariikides elamislube pakkudes.

Read more...

"Nõmme Raadio": Täna arutleme vana meeleavaldaja TIIT MADISSONIGA uute meeleavalduste teemal. (23.04.2015)

Link: http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=lounatund&file=2015-04-23-tiit.mp3

Kuulake alates: 33:17

Read more...

"Ei" Kütuseaktsiisi tõusule!

Uus valitsus tahab tõsta kütuseaktsiisi, et täita riigikassat, kuigi see raha peaks minema teeremondi tarbeks.

Miks ei võeta sadu miljoneid aastas pankadelt, kes viivad oma raha Eestist välja?

Aktsiisitõus tähendaks transpordi ningseega ka toiduainete ja paljude muude sellega seotud asjade suurt hinnatõusu, mis raskendaks juba keerulises olukorras olevate perede elu veelgi, ja neid, kes ei saa enam hakkama, tekiks järjest juurde.

Kas nii jõuabki Eesti „viie rikkama riigi hulka”, kui võimulolijad koorivad oma valijad ja ülejäänud rahva paljaks? On aeg hakata tegutsema, sest võim on tegelikult rahva käes!

Ütle ei kütuseaktsiisi tõusule, vajutades „Osalen”, ning teavita ka oma lähedasi, sõpru ja tuttavaid! Sellega saame näidata, et Eesti inimesed on aktsiisitõusu vastu.

Kui valitsus ei kuula rahvast, siis tuleb moodustadauus valitsus!

Me ei pea veel neli aastat kannatama Reformierakonna varastamist, rahvale näkku sülitamist, roosamannajuttu ega tegevusetust.

Jah, tegemist on kõigest Facebooki üritusega, mis jätab paljudele mulje, et laikide ja osalejate kogumisega see ainult piirdubki. Kuid seekord me ei jää lihtsalt passima ega vaatama, kuidas meile näkku sülitatakse. Lähipäevadel selgub täpsemalt, millal ja kus aktsioonid aset leiavad.


TALLINN:

NB! Tallinnas toimub protestiaktsioon 26. aprillil kell 12.00 Toompeal.

Ürituse info: https://www.facebook.com/events/980807168597133/

TARTU:

NB! Tartus algab protestiaktsioon 1. mail kell 14.00 Lõunakeskuse juures ja edasi liigutakse Raekoja ette.

Ürituse info: https://www.facebook.com/events/352233348309905/

NARVA:

Tulekul.

HELSINGI:

NB! Helsingis algab protestiaktsioon 26. aprillil kell 11.00 velodroomi juures(Mäkelänkatu 70).
Seejärel sõidetakse läbi linna Eesti saatkonna juurde.

Ürituse info: https://www.facebook.com/events/1010797598954225

LISAINFO:

Protest on kooskõlastatud peakorraldajaga. Lisaks on olemas ka poliitiline tugi:

https://www.facebook.com/kutuseaktsiiskuritegu

Kindlasti hoidke silma peal ka neil!

Head kaaskodanikud! On aeg ajada end kodust välja ning näidata meie rahvast võõrandunudja tavainimeste arvamust põlastavatele valitsejatele, mida me nende ülbusest jaideevaesusest arvame! Ootame Teid pühapäeval, 26. aprillil kell 12.00 Toompeale. Võtke ka sõbrad kaasa, sest mida rohkem, seda uhkem!

Tallinna protestiaktsioon kütuseaktsiisi tõstmise vastu

Pühapäev kell 12.00
Toompea Lossi plats

On aeg ajada end kodust välja ja näidata meie rahvast võõrandunud ja tavainimeste arvamust põlastavatele valitsejatele, mida me nende ülbusest ja ideevaesusest arvame!

Võtame sõna ja viime rahva arvamuse Toompeale! Ootame Teilt alternatiive kütuse kallimale maksustamisele! Parimad loeme ette ja teeme valitsejatele kuuldavaks! Samuti edastame need ettepanekud hiljem härra peaministrile!

Täiendame protestiürituse lehte pidevalt! Kuupäev ja kellaaeg on politseiga kooskõlastatud!

Kui me Facebooki istuma jääme, siis ei muutu asjad iialgi! OLE KOHAL!

Võtame sõna ja viime rahva arvamuse Toompeale! OotameTeilt alternatiive kütuse kallimale maksustamisele. Parimad loeme ette ja teeme valitsejatele kuuldavaks! Samuti edastame need ettepanekud hiljem härra peaministrile!

Soome eestlaste toetusprotest kütuseaktsiisi tõstmise vastu

Pühapäev kell 11.00
Helsingin Velodromi

Koguneme kell 11.00 Helsingi velodroomi juurde (Mäkelänkatu 70), sõidame läbi linna ja kell 12.00 tahaksime olla Eesti saatkonna ees.

Tartu protestiaktsioon kütuseaktsiisi tõstmise vastu

1. mai kell 14.00
Tartu Raekoja plats

Täpsustame päeva jooksul!
Vabatahtlikud Tartus, võtke meiega ühendust!

Allikas: https://www.facebook.com/events/1399444170377434/

Read more...

Riigikogus registreeriti toetusrühm traditsioonilise perekonna kaitseks

22.04.2015

Täna registreeriti Riigikogus toetusrühm traditsioonilise perekonna kaitseks, toetusrühma juhiks valiti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni juht Martin Helme.

Toetusrühm kinnitas tänasel koosolekul toetusrühma statuudi, milles on määratletud toetusrühma eesmärgid. Traditsioonilise pere kaitse toetusrühm on kokku kutsutud ühendamaks erakondade üleselt inimesi, kelle sooviks on tugevdada ja edendada traditsioonilise pere rolli Eesti ühiskonnas.
Toetusrühm defineerib traditsioonilise perekonnana ühe mehe ja ühe naise vahelise püsiva liidu, mille lahutamatuks osaks on nende ühiste laste eest hoolitsemine ning nende kasvatamine alates lapse eostamisest kuni tema täisealiseks saamiseni.
Toetusrühma poliitilisteks eesmärkideks parlamendis on Eesti põhiseaduse paragrahv 27 täiendamine perekonna mõiste osas vastavalt rühma statuudile, kooseluseaduse rakendusaktide jõustamise takistamine, kooseluseaduse tühistamine.
Asutamiskoosolekul kinnitatud statuudi järgi saab Traditsioonilise pere kaitse toetusrühma liikmeks olla riigikogu saadik, kes kinnitab oma allkirjaga, et kavatseb hääletada statuudis sätestatud eesmärkide jõustamise poolt.
„Kõik riigikogu liikmed on jätkuvalt oodatud grupiga liituma. Loodame, et ka need Reformierakonna liikmed, kes esialgu näitasid huvi toetusgrupi töös kaasa lüüa, aga millegipärast täna ei pidanud oluliseks kohale tulla, panevad ka oma allkirja alla ja näitavad oma poolehoidu sätestatud eesmärkidele. Kui nad mõne aja jooksul seda ei tee, siis me ei saa neid vastavalt statuudile lugeda toetusrühma liikmeteks,” ütles Martin Helme.
Täna kella kümneks olid kõik Riigikogu liikmed kutsutud traditsioonilise perekonna kaitseks loodava Riigikogu toetusgrupi asutamist lõpule viima. Kohale tuli 7 inimest, kõik Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed.

Allikas: http://www.ekre.ee/riigikogus-registreeriti-toetusruhm-traditsioonilise-perekonna-kaitseks/
________________
Lugege lisaks SIIT.
M.I.

Read more...

Töötundide arv aastas

Eestlased on tabeli eesotsas, soomlased viimases kolmandikus, millised on aga palgad? Jaa, ega alltöövõtuga välismaistele firmadele ikka "rikkaks" ei saa, tööta palju tahad.
M.I.

Read more...

Jüri Lina polüfoonilise laiekraanfilmi ”Januse efekt. Baali orjad” esilinastused Eestis

"See, kes suudab teisi veenda pöörasustes, võib sindki tüssata, et paneksid toime alatusi.”

Voltaire

See on imeline film kommunismi ja sotsialismi kõige pöörasematest saladustest. Film näitab, kuidas massoonid lõid ja kasutasid ära kõige destruktiivsemaid ideoloogiaid, mida maailm on eales näinud. Vaataja saab teada, miks petlike vabamüürlassümbolite all pandi toime kõige vastikumaid roimi. Saab näha eriti haruldasi arhiivikaadreid.

Film tõstatab küsimuse: miks inimesed muutuvad Baali orjadeks?

Saab teada, kust pärinevad kommunistlikud ja sotsialistlikud sümbolid ja mida need tegelikult tähendavad.

Miks töötati välja kommunistlik ideoloogia ja kelle huvides.

Saab selgust, kes utsitasid kõige alatumaid metsikusi.

See mitmekihiline teos jätab sügava mulje.

Kohal on rezhissöör Jüri Lina ja tema assistent Steve Ahlberg.

Suursündmus, nagu alati.

 

Esmaspäeval, 4. mail kell 18 ja 20 Tallinna kinos “SuperNova”

Narva mnt 27.

”SuperNova” paikneb Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli NOVA õppehoones (Narva mnt 27) 4. korrusel ruum N406.

Sissepääs 7 eurot.

Teisipäeval, 5. mail kell 18 Tartus Genialistide klubi kinosaalis Magasini t. 5

Sissepääs 5 eurot.

Sellele järgneb kell 20 samas klubis Jüri Lina tasuta loeng 

“Jolle Fardo mõistatus”.

Esimest ja viimast korda. Hämmastavaid saladuslikke asjaolusid muusikategevusest, luulemaastikult, kirjanduspõllult, sealhulgas muinasjutumaailmast,  ja filmivallast.

Kättesaadavad kultuurilised rariteedid Rootsist ja Eestist.

Miks ootamatult kerkis Jolle Fardio esile ja haihtus sama äkki,

jättes Eesti kultuurimaastikule oma jälje.

Tähendusrikastest kokkupuudetest helilooja Toivo Kurmeti

ja filmilavastaja Andrei Tarkovskiga.

Kolmapäeval, 6. mail kell 18 esilinastus ka Pärnu kinos “Apollo”.

Lai tänav 5.

Sissepääs 7 eurot.

Read more...

KOOBAS: Mis sina arvad?

Allikas: http://koobas.net/2015/04/11/mis-sina-arvad/

Read more...

Timo Soini: “Eestlased, ärge makske võõraid võlgu!” (VANA KULD)

Tarmo Vahter

AFP/Scanpix

EKSKLUSIIVINTERVJUU: Põlissoomlaste juht Timo Soini hoiatab, et võlgades euroriikide toetamine läheb Eestile väga kalliks maksma.
Timo Soinis on kerge ära tunda peremeest. Triibuline lips puhkab kahurikuulisarnase kõhu peal. Püksirihma ei paista kusagil, aga võib-olla seisavad need püksid niisamagi.
“Võtame kõigepealt kohvi!” ütleb Soini ja suundub otsustavalt lähima kohvikannu poole. “Ma teen välja.”
Soini plaan aga äpardub, sest kannust ei tule tilkagi. Soome parlamendi sööklas on kohv otsas. Läheme tagasi oma laua poole.
Kümne meetri jooksul peetakse Soinit kaks korda kinni. Keegi ketiga kulduuri kandev härra räägib talle murelikult metsatööstuse 25 000 töökohast. Härra hädise näo järgi otsustades on need löögi all.
Lõpuks saab Soini lauda istuda. “Hirmus kiire on,” ütleb ta vabandavalt ja paneb lauale koopia mingis ajakirjas ilmunud artiklist. Sel on lööv pealkiri: “Soome, päästa ennast!”
Millest peaks Soome ennast päästma?
“Et meil ei tuleks maksta kinni teiste võlgasid ja lollusi,” vastab Soini õpetlikult. “Isamaa on viidud täitsa hirmsasse olukorda.”
Ta õngitseb pintsakutaskust välja kaks värvilist reklaamkaarti. Neil on kiri: “Euroopa rahaliit. Tugevam majandus! Esimesed edukad kümme aastat!”
Soini vaatab reklaame põlglikult, nagu määriks need tema puhtaid käsi.
“Nagu kõige halvemat sorti Nõukogude propaganda,” ütleb ta hukkamõistvalt. Seejärel korjab kaardid hoolikalt kokku. Veel samal õhtul vajab ta neid trumpidena presidendikandidaatide teledebatis.
Soini sõnum on lihtne. Euroopa võlakriis muutub üha hullemaks. Selles on süüdi eeskätt Kreeka, Hispaania ja Itaalia poliitikud ning Brüsseli bürokraadid.
“Kreeklased teadsid, et nad valetavad. Euroopa Liit teadis, et kreeklased valetavad. Ja kreeklased teadsid, et Euroopa Liit teab nende valetamisest. Mida saab sellisest süsteemist arvata?” pärib Soini.
Oma vihaste küsimuste kiuste kõneleb ta rahulikult, isegi malbelt.
“Miks eestlased maksavad kinni teiste lollusi?”
“Kas turumajandus pole see, et kui sa teenid kasumit, saad kasumi sina? Kui sa kaotad, oled oma investeeringust ilma. Euroopa Liidu turumajandus aga toimib teisiti. Kui sa võidad, siis võidad. Kui kaotad, siis aga antakse sulle tagatisi. Mis asi see on? Kus on kapitaliturgude risk? Maksumaksjad maksku? Mitte pennigi ei peaks maksma!”
Soini on sõnapidaja mees. Kuigi Põlissoomlased said kevadel parlamendivalimistel kolmanda tulemuse, loobus partei valitsusse minekust. Portugali päästmises osalemine polnud Soinile vastuvõetav.
“See maksis mulle välis- või rahandusministri koha.”
“Kas sa kahetsed loobumist?”
“Ei kahetse, sest ma tegin õigesti!”
Endale märkamatult olen läinud teietamiselt üle sinatamisele. Soiniga juttu ajades tekib kergesti tunne, nagu tunneks seda meest juba aastaid.
Ma ei jõua uut küsimust esitada, sest Soini jõuab ette.
“Ma küsiksin oma eestlastelt sõpradelt: Eestis on turumajandus, aga miks on eestlased valmis kinni maksma teiste lollusi ja võlgu?”
Ootamatult on meie rollid vahetanud.
Soini võtab mult sõnad suust: “Eestis on väga tugev tunne, et Euroopa on teid aidanud.”
Ta mõistab Andrus Ansipi valitsuse loogikat, kuid ei soovita meil sellest hoolimata võlgades euroriikide päästmises kaasa lüüa. Soini veendumuse kohaselt ei jää tagatised ainult paberile, vaid need lähevad ühel päeval päriselt käiku. See tähendaks nii Eestile kui ka Soomele väga kallist arvet.
“See on täiesti hullumeelne! Ärge seda tehke!” hoiatab Soini. “Ma ütlesin seda eestlastele.”
See on üllatus. “Kellele sa ütlesid?”
“Kui ma Tallinnas komisjonis käisin.”
Tõepoolest, Soini külastas sügisel riigikogu väliskomisjoni. Ta kohtus ka president Toomas Hendrik Ilvesega.
“Kas sa ütlesid oma arvamuse välja ka Ilvesele?”
“Tema juures rääkisime üldiselt. Mitte nende sõnadega.”
Mõnitasite rahvast? Saite põlissoomlased!
Põlissoomlased on uskumatult edukad. Viimaste gallupite kohaselt on parteil võrdselt toetajaid kõigis ühiskonnakihtides. Neid toetab vähemalt iga viies soomlane, mis on ajanud vanad parteid paanikasse.
Soini teab edu põhjust: “Inimestel on selline tunne, et nende arvamustel pole olnud tähtsust. Inimesi on mõnitatud. Nüüd pole see enam võimalik.”
Ta loetleb pika rea asju, mis tavalisele soomlasele närvidele käivad: eurole üleminek ilma rahvahääletuseta, plaan homoabielud seadustada, maakoolide sulgemine, kaitsekulude kärpimine.
“Sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid on muutunud nii sarnaseks, et nende vahel ei tee enam vahet. Inimesed tahavad alternatiivi.”
Mõnede Soini jüngrite pakutud alternatiivid on paljusid soomlasi siiski ehmatanud.
Üks põlissoomlaste parlamendisaadik soovitas Kreekas kehtestada sõjaväediktatuuri. Teine kutsus saatma somaallasi ja homosid Ahvenamaale, kus nad saaksid omakeskis rajada ideaalühiskonna.
Värske uuringu kohaselt on põlissoomlaste toetajate hulgas rohkem rassiste kui ühelgi teisel parteil. President Tarja Halonen soovitas mõelda koguni õppematerjalile, mis koolitaks soomlasi mitte naerma rassistlike naljade üle.
“Mina ei ole naljapolitseinik,” ütleb Soini. “Soome kõige suurema sisserändajate rühma moodustavad eestlased ja venelased. Nendega ei ole mingeid probleeme.”
Ta ise teab mitut eestlast. Põhiliselt ehitustöölisi, kes on ehitanud tema tuttavatele.
Eestlaste massiline tulek ei tee põlissoomlastele muret?
“Vastupidi,” rahustab Soini. “Soome on lõiganud eestlaste panusest tohutult kasu. Kui tööd tehakse samadel tingimustel ja makstakse samu makse, siis tere tulemast! Mustast tööst tuleb lahti saada, aga siinkohal rahvus ei loe.”
“Kirjanik Joel Sang kirjutas Ekspressis, et tulevikus tasuks luua Soome ja Eesti liitriik.”
“Liitriigi kohta ma ei ütle nüüd midagi.”
“Miks sa ei ütle?”
“Ka Soome on olnud üsna kaua Rootsi osa,” hakkab Soini naerma. “Aga parem on olla iseseisev.”
Aga ta usub Eesti ja Soome vahelise majandus- ja heaolulõhe vähenemisse.
“Eesti läheneb meile. Meie aga kaugeneme traditsioonilisest “Riik teeb kõik”-mudelist.”
Samas kõigile võrdset tulumaksu Soini Eestilt üle ei võtaks: “See on minu meelest liiga radikaalne. Aga eestlastel on õigus oma maksusüsteemile.”
Soini toetajad ei taha temast presidenti
Briti lehtedes on Soinit nimetatud paremäärmuslaseks. Minu meelest on selline hinnang liialdus. Oma vaadetelt on Soini vähem paremal kui mitmed tuntud Eesti poliitikud.
Põlissoomlased ei poolda Soome liitumist NATOga. Kas ta ei usu NATO kaitsevõimesse? “Ma usun, et Soome välispoliitika liin on olnud õige. Meie huvi on, et Lääne ja Venemaa vahel ei tekiks pinget.”
Ta peab Karjala kaotamist ebaõiglaseks, ent hoidub arutlemast selle tagasisaamise üle. “Ei tasu teoretiseerida. See asi pole praegu võimalik.”
Soini meenutab hea sõnaga Soome marka. “Oleksime saanud ilma eurotagi hästi hakkama.” Kuid ta ei kiirusta eurost loobuma.
Talle ei meeldi Brüsseli ametnike ideed Euroopa Liidu üha tihedamast juhtimisest. “Läbikukkunud volinikud tahavad rohkem võimu!” kommenteerib ta sapiselt. Aga ta toetab Euroopa koostööd. “Meil on vaja ühist turgu. Inimeste ja kapitali vaba liikumist, vaba kaubandust. Neid asju ma pooldan.”
Populist on Soini muidugi. Kui küsin parteikaaslaste rassistlike esinemiste kohta, hiilib ta vastusest kõrvale. Ja rahvale meeldida ta tõepoolest oskab. Juba oma ülikooli lõputöö kirjutas noor Soini 1988. aastal populismist.
Edu pole tulnud kergelt. Soini on ehitanud Põlissoomlasi üles 14 aastat ja on alles poolel teel.
Ta kandideerib jaanuaris Soome presidendiks, aga ei taha võita. Ka suur osa Põlissoomlaste toetajatest ei soovi seda. Neid kammitseb hirm, et ilma Soinita variseks partei kokku.
Mõned teised mured on samas kadunud. Näiteks raha.
Pärast kevadist valimisvõitu võivad põlissoomlased pidada end Soome kõige rikkamaks parteiks. Nad saavad aastas riigilt 7–8 miljonit eurot toetust, aga erinevalt vanadest parteidest pole neil võlgu. See lubab tõhusamalt tegutseda. Enne oli parteil vaid neli palgalist töötajat. Nüüd on neid kümmekond.
“Ma mõtlen väga hoolikalt, mida teen,” seletab Soini. “Mul ei ole absoluutselt kiiret.”
Soini on alles 49aastane. Ta tahab saada valitsusse, aga mitte iga hinna eest. Tingimused peavad sobima.
“Järgmistel valimistel,” usub Soini oma šanssi aastal 2015.
Kannatlik mees. Mul on tunne, et Soini võidaks valimised ka Eestis. Kui mitte esimesel katsel, siis teisel kindlasti.

Allikas: http://ekspress.delfi.ee/archive/print.php?id=62098736
_____________
Hiljutistel Soome valimistel saavutasid Põlissoomlased teise koha!
M.I.

Read more...

MEIE KIRIK: Mungad on mures: Facebook ähvardab nende kontod kustutada

Ortodoksi munkadel USA-s on väidetavalt tekkinud tõsine probleem: Facebook ähvardab nende kontod ära kustutada, kui nad ei soostu profiilis kasutama oma kodaniku­nime.

Washingtoni osariigis Vashoni saarel asuva Kõige­armulisema Lunastaja kloostri ülem isa Tryphon (tuntud kui Abbot Tryphon) leiab, et Facebook on seda­puhku üle pingutanud.

Sestap alustas vaimulik mees allkirjade kogumist ja tema petitsioonil on juba üle 5000 toetaja (vt siit).

Iseküsimus on, mida teevad mungad Näoraamatus.

„Seda võib olla raske uskuda, kuid Facebook on muutunud minu kutsumuse täitmisel põhiliseks vahendiks,“ nendib isa Tryphon, kes annab sotsiaal­meedia kaudu vaimulikku nõu rohkem kui tuhandele inimesele.

Loe lähemalt siit. 

Allikas:http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=4632&Itemid=1 

______________

Täiesti arusaamatu, milleks Facebook teeb vahet tavainimeste ja munkade vahel?!

M.I.

Read more...