RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 31. august 2016

"Black Lives Matter" aktivist nõuab, et valged beebid mõrvataks. VAATA VIDEOT!

Ma loodan, et nad tapavad kõik valged lapsed," karjub ta videos. "Tapame kõik just nüüd."
Siin on video:
 ALLIKAS: Usatwentyfour

Allikas: https://mustaduudised.blogspot.com.ee/2016/08/black-lives-matter-aktivist-nouab-et.html

Read more...

Tiit Madisson: valitsus aitab kaasa Eesti rahva genotsiidile

Meie valitsejad ei armasta rääkida sellest, et selle "eduka" riigi elanikest elab neljandik vaesuses või vaesusriskis, kus ratifitseerimata on sotsiaalharta ja 45 000 last ei saa kõhtu täis süüa, nendib teisitimõtleja Tiit Madisson.

Ta nendib Õhtulehele, et Eesti on Euroopas vaeste suhtarvult Bulgaaria ja Rumeeniajärel "hinnalisel" kolmandal kohal, meil Euroopas kõige suuremad vahed rikaste ja vaeste vahel, aga valitsus sellele ei reageeri, võimutsejad ei tunne mitte mingit vastutust

"Kas memmel maal on tõesti vajalik internet, kui ära on kaotatud postkontor ja külapood, arsti juurde sõiduks linna kulub terve päev, lähedusest on kadunud koolid, meiereid, söögiasutused, kauplused, pangakontorid jne. Kui vähemalt iga kümnes eestlane on Eestis põgenenud ja leidnud väärikaks eluks vajalikud tingimused välismaal? Selle üle ei tunta Toompeal mitte mingit muret ja planeeritakse sisse tuua vajalikud töökäed, mis siis lahkunute töö ära teeksid. Kui see kõik ei ole Eesti rahva genotsiidile kaasaaitamine, siis mis see on?"

Allikas: http://www.pealinn.ee/koik-uudised/tiit-madisson-valitsus-aitab-kaasa-eesti-rahva-genotsiidile-n175016

Read more...

Aldo Roomere: Idioodistuv maailm

Kui põrgupõhjani idioodistuva maailma iseloomustamiseks pole enam sõnu, siis jääb abi otsida vaid kalaśnikovilt vms... :(

Kahjuks pole see nali: New Yorgi Inimõiguste Komisjon on andnud pööblile teada, et on olemas 31. erinevat sugu. Iga ettevõte, kes eirab 31 erineva seksuaalidentiteedi olemasolu, võib saada kuni $ 250 000 trahvi. Hea uudis muidugi pervertidele: kui sulle siiani naiste vetsu sisenemise eest politsei kutsuti, siis nüüd kuulutad välja, et oled "voolavat sugu" ja võid rahumeeli naiste WC-s passida. Edu!
http://www.therebel.media/nyc_releases_list_of_31_protected_gender_identities

Allikas: Facebook

Read more...

teisipäev, 30. august 2016

Mart Helme: lastega kodusoldud aeg tuleb arvestada tööstaaži hulka

Presidendiks pürgiv Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liider Mart Helme on seisukohal, et iibe tõstmiseks tuleb lastega kodusoldud aeg tööstaaži hulka arvestada.

Helme hinnangul on Eestis vaja hakata lastevanemate rolli väärtustama. “Lastega kodusoldud aeg tuleb arvestada üldise tööstaaži hulka, iga peresse sündinud ja seal kasvava lapse pealt peaks vähendama tulumaksu 3–5 protsenti, materiaalse ergutamisega peaks kaasnema ka moraalne tugi lasterikastele peredele nii avalikkuse ees kui ka meedias,” kirjutas Helme vastuseks meditsiinidoktor Jaak Uibu järelepärimisele, kuidas presidendikandidaadid võimule tulles Eesti iibeprobleemi lahendaksid.

Helme sõnul on vaja noortele peredele luua soodustuste süsteem, mis toimiks just nende stardietapil – kodu loomisel ja laste soetamisel.
Helme hinnangul vajab tugevdamist ka lastekaitse, alkoholismivastane tegevus ja abielu kui institutsioon. Kodule peaksid olema lähedal nii lasteaed kui ka kool. Samuti peab igale lapsele olema kättesaadav huvialaharidus ja sporditegevus. Perekonnaõpetus koolis peab aga rõhuma sellele, et igaüks on vastutav iibe, rahvuse ja riigi kestmise eest.

“Eesti algab kodust, kodust omakorda saab alguse perekond ning perekonnast meie rahva püsimine ja juurdekasv,” kirjutas Helme Uibule. “Lapsed on  tegelikult Eesti suurim ja kalleim vara. Kogu Eesti muu poliitika turvalise tuleviku nimel ei ole midagi väärt, kui ta pole soetud meie rahvus- ja iibepoliitikaga. Odav see mõistagi pole, kuid pigem tuleb seda käsitleda kui pikka investeeringut Eesti tulevikku, mis toob kindlasti tagasi palju rohkem.”

Helme sõnul tuleb see kõik tagada abinõude ja meetmete süsteemiga, mille peaeesmärgid on iibe tõstmine, väljarännet pidurdava elamisväärse elukeskkonna loomine, massimigratsiooni ohjeldamine ning konservatiivse sisserändepoliitika ja traditsioonilise peremudeli järgimine.

BNS

Allikas: http://uueduudised.ee/mart-helme-lastega-kodusoldud-aeg-tuleb-arvestada-toostaazi-hulka/

Read more...

Kui palju föderatsiooni meid Euroopa Ühendriigis ees ootab?

Eesti ja Euroopa lipp. Foto: Toomas Huik, Postimees/Scanpix

Pärast Brexitit tuleks algatada uus arutelu Eesti ja Euroopa tulevikust ning Eesti poliitikud ja Euroopa bürokraadid peaksid vastama ausalt konkreetsele küsimusele – kui palju föderatsiooni sisaldab tuleviku Euroopa Ühendriik, mis meid objektiivselt ees ootab, kirjutab Olav Anton.

“Kas sellist Eestit tahtsimegi?” kõlab küsimusena piisavalt tihti. Eks need, kel läheb hästi, vastavad jaatavalt, ja kel halvasti, vastavad eitavalt. Kui me paneks selle küsimuse kujuteldavalt rahvahääletusele, saaksime tõenäoliselt fifty-fifty tulemuse nagu Briti referendumilgi. Mõeldes rohkem kui kuu aega tagasi alanud Brexitile, võib täna vastata küsimusele “miks?” kahe argumendiga. Need on varjatud föderalism ja poliitikute arrogants. Seejuures ei ole “miskit mäda” ainult … kuningriigis, vaid ka Euroopas ja Eestiski.

Esitan Euroopa ja Eesti eliidile konkreetse küsimuse: millise Euroopa me jätame oma lastele? Kas riikide liidu või föderaalse riigi? See, et sõnades räägitakse küll riikide Euroopast, kuid tegudes ehitatakse Euroopa Ühendriike, ajas lihtsad britid otsustama, et aeg on jalga lasta. Nii nagu Gorbatšov manitses Baltikumi, et saate vabaduse, kuid kaotate kõik ülejäänu, käis ka maailma eliit lahkujatele kõiksuguseid hädasid loitsimas. Täna on veel vara tibusid lugeda, kuid mõned tähelepanekud siiski.
Nael kaotas oma väärtust euro ja dollari vastu nii, et kui varem sai nelja naela eest viis eurot, siis praegu saab viie naela eest kuus eurot. Nende brittide jaoks, kes teenisid naeltes ja kulutasid naeltes, ei juhtunud midagi. Ühendkuningriigi töötajad (valdavalt majandusmigrandid), kes teenisid naeltes, kuid pidid kulutama (raha koju saatma) eurodes, kandsid kahju. Samasugune olukord tekkis Norras, kui kroon koos nafta maailmaturu hinnaga langes. Euro eest tuli vanasti maksta 8 Norra krooni, naftahinna miinimumis 10 ja täna 9,3 krooni.

Privilegeeritud grupi (hinnanguliselt kümnendik) moodustavad need britid, kes teenivad rahvusvahelistes firmades ja saavad tasu eurodes või dollarites. Naeltes igapäevaseid kulusid tehes tundus, nagu oleks palka tõstetud. Rahvusvaluuta nõrgenemine tuli ja tuleb kasuks nii Norra kui Ühendkuningriigi ekspordile. Importkaubad lähevad kallimaks, mis tekitab olukorra – eelista omamaist. Brittide soojade maade reisilembus on juba täna asendumas siseturismi kasvuga. Samas on britid valmis ka halvemateks aegadeks.

Seega, nagu elus ikka, pole halba ilma heata. Halb on ka see, et britid oma lahkumisega jätavad meid ja muu Euroopa föderalistide meelevalda. Kuigi Euroopa bürokraadid ja meie oma poliitiline eliit kinnitab söögi alla ja peale, et EL on riikide liit ja föderatsiooni ei tule kunagi, on tegemist valega, ja väga lihtsatel põhjustel. Riikide liit on toimiv ainult ühisturu suhetes, vastastikku kasu silmas pidades ja kolmandaid konkurente ühiselt tõrjudes. Koostöö valdkondade laienedes muutub riikide liit ebastabiilseks, kui erimeelsuste kriitiline mass kätte jõuab. Protsessi kiirendab erinevate riikide poliitiliste valikute vaheldumine – endine opositsioon vastandub endisele valitsusele. Riikide liit pigem föderaliseerub selleks, et mitte laguneda.

Brexiti arenedes saame viimast näha oma silmaga. Täna on vaja teha kahte asja. Esiteks tuleks algatada uus arutelu meie ja Euroopa tulevikust. Küsimus, millist Euroopa Liitu me tegelikult tahame, asendaks küsimuse, kas me sellist Eestit tahtsimegi. Teiseks peaksid meie poliitiline eliit ja Euroopa bürokraadid vastama ausalt konkreetsele küsimusele – kui palju föderatsiooni sisaldab tuleviku Euroopa Ühendriik, mis meid objektiivselt ees ootab? Vaja on maha võtta nii see hirm, et tuleviku Euroopa Liidu “haldusreformi” käigus ei kehtestataks riigi minimaalseks suuruseks näiteks viis miljonit elanikku, kui ka need hirmud, mis briti referendumiga lauale tõsteti.

Tänases infoühiskonnas lähtuvad valitsejad arusaamast, et rahvas on referendumil otsustamiseks liiga loll. See teeb olukorra nii valitsejatele kui ka valitsetavatele ainult raskemaks. Tihti on sellise käitumise tegelikuks põhjuseks suutmatus ette näha ühiskonna arenguid. Vahel on tegemist lihtsalt arrogantsiga. Ega neid kahte eemalt eraldada ei olegi võimalik. Ühe näitena võib tuua Euroopa juhtumi, kus härrad Juncker, Schulz ja Steinmeier brittidele kooris “schnell, schnell” hüüdsid.
Kodumaise arrogantsi näiteks on Eiki Nestori 8. juuli Eesti Päevalehe artikkel pealkirjaga “Rahvahääletus on tõsine asi, mitte populistide mängukann”. Järgnev tsitaat demonstreerib ka täielikku mittemõistmist: “Kui nüüd Ühendkuningriigi poliitikuid veel natukene näpistada, siis Eestis me hääletasime liitu astudes lepingu üle, mida oli aastaid läbi räägitud, kokku lepitud ja ka avalikkusele tutvustatud. Britid hääletasid välja astudes … Mida siis? Kõigepealt hääletasid ja alles nüüd hakkavad läbi rääkima.”

Polegi oluline, kas kirjeldatud ütlemised põhjustas suutmatus poliitilisi arenguid prognoosida või poliitilise kogemuse transformeerumine arrogantsiks. Oma puuduste peitmiseks ja võimu säilitamiseks võetakse kasutusele varjatud föderalism. Selliste meeste aeg poliitikas on ümber.

Allikas: http://objektiiv.ee/kui-palju-foderatsiooni-meid-euroopa-uhendriigis-ees-ootab/

Read more...

Anti Poolamets: Presidendivalimiste esimene voor Riigikogus

Täna on presidendivalimiste esimene voor Riigikogus. Pildikesi koridoridest. Meedia on end igasse orvakesse sisse seadnud. Juhtmete rägastiku pärast on reaalne oht ninali kukkuda. Kandidaatide hulgas on mitmed imetegijad ja mälumängijad. Nestori valimislubaduseks oli eilses debatis mõne aastaga kõik kvoodimigrandid-moslemid sealiha sööma panna.

Kallas sattus aga 90ndatel nö Nigeeria kirja ohvriks, kui lootis Eesti panga rahade kantimise pealt teenida 2 miljonit dollarit intressi. 10 milli läks hoopis siledate Itaalia härrade Vito Schiralli ja Mario Bertelli taskupõhja. (Loe: "Kallase afäär") Igaks juhuks kompenseeris Kallas ja tema meeskond seejärel oma ämbrisse astumist hoopis 32 miljoni dollari VEB-Fondi raha ära tinistamisega. (Loe Veb-Fond. Kadunud raha.") Mälumängija Kallas neist allkirjade andmistest miskit ei mäleta...
Allikas: Facebook

Read more...

esmaspäev, 29. august 2016

Eiki Nestor "Vikerraadios"

Allikas: Facebook

Read more...

MATTI ILVES: PRESIDENDIVALIMISTE TSIRKUS

Maret Maripuu, Toomas Vilosius, Ivi Eenmaa         Foto: Priit Simson
Estonia kontserdisaali olid Siim Kallase kandideerimiskõnet kuulama tulnud hulk endisi ja praegusi tipp-poliitikuid

Seekord on tehud presidendivalimistest tõline tsirkus, esmapilgul on see lausa arusaamatu. Tõesti, miks poliitikutel ja meedial seda vaja on?

Aga ilmselt seepärast, et jätta rahvale mulje, nagu oleks ka nemad sellesse valimisse kuidagi kaasatud ja valimised on veel puhutud suureks seepärast, et Reformierakond tahab upitada Kadriorgu oma marionetti ja nii kindlustada enda lausa putinkikku võimuvertikaali. Reformikad pole isegi partei sees leppinud kokku ühises kandidaadis, mis on ülimalt näotu. Aga võib-olla kuulub selline taktika ja venitamine nende plaanide sekka...
Selleks on ka kasutusele võetud kõikvõimalikud arvamusküsitlused, uurimused ja nende räige võltsimine, SIIN. Rääkimata juba üldisest prpropagandast TV-s ja ajakirjanduses.

Pikk sõu läheb siis lahti 29. augustil, Vabariigi Valimiskomisjon teatab:

"29. august kell 13.00 - toimub I hääletusvoor Riigikogus."[kokku on seal 3 vooru]
"Vabariigi Presidendi valimine valimiskogus toimub ühe kuu jooksul, arvates Riigikogus kolmanda hääletusvooru toimumise päevast. Esialgse ja mitteametliku info kohaselt on valimiskogu toimumise päevaks laupäev, 24. september (st kohaliku omavalitsuse volikogu peab olema valimiskogu liikme(d) valinud hiljemalt 17. septembril)."

Tegelikult on meie "demokraatias" rahvas ilma jäetud täielikult võimust. Valijaid on vaja perteide poolt koostatud kandidaatide pingeridede hääletusteks ja riigiasjade "otsustamiseks" vaid 1 kord nelja aasta jooksul! Pealegi arvavad paljud spetsialistid IT-alalt, et e-valimisi võltsitakse, kuna antud e-hääli pole võimalik erapooletult kontrollida.

Ega siis muidu ei ole SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks algatanud kampaaniat allkirjade kogumiseks ning rahvaalgatuse taastamiseks: https://rahvahääletus.ee/
Samuti sisaldab EKRE programm seda, väljavõte: "Seadustame rahvaalgatuse võimaluse. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku allkirjastab eelnõu, peab Riigikogu hakkama seda menetlema. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku vaidlustab Riigikogu otsuse, tuleb antud küsimuses korraldada referendum.
Iseasi on see kas Eesti osariik üldse presidenti vajab? Ühed ütlevad, et ei vaja. Kuna tal pole niiganii õiget võimu, teised jälle arvavad, et võimu on küll ja vaja on seda vaid rahva heaks tarvitada. Kolmandad ütlevad, et president peaks olema meile moraalseks ja ideeliseks majakaks. Aga meie ajalugu on näidanud, et senini ei ole ükski neist saanud oma ülesannetega hakkama.
Kes on olnud siis meie presidendid? Esimene oli KGB koputaja, teine tippkommunist ja kolmas juudist globalist, ning kõik ka võõrriikide poolt šantažeeritavad. Selline valik näitab hästi ka meie Riigikogu ja valijameeste moraalset palet.

Aga, kui president valida, siis peab tegama seda rahvas!
__________________
P.S. Eileõhtusesse ETV valimissaatesse mitte lubatud presidendikandidaat Mart Helme võttis sellest osa Twitteri teel, tama säutsud on siin: https://twitter.com/Mart_Helme

Read more...

Raivo Orgusaar: Ma tean, et väga paljud pole neid kahte lugu veel lugenudki...

Ma tean, et väga paljud pole neid kahte lugu veel lugenudki ja seetõttu postitan need veel kord, et igaüks enne arsti juurde minekut mõtleks hoolega järele, et tervislikum oleks sinna minemata jätta ja oma tervis ise enda kätesse ja vastutusele võtta...

Kui paljud vanemad on esimese suurema karuteene oma veel sündimata lastele juba teinud, kui suurest uudishimust looteid juba emaüsas kiiritada on lasknud.

Andres Lindmäe: Järjest rohkem ilmub uut ja hoiatavat informatsiooni – on esimesed andmed, mis näitavad, et isegi süütuimaks protseduuriks peetav rasedusaegne ultraheli kasutamine polegi lootele täiesti kahjutu ja seda peaks kasutama mitte kergekäeliselt niisama piilumiseks, vaid tõepoolest ainult hädavajalikel juhtudel.
http://www.oleteadlik.ee/susteem-mis-voib-tappa/
Esimene lugu, mis võttab roosilise kattevarju meditsiini tegelikust olemusest ja ajaloost on siin:
http://www.oleteadlik.ee/korruptiivselt-kaaperdatud-meditsiin/

Allikas: Facebook

Read more...

pühapäev, 28. august 2016

Uuring: homoseksuaalsus ei ole kaasasündinud

Hiljuti läbiviidud uurimuse tulemused näitavad, et homoseksuaalsed inimesed ei ole sellistena sündinud ning puudub ka veenev teaduslik tõestus, nagu oleks inimese seksuaalsus kaasasündinud.

USAs Baltimore’is asuva John Hopkinsi ülikooli teadlased Paul McHugh ja Lawrnece S. Mayer analüüsisid 200 selleteemalist teaduslikku uurimust ja jõudsid järeldusele, et homoseksuaalsuse geneetilisus või homoseksuaalsuse avaldumine erisuste tõttu inimese ajus ei leia piisavalt tõendust.
Uurimuse läbiviijad väidavad, et uskumus, nagu oleks inimese seksuaalne orientatsioon kaasasündinud ja muutmatu omadus, ei leia teaduslikult kinnitust. Selle asemel nendivad erinevad teadlased, et inimese seksuaalsus on äärmiselt keeruline ja seksuaalsuse kujunemisel mängib olulist rolli ümbritsev keskkond.

Paul McHugh on oma sõnavõttudes teravalt kritiseerinud ka näiteks soovahetusoperatsioone. „Ei ole olemas sellist asja nagu homoseksuaalsuse geen. Muud tegurid on bioloogilistest teguritest palju olulisemad,” ütles McHugh.

Näiteks maapiirkonnas üleskasvanud meestel avaldub homoseksuaalsus McHugh sõnul neli korda vähem kui linnakeskkonnas üleskasvanud meestel.
Uurimuse teine autor Lawrence S. Mayer lisab omakorda, et nende poolt läbiviidud uurimuse puhul on tegemist teadusliku ja meditsiinilise uurimusega ja kultuurilised ning poliitilised trendid ei tohiks mingilgi moel mõjutada nii olulisi, keerulisi ja isiklikke teemasid.

„LGBT inimestega kokku puutuvad kodanikud, teadlased ja arstid ei tohiks suhtuda seksuaalsusesse või soolisse identiteeti mingitest kindlatest dogmaatilistest veendumustest lähtudes. Ennekõike ja peamiselt peaksime ikkagi võtma arvesse hädasoleva patsiendi vajadusi ja olema avatud erinevatele lahendustele, mis aitaksid patsiendil elada õnnelikku ja rahuldust pakkuvat elu,“ selgitab Mayer.

UU
Gay people weren’t ‘born this way’, new scientific paper claims

Allikas: http://uueduudised.ee/uuring-homoseksuaalsus-ei-ole-kaasasundinud/

Read more...

Markus Järvi: kuidas islam võidab


Read more...

Migrandid Saksamaal

Naisarst Saksamaalt, Münhenist, saadab sõnumi maailmale!

Eile oli meie haiglas koosolek, kus arutati Münheni haiglates kontrolli alt väljuvat olukorda. Kliinikud ei suuda enam ülekoormuse tõttu piisavalt kiirabi pakkuda ja saadavad abivajajad kõikidesse haiglatesse. Paljud moslemid aga keelduvad kategooriliselt naispersonali meditsiiniteenustest ja meie, naised, keeldume loomade keskele minemast, eriti kui nad on tulnud Aafrikast. Suhted personali ja migrantide vahel muutuvad halvast veelgi halvemaks. Alates eelmisest nädalalõpust, peavad haiglasse saadetud migrandid tulema koos politsei K-9 üksustega. 

Paljudel migrantidel on AIDS, süüfilis, avatud tuberkuloos ning palju eksootilisi haigusi, mida meie Euroopas, ei tea kuidas neid ravida. Kui nad saavad retsepti apteeki, kuulevad nad, et ravimi eest peab tasuma sularahas. See viib neid uskumatu vihapurskeni, eriti kui ravimid on määratud lastele. Nad lahkuvad ja jätavad oma lapsed apteeki sõnadega:’ Ravige neid siis ise!” Nii et politsei ei valva ainult kliinikuid ja haiglaid, vaid ka suuri apteeke. Tõesti me ütlesime avalikult: Kus on kõik need, kes tervitavad migrante rongijaamades,- TV kaamerate ees, sõbralike loosungite ja naeratustega ?! Jah, nüüdseks on piirid suletud, aga miljon on juba siin ja me päris kindlasti ei vabane neist enam. 

Tänaseni oli Saksamaal 2,2 milj töötut. Nüüd saab see olema vähemalt 3,5 miljonit. Enamus neist (migrantidest) on täiesti töövõimetud. Vaevalt miinimum neist omab üldse mingit haridust. Sellele lisaks, ei tööta nende naised tavaliselt kunagi. Arvan et üks kümest on rase. Sajad tuhanded on toonud kaasa oma imikud ja alla kuueaastased lapsed, kelledest paljud on kidurad ja jäetud hooletusse. Kui see jätkub ja Saksamaa avab taas piirid, lähen ma tagasi koju, Czechoslovakia Vabariiki. Keegi ei saa hoida mind siin, selles situatsioonis, ka mitte topelt palga eest, sellest, mida teeniksin kodumaal. Ma tulin Saksamaale, mitte Aafrikasse või Lähis Itta. Isegi professor, kes juhib meie osakonda, rääkis, et ta on kurb, nähes koristajat, kes koristab iga päev 800 euro eest ja näeb siis koridoris meest, kes väljasirutatud kätega tahab saada kõike tasuta ja kui talle seda ei anta , hakkab ta vehkima rusikatega. 

Mulle pole seda tõesti vaja! Aga ma kardan, et kui pöördun tagasi koju , ootab mind ees sama olukord Czechoslovakias . Kui sakslased ei suuda sellega toime tulla, siis Czehhias oleks see totaalne kaos. Mitte keegi, kes pole olnud kontaktis nendega, ei mõista millised loomad nad on, eriti need, kes on Aafrikast ja kuidas moslemid ülbitsevad meie personaliga, vastavalt oma religioossetele kommetele. Siiani pole meie haigla personalist keegi veel neisse haigustesse jäänud, mida nad siia toovad , aga sadade patsientidega päevas - on see ainult aja küsimus. Rhine lähedal hospidalis, ründasid migrandid nugadega personali, pärast seda kui 8 kuine laps, kelle nad olid toonud kolm kuud läbi kogu Euroopa, paigaldati Saksamaa ühte parimasse lastehaiglasse, kus ta vaatamata parimale ravile, mõne päeva pärast suri. Pärast rünnakut tehti arstile operatsioon ja kaks meditsiiniõde toimetati intensiivravi osakonda. Mitte kedagi ei karistatud! Kohalikul ajakirjandusel keelati toimunust kirjutada. 

Meie teame sellest läbi emaili. Mis oleks aga tehtud sakslasega , kes oleks rünnanud noaga doktorit ja meditsiiniõdesid. Või kui ta viskaks oma süüfilisest nakatatud uriini õele otse näkku? Ta läheks ju kohe vangi ja sealt edasi kohtu ette. Aga nende inimestega - pole midagi taolist siiani juhtunud. Ma küsin: kus on kõik need, kes tervitavad migrante rongijaamades? Istuvad kodudes ja ootavad oma järgmist rahaportsu, et näidelda rongijaamas vastuvõtjaid. Kui see oleks minu teha, koguks ma nad kõik kokku ja tooks siia haiglasse, kiirabi osakonna assistentideks. Ma viiks nad ühte majja migrantidega, et nad võiksid nende eest hoolitseda ilma relvastatud politseita ja ilma politseikoerteta, kes on täna igas Bavaria haiglas, ilma meditsiinilise abita.

Dr. Barbara Sziraki

Tõlgitud daami Facebooki lehelt.

Alan Volkov

Read more...

laupäev, 27. august 2016

Laupäevased pildid



Read more...

ÜLO VOOGLAID: Demokraatia pole võimule tulnute õigus teha seda, mis pähe tuleb

"Demokraatia on kultuuri funktsioon, mitte asjameeste, petiste ja sulide ning petuskeemidega võimule tulnud isikute õigus teha seda, mis pähe tuleb. Et korraldame koosoleku ja siis on justkui demokraatia," rääkis emeriitprofessor Ülo Vooglaid, kelle sõnul demokraatia on väga nõudlik ühiskonnavorm ning see ei saa püsida, kui inimestel pole häbi teha lollusi, tegutseda teiste inimeste arvel, teiste õnnetuste hinnaga.

"Mida vähem demokraatiat praktikas esineb, seda rohkem tuleb demokraatiast, selle eeldustest ja tähendusest rääkida. Tegema selgeks, mis demokraatia üldse on," ütles emeriitprofessor Ülo Vooglaid.

Vooglaid selgitas Tallinna TV uudistesaates, et sõna-sõnalt tähendab demokraatia küll rahva võimu, ent see tähendus ei ole ammendav. "Tekib küsimus, millistel eeldustel rahvas võimu kasutada saab ja mis on võim? Võim on õigus otsustada, aga otsustamisega kaasneb kohustus vastutada. See tähendab, et demokraatia on tegelikult väga keerukas süsteem. Demokraatia on kultuuri funktsioon, mitte asjameeste, petiste ja sulide ning petuskeemidega võimule tulnud isikute õigus teha seda, mis pähe tuleb. Et korraldame koosoleku ja siis on justkui demokraatia."

Vooglaid märkis, et demokraatia ei kannata pettust, eeldab täpsust ja õigust, ausust ja hoolivust. "Demokraatia ei saa püsida juhul, kui inimestel pole häbi teha lollusi, tegutseda teiste inimeste arvel, teiste õnnetuste hinnaga. Demokraatia on väga nõudlik ühiskonna vorm."
Vooglaid lisas, et kui ta demokraatiasse ei usuks, tegeleks ta millegi hoopis muuga. "Usun, et demokraatia on võimalik ja seda juhul, kui inimesed end käsile võtavad. Kui ei põgeneta vastutuse eest, kui õpitakse, uuritakse, püütakse olla informeeritud, luua üksteisele edu saavutamiseks vajalikke eeldusi, kui inimesed tahavad olla oma maal peremehed olla. Juhul, kui inimesed annavad selle õigus käest, neil on ükskõik, ei ole küll mingisugust lootust. Olen aga optimistlik."

Uudislõigu reporteri Andres Raidi sõnul on praeguseks rahva tahtega arvestamine võimuladviku poolt nullilähedane. "Alustamas on aga uus rahvaliikumine, mis peaks rahvahääletuse taas võimu jaoks määravaks tegema."

Raikküla mõisas avati eile mälestuskivi selle parlamendi eellasele, mõisa ajaloolises kõrvalhoones peeti kärajad.
Raikküla külje alla Päkamäe peeti pärimuse järgi Eesti esimesed kärajad praeguse Eesti territooriumil. Mitteametlikult on seda kohta kasutanud paljud oma koosolekute kohana ka tänasel päeval. Raid lisas, et mõisa omaniku Alexander von Keyserling juures käis omal ajal mõtteid vahetamas Otto von Bismarck. "Tänaseks on demokraatia mõiste ilmselt meelega häguseks aetud," möönis Raid.

Allikas: http://www.pealinn.ee/koik-uudised/ulo-vooglaid-demokraatia-pole-voimule-tulnute-oigus-teha-seda-mis-n174809

Read more...

"Postimehe" ämbrid kolisevad, võltsimine ja vassimine on hoo sisse saanud!

Tsiteerin:
"Nii sõbrad, mul on praegu kasutusel kolm arvutit ja igal on lahti erinev atsisüsteem. Google, explorer ja drive. Hääletan neis kõigis ja kõigis näitab erinevat tulemust. Kui exploreriga saad hääletada palju tahad, siis google seda ei lase, aga kummaline on see, et hääletan Marti ja kohe saab hääle ka Siim. Hääleta palju tahad, ikka saab Siim ka hääle. Mul on tunnistajad kõrval ja naeravad kõva häälega. Kuidas küll see võimalik on. Kui teil on arvutis kaks otsimootorit, siis avage ka teine ja proovige. Nii palju siis ausast hääletamisest. Ja ma ei ole sugugi algaja arvuti alal.
Näha on et Kallas upitatakse presidendiks !!"

 Elagu e-valimised!

Allikas: Facebook





Read more...

reede, 26. august 2016

MATTI ILVES: TEADUSEST JA VALITSEMISEST

Olen tihti kuulnud, et valitsus ei võta arvasse teadlate ja teiste oma ala asjatundjate seisukohti, rääkimata siis juba rahvast.
Selliseid seisukohti veel teadlased-spetsialistid väljendavad, kuigi üpris tagasihoidlikult ja arglikult. Valitsuspoliitikud peavad ennast ikka kõige targemateks ja teavad, mis rahvale hea ja kõige parem on.

Kahjuks tänapäeval on olukord pea sama kõikjal läänemaalilmas. Toon müüd mõningad tsitaadid teadlase Carl Sagan´i raamatust "Deemonitest vaevatud maailm":

"Teaduse üks suuri käske on: "Ära usalda võimulolijate argumente."" 

"Kuidas me saaksime mõjutada riiklikku poliitikat või isegi oma elus arukaid otsuseid teha, kui me nendest probleemidest midagi ei taipa? Selle raamatu kirjutamise ajal saatis USA Kongress laiali oma Tehnoloogia Hindamise Komitee - ainsa organisatsiooni, mis oli kavandatud spetsiaalselt selleks, et Esindajatekojale ja Senatile teaduse ja tehnika alal nõu anda. Komitee on olnud väljapaistvalt asjatundlik ja usaldusväärne. 20. sajandil on harva juhtunud, et USA Kongressi 535 liikmest isegi ühel protsendil oleks arvestatav teaduslik tagapõhi. Viimane teadusliku kirjaoskusega president oli ilmselt Thomas Jefferson [2.Aprill 1743 – 4.Juuli 1826]."

"Enam-vähem sobiksid ka Theodore Roosvelt, Herbert Hoover ja Jimmy Carter. Suurbritannial oli selline peaminister Margaret Thatcheri isikus. Ta õppis noorpõlves keemiat, muuhulgas ka Nobeli preemia laureaadi Dorothy Hodgkinsi käe all, ja nimelt selle tulemusel toetas Ühendkuningriik võimsalt ja edukalt osoonikihi hävitavate CFC-ühendite üleilmset ärakeelamist."

Kas pole kurb? Meil on olukord samasugune, võib-olla aga veelgi hullem. Praegu paistab olema selline ajajärk, kus võimujuurde tõusevad tõelised parteide poliitbroilerid. Need pole elus teinud ühtegi korralikku tööd ja saavutanud edutamise ministri või kõrgametnike kohtadele tehes karjääri vaid parteisiseselt.
Kahju on sellisest rahvast ja ühiskonnast, kus võimaldatakse tõusta nii ametipostil ülimatesse kõrgustesse...

Read more...

Hillary Clintonit saadavad palgamõrvad ja jäävad maha laibad

Hillary Clintonit saadavad palgamõrvad ja jäävad maha laibad.

Pildil on 27 aastane Seth Rich, kes mõrvati 10. juulil Washingtonis otse tänaval selja tagant, kahe lasuga pähe. Politsei teatas koheselt, et tegu oli „lihtsalt rööviga“. Ohvri isa väitel ei pannud „röövel või röövlid“ kätt külge kallile käekellale, telefonile ja isegi mitte rahakotile ega rahale. Seth Rich oli vastutav arvutitehnika eest Demokraatliku Partei Rahvuslikus Komitees DNC-s. Avalikuks said mitmed dokumendid – meilid, mis kirjeldasid kandidaat Hillary Clintoni ja tema meeskonna ebaeetilist tegevust presidendi eelvalimiste ajal: vandenõu loomist, võtmaks n-ö rajalt maha demokraatide teine kandidaat Bernie Sanders, muu hulgas andmed selle kohta, et Clintonid olid aidanud rahastada ISIS-t ja selle loomist. Paljastuste tulemusena lasti ametist lahti DNC-i esimees

Debbie Wasserman Schultz. Andmed lekitas WikiLeaks. WikiLeaks-i asutaja ja Ekuatori saatkonnas Londonis viibiv Julian Assange möönis, et  Seth Rich oli üks nende allikatest ja mainitud andmete lekitamise pärast ta ka mõrvati. „See on näide sellest, millega peavad meie allikad riskima USA-s,“ ütles ta Hollandi TV-e saate „Nieuswsuur“ võtterühmale. WikiLeaks pani omaltpoolt välja 25 000 dollari suuruse preemia, leidmaks mõrvar(id).
[suurendamiseks klikkige väljalõikel]

Seth Rich ei ole esimene ohver. Vincent Fleck leiti surnuna – uppununa,  kõigest 24 tundi hiljem, kui ta oli lekitanud ülisalajase Hillary Clintoni haigusloo (rohkem andmeid surmajuhtumi kohta ei ole saadaval). Nimelt ta oli  Daniel Flecki isa. Daniel Fleck aga omakorda Hillary Clintoni arst – dementsuse raviarst. Hillary Clinton, nagu selgus, põeb dementsust ja hoogusid, „paneb vahetevahel  n-ö „pildi tasku“, nagu eesti keeles seda teinekord öeldakse.  CIA oli uurinud välja,  et andmed lekitati Vincent Flecki arvutist. Sellest sai omakorda teadlikuks Vene luure välisteenistus, kes toimunu avalikuks tegi.

Mis toimub edasi? See sobib õudusfilmi stsenaariumiks. Kui netti toksida: „peculiar pattern of deaths surrounds clintons“, siis avaneb õõvastav kirjeldus kümnetest tapmistest, keda kõiki seostatakse Clintonite ja nende kaaskonnaga. Ingliskeelse teksti „veidrate surmade muster  ümbritseb Clintoneid“ peale ilmub leheartikkel, nii varajasest ajast kui 1994 aastast. Edasi on jätkunud samas vaimus. Peavoolumeedia USA-s vaikib juhtumid maha. Nende jaoks on need  „tavalised õnnetused ja enesetapud“. Ühe allika järgi on selliseid juhtumeid mitte vähem kui 47. Harilikult lastakse püstolist pähe ja politsei kuulutab juhtumi enesetapuks, leitakse hüvastijätukiri, samuti inimeste puhul, kelle juures sellist kalduvust kunagi ei täheldatud, uurimist ei korraldata. Ühel juhul osutus hüvastijätukiri võltsinguks. Kuid on ka uppumisi, südame seiskumist, lennu- ja autoõnnetusi, kõrghoonest alla hüppamine, poomine ja mürgitamine. Juhtumeid saadavad kirjeldused, mida paha nad Clintonitele olid tegemas või kavatsesid teha. Tavaliselt kaasneb „õnnetuse või enesetapuga“ sissemurdmine, kus viiakse ära kõik Clintonite kohta kogutud materjalid: videod, dokumendid, fotod jne. Mitmed juhtumid on seotud nn Paula Jonesi looga, s.h. kolme inimese korraga surnuks tulistamine.  Peale selle õnnestub jalgu jääda Clintonite Sihtasutusele Clinton Foundation või selle tegevuse kohta andmeid koguda. Sihtasutus kujutab endast rahastut, kuhu kõik (vandenõulased) ülirikkad, pangad, suurtöösturid ja valitsustegelased üle maailma maksavad, et kindlustada Hillary Clintoni saamine USA presidendiks. Rahastut kirjeldati lähemalt „Rahvusliku Teataja“ (RT) eelmise aasta juulinumbris (RT nr. 36) pealkirja all: „Fašism tänapäeval: Rockefellerite ja Rotschildide kontsernid ostavad isikuid ja riike: Hillary Clintoni, suursoosiku USA presidendi ametisse, ja lõpuks ka USA enda“.

Allikad: mvlehti.net, friatider.se, vikipeedia, jcs-group.com, RT, jt.

Matti Ilvese blogile koostas Jaan Hatto

Read more...

Ellujäämisliikumine - uus eluterve ökoerakond

On aeg, mil Inimkond peab ellujäämiseks taas tulema tagasi oma juurte juurde, loobuma seni aina mürgisemaks muutuvatest, lausa hukatuslikeks saavateks eluviisidest, hakkama seniste mürgipõllumajanduse poolt pakutavate söökide asemel toituma looduspuhastest toitainetest, loobuma kunagi enam kui sajandi eest pankurite poolt loodud naftapõhisest ja tervenemist mittetagavast meditsiinist ja naasma taas oma esivanemate poolsete ja selle ühiskondliku elukorralduse poolt mahavaikitavate tarkuste manu ning hakkama enese senise pideva ja tulutu ravimise asemel end puhta looduse kaasabil ka tegelikkuses tervendama ning elurõõmsa, väeka ja tervena hoidma.
On saabunud aeg praeguse tarbimispõhise ja vaid tootmiskasvude ja prügitootmise tõstmisele ning kogu maailma loodusrikkusi häbematult raiskama suunatud majandusmudeli pensionile saatmiseks, sest see majandusmudel on Meid kõiki ja kogu maailma elukeskkonda taastamatult hävitav ja Inimkonda vaid tööorjusesse ja pangavõlgadesse aheldav.

Aeg on suures muutuses ja see soosib julget pealehakkamaist ning toob edu vaid nendele, kel julgust oma tahet ise maksma panna ja on seda kõike tegemas õigluses ja ka puhta südametunnistusega. Seetõttu on ka tavalisel ja seni poliitikast eemalolnud lihtinimestel saabunud aeg tulla poliitikasse, ausasse ja täiesti uude, uue põlvkonna Inimkesksesse poliitikasse, sest Teieta arukad ja hoolivad ning ausad Inimesed, ei saa Me muuta neid seaduseid ja ühiskonnareegleid, mida praegune kogu Inimkonda, Meid ja ka Eestimaad hävitav klann kehtestanud on ja kõikidel tegusatel Inimestel, kel on aru ning julgust, mõistmaks mis praeguse poliitilise suuna jätkumise korral kogu Inimkonda tegelikkuses ees on ootamas, on viimane aeg enese huvide ja Meie laste tuleviku ning kodumaa eest seisma hakata.

Poliitikasse oleks vaja tulla just kõikidel, ka sellistel end tavaliseks lihtinimeseks pidavatel isikutel, kes seda pöördumist lugedes nendele muutustele südames kaasa on elamas, tulla tasub just selleks, et saada tegusaks uue ja Inimväärse elu kaasloojaks ja kaastegijaks või ka lihtsalt Meie vaikivaks või vaguraks kaasteeliseks, saada osaks Meist, nendest muutustest mida Me koos läbi viima hakkame, saada selliseks isikuks, kelle peale erakondlik tegus edurivi alati toetuda ja loota saab. On aeg mõista, et praeguses poliitilises elumudelis pole Inimkonna jaoks enam ei elutervet ega ka elamisväärset elu ette nähtudki ja seega pole samat teed pidi tulevikku minnes kellelgi tegelikult üldse enam mingit ellujäämislootustki. Nagu arusaajad juba ammu mõistnud on, Meil pole lihtsalt enam muud valikutki!
Ammu on käes aeg, mis paljastas Meid siin justkui kaitsvate võõrvägede tegeliku sõjaka ja endakeskse pale ja kuna tegelikkuses pole Meie rahvale ja isamaale hetkel hullemat ohtu, kui Meie enda valitsus, tuleb just nüüd välja astuda mistahes sõjalistest ründeliitudest, vabastada Eestimaa pind siinsetest võõranastajatest, kehtestada taas kontroll oma maa rahandus ja majanduse ning piiride üle ja leppida ära oma lähinaabritega ning hakata õppima juba maast madalast Inimeseks kasvamist ning hakata õppima ka omavahel arukate Inimeste kombel läbi saama. Just seetõttu on vaja koheselt eemalduda praeguse vildaka ja tummistunud inimkonda mõtlemisvõimetuteks töörobotiteks vorpiva haridusmudeli juurest, hetkelise tuupimispõhise õppealuse ja väärajalooliste ning Meie tegelikku päritolu ja ajalugu mahavaikiva käsitlustega ajalooõppelt üle minna loovuspõhisele ja hingelist edasiarengut tagavale õppevormile, minna üle mahavaikitud tegelikkust käsitlevale ajaloole ning hakata kasvatama Meie lastest uuel ja loomulikul viisil igivanu õppetarkusi järgides ning väärikust hindava õiglustundega arukaid Inimesi.

Selleks võtame Me oma loosungiks - "Eesti Loomulikuks ning Lasterikkaks", äratamaks sellega taas ellu Eestimaa ja siinse rahva kestmajäämist tagava maaelu ning looduslähedase väiketalunduse, täitmaks Meie külad taas eluga ja arvukate lastega, muutes need Meie lasterikkuse ja Meie esiisade kodumaa - Eestimaa kestmajäämise raudseks vundamendiks.
Kuna mitte ükski praegune erakond ei ole nii laiapõhjalist ja julget ja siiralt seda tegemas ega ka sellest üldse rääkimaski ning mistahes ründeliitudest väljapoole jäävat, Inimtervist ja loodust säästvat ning ka oma naabreid austavat poliitilist suunda pakkumas, teemegi Me rahvas endale Inimväärika elu tagamiseks ise uue ja ausatele aadetele tugineva, rahva oma erakonna - Eesti Ellujäämisliikumise. Meil pole lihtsalt enam muud valikutki!

Kui Sa arukas ja aus, oma laste tulevikust ja kodumaast ka tõsiselt hooliv Inimene soovid, et Sinu südametunnistus oleks puhas oma kodumaa kaashävitamisest, selle kõige tuimast pealtvaatamisest, et Sa ka tegelikkuses annaksid enda panuse iseenda laste elamisväärse tuleviku, puhtana säilinud elukeskkonna ja oma kodumaa hüvanguks, siis liitu palun Meie liikumisega, astu Meie erakonda, toeta Meid ja kaasa Meie sekka rohkelt ka oma aatelisi, arukaid ning ausaid kaaslasi, et Meie teekond õigluse ja Inimlikkuse võidule kiirem ja tõhusam oleks. Ja usu, Sinu enese panus saab suureks osaks sellest, et juba tosina või kahe tosina aasta pärast, on elu Eestimaal täiesti senitundmatult muutunud ning siinne elu saab just tänu Meie kõikide ühisele jõupingutusele elamisväärne, Meie oma eesti rahvas saab aga olema elujõuline ja õnnelik.

Ja veel, kui oled paljude taoliste seast just Meie rühma tulnud, ole hea ja liitu ka tegelikkuses Meie uue ja poliitilisel maastikul üldse VIIMASEKS JÄÄVA ERAKONNAGA, sest Me muudame ära ka erakondade eelisõigused eesti kodanike ees ja viime kogu poliitika erakonnavälisele alusele, sellisele, kus iga isiksus ise on vastutav enda poliitilise tegevuse ja lubaduste andmise eest. Kui oled ,otsusekindel ja soovid tegutseda, Meile omapoolse panusega kaasa aidata, siis lisa siia palun vaid neid, kes sedasama tegemas on. See on tingimus siia rühma püsimajäämiseks ja lihtsalt Eesti praeguse poliitilise olukorra tungiv vajadus. Kui Sa aga tegelikkuses Meie erakonnaga ühineda ega enda panust Eestimaa ja siinse rahva kestmajäämiseks anda ei soovi, siis palun lahku ka siinsest rühmast, Meie uue erakonna suhtluskeskkonnast.
Me peame kõik koos viima kogu eestimaa elankikkonnale ühese ja selge sõnumi:

MEIEGA JÄÄB EESTIMAA ELAMISVÄÄRSEKS!

Raivo Orgusaar
Allikas: https://www.facebook.com/groups/1555565104765477/?fref=ts
______________
NB! Erakond on praegu asutamisjärgus, huvilistel palun registreeruda toodud Facebooki lehel.
M.I.

Read more...

neljapäev, 25. august 2016

Juhtkiri: Ilves presidendina – väiklane, matslik ja ebaväärikas

President Toomas Hendrik Ilves. Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix

Presidendi puhul peaksid esiplaanil olema tema moraalsed omadused, valmidus ausalt ja õiglaselt rahvast teenida, kogu ühiskonna ühiseid huvisid ja ühist kasu silmas pidada, isiklikest sümpaatiatest ja antipaatiatest üle olla ja oma moraalse eeskujuga riiki ühendada. Toomas Hendrik Ilvese kohta seda kahjuks öelda ei saa, nendib Objektiivi toimetus.

Käesoleva nädala alguses vahendas Objektiiv uudise, et peatselt ametist lahkuv president Toomas Hendrik Ilves ei kutsunud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva puhul Kadrioru roosiaias toimunud vastuvõtule Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmeid.
Kuigi peavoolumeedia tormas Ilvest õigustama sellega, et vabariigi aastapäeval boikoteerisid EKRE saadikud omakorda presidendi vastuvõttu, on siiski ilmne, et isegi kui president ei jaga mõne poliitilise erakonna vaateid, peab ta jääma kogu riiki ühendavaks esindusfiguuriks ning üle olema isiklikust suhtumisest ühte või teise parlamendierakonda.

Paraku on Ilves olnud nn valgete erakondade, eriti aga teda presidendiks upitanud Reformierakonna mugavuspresident. Nende suhtes aga, kes on talle vastumeelsed, on ta oma ametis käitunud erapoolikult, väiklaselt ja isegi kiuslikult. Tänu WikiLeaksile teame, et isegi USA saatkonnas pandi seda kohe (s.t juba 2006. aastal) tähele:
“Oli ilmne, et president Ilves loodab, et uus koalitsioon ei hõlma ei Keskerakonda ega Rahvaliitu. Ilves peaks olema kõigi eestlaste president, kuid ta tegi selgeks, et on mõned eestlased, kellega ta eelistaks koos töötada.”

Kui 2012. aastal kritiseeris Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku tollane peapiiskop Andres Põder presidendi ja mõnede rahvasaadikute toetusavaldust Moskva Lunastaja Kristuse kirikut rüvetanud skandaalsele punkbändile Pussy Riot, solvus Ilves sellest niivõrd, et vältis Põdra ametiaja lõpuni vabariigi aastapäeva puhul peetud jumalateenistusi, kus peapiiskop ise kaasa teenis.
Kaks aastat hiljem, 2014. aastal, teatas Ilves Tallinn Music Weeki avamisel, pidades silmas oma varasemat toetust Pussy Riotile: “Ma olen uhke selle ürituse üle, mis on mulle nii palju pahandust põhjustanud, kui olen välja astunud vabaduse eest.” Ilvese suhtumine kirikusse näis paranevat alles pärast seda, kui ta kolmanda naisega altari ees paari pandi.
Üsna palju ütleb Ilvese kohta tema kaeblemine kohtumisel USA saatkonna inimestega Eesti presidendi väikese palga pärast. WikiLeaksi paljastustele tuginedes kirjutas Postimees 2011. aastal:
“Sama allika [USA Tallinna saatkonna ettekande kokkuvõtte] kohaselt selgitas Ilves lisaks, et ta on juba kaks korda pidanud oma maa teenimise huvides loobuma mugavast elust – esimest korda siis, kui andis ära koha Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhina, asumaks suursaadikuks Washingtonis, ning taas, kui nõustus hakkama välisministriks. “Ilves väitis, et ta pole huvitatud siduma end oma riigi nimel kolmandat korda vaesusega sarnaneva eluga, eriti töökoha eest, mil on nii napilt võimu kui Eesti presidendil.””

Eesti presidendina “vaesuses” elades püüdis Ilves riigilt, s.t maksumaksjalt võtta, mida võtta andis. Tänu Ilvesele on eesti keelde tulnud uudisverb “ärmatama”.
Oma tegelikku palet näitas Ilves ka 2014. aastal riigikogus vastu võetud kooseluseadust rekordkiirusega välja kuulutades, püüdmata seejuures jätta muljetki, et presidendi ülesanne on hinnata seaduse vastavust põhiseadusele. Ilvest ei häirinud põrmugi, et seadus suruti läbi manipulatsioonide ja poliitiliste jõuvõtete abil ning et mitmete asjatundjate hinnangul oli selle kooskõla põhiseadusega, mille kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise alusena riigi kaitse all, parimal juhul küsitav. Ju ta teadis, milliseid Eesti “edusamme” temalt Kentmanni tänaval ja mujal oodatakse.
Oma ametiaja viimased aastad – kooseluseaduse ja migratsiooniga seotud debattide ägenedes – pühendas Ilves “rumala” ja “sallimatu” rahva hurjutamisele. Sellesama rahva, kes tema ärmatamised ja muud hüved kinni maksis. Edumeelse “valgustatud” vabariigi ilmalikul ülempreestril oli raske taluda rahva tõrksust “progressiga” kaasa tulemisel.
Eesti presidente ja ka praegusi presidendikandidaate kiputakse hindama selle järgi, kui “suured tegijad” nad rahvusvaheliselt on või oleksid ning kas USA ja Euroopa liidritel on nende telefoninumber käepärast.

Kuid presidendi – riigi esimese mehe või naise – puhul peaksid esiplaanil olema tema moraalsed omadused, valmidus ausalt ja õiglaselt rahvast teenida, kogu ühiskonna ühiseid huvisid ja ühist kasu silmas pidada, isiklikest sümpaatiatest ja antipaatiatest üle olla ja oma moraalse eeskujuga riiki ühendada. Kõige muuga, s.t igapäevase tööga aitavad presidendil toime tulla tema abilised ja nõunikud.
Seni, kuni rahval puudub võimalus ise endale presidenti valida, on vähe lootust, et parteide poolt presidendiks määratu võiks olla kellegi teise kui madalatest sobingutest lähtuvate võimuparteide tagatubade nägu.

Allikas:http://objektiiv.ee/juhtkiri-ilves-presidendina-vaiklane-matslik-ja-ebavaarikas/

Read more...

Portaali Objektiiv toimetus laieneb!

Hea Matti Ilves!

Tahtsin Teiega jagada üht väga head uudist!
 
Nimelt: kevadel, kui korraldasime Objektiivi esimese annetuste kogumise kampaania, lubasin meie sihtasutuse toetajatele, et juba sügisel viime portaali tegevuse uuele tasemele.
 
Täna on mul hea meel tõdeda, et üks suur ja oluline samm selles suunas on astutud, sest käesoleva nädala alguses liitus meie meeskonnaga seni Postimehes töötanud uudistetoimetaja Urho Meister.
 
Urho on hea professionaal, kelle töö viljad on juba portaalist näha, sest võrreldes varasemaga ilmub Objektiivis oluliselt enam uudiseid, mis omakorda võimaldab meil juhtida lugejate tähelepanu rohkematele olulistele teemadele ja probleemidele.
 
Mis veelgi parem: juba on sõlmitud kokkulepe ka videotoimetajaga, kes alustab meie meeskonnas tööd lähinädalatel. Seeläbi laiendame videoproduktsiooni ning peagi püüame tööle saada ka oma videostuudio.
 
Lõpetuseks kasutan võimalust tänada kõiki häid toetajaid, kelle abil saame Objektiivi tööd mitte lihtsalt jätkata, vaid ka seda laiendada. Suur aitäh!
 
Tervitades
 
Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Read more...

Merkel Tallinnas (Protesters against Merkel's immigration policy in Estonia)

Stenbocki majja suunduva Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja tema saatjaskonna saabumist Toompeale märkisid rüütelkonna hoone ette kogunenud konservatiivsed meeleavaldajad valju vilekooriga.

Read more...

kolmapäev, 24. august 2016

Meie ringreisi kokkuvõtteks!

Hea Matti Ilves!

Tahtsin Teile teada anda, et meie ringreis, mille käigus teadvustasime laiemale üldsusele rahvaalgatuse õiguse taastamise vajalikkust, on selleks korraks lõppenud. Kuigi ilmad just ei soosinud tänavatele tulemist, läks kokkuvõttes kõik väga hästi.

Ringreisi viimasel päeval ehk taasiseseisvumispäeval salvestasime Markusega Rakveres ka ringreisist kokkuvõtete tegemiseks väikese video, mille saadan nüüd ka Teile, et saaksite toimunust ülevaate. Kokkuvõtva video vaatamiseks klikkige alltoodud pildile või alljärgnevale lingile:



Ühtlasi juhin Teie tähelepanu veel mõnele ringreisi kajastusele, kust saate toimunu kohta täiendavat infot:
Üks ilus videoklipp Tallinna kohtumisest:


Videointervjuu ajalehele Meie Maa:

Meie enda videokokkuvõte Kuressaare kohtumisest:

Tallinna kohtumise kajastus TV3-s:

Pikem intervjuu Vikerraadios:

Markuse intervjuu Tallinna kohtumiselt:

Minu kommentaarid Tallinna TV-le:

Tähelepanuväärselt kohtasime kogu ringreisi jooksul vaid üksikuid inimesi, kes ei poolda rahvale iseotsustamise õiguse tagasiandmist ning need üksikudki on enamasti parteide esindajad, kes on rahul olukorraga, kus praktiliselt kogu võim on koondunud erakondade kätte – olukorraga, kus pea kõik otsused langetatakse parteide poolt rahva eest, justkui vajaks rahvas n-ö lapsehoidjaid, kes otsustaks kõik asjad tema eest.

Nüüd püüame teha ringreisist täiendavaid kokkuvõtteid ja ühtlasi seada sihte seonduvalt sellega, kuidas rahvaalgatuse õiguse taastamise püüdlusega edasi liikuda. Kui kõik läheb hästi, siis püüame hakata petitsioonile rahvaalgatuse taastamiseks toetust koguma ka masspostituse teel, et koondada siis juba tõesti paljude inimeste jõudu.

Teid siiralt tervitades,

Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

PS! Vastuseks mõnede inimeste küsimusele selle kohta, miks me kandsime ringreisi kohtumistel punaseid keepe ja linte, võib öelda, et ennekõike lähtub niisugune otsus vajadusest tänavatel teistest inimestest eristuda ja meie sõnumile tähelepanu tõmmata. Ent samuti väljendab see sümboolika neid väärtusi, mille eest me seisame – perekond, traditsioon, eraomand, kodanikuväärikus, teenimisvalmidus, ohvrimeelsus ja võitluslikkus. Punane on ilus, kuninglik ja jõuline värv, mis tuleb ilmtingimata kommunistidelt ja nende väiksemaks vennaks olevatelt sotsialistidelt tagasi võtta. Punane ei kuulu vasakpoolsetele, just nagu vikerkaared ei kuulu homoaktivistidele!


Read more...

Iseseisva välispoliitika puudumine ohustab Eesti julgeolekut

TIIT MADISSON,      24. August 2016

Kui Eesti 1991. aastal taas iseseisvaks riigiks sai, hakati otsima võimalusi, kuidas iseseisvust kindlustada, sest 1939.–1940. aasta kurvad kogemused olid üldtuntud. Loomulikult suunati kohe pilgud demokraatlike lääneriikide, eriti aga NATO poole. Selline tegutsemine oli loomulik, ja usun, et rahva enamiku seisukohalt igati aktsepteeritav. Stalini-aegne terror – mahalaskmised, piinamised ja küüditamised – on kindlalt leidnud koha eestlaste ajaloolises mälus, nagu sinnasamasse on sööbinud ka põlvest põlve kandunud hirm venelaste ees.


Usus, et Lääs hakkab meid ohu korral kaitsma, õnnestus Eestil saada NATO liikmeks, aasta hiljem liitus Eesti Euroopa Liiduga. Et EL-iga liitumise referendum õnnestuks, kasutati jällegi ära Venemaa-hirmu. Mäletan hästi, kuidas ühe 2003. aastal Läänemaal toimunud kõnekoosoleku ajal pidi üks Gulagist läbi käinud vana poliitvang mulle kätega peaaegu kallale tulema, kui väitsin, et EL pole mingi kaitseorganisatsioon, vaid peamiselt Euroopa Ühendriikideks pürgiv, vabamüürlaste ja pankurite valitsetav organisatsioon, kellele eesti rahva probleemid korda ei lähe.

Eestlased ei kaitsnud Afganistanis ja Iraagis demokraatiat
Alkoholilembese Boriss Jeltsini valitsetava Venemaa nõrkus sundis Põhja-Atlandi allianssi ajama uut poliitikat, mis põhines pingelõdvenduse põhimõttel, mille tulemusel paljud NATO-sse kuuluvad Euroopa riigid vähendasid oma sõjajõude ja kulutusi relvastusele. Venemaad hakati pidama NATO väärikaks partneriks. Paradoksaalne, kuid nüüd peetakse aastaid ilma suurema kärata oma kaitsevõime eest hoolitsenud 5-miljonise elanikkonnaga Soomet sõjaliselt võimsuselt võrdväärseks elanikkonna arvult rohkem kui 10 korda suuremate Prantsusmaa (62 miljonit elanikku) ja Saksamaaga (82 miljonit).
Parema mäluga kodanikud mäletavad, kuidas Toompealt tuli ridamisi ettepanekuid küll Kaitseliidu ärakaotamiseks ja sõjaväeteenistuse asendamiseks väikese palgaarmeega. Rahvusmeelsete inimeste, Vene ohu eest hoiatajate üle Stenbocki majas vaid naerdi; peavoolumeedia sildistas neid paniköörideks ja ksenofoobideks. Samal ajal asuti Venemaad moosima ettepanekuga uuest piirileppest, mille järgi ENSV-aegsest piirist pidi saama uus Eesti riigipiir ja EL-i välispiir. Pole raske arvata, et niisuguse vihje piiri õgvendamisest sai mõni Eesti poliitik mõnes Brüsseli koridorivestluses, mida meie Brüsseli peremeeste poole kiikavad Stenbocki maja poliitikud kohe vastuvaidlemist mitteaktsepteeritava “soovitusena” võtsid. Ainult seetõttu, et Venemaale ei olnud vastuvõetav Tartu rahu sätestamine sellesse dokumenti, jäi leping sõlmimata.
Peale Jeltsini tagasiastumist sai Venemaa riigitüüri juurde KGB tagapõhjaga Vladimir Putin, kes asus Jeltsini “demokratiseerimise” (mida venelased nimetasid dermokratia’ks!) ajal oligarhide poolt paljaks varastatud riiki taas korda tegema, ka väga nukras seisus olevat armeed taasrelvastama. Arengumaade hulka langenud Venemaast sai taas suurriik, kus ka end kõikvõimsaiks pidavad juudioligarhid pidid koos kokkuriisutud varandusega põgenema (Berezovski) või süüdimõistetuina minema laagrisse (Hodorkovski), ülejäänud vandusid truudust Putinile.
Peale New Yorgi kaubanduskeskuse tornide 11. septembril 2001 kokkuvarisemist, mille kohta on teadlaste ekspertiiside järgi juba aastaid tagasi kindlaks tehtud, et selle terroriakti sooritajaks oli Georg Bush jun. administratsioon koostöös juudiriigi Mossadiga (vt nt vanglaplaneet.ee ja telegram.ee), leiti põhjus päästa valla sõda Talibani režiimi vastu Afganistanis ja seejärel diktaator Saddam Husseini juhitud Iraagi vastu. Mõlemas konfliktis “osalesid demokraatia viimisel” ka Eesti Scoutspataljoni palgalised sõdurid. Me oleme kokku arvutanud, kui palju langes või jäi jalutuks seal meie “demokraatiasõdureid”, kuid pole arvestust pidanud, kui palju “kaltsupäid” (oma riigi sõltumatuse eest võitlevaid sisse) ja rahulikke elanikke jõudsid eestlased seal tappa.
Ausalt öeldes, mind ajavad marru demagoogia, nagu oleksid eestlased seal Eestit kaitsmas käinud, ja teleekraanil sinimustvalgete lillekestega kekutavad poliitikud, kes austavad veterane – okupante ja mõrvareid! Neid sõjamehi, kes kaitsesid Eestimaad bolševistlike okupantide eest 1944. aastal Sinimägedes ja Emajõe ääres, aga millegipärast veteranideks ei peeta, sest seda “meie sõbrad Läänes” ei mõistaks. Kas saab olla veel silmakirjalikum, härrased ja prouased? Miks me küll ei pea demokraatia eest võitlejateks NKVD-lasi ja hävituspataljonlasi, kes jahtisid Eesti metsades metsavendi-bandiite, tänapäevases mõistes – terroriste?

Ida-Ukraina konflikti kajastatakse Eestis ühekülgselt
2008. aastal toimunud Vene–Gruusia relvakonflikt, mis puhkes suuresti ka tänu Eestist pärit Gruusia valitsuse nõunike Mart Laari ja Eerik-Niiles Krossi “väärtuslikele” nõuannetele ja tagantässitamisele, aitas vast Eesti valitsejaid kainestada. Huvitav on teada, et sel ajal kahele tuhandele Iraagis sõdivale Gruusia hästi väljaõpetatud sõdurile ei leitud kodumaale appi lendamiseks lennukit ja Poti sadamasse saabunud USA sõjalaev pärast Venemaa hoiatust sealt kabuhirmus põgenes. Mäletatavasti NATO riigid Saksamaa ja Prantsusmaa deklareerisid tol ajal, et juhul, kui peaks puhkema konflikt Venemaa ja Balti riikide vahel, siis nemad selles ei osale. Aga meie peavoolumeedias viidatakse ikka ja jälle NATO aluslepingu 5. paragrahvile!
Minu arvamust mööda, kes ma olen jälginud ka teistlaadset informatsiooni pakkuvaid infokanaleid, on Ida-Ukraina konflikti peavoolumeedia poolt valgustatud väga ühekülgselt. Konflikti põhjustasid ju tegelikult Kiievi võimud, kes keelasid venekeelsel Ida-Ukrainal kasutamast ametliku asjaajamiskeelena vene keelt. Ukraina on teadupoolest üldse üks kunstlik moodustis, kui kodusõjas peale jäänud bolševikud tegid mitmest ukrainlaste ja venelastega asustatud Tsaari-Venemaa kubermangust Ukraina NSV, millega 1939. aastal liideti seni Poolale ja varem Austria–Ungarile kuulunud Lääne-Ukraina. Krimm kuulus teadupoolest juba Katariina II ajast saadik Venemaale. Pärast seda, kui sõjajärgselt juudi riigiks planeeritud Venemaa NSFV koosseisu kuuluv Krimm ühendati Nikita Hruštšovi ajal Ukraina NSV-ga, sai see maa 1991. aastal Ukraina Vabariigi osaks. Krimmi põlisrahvaks olid krimmitatarlased, kelle Kuldhordi lagunemisel tekkinud khaaniriik 14.–17. sajandil korduvalt ründas ka Moskvat. Ukrainal selle maaga erilist sidet pole kunagi olnud ja seni suhtusid ka Kiievi võimud krimmitatarlaste vähemuse probleemidesse üsna jahedalt. Nagu jutustas mulle krimmitatarlaste Ukraina Ülemraada saadikust võitluskaaslane Mustafa Jemilev (Džemiljov), kellega koos viibisime Ida-Jakuutias (Kolõmal) nõukogudevastase tegevuse eest asumisel ning keda 2006. ja 2007. aastal Krimmis kohtasin.
Krimmi Venemaaga liitmine, millele Ukraina väed mitte mingit vastupanu ei osutanud, toimus Moskva hirmust, et USA rajab Krimmi oma sõjaväebaasi. Vastavad lepped Kiievi ja Washingtoni vahel olid sõlmimisel ning Maidani sündmused, mis viisid Ukraina endise venemeelse presidendi kukutamiseni, olid ju USA rahade eest korraldatud; sellekohaseid fakte leiab alternatiivmeediast küllaga. Seega on ka mõistetav, et taas maailmapoliitikas suurjõuks saanud Venemaa püüab vältida oma piiride lähedale vaenulike sõjaväebaaside asutamist. Kui Balti riikide astumist NATO-sse oli Moskva oma sõjalise nõrkuse tõttu sunnitud aktsepteerima, siis Ukraina puhul see vaevalt et kunagi teoks saab. Iga suurriik kaitseb oma mõjusfääri. Meile ei tarvitse selline poliitika meeldida, kuid peame mõistma ka Kremli valitsejaid, kes ärevusega jälgivad USA tegutsemist.

Kahjulikud sanktsioonid
Kui taasiseseisvumise eel ja ajal pidasin Ameerika Ühendriike kahtlemata “heade” hulka kuuluvaks, siis aastatega on poliitikat jälgides minu seisukohad, eriti peale 9/11, kardinaalselt muutunud. Kui valitsejad lasevad rahumeelselt tappa oma riigi tuhandeid kodanikke, kas siis tõesti hakatakse kaitsma võõraste riikide kodanikke? Riikidest, kes Jaltas andsid terve Ida-Euroopa Stalini meelevalla alla, ei oota kuidagi mingit omakasupüüdmatut abi. Ja ega see NATO abi nii omakasupüüdmatu olegi – USA sõjaväebaaside kulud tuleb kinni maksta Eesti maksumaksjal. Seega tuleb iga kompanii juurdetoomine Tapale või Ämarisse meie vaesevõitu maksumaksjal kinni taguda. Et nende summade eest oleks saanud rahastada Eesti oma kaitsevõimet, selle peale vist ei mõelda.
Brüsseli poolt Washingtoni survel algatatud Venemaa-vastased majandussanktsioonid on selgelt läbi kukkunud. Vastuseks toiduainete embargole hakkas suurte ressurssidega Venemaa arendama maamajandust, ning praeguseks suudab meie naaber end ilusasti ära toita ja lihasaadusi isegi eksportida. Kannatanud on sellest eelkõige Euroopa toidutootjad, kelle senised turud langesid Aasia ja Ladina-Ameerika riikide kätte. Venemaad suhteliselt vähe puudutanud kampaania on seevastu hävitavalt mõjunud Eesti liha- ja kalatööstusele, eriti aga piimatööstusele; aus oleks seda ka Stenbocki majas tunnistada. Kui teised EL riigid, nende hulgas ka Läti ja Leedu, on oma tootjaid toetama asunud, siis Eesti valitsust see kriis ei paista puudutavat, sest äärmiselt ebakompetentne maaeluminister ei suuda arugi saada, mis tema valitsemisalal üldse toimub.
Kuna mitmest Euroopa pealinnast kostab ettepanekuid, et sanktsioonid tuleb lõpetada, siis on oodata, et Moskva sõlmib talle meelepäraste riikidega kaubanduslikud erisuhted, ja Eesti, kes turris mopsikoerana Vene Karu peale klähvib, jääb jälle lolliks. Peavoolumeedias ilmuv ajupesustav propaganda ei suuda veenda mõtlemisvõimelisi inimesi, et Venemaad valitsev Putini režiim kohe-kohe kokku kukub. Venelased on, vastupidiselt eestlastele, riigirahvas, kes sajandeid püsinud deržava eest on valmis ka kannatama ja, kui vaja, ka end ohverdama. Ajaloost on teada, millega lõppesid Napoleoni ja Hitleri sõjakäigud, ning selle taustal uskuda, et ühtne, tuumarelvaarsenali omav Venemaa alla annab või koost laguneb, on ikka väga rumal lootus. Euroopa Liidu ääreoblast Eesti, kus Lääne pankade ja suurkorporatsioonide meeleheaks on aastaid pingutatud, hävitatud kodumaine põllumajandus ja mitmed tööstusharud, satub taas rumalasse olukorda. Kui meie Euroopa “sõbrad” Venemaaga taas kauplema hakkavad ning kasumijahis unustavad kõik Krimmid ja Ida-Ukraina probleemid.

Hillary Clintoni võit tooks kaasa uued sõjad
Praegu ei ole kindel, missuguseks kujuneb superriigi ja senise “maailma sandarmi” USA (kus pankadel ja sõjatöösturitel on Valges Majas ülivõimas lobigrupp) ametlik poliitika, millest paraku hakkab sõltuma ka “rinderiigi” Eesti saatus.
Juhul, kui presidendiks saab multimiljardär Donald Trump, võib Trumpi lubadustele vastavalt oodata Venemaa ja USA suhete soojenemist, kus Ameerika Ühendriigid enam niipalju ei sekku muu maailma asjadesse. See sunnib ka paratamatult Eesti senist Venemaa-vastast retoorikat muutma. Hoopis ettevaatlikult tuleks suhtuda juudiriigi suure sõbra Hillary Clintoni Valgesse Majja jõudmisesse – tema on lubanud presidendiks saades rünnata Iraani, kelle liitlaseks on teadupoolest Venemaa. See konflikt kindlasti ei jätaks puudutamata Eestit, ja sõjaoht vaid suureneks.
Eesti peavoolumeedia püüab igal võimalikul juhul ülal hoida Vene-vastast hüsteeriat, kuid ammu on teada, et suurem oht valitseb hoopis demokraatliku Euroopa poolt. Kuhu sisse imbunud ISIS-e terroristid kallaletunge korraldavad ja mis on hädas migrantide lainega. (Tuletaksin meelde, et ISIS organiseeriti USA ja Iisraeli salateenistuste poolt; seda on tunnistanud mitmed USA sõjaväejuhid ja Sudaani president ning sellest on alternatiivmeedias palju kirjutatud. Olen isegi aasta tagasi Kesknädalas selleteemalise loo avaldanud.) Seetõttu on arusaadav, miks Islamiriigi relvajõude aktiivselt ründama hakanud Venemaad püütakse meie kartellimeedias halvustada ja rünnata. Eesti “mopsikoer” püüab ikka oma peremeeste poole hoida!
Hea oleks, kui Stenbocki majas suudetaks aru saada, et kui Eesti tahab riigina eksisteerida, siis peaks tal olema stabiilne välispoliitika, mis arvestaks ka eesti rahva huve ja vajadusi ega tõmbleks vaid suurriikide juhtide avalduste järgi. Mitte ainult Washingtoni ekspansionistlikest huvidest (mis need Afganistani ja Iraagi avantüürid muud olid?) ja kuskil Brüsseli pissuaaris kuuldud “soovitustest”. Välispoliitikat peaksid ajama inimesed, kel on olemas rahvuslikud ideaalid ja säilinud pisutki inimlikku väärikust. Praeguste võimutsejate tegemisi jälgides on seda aga naiivne loota, sest see eeldaks hoopis teistsuguste poliitiliste jõudude võimule saamist.

P.S. Neile, kes hakkavad mind peale selle loo ilmumist putinistiks sõimama, teadmiseks niipalju: selle sajandi esikümne lõpus korraldasin mitmel aastal Vene FV saatkonna juures Pikal tänaval Tartu rahu aastapäeval, 2. veebruaril Vene–Eesti piirileppe vastaseid pikette.
 
[esiletõste:]   Kuna mitmest Euroopa pealinnast kostab ettepanekuid, et sanktsioonid tuleb lõpetada, siis on oodata, et Moskva sõlmib talle meelepäraste riikidega kaubanduslikud erisuhted, ja Eesti, kes turris mopsikoerana Vene Karu peale klähvib, jääb jälle lolliks.

 TIIT MADISSON, vabadusvõitleja

Allikas: http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=27350

Read more...


Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP