Telegrami toimetust külastasid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna
noored Mait Kraun ja Ruuben Kaalep, kes tutvustasid avameelselt nii oma
isiklikke kui ka erakonna vaateid. Noormeeste arvates on
maailmavalitsejatel plaanis luua globaalne sotsialistlik riik ja Eesti
peaks kindlasti astuma samme, et sellega mitte kaasa minna.
Alustuseks toonitasid heade mõtete linnast Tartust pärit noormehed,
et kuigi suur osa EKRE liikmeid on pärit Rahvaliidust (EKRE-s on umbes
7800 liiget, alla 30-aastaseid noori nendest 10%), on siiski tegu
täiesti uue ja eraldiseisva erakonnaga, mille juhtfiguurid on uued ning
erakonna noortekogule on vähemalt mõttemaailma koha pealt antud täiesti
vabad käed. “Me saame olla uhked selle üle, et meil on
noorteorganisatsioon, kus noored mõtlevad oma peaga ja mõtlevad
teistmoodi,” kommenteeris Ruuben.
Milles seisneb erakonna ja noorteühenduse vahe?
M: Peamiselt vanusevahes. Aga mingis mõttes oleme me tuumik, mis
paneb aluse sellele, et erakond üldse oleks aktiivne. Kui järelkasvu
peale ei tule, siis erakond sureks. Meil on noorteühenduses päris palju
erinevaid arvamusi. Kindlasti on meie erakond selles mõttes vabam kui
teised.
Mis puutub meie poliitilisse süsteemi, siis seda oleks vaja
seestpoolt muutma hakata, aga selleks, et sisse saada, oleks vähemalt
alguses vaja reeglite järgi mängida. Näiteks kui saada riigikokku, siis
saaks hakata valimissüsteemi muutma ja sisse tuua näiteks otsevalimised.
Esindusdemokraatia on oma aja ära elanud. Eestis oleks vaja rohkem
rahvahääletusi ja rahvaalgatusi.
R: Tegelikult ju praegune valimissüsteem ei ole demokraatlik. Näiteks
suur osa inimesi meie erakonnast kandideeris möödunud valimistel
üksikkandidaatidena ja nad oleksid arvatavasti valituks osutunud, kui
valimissüsteem oleks teistsugune olnud. Aga keegi neist ei ületanud
valimiskünnist, mis üksikkandidaatidele on 10% ja mida tegelikult on
võimatu ületada.
Seega jah, meie oleme valimissüsteemi muutmise poolt.
Aga ütleme, et oleks rohkem rahvahääletusi, siis kui ausad need
oleksid? Näiteks Euroopa Liiduga liitumise üle otsustades survestati
rahvast tegelikult üsna korralikult.
M: Ilmselt oli see kõik dirigeeritud. Euroopa Liidu pooldajaid oli
suurtes erakondades rohkem ja kindlasti oli neil rohkem finantsi.
Kas teie erakond on Euroopa Liidu vastane?
R: Otseselt vastane ei ole. Me oleme selle vastu, et me astuksime
Euroopa Ühendriikidesse. See Euroopa Liit, millesse Eesti astus, on väga
teistsugune kui see EL, milliseks ta on praegu muutnud pärast Lissaboni
lepingut. Kogu see finantskriis lõpeb tõenäoliselt sellega, et võim
tsentraliseeritakse veel rohkem ja Brüsselile antakse õigus riikide
eelarvepoliitikat kontrollida.
Seda kontrolli on ju praegugi üsna palju.
M: Jah, Euroopa Keskpank kontrollib juba praegu rahapakkumist ja
selle kaudu suuresti ka euroala riikide majandust. See on väga suur võim
käputäie inimeste jaoks.
Praegu kontrollitakse ka toetuste kaudu. Kui mingil hetkel need toetused ära võtta, siis me oleksime täiesti käpuli maas.
Aga mis on teie suurem plaan, kui EKRE võidaks. Oletame, et te ise oleksite erakonna juhid, siis mida te teeksite?
M: On kaks suuremat probleemi – demograafia ja majandus. Esiteks siis
majandus – tuleb end lahti haakida ülemaailmsest majandussüsteemist,
ükskõik, mis on selle tagajärjed. Me peame julged olema ja seda tegema.
Kas see tähendaks EL-ist välja astumist?
M: Me peame eurost loobuma. EL-ist otseselt välja minna ei ole vaja.
Meil peaks olema rahvuslik valuuta, mis esiteks ei ole keskpanga
kontrolli all ja teiseks on tagatud metsa või kullaga.
R: Kindlasti ei tohiks me rohkem mitte ühtegi võimu aspekti Brüsselile loovutada.
Kas see on erakonna ametlik seisukoht?
R: Ametlik on see, et peaks olema rahvuslik valuuta, mis on siis kas ujuva kursiga või tagatud mingi kindla kapitaliga.
Oletame, et EKRE võidab valimised, kas te siis saaksite sisse viia
kõik muudatused, mida soovite, või tuleb kuskilt mingi suurem jõud, mis
ikkagi oma tahet peale surub? Praegu Eestis on ju kõik erakonnad midagi
head lubanud, aga lõpuks läheb kõik ikka teisiti.
R: Esimene erinevus on see, et me ei saa raha kuskilt VEB fondist ega Rootsi pankadelt või Venemaa ärimeestelt.
No praegu ei saa, aga kui te võidaksite, siis tuleb keegi, kes annab pappi ja ütleb, et teeme nüüd nii. Kas te seda ei arva?
R: Pakkumisi tuleb kindlasti ja raha on kindlasti vaja, aga
väärtustest ei saa taganeda. Me ei hakka selliseid kompromisse tegema,
et raha nimel põhimõtetest lahti öelda.
Kui vaadata, mis praegu Eesti ja kogu maailma poliitikas toimub,
siis peab olema ju päris ignorantne, kui sa ei saa aru, et see on
täielik pettus. Kas teie arvates on praegune valitsus n-ö kurjategijad?
See on ju uskumatu, mis praegu toimub, see on ju põhimõtteliselt maffia.
R: Eks seda kindlasti üsna palju läänest suunatakse ja asi on
tegelikult laiem. Miks üldse valitakse selliseid inimesi? Põhjuseks on
väärtushinnangute kriis ja lagunemine, mis on ka suunatud tegelikult.
Alates 1960-ndatest surutakse peale Frankfurdi koolkonna kultuurilist
marksismi.
Aga kes seda peale surub?
M: See ongi kasutusel poliitilise vahendina, et tampida n-ö
radikaale. Eesmärk on see, et luua globaalne sotsialistlik riik. Ja
kõigepealt võetakse ette indiviidid ja siis perekond, väikesed
kogukonnad, rahvusriigid ja nii ta läheb. Kõik need lülid tuleb ära
kaotada, et ei tekiks kogukondi.
R: 17. sajandist saadik on Euroopas olnud hästi toimiv rahvusriikide
süsteem Vestfaali rahust peale, kus on jõudude tasakaal ja võrdne
konkurents. Kui rahu tagamise nimel püüda need riigid ühendada liiga
tugevate sidemetega, siis see tähendab tegelikult seda, et võim on
tsentraliseeritud kuskile teise kohta ja ei ole võimalik, et see oleks
demokraatlik.
See nõuab ka seda, et inimesed loobuksid oma rahvuslikust identiteedist ja kultuurist.
Kas teie erakond läheks koalitsiooni mõne teise erakonnaga?
M: Mart Helme ütles intervjuus TV3-le, et kõige tõenäolisem variant
on Reformierakond. Aga see, et me läheme koalitsiooni, eeldab, et me
saame oma põhimõttelised seisukohad läbi viia. Kui me peame tegema liiga
suuri kompromisse, siis…
Kui teie erakond soovib lahkuda euroalast, siis kas arvate, et Reformierakond oleks sellega nõus?
M: Nad oleksid nõus ainult siis, kui nad on sunnitud seda tegema
selleks, et võimul püsida. Tegelikult väga suurt vahet pole, sest
euroala laguneb niikuinii. See on matemaatiliselt võimatu, et ta ei
lagune. Ta on nii valedele alustele ehitatud esiteks ja teiseks ei täida
ükski riik Maastrichti kriteeriume. Mingit järelevalvet ju ei ole ja
seda tahetaksegi ettekäändeks tuua – tsentraliseerime kõik ära ja anname
keskpangale hästi palju võimu, mida neil põhimõtteliselt juba on.
Kes ikkagi kõike seda kontrollib? Kui vaadata erinevaid riike,
siis valitsused töötavad kellegi teise huvides ja tundub, et neid kõiki
kontrollitakse kusagilt mujalt. Kas teile on ka selline mulje jäänud?
M: Jah, põhimõtteliselt. Tõenäoliselt nii on. Kindlasti
finantsringkonnad ja korporatsioonid, ravimitööstus, militaaria ja need,
kes kontrollivad toidutööstust ja meediat.
R: Meedia kaudu toimubki inimeste kultuuriline mõjutamine. Tänaval on
näha hästi palju hedonistlikke kosmopoliite, kes on orienteeritud
edukusele, keda on lihtne kontrollida ja kellega on lihtne
manipuleerida. Küsimus ongi selles, et kellele see kasulik on.
M: Kui vaadata USA-s telekanaleid, siis nad räägivad äravahetamiseni sarnast juttu.
Väga palju sellest jõuab ka Eesti peavoolumeediasse.
M: Absoluutselt. Mingid Postimehed ja sellised vaatavadki
uudisteagentuure, BBC-d, CNN-i ja võtavad sealt uudiseid. Üldine arvamus
Eesti meedias on täpselt sama, sest see on USA meediast mõjutatud.
Miks peavoolumeedia ei kajasta alternatiivsemaid infoallikaid?
R: Põhimõtteliselt Eesti meedias ei ole konkurentsi, sest kõik
meediakanalid kuuluvad kahele kartellile ja peale selle on veel
avalik-õiguslik ERR. Sellepärast on väga tore, et on selline väljaanne
nagu Telegram, mis pakub konkurentsi mingis mõttes. Ma olen näinud, et
mingid uudised, mis on Telegramis olemas, ilmuvad varsti ka Delfisse
näiteks ja et Delfi üritab sellega kaasas käia, saades aru, et inimesi
huvitavad sellised teemad.
M: Eks siin tuleb mängu ühiskondlik arvamus, et kui sa hakkad
selliseid teemasid käsitlema, saad sa kohe tarkade tegelaste tormi
osaliseks. Sa ei ole enam “kvaliteetne”, kui hakkad mingeid
vandenõuteooriaid ja tulnukaid käsitlema. Ja ühiskond meediat
survestabki, kuigi nad ise on algselt selle mõju ise tekitanud.
Aga mida te ise erinevatest vandenõuteooriatest arvate? Näiteks kõige levinum on 9/11. Mis sel päeval teie arvates juhtus?
R: Lugesin just 1999. aasta Moskva pommiplahvatuste kohta ja need
lood on väga sarnased. Ilmselge on see, et valitsus on läbi ajaloo
tekitanud mingeid rünnakuid, et õigustada sõda või vabaduste äravõtmist.
M: Me ei tea, mis seal toimus, aga kahtlane on see igal juhul. On ju
väga palju tõestusmaterjali selle kohta, et seal tornides toimusid
plahvatused, aga ei ole ikkagi kindlalt teada, kes selle lõhkeaine sinna
pani või kuidas või kes selle taga on.
Aga ametlikku teooriat te ei usu?
M: No kindlasti päris nii see olla ei saanud. Nii paljud teadlased on
ju selle ümber lükanud. Aga see on isiklik seisukoht, mitte erakonna
oma.
R: Teine teema on veel ka Estonia hukk, kus hauarahu lepinguga on
tagatud, et ei olegi võimalik seda edasi uurida. See on kindlasti üks
asi, millelt Eesti peaks oma allkirja ära võtma.
See on sama, et pärast 9/11-t viidi kogu see prügi minema ja seda ei hakatudki uurima.
Mis te arvate Bostoni pommiplahvatustest? Ka selle kohta levib
väga palju erinevat infot, millest peavoolumeedia kajastab ainult
ametlikku versiooni.
M: Selle kohta ei olegi väga palju uurinud, aga tean, et samal ajal
võeti CISPA vastu, nii et sealt võib mingeid sarnaseid mustreid leida
teiste sündmustega läbi ajaloo.
Kui vaadata kõiki neid kahtlasi sündmusi, siis kas te ei arva, et neid tuleks põhjalikumalt uurida ametlikult ja riigi tasandil?
M: Kindlasti. Kui mina oleksin peaminister, siis ütleksin USA
presidendile, et tuleks uus uurimine teha, sest inimesed nõuavad seda.
R: Eks see muidugi oleks riigi siseasi, aga Estonia hukku võiks kindlasti uuesti uurida.
Aga mida te arvate pronksiööst?
R: Põhimõtteliselt on see väga keeruline olukord, kus korraga
põrkuvad Lääne, Eesti ja Venemaa huvid. Esiteks see, et midagi sellist
toimus, on loomulik, sest meil on immigrante rohkem kui paljudes teistes
Euroopa riikides. Meil ikkagi põlisrahvust on alla 70%. See on juba
väga tõsine probleem ja selle kaudu saab ühest küljest Venemaa oma huve
ellu viia Eestis. Läti näitel teeb ta seda väga edukalt. Me olemegi
Venemaa ja Uue Maailmakorra vahel nii-öelda.
Misasi on Uus Maailmakord?
M: Meie nimetame nii seda globaalset sotsialistilikku süsteemi, mida
üritatakse luua, kus ei ole enam riike. See selgelt liigub sinna poole.
Järjest rohkem tekib juurde institutsioone, mis on tsentraliseeritud.
Kõlab nagu Orwelli raamat.
R: Isegi rohkem nagu Huxley “Hea uus ilm”. Orwelli raamatus
kontrollitakse inimesi hirmu ja vägivalla abil, aga Huxley omas
emotsioonide abil. Nõukogude ajal meil ei olnud poes isegi piisavalt
toitu, nüüd on meil aga kõik, mida oskame ihaldada. Aga samal ajal ei
ole meil vaimselt seda, mida meil on vaja.
Kui vaadata globaalset majanduskriisi, siis mida tuleks teie
meelest teha, et kogu maailmas likvideerida vaesus. Kas see on üldse
võimalik?
M: Ressursse on piisavalt. Esiteks ei tohiks sekkuda vaeste riikide
siseasjadesse. Ei pea minema nende maavarade kallale, neile võlgu andma
jne.
Meile tundub, et praegune rahandussüsteem ei saa kunagi olla nii
edukas, et kõik oleksid õnnelikud. Praegu saabki olla ainult nii, et on
ülirikkad ja vaesed.
M: Nii ongi, rahasüsteem toimib nii, et sul on 90% rahvastikust, kes
pääseb ligi ainult sellele rahale, millele on intressid juurde
keevitatud ja nemad peavad oma tööjõudu kasutama selleks, et neid
intresse ära maksta. Ja siis umbes 1–5% inimestest saavad kasu sellest,
põhiliselt küll 0,1–1% kõige varakamatest.
R: Küsimus ei ole selles, et kogu maailmas vaesust ära kaotada, vaid
see on iga riigi siseasi. Kui meil on selline rahvusriikide Vestfaali
süsteem, siis riigid ei tohiks sekkuda üksteise siseasjadesse ka
majanduslikult mitte. Meie küsimus on see, et kuidas seda kõigepealt
Eestis teha.
Ja sellepärast ongi meil vaja oma valuutat.
R: Ja teiseks on meil rohkem vaba turumajandust vaja. Praegu on väga
lihtsalt öeldes nii, et 40% meie rahast läheb läbi riigieelarve, teine
40% läheb pankade intressiks ja 20% säästudeks suurfirmadele, mis ka
kuuluvad rootslastele või soomlastele.
Kui teie nüüd võidaksite need valimised ja saaksite vabad käed,
siis kui kaua läheks, et kõik teie visioonid rakenduksid. Mis on teie
prognoos?
M: Majandusliku külje pealt läheks 20 aastat. Me ikkagi lähtume
Austria koolkonna ideedest ehk siis keskendume pikemale perioodile,
mitte lühikesele, nagu väga palju poliitikas tavaks on.
Lõppeesmärk on see, et aastaks 3013 on Eestis ikkagi eesti lapsed, kes räägivad eesti keelt.
Räägime Eesti venelastest. Kui neid vaadata, siis nemad on ju
tegelikult kogu selle süsteemi ohvrid. Maailmavalitsused tekitasid sõjad
ja konfliktid, ise samal ajal teenides ja tõstsid ühe rahvamassi teise
kohta elama.
R: Ja nüüd kasutavad neid samamoodi ära.
Jah, kasutavad neid ära, aga tegelikult on nad samamoodi ohvrid
nagu meie. Kuidas peaks teie meelest eestlased ja Eesti venelased
koostööd tegema. Mis on põhiprobleem ja kuidas peaks edasi minema?
R: Meie arvates peaks mingi respekt ikkagi selle vastu olema, et
Eesti on eestlaste riik ja selle riigi keel on eesti keel. Meil ei ole
midagi nende venelaste vastu, kes on meie ideedega nõus ja tahavad sama
asja ajada.
Kas te arvate, et praegune 10. klassist algav sundõpe eesti keeles
on õigustatud? Tihti isegi õpetajad ise ei oska nii hästi keelt ja nad
peavad vähese keeleoskusega selgeks tegema aineid, mida nad oma
emakeelest saaksid palju paremini õpetada ja ka õpilased omandaksid aine
palju paremini.
R: Venelastel peaks kindlasti olema õigus teha erakoole oma raha
eest. Küsimus on selles, et riik ei pea seda rahastama. See on sama lugu
nagu seaduste tõlkimisega vene keelde. Seda võib igaüks teha oma raha
eest, aga meie riigi enamusrahvus ei pea seda kinni maksma.
Aga miks nad ei võiks õppida vene keeles?
M: Ei, nad võiksidki, aga küsimus ongi üldises haridussüsteemis. Meil
peaks olema võimalus, et oleks palju rohkem erinevaid õppekavasid.
Tegelikult tuleks haridussüsteem riigi alt ära võtta – siis tekiksid
erakoolid ja see läheks tegelikult odavamaks, kui panna asi vaba
turumajanduse alla. Siis tekiks mitmekesisem haridus, mis ei toodaks
koopiaid. Et kõik sünnivad originaalidena, siis lähevad kooli ja
väljuvad sealt koopiatena. Tuleb tsentraliseeritus ära võtta. Siis võib
vabalt osa koole õpetada venekeelselt, kui venekeelne kogukond on seal
piirkonnas ülekaalus. See on erakoolide enda asi, mis keeles nad
õpetavad.
Riiklik haridussüsteem on üles ehitatud liberaalsetele ratsionalistlikele ideedele, et iga laps läheb kooli puhta lehena,
tabula rasa’na,
ja siis sinna peale saab hakata süsteemi ehitama. Laps peab kõike pähe
tuupima ja õppima samu asju nagu kõik teised. See stimuleerib ainult
vasakut aju poolkera, mis tegeleb n-ö käsutäitmisena, kuid parem pool on
ju see, mis tegeleb loovusega. Siit tulebki välja, et riik ei taha
koolitada inimesi, kes oma peaga mõtleksid.
R: Kui me muretseme, miks eesti noored ei ole piisavalt
patriootlikud, siis asi on selles, et kui seda peale suruda, et kui sa
ei armasta Eestit, siis “2 ja istu”. Tegelikult käib see hoopis
teistmoodi. Selleni jõuad sa iseenda sees näiteks rahvaluule kaudu,
külastades ajaloolisi paiku, või poliitiliste debattide kaudu koolides,
kus õpilased saavad ise oma arvamust avaldada. See peab olema enda vaba
valik, et oled patrioot.
Eesti keel on praegu ju samamoodi venelastele peale surutud. See
on ju ebaloomulik, et nad peavad hakkama järsku suuremat osa õppekavast
omandama eesti keeles, kui nad keelt isegi ei oska. Loomulikult võiks
olla neil ka eestikeelset õpet, aga see peaks algama süvendatult juba
esimesest klassist alates ja loomulikult mitte pealesunnitult.
R: Tegelikult oleks pidanud sellega tegelema hakkama juba 20 aastat
tagasi, ja kui me oleks siis mõelnud välja mingi korraliku
integratsioonikava, siis oleks see ehk toimunud, mitte nii, nagu praegu
on. See on kindlasti asi, mille peale riik peaks raha kulutama
esmajärjekorras.
Aga kust seda raha võtta?
M: Ma ei tea, ärme siis maksa neid Kreeka võlgasid ja paneme Rootsi
pankadele maksud peale, kes praegu maksuvabalt viivad raha Eestist
välja. Elektriaktsiisid ja kütuseaktsiisid samuti – me saaksime ise
endale põlevkivist kogu vajamineva kütuse toota. Isegi kaks Eesti-täit
saaks toota ja isegi väga odavalt, aga meie ostame sisse mingit kallist
naftat Lähis-Idast, mis on USA pärast hästi kalliks aetud.
Oletame, et te saate sinna pumba juurde, panete kõik kraanid kinni
ja teete hoopis teistsuguse süsteemi. Siis tekiksid ju väga suured
ärihuvide konfliktid ja võib juhtuda, et tekitatakse n-ö sõjaolukord.
Või siis juhtub nii nagu kunagi vapsidega, et nad võeti maha, kuigi nad
tegelikult ajasid Eesti asja.
M: No ma loodan, et me saame selliseid asju vältida. Enne kui nad
saavad meile füüsiliselt ligi, peavad nad meile energeetiliselt ligi
saama ehk siis pähe pääsema. Nad ei saa meile enne midagi teha, kui me
neid näiteks kartma ei hakka vms.
R: Näiteks Ungari ajab üsna iseseisvat poliitikat ja nad tulevad üsna
hästi toime, või lätlased. Lätis on palju rohkem demokraatiat kui
Eestis. Neil on rohkem rahvahääletusi ja valimiskünnised on palju
madalamad.
Üks küsimus veel. Mida te arvate kanepi legaliseerimisest?
R: Mina olen vastu.
M: Mina olen iseenesest poolt.
R: See on iseenesest selline asi, mida saab ainult rahvahääletusel
paika panna. See on mingis mõttes kultuuriline küsimus. Ma arvan, et
suurem osa inimesi ei oleks sellega nõus, sest see toob sisse mingit
teistsugust kultuuri, millega inimesed ei ole harjunud.
Aga kui võtta arvesse seda, kuidas kanepit kasvatada tervise- ja muus tööstuses? Sellega saab ravida vähki, astmat jne.
M: Jah, just nendel põhjustel ma arvangi, et selle peaks legaliseerima.
Kas me ei lähe siin vastuollu loodusega, kui midagi looduslikku
keelustame? Ja kui vaadata keeldusid, siis ei ole ju mitte ühtegi keeldu
ajaloos, mis oleks mõne probleemi likvideerinud.
R: Olen nõus. Aga selle jaoks on vaja teha teavitustööd ja läheb vaja
suuremat ühiskondlikku kokkulepet, sest vastasel juhul on see ülevalt
poolt peale surutud.
Kas teil on üldse nii palju ressurssi, et järgmistel valimistel
kuhugi jõuda? Kõik kohad pannakse kindlasti jälle Savisaare ja Ansipi
plakateid täis ja te annate lihtsalt intervjuu meile ja võib-olla
kellelegi veel.
R: Me teeme neid asju ilma rahata ja need, kes seda raha
kontrollivad, tõenäoliselt suurem osa ei ole meie poolt. Aga me püüame
anda endast parima nende väikeste ressurssidega, mis meil on.
Tänavakampaaniaid saab ka teha.
Kuidas huvilised saavad teiega liituda?
M: Meie kodulehelt
ekre.ee/noored ja võib ka otse meile kirjutada. Seal on kõik kontaktandmed olemas.
Õige pea saate Telegrami veergudelt lugeda ka teiste erakondade noorte arvamusi Eestis ja maailmas toimuva kohta.
Hando Tõnumaa, Mariann Joonas
Foto: Telegram
Allikas:
http://www.telegram.ee/eesti/ekre-noortekogu-taunib-uut-maailmakorda#.UaBnd1tLH7N
Read more...