Konverents Rahvusraamatukogus: Poliitiline korruptsioon Eestis – VEB fondist Ärma taluni

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond korraldab 07.06 Tallinnas Rahvusraamatukogus konverentsi:
 
Korruptsioon Eestis: VEB fondist Ärma taluni

Ettekannetele järgneb paneeldiskussioon.

Päevakava:
11.30 Avatakse uksed, külaliste registreerimine

12:05 – 12:20 – Mart Helme, Konservatiivse Rahvaerakonna esimees, suursaadik. „Korruptsioon kui julgeolekurisk“
12:20 – 12:30 – Henn Põlluaas, Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu esimees, Saue linnapea. „Korruptsioon Eesti omavalitsustes“
12:30 – 12:50 – Toomas Kümmel, publitsist ja ajakirjanik, „VEB-fondi lugu ja selle mõjud ühiskonnale“
12:50 – 13:05 – Martin Helme, Konservatiivse Rahvaerakonna Tallinna ringkonna juht, „Korruptsioon Kadriorust Ärmani ehk kala mädaneb peast“
13:05 – 13:20 – Andres Raid, ajakirjanik, „Korruptsioon Eesti ettevõtluses“
13:20 – 13:35 – Virkko Lepassalu, publitsist  – teema täpsustub
13:35 – 14:00 – Henri Sepp, ettevõtja, endine majanduskuritegude uurija Keskkriminaalpolitseis, „”Eesti rahapoliitika ja korruptsioon Eesti Panga näitel perioodil 1990-2000”

14:00 – 14:45     – Paneeldiskussioon – Mart Helme, Toomas Kümmel, Henri Sepp ja Andres Raid (diskussiooni juht)

Allikas: 
http://www.ekre.ee/event/konverents-rahvusraamatukogus-korruptsioon-eestis-veb-fondist-arma-taluni/

Read more...

Aivar Aaslo FaceBook´is

-Kust tulevad eesti ühiskonnas marksistlikud ideed? (terminid "võõraviha", "multikultuursus", "rassism", "sallivus")
Tallinna Ülikoolist loomulikult (TLÜ - Tallinna Leninlik Ülikool)

kommentaar Postimehest
Mart Arold 21.05.2013 17:15
Kunagi sain niisuguse aruka kirja, mida ei väsi kordamast.

Selgituseks nii palju, et 1940.--1960. aastail lõi kamp Ameerika meepottide juurde pagenud Saksa juute (Marcuse, Frankfurter, Horkheimer jt) neomarksistliku ideoloogia, mille esimeseks tuleprooviks olid 1968. a noortemässud ning mis nüüdseks valitseb kogu maailma. Nende põhiteesiks oli väide, et Marxi klassivõitluse idee (vaesed rikaste kallale) on vananenud ega toimi enam.

Proletariaat tuleb asendada uute revolutsiooniliste klassidega, milleks kõlbavad suvalised inimrühmad. Ja läks lahti --- noored vanade kallale, naised meeste kallale, värvilised valgete kallale, perverdid normaalsete kallale, mittesuitsetajad suitsetajate kallale jne jne. Ühtlasi kummutati kõik moraalireeglid, mida ka noor Vooglaid kinnitab. Algselt marksistlikult baasilt lähtuvana on see põrgu nüüd omandanud vanad ja läbiproovitud meetodid, mille põhjal saab teda nimetada neobolshevismiks. Asja teeb naljakaks see, et nende kõige vihasemad kriitikud olid Kremli jurakad, Läänes võeti see ideoloogia vaimustusest ulgudes vastu ja poole sajandi jooksul ongi "imeilus uus maailm" teoks saanud.
-----
Olgu lisatud, et TLÜsse, mis on korraga mii Tallinna Libaülikool kui ka Tallinna Leninlik Ülikool, on kokku korjatud ENSV kõrgkoolide "punateaduste" õppejõud, kes nüüd ülipüüdlikult kasvatavad uusi juunikommuniste.

Mis puutub minu "teadusliku kommunismi" eksamisse, siis nüüdseks olen välja selgitanud, et tegin selle omaaegsele HP mõrtsukale, tragile komnoorele 1940. aastast.

Artikli link:  http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/inimoiguste-keskus-vooraviha-peab-saama-uhiskonnas-selge-ja-uhemottelise-hukkamoistu.d?id=66206908

Read more...

Maksumaksjate kulul tehakse taas äärmiselt nilbet 'seksuaaltervise' teemalist avalikku kampaaniat

28.05.2013

Eesti Seksuaaltervise Liidu, Tervise Arengu Instituudi jt eestvedamisel ning Euroopa Liidu kaasrahastamisel viiakse taas kord läbi erakordselt nilbet kampaaniat, mille tunnuslauseks on jälle kord mõistusevastane "Kumm on seks".

Video link: http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Iaf8vu35Xgg


Kampaaniaga püütakse ilmselgelt nihutada piire selle osas, kui labaseks võib avalikus ruumis ülesriputatud materjalidega minna.

Üks näide kampaania olematust kultuurilisest tasemest on siin.

Kui tuleb hetk aega, siis kirjutan peagi sel teemal veidi lähemalt.

Varro Vooglaid

 

KOMMENTAARID

Malle Pärn

Kuulge, see on ju katastroof! Need inimesed on KAOTANUD MÕISTUSE! Väikesed lapsed ju oskavad ka lugeda!!! Oksele ajab.
Inimesi lausa sunnitakse HOORAMA juba maast madalast peale! See on ilmselge GENOTSIID.

Read more...

MATTI ILVES: JÜRI LINA MUUSIKALISE FILMI NÄITAMINE ROOTSIS KEELATI

Avaldasin 6. mail teate Jüri Lina uue filmi “Meloodiate lummuses.Toivo Kurmeti muusikapärand” esilinastusest Eestis, SIIN.
Nüüd aga saabus kummaline uudis - Rootsis on selle filmi näitamine keelatud! Sellise artikli avaldas portaal "Nya Tider" (Uued Ajad) 17. mai 2013. Jüri Lina meeskonnast keegi ei aimanud, mis juhtub siis, kui nad soovivad näidata seda muusikalist filmi Rootsis.

Kirjanik ja režissöör Jüri Lina otsustas teha filmi Toivo Kurmetist, andekast heliloojast ja muusikust, kelle teosed olid Nõukogude Liidus keelatud, sest ta oli ebamugav võimudele. Nüüd on siis lõplikult selgunud, et Jüri Lina, kes emigreerus Eestist aastal 1979, sest oli tagakiusatud KGB poolt on ka Rootsis oma looomingu poolest ebasoovitav isik.

Nya Tider tahtis teada saada, kas tõesti võib Rootsis olla "must nimekiri" ebasoovitavatest loojatest aastal 2013. Kõigepealt keelati selle filmi näitamine Rootsi Filmiinstituudi Det statliga Filmhuset´is ja siis ka riigis tervikuna. Selline keeld tuli kõige kõrgemalt tasemelt, valitsusest!
NYT ajkirjanik pöördus kultuuriminister Lena Adelsohn Roth´i poole, et saada vastust kas must nimekiri on tavaline valitsusasutuses, kui loojate poliitiline käitumine ei ole vastuvõetav?
Lena Adelsohn Roth vastas järgmisel päeval: "Rootsi Filmiinstituudil on suur otsustusõigusõigus, mis mõjutab nende tegevust. Ministrina ma ei saa ja ei taha mõjutada sihtasutuse seisukohti sellistes küsimustes, kellele see asutus on nõus rentima ruume. Mul ei ole põhjust kommenteerida, kuidas Filmiinstituudi juhtkond küsimusi lahandab ja neid selgitab. Kuna ma ei kavatse võtta seisukohta, ei saa ma ka kommenteerida". Ja kõik. Loomulikult ei midagi ebasoovitavate inimeste nimekirjadest.

NYT võttis ühendust Jüri Lina´ga ja küsis kommentaari: "Kultuuriminister toimib väga sarnaselt Nõukogude kultuuriministri Jekaterina Furtsevaga. Täiesti jõuetu näitleja, kes ilmus siin-seal ja lehvitas käsi, kuid ei ütelnud midagi väärtuslikku. Temast oli palju anektoote ja kõik naersid tema üle. Vastust ma kutsuksin Furtseva-Adelsohn-Liljenroth(filmiinstituudi direktor) sündroomiks. Adelsohn´il pole midagi reaalset öelda, kuid lihtsalt vastas paar rida mõttetut jama.  Poliitiline süsteem Rootsis meenutab mulle liiga palju Nõukogude Liitu. Palju loomingulisi võimalusi ja vabadusi, mis eksisteerisid vaid paberil, kuid kui oled proovinud neid kasutada ja mitte samal ajal kiita režiimi ideoloogiat siis need vabadused kadusid äkki. Sellise kogemuse sain  Nõukogude Liidus ja olen kogenud ikka ja jälle Rootsis minu 34. siin elatud aasta jooksul."
J.Lina koostas ka pressiteate sellest keelust ja saatis selle paljudele ajakirjanikele Rootsis, kui ka välismaa meediakanalitele. Esimisena reageeris The Sunday Times: "Me tahame teada, kas Rootsi Filmiinstituut kannab musta nimekirja inimesi nende poliitiliste vaadete pärast?"

Kasutatud allikas: SIIN.

Read more...

Laupäeval rahvusraamatukogus konverents Tartu rahu kaitseks

Laupäeval, 1. juunil 2013 kl. 11 toimub Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis piirileppe-konverents „Tartu rahu puutumatuse kaitseks”.

Konverentsil esinevad Eesti paremad kõnealuse temaatika asjatundjad ning nimekad ühiskonnategelased.

Esinejad: Helmut Piirimäe, Henn Põlluaas, Jüri Vaidla, Jüri Toomepuu, Jüri Estam, Mart Niklus, Kalju Mätik, Vello Leito, Aivar Koitla jvm.

Piirileppe-konverentsi korraldab ühiselt kuus organisatsiooni: Julius Kuperjanovi Selts, Rahvuslaste Tallinna Klubi, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu ning Kristiine Üürnike Ühendus.

Üritusega juhitakse tähelepanu Tartu rahu suurele tähtsusele, ta kehtivusele ning kavandatava Eesti-Vene uue piirileppe kahjulikkusele ja ebaseaduslikkusele.

Kontakt:

Taivo Põrk (taivo.pork.001[ät]mail.ee; 55567614)

Henn Leetna (leetnahenn[ät]hot.ee; 5242074)

Olev Teder  (olev[ät]kuperjanov.ee; 5116183)

Vello Leito (vello.leito[ät]iseseisvuspartei.ee; 55984828)

Rein Koch (reinkoch[ät]gmail.com; 5510314)

Tõnu Kalvet (t_kalvet[ät]hotmail.com; 55900564) 

Piirileppe-teemalise konverentsi

„Tartu rahu puutumatuse kaitseks”

(Eesti Rahvusraamatukogus, 1. juunil 2013)

KAVA:

11.00 algus - Vabadussõja video.

Seejärel:
- Eesti hümn;
 

- Raimo Aas loeb ette õiendi Tartu rahulepingu kohta;
- Korraldustoimkonna tervitus ja avasõnad;
- Prof. Helmut Piirimäe ettekanne „Tartu rahu”;
- Henn Põlluaasa ettekanne;
- Jüri Vaidla ettekanne „Eesti kodanike olukorrast okupeeritud Petserimaal”;
- Osvald Sasko sõnavõtt;
- Jüri Toomepuu sõnavõtt;
- Kalju Mätiku sõnavõtt;
- Ando Lepsi sõnavõtt (kui on tervislikult võimalik);
- Jüri Estami sõnavõtt „Kaitsest rünnakule”;
 

- Korraldavate organisatsioonide sõnavõtud:
1)   J. Kuperjanovi Selts;
2)   Rahvuslaste Tallinna Klubi;
3)   Kristiine Üürnike Ühendus;
4)   MTÜ Põliseestlased (võimaluse korral; Andres Inn palus paariks lauseks sõna)
5)   Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu;
6)   Eesti Iseseisvuspartei;
7)   Eesti Konservatiivne Rahvaerakond;
 

- Konverentsi resolutsiooni ettelugemine ja hääletamine
- Lõpetuseks lõõtspillilugu „Saa/jää vabaks, Eesti meri!”.

Read more...

Avalik kiri ERRi juhtkonnale seonduvalt kampaania "Kaitskem üheskoos perekonda!" mahavaikimisega

SAPTK - 29.05.2013

Alljärgnev on Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks avalik kiri Eesti Rahvusringhäälingu juhtkonnale, millega palutakse selgitust, miks vaikis ERR Eesti läbi aegade ühe suurema allkirjakogumise kampaania "Kaitskem üheskoos perekonda!" täielikult maha, nagu seda poleks toimunudki.

Austatud Eesti Rahvusringhäälingu juhtkonna liikmed!

Kirjutan teile, et avaldada pettumust ja tõsist muret seoses ERRi otsusega jätta süstemaatiliselt ja ilmse sihiteadlikkusega kajastamata Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) korraldatud kampaaniaga „Kaitskem üheskoos perekonda“ seonduvad asjaolud.

ERRi juhtorganite liikmetena olete eeldatavasti ühiskonnas toimuvaga kursis. Seega olete kindlasti teadlikud Eesti ajaloo ühest suuremast allkirjade kogumise kampaaniast, mille raames kogus SAPTK Justiitsministeeriumi poolt kavandatava sooneutraalse kooseluseaduse vastu 38 046 allkirja, mis anti 14. mail 2013 kell 13.00 SAPTKi esindajate poolt ka Riigikogu esimehele pr Ene Ergmale üle.

Fakt, et ligi 40 tuhat inimest väljendavad resoluutset vastuseisu kavandatavale kooselusseadusele ja seeläbi perekonna institutsiooni fundamentaalsele õiguslikule ümberdefineerimisele, asetab kampaania ühemõtteliselt Eesti läbi aegade suurimate rahvaalgatuste hulka.

SAPTKi poolt läbi viidud initsiatiivi objektiivne ühiskondlik kaal muutub ilmseks niipea, kui kõrvutada seda viimase aja ühe laiaulatuslikuma kodanikuaktsiooniga “Harta 12”, millega on praeguseks hetkeks liitunud 18 184 inimest.

Teatavasti kajastas ERR Harta 12-ga seonduvaid uudiseid jooksvalt, sündmuse ühiskondlikule kaalukusele kohaselt – massiliselt allkirju kogunud algatus sattus kiiresti ERRi televisiooni ja raadiokanalite uudistesaadete põhifookusesse, püsides intensiivse tähelepanu fookuses pikema aja vältel.

Antud asjaolu muudab piinlikult läbinähtavaks infosulu, millega Rahvusringhääling otsustas kampaania „Kaitskem üheskoos perekonda“ saatnud edu oma kanalitel täielikult kajastamata jätta.

Kui mitte arvestada väikese uudisnupu üllitamist ERRi ingliskeelses internetiportaalis, sai taasiseseisvunud Eesti Vabariigi üks suuremaid meelsusaktsioone meie rahvusliku ringhäälingu poolt sootuks olematuks tsenseeritud – just nagu seda polekski toimunud.

Programmilise järjekindlusega jättis ERR kajastamata ka 38 046 kodaniku allkirjade üleandmise Riigikogule – sündmuse, mida vahendasid kõik Eesti telekanalid, nii Kanal 2, TV3 kui ka Tallinna TV.

See kõik toimus hoolimata tõsiasjast, et ERRi oli vastavast sündmusest pressiteatega eelnevalt informeeritud.
Ülalpool toodud asjaolud on küllaldased näitlikustama, millisel määral Eesti rahvusringhääling näib olevat muutunud oma avalikult deklareeritud eesmärgi paroodiaks.

Selline teguviis ei ole mitte üksnes solvanguks 38 046 kampaaniast osa võtnud Eesti vabariigi kodaniku aadressil – kelle maksurahast ERRi ülal peetakse –, vaid on ühtlasi ka otseses vastuolus Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 4 lõigetes 1, 2, 5, 7 ja 8 sätestatud eesmärkidega.

“Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis: 1) toetavad eesti keele ja kultuuri arengut; 2) väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist; 5) aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele; 7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit; 8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele.”

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lg 11 sätestab muuhulgas, et eelnevalt mainitud eesmärkide saavutamiseks peab Rahvusringhääling kajastama “oma uudistesaadetes ja teistes saadetes Eestis toimuvaid sündmusi võimalikult suurel määral”.

Lisaks eelnevale sätestab Eesti ajakirjanduseetika koodeks fundamentaalse ja eeldatavasti ka ERRi poolt tunnustatud põhimõtte, et ajakirjandus peaks teenima “avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta.”

SAPTKi poolt algatatud kampaania “Kaitskem üheskoos perekonda!” ja ka meie ülejäänud tegevus lähtub oma kõige algsemas intentsioonis just nimelt eesmärgist anda kodanikepoolne panus Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisesse, ennekõike eesti rahvuse ja kultuuri püsimajäämise tagamisse.

Meie ühiskonnaelu õiguslikuks vundamendiks olev Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb §-s 27 selgesõnaliselt, et perekonna institutsioon on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus. Seetõttu ohustab nii meie kui ka meie kümnete tuhandete kaaskodanike hinnangul perekonna institutsiooni lagundamine otseselt Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist.

Eelnevat silmas pidades on äärmiselt kahetsusväärne, et ERR pole pidanud vajalikuks täita Eesti Rahvusringhäälingu seaduse §-s 5 lõige 11 sätestatud kohustusi ja kajastada Eesti Rahvusringhäälingu seadusest tulenevate eesmärkidega kooskõlalisi aktsioone, millele on oma toetust avaldanud ka vägagi märkimisväärne osa Eesti rahvast.

Seejuures on kõnekas, et samaaegselt laseb ERR süstemaatiliselt eetrisse homoseksuaalset käitumist soosivalt kajastavat materjali.

Näiteks 17. mail ehk vaid loetud päevad pärast meie kampaania raames kogutud kümnete tuhandete allkirjade Riigikogule üleandmist leiti Aktuaalses Kaameras rohkelt eetriruumi selleks, et kajastada mitme Tallinnas asuva saatkonna poolt nn rahvusvahelise “homofoobia” ja “transfoobia” vastu võitlemise päeva tähistamist.

Kuigi ERR vaikis pea täielikult maha perekonna institutsiooni ja pereväärtuste kaitseks korraldatud kampaania “Kaitskem üheskoos perekonda!”, leiti küllaldaselt eetriruumi, et kajastada nn rahvusva- helise “homofoobia” ja “transfoobia” vastu võitlemise päeva tähistamist Tallinnas paiknevate välisrii- kide saatkondade poolt. Tekib küsimus, kelle või mille huve ERR teenib – kas meie rahva huve või väljastpoolt Eestit lähtuvate ideoloogiliste survegruppide huve.

Kõike eelnevat silmas pidades avaldame käesolevaga muret, et sellise valiku läbi on Rahvusringhääling määratlenud ennast pigem ideoloogilisele manipulatsioonile orienteeritud institutsioonina, mille eesmärgiks pole Eesti ühiskonnas toimuva objektiivne kajastamine, vaid ühiskondlikult oluliste, ent ideoloogiliselt mittesoovitavate demokraatlike protsesside mahavaikimise kaudu avaliku arvamuse suunamine Eesti riigile ja rahvale kahjulike tendentside poole.
Kahjuks meenutab selline teguviis nõukogude aega, kus riiklik meedia toimis mitte rahva objektiivse teavitamise vahendina ja seeläbi rahva teenistuses oleva institutsioonina, vaid peaasjalikult rahvaga ideoloogilise manipuleerimise tööriistana.

Kokkuvõttes on enam kui kahetsusväärne, et Eesti Rahvusringhäälingu seaduses sätestatud eesmärgid pole ERRis viimaste kuude jooksul tehtud otsustes leidnud piisavat tähelepanu ja rakendust.

Eesti rahval on õigus saada informatsiooni meie riigis aset leidvate oluliste sündmuste kohta ning ERRil ei ole mingit voli seda õigust meelevaldselt eirata ega põhiseadusega kooskõlas olevaid ja põhiseaduse alusväärtuseid teenivaid kodanikualgatusi maha vaikida.

Seepärast palume selgitust, millistele kaalutlustele tuginedes on Eesti Rahvusringhääling tervikuna otsustanud Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni kaitseks poolt korraldatud kampaaniat ignoreerida.

Loodan, et mõistate, et ERRil on rahva kõlbelise palge suunamisel väga kaalukas roll ning on väga kurb, kui seda kasutatakse vastutustundetult ning kui ERR omandab kuvandi mitte rahva teenijana, vaid meie kultuurile võõraste ideoloogiliste ambitsioonide rahvale pealesurujana.

Seega loodame, et ERR suudab edaspidi suhtuda oma seadusest tulenevatesse kohustustesse tõsisemalt ning olla niigi perekonnavaenulikus ja labasustest lokkavas meediaruumis hüveliste ja tervete perekonnaväärtuste kajastajaks, kaitsjaks ja edendajaks.

Tallinnas, 25. mail 2013
Varro Vooglaid
SAPTK juhataja

Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=1715

Read more...

Aeg on ise hakkama saada!

Pensioniplaan praegustele 30-aastastele ja vanematele pensionieelikutele (sobib ka noorematele).

1. Vältige, kui vähegi võimalik, pensionisamba makseid, võimalusel ka igasuguseid muid riigimakse.

Selleks ajaks, kui pensionile jääte, on „sammastest“ järel kopikad ja praeguse poliitika jätkudes kaob ka täieline E(NS)V või EL (ja euro) või mõlemad. Eriti puudutab see III sammast - see kasvab sama kiiresti kui ise maksate (st inflatsioon sööb raha ära), ka kõrgepalgalistel. II sammas aga läheb ühiskatlasse, kust makstakse praeguseid ja homseid pensione (tahtjate arv ja pensionimaksed kasvavad pidevalt). Ungari näide on olemas.

On tekkinud ohtlik illusioon, et kogudes kõvasti raha, saab pensionil olles palmi all elamist lubada. Ei saa! Kardetavasti ei piisa aastal 2060 neist „sammastest“ isegi mitte kurikuulsates Narva ühikates pisikese toakese ülalpidamiseks. Samasugused arengud toimuvad ka „vanas Euroopas“, muidugi aeglasemalt ja esialgu väiksemas mahus.

„Riigi rahandus tervikuna on sisuliselt ju püramiidskeem ning töötab sarnaselt igale püramiidskeemile vaid siis, kui altpoolt juurdetulijaid on rohkem. Euroopa demograafiline situatsioon näitab aga elanikkonna vananemist ja töötegijatest maksumaksjate arvu vähenemist, siit algavadki probleemid,“ rääkis 19. oktoobril 2011 Kuku raadio saates „Ärataja” esinedes SEB ökonomist Hardo Pajula.  „Riikliku pensionisüsteemi lõpp on lähedal,” kinnitas Pajula.  “Riiklik pensionisüsteem on osa nähtusest nimega heaolu- või hoolekanderiik, mis pärast Teist maailmasõda on Euroopas arenenud ning mille meie viimase paarikümne aasta jooksul üle võtnud oleme. Kogu see asjaajamine tundub olevat oma lõpule üsna lähedal,” lisas SEB ökonomist.

Aeg on ise hakkama saada!

2. Kokkuhoitud raha kasutage mõne maamajapidamise soetamiseks vähemalt kahe hektari haritava maa ja natukese metsaga.

Või ostke lihtsalt maad, kuhu ehitate maja ja abihooned. Pensionil elate seal, veel parem - kolige kohe terve perega maale ja võimalusel võtke ka oma vanemad kaasa.

Hakake tegelema toidu tootmisega. Kasvatate oma kartuli ja aedvilja, peate oma seakese, kitse ja kanad. Ülejäägid müüte linnas maha. Puhas toit on populaarne ning õrrekanade munade ja kitsepiimaga suisa kriis käes - inimesed ei taha enam sitta süüa.
Seadke ennast sisse nii, et oleksite võimalikult autonoomne. Tootke ise endale elekter ja kütus ning hankige relv(ad). Kui olukord väga hulluks läheb, tekivad nii marodöörid kui ka „katusepakkujad”.

Kõige tähtsam on omada elamut, mille ülalpidamiskulud oleksid minimaalsed ja võimalikult palju saaks kasutada kohaliku kütet. Võimalikult vähe sõltuvust elektrivõrgust ja välistest teguritest. Puuküttega ahi on üks kõige paremaid kütteviise ja internetiühenduse käitamiseks piisab päikesepaneelist ja/või tuulegeneraatorist.

Võrreldes pensionisammaste eest paneelmajas vegeteerimisega, on Teie elu parem, olete tervem ja korras närvidega. Lõviosa Eesti elamufondist on ENSV ajal ehitatud kehva kvaliteediga ja energiamahukad paneelmajad, kus mõistlikke kulusid ei hakka iial olema, sest neid maju ei tehta korda - segab juba praegu piiripeal olev elanike maksejõud (vähemalt 1/3 „paneelikate” asukatest on pensionärid ja töötavate inimeste olukord pole sugugi parem) ja ka tehnilised probleemid.

3. Kiirustage, selliseid soodsaid majapidamisi kõigile linnaelanikele ei jagu.

Kasutatavat maad on ühe leibkonna peale Eestis alla kolme hektari ja sellestki on palju juba hõivatud või asub kohas, kus elamine pole reaalne (suuremad linnad toodangu turustamiseks on liiga kaugel).

4. Ärge unustage baaspensionisammast - su oma lapsed.

Ärge arvake, et ülalpooltoodus oleks midagi ebapatriootlikku, patriotism pole naiivsus. Kui valitsus ei täida oma osa lepingust (leping kodaniku ja riigi vahel ehk põhiseadus), siis pole kodanikul riigi ees muid kohustusi peale sellise valitsuse kukutamises osalemise oma võimaluste piires.

KASPAR RAMMO

Autor on Elvas elav maarahvuslane. Kirjutis pärineb ta kodulehelt kaspar.rammo.net.

Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 6. numbri (märts-aprill 2012) esiküljel ilmunud kirjutis.

________________

Ajalehe viimase numbri tutvustus:  http://rahvuslane.blogspot.com/2013/04/rahvusliku-teataja-16-number-keskendub.html

Tellige ja lugege ajalehte "Rahvuslik Teataja"! 

M.I.

 

 

Read more...

Vaba Mõtte Klubi 28.05.2013

Saada sõbrale
Seekordses „Vaba mõtte klubis“ saab tuld peaminister oma kõne eest Reformierakonna üldkogul. Arutluse all on ka Rootsi rahutused ja immigratsiooniga seotud probleemid Euroopas. VMK on ainus meedia, kus küsitakse, miks Lennart Meri konverents toimus Uue Maailmakorra sildi all. New World Order - oleme seda pigem tundnud vandenõuteooriana. Klubisse kuuluvad Eesti tippajakirjanik, kindral, suursaadik, kirjanik, jurist ja kirjastaja.
Saade on vaadatav kahes osas SIIT ja SIIT .

Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

Read more...

Euroopa tipp-pankur tunnistab: euro on läbi kukkunud

0
inShare

Sel ajal, kui Euroopa Parlament püüab eelarvet kokku panna ja Euroopa keskpanga president ennustab hoolega eurotsooni majanduse taastumist, kuuleb teistelt Euroopa pankuritelt hoopis erinevat arvamust. Taani panga Saxo Bank tegevjuht Lars Seier Christenseni sõnul on euro viimase aja tõus dollari suhtes illusioon ning “kogu see asi on hukule määratud”, kuna Euroopa ei ole ühisraha fiskaalühendusega toetanud.

Tema sõnul on praegu tegemist “võltsi lahendusega, kuna inimesed arvavad, et probleemiga tegeletakse ja see on kontrolli all, kuigi tegelikult pole see hoopiski nii”. Christenseni kinnitusel on kogu seda farssi koos hoidnud poliitilised, mitte majanduslikud pingutused ja inimesed on väga kõvasti probleeme alahinnanud. Ühe võimaliku lahendusena näeb ta mõnede Lõuna-Euroopa riikide lahkumist eurotsoonist ning ennustab, et kui Prantsusmaa peaks jõudma täielikku majanduskriisi, siis on see eurotsooni lõpp, sest seda olukorda ei suudaks ega sooviks isegi Saksamaa kinni maksta.

Eurotsooni avaliku sektori võlg on kõigi aegade suurim, olles üle kahe korra suurem 2008. aasta 40% määrast. Euroopa komisjon ennustab järgmiseks aastaks võla tõusmist 97,1%-le sisemajanduse kogutoodangust.
Kuigi euro on dollari suhtes viimase kuue kuu jooksul 8,2% tõusnud, langes Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia majandus neljandas kvartalis rohkem, kui arvati.

Prantsusmaa maadleb vähenenud investeeringute hulga, töökohtade vähenemise ja Euroopa survega kiirendada eelarvekärpeid. Saksamaa majandus kasvas eelmisel aastal 0,7%, kuid Prantsusmaa ei näidanud mingit kasvu ja Itaalia majandus kahanes üle 2%. Prantsuse majandus on peaminister Jean-Marc Ayrault’ sõnul kolmanda languse äärel viimase nelja aasta jooksul ja neil on suurim töötuse määr 1998. aastast saadik.

Allikad: David Icke, Zero Hedge, Bloomberg
Toimetas Katrin Suik

Allikas: http://www.telegram.ee/maailm/euroopa-tipp-pankur-tunnistab-euro-on-labi-kukkunud#.UaXHBVtLH7N

Read more...

Inglismaa loobus ja Elektrilevi räpased võtted kaugloetavate arvestite paigaldamisel Eestis!

Väidetavalt saab Eesti suure trahvi, kui aastaks 2017. pole suudetud välja vahetada kõik praegused elektriarvestid uute kaugloetavate voolumõõtjate vastu. Kas eesti rahvale valetatakse jälle näkku või milles on asi, sest Inglismaa ei paista üldse kiirustavat – pigem vastupidi. 10 päeva tagasi 10. mail tuli uudis, et Inglismaa lükkab oma kaugloetavate elektriarvestite projekti lõpptähtaja veel ühe aasta võrra edasi – aastani 2020. Jah, inglased ise lükkasid omaalgatuslikult selle tähtaja edasi ja Euroopa Komisjoni hiigeltrahvist pole kusagil juttu. Miks ei ole? Sellepärast, et mingisugust trahvi polegi olemas. See on ja oli lihtsalt üks muinasjutt, mille abil sunnitakse inimesi „koostööd“ tegema.
Ka teised riigid ei paista enam kiirustavat, pigem on nad tempo maha võtnud. Ainult eestlastel on tuli nii takus, et võimeldakse ette ja taha ning juba kasutatakse ka räpaseid võtteid, et inimestele ikkagi uus arvesti pähe määrida. Nendest võtetest räägime täpsemalt allpool.

Miks Inglismaa kaugloetavate arvestitega ei kiirusta?
Huvitaval kombel nõudsid tähtaegade edasilükkamist energiafirmad ise, sest nende sõnul pole kaugloetavate elektriarvestite tehnoloogia ja infrastruktuur veel sellisel tasemel, et need nüüd kohe massiliselt kasutusele võtta. „Tegemist on keerulise, aega ja rahulikku testmist nõudva asjaga,“ selgitas ühe elektrifirma esindaja.
Inglismaal on 50 miljonit elektriarvestit ja kaugloetavatele vooluarvestitele üleminek maksab 11,7 miljardit naela ehk 13,8 miljardit eurot (jah, miljardit). Eestis plaanitakse välja vahetada 630 000 arvestit ja investeeringu maksumuseks on arvutatud ligikaudu 94 miljonit eurot. Võibolla pole sõna „investeering“ päris õige, sest kui see kaugloetav elektriarvesti üsna varsti ikka ära kärssab või hullemal juhul põlema läheb, on tegemist rohkem ikka kuluga.
Inglismaa lükkas projekti edasi terviseriskide tõttu?
Kuigi Inglismaa lehed põjendavad projekti edasilükkamist energiafirmade endi sooviga, peitub tegelik põhjus selles, et 23. aprillil kohtusid Stop Smart Meter UK aktivistid Suurbritannia parelamendisaadikutega komisjoni istungil.
Oma ettekandes kõneles Dr. Liz Evans kaugloetavate arvestite tervisemõjudest, viidates sadadele tõsistele elektromagnetkiirgustega seotud uuringutele ja avastustele, sh vähkkasvajad, viljatus, dementsus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine ja loote kahjustamine.
IT-süsteemide insener Mike Mitcham avaldas värske informatsiooni kaugloetavate arvestite tark- ja riistvara turvaaukudest, mida saavad ära kasutada häkkerid, kurjategijad ja muidu pahatahtlikud inimesed. Samuti ka sellest, kuidas need arvestid inimeste privaatsust ja eraelu puutumatust rikuvad, sest uuemad arvestid on võimelised kindlaks tegema, milliseid elektriseadmeid inimene oma kodus kasutab. Tegemist ei ole ulmega, sest Ameerikas on sadu idufirmasid, kes tegelevad hommikust õhtuni kaugloetavatele elektriarvestitele äppide ja nendele erinevate kasutusvõimaluste leiutamisega.
Elektrilevi räpased võtted Eestis kaugloetavate arvestite pähemäärimisel
Kuigi ametlikult tuleb inimesi teavitada elektriarvesti vahetusest mõistliku aja jooksul ette ja elektritarbijal on õigus sellest keelduda, ei taheta seda eriti teha, nagu selgub meile tulnud e-kirjadest:

Täna käis meil arvesti vahetaja. Kui ma teda märkasin elektrikapi kallal, oli ta jõudnud juba meie trepikojas kõik peale meie korteri ära vahetada (elan viimasel, 5. korrusel). Ma ütlesin, et ei soovi vahetust ja küsisin, miks ei ole teatatud. Töömees vastas, et kas tõesti? Meili teel on teatatud. Veel proovis ta mind hirmutada, et see mõõtja on ju nende oma ja nad peavad vahetama. Aga ma jäin endale kindlaks. Poole tunni pärast jõudis teavitusmeil ka mu abikaasa meilbox-i kohale. Niimoodi käibki “etteteatamine”

teine kiri:

Meile (4 korteriga eramaja) helistati ja öeldi, et tullakse arvestit vahetama. Helistasin siis nr. 6787000 ja teavitasin, et ei soovi. (samuti saatsin meili Oü-le Jaotusvõrk) Sealt sama jutt, et helistage siis kui teile teavitatakse. Vastasin, et teavitan nüüd kohe. Veidi aja pärast helistati mu naabrile ja suruti ikka peale arvestit. Naaber keeldus paigaldamisest. Nädala pärast ilmus mees Ericssonist kohale ja ütles, et tema ei tea midagi, et me ei soovi paigaldada. Meil olid kleebised voolumõõtjatel ja õnneks oli naaber kodus, kes veel kord tegi selgeks, et me ei soovi. Mees lahkus, kuid veidi aja pärast ilmus fotoaparaadiga ja tegi pilti meie elektrikapist, kus olid kleebised peal. Nüüd ootame murega, et keegi ei tuleks siis kui kedagi kodus pole ning salaja ikka voolumõõtjad ära vahetab. Igatahes oma tulusast ärist nad nii kergelt ei loobu ja nendega võitlemine osutub küllaltki raskeks, eriti nendel, kes vastu ei oska hakata.

värske kommentaar meie kodulehel:

Tere armsad,
minule helistati ja paluti uks lahti teha ja kodus olla kui tullakse vahetama arvestit. Elan eramajas. Ma keeldusin ja palusin endale saata valitsuse määrus, mis KOHUSTAB vahetama arvestit. Siiani pole ma kirja saanud. Soovitan vastu hakata ja mitte vahetada.

Loe samal teemal:

• Hea uudis: Kaugloetavad arvestid ajutiselt seljatatud!
• Kaugloetavat arvestit on lihtne häkkida ja arvutiviirusesse nakatada?
• Kaugloetavast arvestist loobumine
• Kaugloetav arvesti lõhub ära elektroonika ja paneb maja ka põlema?
• Kuidas kaugloetav elektriarvesti Su kodutehnika ära tunneb?

Allikas: http://blog.kaitseomatervist.ee/

Read more...

MATTI ILVES: IMMIGRANTIDE MÄSS ROOTSIS

Kunagi turvaline ja rahulik Stockholm astunud nüüd Pariisi, Londoni ja teiste linnade kõrvale väärika liikmena, kus on toimunud suured immigrantide rahutused. Rootsis on veel teisigi linnu, kus on probleeme sisserändajatega. Maal on tervikuna muulasi ainult 10% aga taltsutada ka neid väheseid käib riigil selgelt üle jõu.

Nüüd on juba 6...7 ööd põletatud Stockholmi eeslinnades koolimaju, lasteaedu ja autosid, rüüstatakse kauplusi. Samuti on rünnatud inimesi ja politseinikke kividega. Koolimajade süütamine on Rootsis juba nii tavaline, et ei ületa enam uudiskünnist ja riigis pannakse põlema aastas keskmiselt 200 koolimaja.
Näiteks Stockholmi põhjaosas Rinkebys tuli politseinike andmetel tänavatele erakordselt palju inimesi ehk 300-500. Jõugud hakkasid kogunema pärast kella 21. Naeruväärne on politsei tagasihoidlik tegutsemine ja väike arreteeritute arv. Mäss on levinu nüüd ka teistesse linnadesse.
"Postimees" kirjutab: "Stockholmi lõunaosas Älvsjös süüdati põlema politseijaoskond. Tuletõrjujad said siiski põlengu kiiresti kontrolli alla. Eelmisel ööl süüdati politseijaoskond Rågsvedis. Märulit rahustama tulnud politseinikud ja nende autod sattusid kivirahe alla nagu ka möödunud öödel.Samuti loopisid mässavad noored kividega metroojaamade turvatöötajaid. Politsei arreteeris öö jooksul mitu noort märatsejat."
Mitu märatsejat arreteeritud, see on tõesti politsei suur töövõit! Ega siin üksi politseid süüdistada ei tasu, süüdi on tegelikult poliitikud ja üldine hoiak sotsialistlikus riigis tervikuna. Politsei on ära hirmutatud, sest väiksemate rahutsilmingute mahasurumisel on nad saanud kaela süüdistused liigse vägivalla tarvitamisest.

Mida kirjutab siis mässust Rootsi üks mõjukamaid ajalehti "Aftonbladet"? Mässu teemad ei ole selles lehes sugugi esiuudised. Aga silma torkab kohe artikkel, "Püüdke mõista käsi, kes viskavad kividega politseinikke". Seal kirjutati: "Kujutle, et oled nagu laps on tagakiusatud oma välimuse pärast. Sul on tõrjutuse tunne. Mõttetu õpetaja istub  kõnepuldis ja teenib oma mõttetut palka. Et olla populaarne, süütad oma esimese sigareti juba keskastme koolis. Su omad semud on uljad kutid ja kui sa ei ole samasugune, siis oled loll. Sind kujundab see mida näed." Ja samas vaimus edasi... Teised artiklid on vaid väga lakoonilised konstanteeringud sündmustest.
Märkimist vääib veel vaid Fredrik Reinfeldt´i artikkel "Infotund täna parlamendis", tegelikult ka seal pole midagi huvitavat, tavaline üksteise süüdistamine. Toon vaid kaks arvamusavaldust, sotsialisti Fredrik Olovssoni ütluse: "See mis praegu toimub on ühiskonna süü, kus tööpuudus on suurim Põhjamaades ja kõrgem kui üheski võrreldavads ELi riigis ja 77 000 noort ei tööta ega õpi." Roheliste partei pressiesindaja Åsa Romson kommenteeris rahutusi: "See on must nädal Stockholmi äärelinnades. On kohutav näha, kuidas need, kes elavad seal on kogenud seda oma tänavatel. Rahutused näitavad, et Rootsi on jagatud kaheks riigiks ja selle taga on ka poliitiline vastutus."
Käib ikka riigi süüdistamine, aga Rootsi on tegelikult eeskujulik maa immigrantide kohtlemisel ja kui juba seal nendega toime ei tulda siis pole see üheski riigis võimalik.

Tegelikult mustast Aafrikast ja islamiriikidest tulnud immigrandid ei soovigi töötada. Ütles ka üks Rootsi ajakirjanik, et immigrandid soovivad nautida sotsiaaltoetusi, mitte integreeruda ja käia tööl. Hiljutise suure mässu ajal Inglismaal teatas üks mässaja: andke kätte meile mõeldud raha ja ärge tülitage meid oma seadustega! Samuti on lugu Eesti neegritega, neid on siin veidi üle saja ja ainult mõned üksikud neist käivad tööl. Ühe meie neegri vastus küsimusele, et miks ta ei tööta(?) - oli lihtsameelne: aga mu naine ju töötab!

Vikerraadio korrespondent Stockholmis ütles telefoniinterjuus, et Rootsis on üldiselt arvamus, et riigis on kujunenud välja kaks kogukonda (pange tähele, et põlisrahvast nimetatakse juba ka seal vaid kogukonnaks, nii kui meilgi paljud teevad), ühes on rootslased ja teises immigrandid ja neil omavahel praktiliselt suhted puuduvad. Kujutlen juba ette, mis nüüd hakkab Rootsi koolides rootslastest õpilastega toimuma, neile sunnitakse praktiliselt väevõimuga võtma oma "sõpradeks" muulasi. See võib juhtuda ka täskasvanutega, kes töötavad riigiasutustes. Selline surveavaldus sotsialismi puhul ju täiesti loomulik. Kahju on lausa rootslastest nende lollide ja idealistlike poliitikute pärast. Mäletame ka Eestist, kuidas sotsialistist minister Urve Palo süüdistas nn. eesti kogukonda väheses intregeerumissoovis venelastega.

Eesti on päästnud immigrantide tulvast vaid madal elatustase ja väikesed sotsiaaltoetused, juba nüüd tuleks teha ettenägelikut valitsuse ning parlamendi poolt kõik võimalik selleks, et neid mitte osariiki lubada. Aga paistab, et tegutsetakse risti vastupidi.
________________
Selle taustaks lugege  J.Kaplinski tütre sonimist ilusast multikultuursest Eestist: http://www.epl.ee/news/arvamus/elo-mall-toomet-iga-sisserandaja-on-eestile-kingitus.d?id=51007404

Margus Lepa FaceBookis:

Suurendamiseks klikkige tekstil

Read more...

Anti Poolamets kirjutas FaceBook´is

Üks sisukas mõtteavaldus Jüri Estamilt meedia ajuloputuse ja paguluse asjades. ---Leidub hääli, kes pressivad: “pagulaseestlastele anti paljudes riikides asüüli pärast II maailmasõda. Järelikult ütleb moraalse sümmeetria printsiip, et eestlased Eestis peavad nüüd Omari-sugustele samaga vastama”. On siin tegemist arvamusekujundajate teadliku ja lihvitud mõjutussõnumiga või on selle lansseerijad lihtsalt süüta, kuid halvasti informeeritud isikud? Tegelikkus nägi teistmoodi välja. Britid näiteks lubasid pärast II maailmasõda tuhandetel noortel balti naistel Saksamaa laagritest Inglismaale sisse rännata rangete viieaastaste töölepingute ja mitte varjupaiga andmise printsiibi alusel, lõhkudes sealjuures paljusid peresid. USA halastas ajutise erikvoodiga bolševismi eest põgenenud baltlaste peale, kuid ka Põhja-Ameerikasse pääsenute puhul ei saa öelda, et enamus neist oleks palunud või saanud poliitilist varjupaika. Üldiselt kohtles Lääs NKVD julmuste ja Nõukogude režiimi Baltikumi tagasisaabumise eest põgenenud baltlasi mitte varjupaiga soovijatena, vaid tööjõuna, mõningaste eranditega. Arvestades baltlaste haridustaseme ja tööka iseloomuga tõi see konkreetne elamislubade andmine reeglina kasu mõlemale poolele. Mis karmavõlast me siis nii väga räägime, eriti kui Ida-Euroopa jäeti pooleks sajandiks kommunistide kätte virelema?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/juri-estam-tolk-omari-kusimusest-kui-vasakpoolsete-lobistide-operetist-millel-on-aga-tosised-tagajarjed.d?id=66187116

Read more...

Tulnukate mäss

Ajab naerma kuidas multikulti meedia kirjutab Rootsis Husby-s märatsevatest neegritest ja araablastest, kui kohalikest rootsi noortest ja ei midagi nende tegelikest taotlustest.
Tegu on samasuguste immigrantidega, kes igal aastal näiteks Pariisi või Marseillesi tänavatel kümneid autosi põletavad ja mässavad.
Nad elavad riigi st valge põlisrahva kulul, enamus neist ei tee tööd, nende õpivõimekust kajastavate testide tulemused on madalad, nad ummistavad karistusasutusi. Kõik nad okupeerivad üha suuremaid ja suuremaid territooriume, kus põliselanik pole teretulnud. Ka näiteks “multikulti idüllis” Oslos on getopiirkonnad tekkinud. See pole mingi segase rassisti väljamõeldis vaid vabalt kontrollitav fakt.
Põliselanik on vaenlane, kes peab tõstma toetuseid ja andma rohkem õiguseid jääb nõudeid kuulates mulje.
Sellised on lühidalt siis need, keda piiride avajad ja ka näiteks uuskommunist Sven Mikser nimetavad vajalikuks tööjõuks, kes vajadusel kolmandatest riikidest sisse tuleb tuua.

Allikas: http://staap02.wordpress.com/
_______________
Mässu alguses oli see tõesti nii ja võis arvata, et rootsi noori on tabanud kollektiivne hullus. Mäsu paisudes polnud aga enam võimalik varjata vägivallatsejate päritolu.
M.I.

Read more...

KAITSEME EESTI RIIGI TERVIKLIKKUST TALLE SÜNNIGA ANTUD KUJUL NING HOIAME SEDA EESTI RAHVA TULEVASTELE PÕLVEDELE!!!

Langenud Vabadusvõitleja Päeva

XVII aulakonverentsist osavõtjate

pöördumine Eesti Vabariigi kodanike ja rahvusvahelise üldsuse poole



Eesti riigi võimukandjate kohustusest ja vastutusest riigi terviklikkuse säilitamisel

ja kodanike õiguste kaitsel



Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt on kodanike kohuseks kaitsta oma riiki ühes tema oluliste tunnustega igasuguse teda kahjustava tegevuse eest, ükskõik kelle isikus taoline ründetegevus ka ei väljenduks. Riigi üheks vältimatuks tunnuseks on tema maa-ala ehk territoorium. Põhiseadusliku korra kaitsel on kodanikud õigustatud võtma tarvitusele milliseid tahes õiguspäraseid abinõusid.

Langenud Vabadusvõitleja Aulakonverentsist osavõtjad väljendavad muret ja nördimust Eesti Välisministri, Vabariigi Valitsuse, Riigikogu (olulise osa selle liikmete näol) ja kohati mõne muu volitatud võimuasutuse ning paljude ametiisikute järjekindla tegevuse üle Eesti Vabariigi maa-ala Põhiseadusega sätestatud (s.t. 1920.a. Tartu Rahulepingus ettenähtud) ulatuse eiramisel ning sellel maa-alal asuvate Eesti kodanike ja muude isikute, samuti anastatud aladelt välja rändama pidanud isikute varaliste ja muude isikute trotsimisel, samuti Petserimaad ja Eesti-Ingerit õigusvastaselt valdava riigi ambitsioonide poputamisel.

Eesti riigi sünniga saadud ja 2.02.1920. Tartu rahulepinguga kinnitatud Eesti maa-ala ulatuse kärpimine on vaieldamatult otseseks ründeks Eesti riikluse vastu. See on Eesti Riigi lõhkumine nii füüsilises, õiguslikus kui ka vaimses mõttes, kuna Eesti maa-ala õiguspärane ja rahvusvaheliselt tunnustatud ulatus on tervikpildina hoidnud Eesti rahvast lootusrikkal arenguteel ja väljavaatel Eesti riigi ja rahvuse alleshoidmisele läbi aegade (nagu näeb ette Põhiseaduse sissejuhatus), innustades kodanikke oma rahvusele ja riigile pühenduma. Meie kohuseks on pärandada see põhiseaduslik ja laiemalt riigiõiguslik tervik tulevastele põlvedele.

Eesti mitme võimuasutuse ja ametiisiku õigusvastase käitumise seniseks tipuks on saanud Moskva piirilepingu (Putini-Paedu Pakti) sõlmimine ja väljakuulutamine aastal 2005.

Üksnes teise riigi võimuasutuse (parlamendi) käitumine hoidis tookord [ära] Eesti õiguspärast maa-ala lõhkuva rahvusvahelise dokumendi jõustumise.

Ometi on põhiseaduslikku korra suhtes põlglikku seisukohta viljelevad Eesti võimuesindajad asunud ette valmistama järgmise piirilepingu või kokkuleppe sõlmimiseks naaberriigiga, mille eesmärgiks on Tartu rahulepingu õigusjõule lõputegemine Petseri Maakonna ja Eesti-Ingeri väljaarvamise mõttes Eesti Riigi koosseisust (ja tegelikult ka mitmes muus Eesti kodanikkonnale olulises mõttes).

Okupatsioonist tulenenud haldusjoone põlistamisega Eesti Vabariigi idapiirina kiidavad sedasi talitavad Eesti võimuasutused ja ametiisikud punase okupatsiooni ja anneksiooni, mille osaks oli Petserimaa ja Narva-taguse anastamine, tagantjärele heaks, sülitades niiviisi vabaduse märtrite mitme põlvkonna, kaasa arvatud rahvussangarite Julius Kuperjanovi ja Jüri Kuke mälestusele, ning mõnitades praegu anastatud aladel, aga ka sisemaal elavaid kodanikke.

Nõuame, et mistahes rahvusvaheliste dokumentide sõlmimisel lähtuks riigi esindajad üksnes Eesti põhiseaduslikust korrast, eesti rahva tarvidusest turvalise tuleviku järele ja kodanike võrdsusest õiguskorra ees.

Eriti vajalik on õigusvastaselt võõrandatud omandi tagastamine Petserimaal ja Eesti-Ingerimaal kooskõlas Eesti õiguskorraga, sõltumata õigusjärgsete omanike või pärijate praegusest asukohast või nende kodakondsusest. Nende inimeste õigus omandi tagasisaamisele ei muutu seoses nimetatud alade kavatsetava väljaarvamisega Eesti riigi koosseisust. Nende inimeste õiguste eest vastutab ka edaspidi Eesti riik.

Leiame, et täiesti lubamatu ja häbiväärne on neilt Venemaale loovutatavatelt aladelt pärit Eesti kodanike alandav kohtlemine Eesti enda ametiasutuste ja ametiisikute poolt. Nimetatud piirkondades ikka veel jätkuva okupatsiooni ja anneksiooni tõttu pole paljudel sinna alles jäänud põliselanikel praktiliselt võimalik olnud oma Eesti kodakondsust tõendada ega dokumenteerida.

Vabariigi Valitsus on kohustatud Eesti riigivõimust ja territooriumist meelevaldselt äralõigatud Eesti Vabariigi aladel elavatele kodanikele võimaldama nende põhiseaduslike õiguste täitmist. Täiesti lubamatu oleks tunnistada kodakondsus kustunuks mingil muul alusel peale Vabariigi Valitsusele täiskasvanu eas esitatud vormikohase isikliku avalduse, mille puhul on tõendatud kõrvalise surve puudumine.

Nõuame riigi välispoliitikutelt, diplomaatidelt ning muudelt Eesti kodanikkonda esindama volitatud ametiasutustelt ja isikutelt põhiseadusliku korra ranget järgimist ning Eesti rahvuslike huvide ja kodanike õiguste tegelikku kaitset.



Konverentsi juhatajad Märt Kunnus ja Rein Vanja

Tartu Ülikooli aula,

24. märts 2013

Read more...

MARTIN HELME: Banaanivabariik Kadriorus

Saada sõbrale

Konservatiivne Rahvaerakond

Õhtulehe kolumn

Praegust presidendipaari vaadates kipub vägisi meelde tulema muinasjutt vägevast vähist ja ahnest naisest. Piiritult ahnest. Asi pole ju lihtsalt kallites kleitides, ilma milleta tema eelkäijad ilma suurema kärata hakkama said. Asi on käitumismallis. Ja selles signaalis, mis kogu ühiskonnale välja saadetakse.

Toomas Hendrik Ilves teatavasti käis enne presidendi ametisse saamist Ameerika saatkonnas kaeblemas, et presidendi amet on liiga niru tema jaoks. Palka ja võimu pole kumbagi ollagi. Saame me siis üllatuda või imestada, et esimene asi, mida Ilves presidendiks saades teha laseb, on muuta presidendi ametihüvede seadust, mis tõstab tal palka ja tekitab esinduskulud tema abikaasale. Aga vähe veel! Ametis olles rakendab ta kõige piinlikumaid ja jultunumaid skeeme, et maksumaksjalt siiski enamat välja pigistada. Sest nagu me ahne naise ja vägeva vähi loost teame, oma naisele aina suurema varanduse välja kauplemise must töö jäi tossikesest mehe õlule. Niisiis kasutab mees oma positsiooni, et tema abikaasa ei peaks EAS-ile tagasi maksma raha, mis anti Ärma talu arendamiseks, kuid mille tingimusi ei täidetud. Kui paljud teised sellist leebet erikohtlemist ja tagastamatut finantsabi maksumaksjalt saavad nautida? Ta laseb kantseleil kinni maksta oma ööbimised sealsamas Ärmas, kusjuures presidendikantselei on sisuliselt ainus kunde Ermamaa ettevõttele. See ettevõte on Ilveste Kadriorus oleku ajal kenasti kasumis olnud ja omanikule Evelin Ilvesele head tulu toonud. Mis viga nii äri teha? Ta saab lisaks enda väga suurele palgale esindustasusid. Tema abikaasa saab esindustasusid, mis ületab kahekordselt Eesti keskmist palka.

Ja kui palju on siis presidendipaaril igapäevaseid kulusid? Erinevalt tavakodanikust ei maksa nad ei elektri ega bensiini eest, ei siruta kätt enda rahakoti poole, kui käivad väljas söömas, ei pea maksma sentigi oma hotellide eest, olgu need siis seotud välisvisiitide või kodumaiste puhkusesõitudega. Presidendil ja tema proual ei ole selliseid argiseid kulutusi, nagu igal reakodanikul. Sisuliselt jääb neile kogu palk kätte ja peale viisakalt riides käimise ja rulluiskude muid kulusid palju polegi.

Ometi ei ole sellest kõigest veel küll. Ahnus ei anna rahu. Vaja on veel juurde pigistada. Vaja on lasta Evelini buduaarsed pretensioonid ja banketsed ekshibitsionismid ka maksumaksjal rahuldada. Mõnel kuul rohkema, mõnel kuul vähema raha eest, aga keskeltläbi 900 euro eest kuus. See tähendab, et riiete ja ehete peale kulub presidendiproual rohkem, kui keskmisel eesti inimesel üldse kuus sissetulekut on. Mind jätab külmaks, kui ükskõik milline eraettevõtja või tema abikaasa kulutab ehetele 1500, 2500 või kasvõi veerand miljonit eurot kuus. Tingimusel muidugi, et eraettevõtte ainsaks kundeks pole abikaasa juhitud riigiasutus. Aga olukorras, kui pooltel eestlastel on nädal enne palgapäeva rahakotis ainult tühjus on see lihtsalt kohatu. Lõhe nende vahel, kelle kulul elatakse ja nende vahel, kes teiste kulul elavad on lihtsalt liiga karjuv. Kui keegi peaks veel tulema rääkima, et Eesti on vaene riik ja selle pärast ei saa teha ühte, teist või kolmandat tuleks sellele inimesel kõrvakiil anda ja ta ninapidi Evelini kleidiarvetesse suruda.

Oleks muidugi huvitav teada, kas neilt kantselei kuludesse sokutatud arveilt erisoodustusmaksu ka maksti? Mina ei saa oma firmas kohvi ja suhkrut ka ettevõtte kuludesse panna ilma erisoodustust maksmata. Kui Ilvesed saavad, siis ei ole tegemist mitte JOKK skeemiga vaid karjuva vajadusega lasta presidendikantselei majapidamist maksuametil ja riigikontrollil põhjalikult puistata. Ja teatavasti peavad kantselei arvel ostetud asjad jääma kantseleile, kas ikka iga viimane kui kõrvarõngas ja juuksenõel on arvel ja antakse mantlipärijale üle? Kleidid, mis ju kiirest moest lähevad, pidi Evelin kõik lahkelt Eesti Rahva Muuseumile andma, aga ehete väärtus on ajatum. ERM-ist muidugi kahju natuke, igasugust jama nad ka oma hoidlatesse võtma peavad, aga vähemalt ruumi peaks neil varsti laialt olema, küllap neil on kogudes veel maitselagedamaid keha- ja peakatteid.

Kõige suurem kahju Ilveste tegevuse juures ei seisne aga rahas. Hoopis hullem on kahju, mis nad tekitavad, tõugates kodanikke oma riigi institutsioonidesse põlguse või halvakspanuga suhtuma. Oma suutmatuses käituda minimaalsegi väärikuse ja seisusekohase taktitundega on igavast Põhjamaast jutlustav Ilves kehtestanud Eestis banaanivabariigi standardi. Banaanivabariigis suhtuvadki kodanikud gringode saatkonnas kohvil käivatesse kõrgetesse ametnikesse vaenu või irvitamisega, ootamata solidaarsust või soliidsust. Oma täiesti süsteemse käitumismustriga saadavad Ilvesed välja signaali ühiskonnale ja ühiskond saadab neile signaal vastu: presidendipaari või presidendi institutsiooni populaarsus pole kunagi olnud nii madal. Sest Kadrioru Casa Rosada asukad pole ka kunagi olnud nii madalad. 

 Allikas: http://syndikaat.ee/news.php?uID=5223&lang=est

Read more...

EUGEN VEGES: Võimerakond plaksutab käsi ja mõnitab kodanikke

Peaminister koos Reformierakonnaga on Eestis toimuvate protsesside üle uhke. Võimuerakonna üldkoosoleku toimumispaik Tartus on ehitud vaesust ülistavate loosungitega, meediale jagatavad repliigid väljendavad rahulolu.

Viskame pilgu eestlaste rahakotti. 2013. aasta I kvartalis teeniti 900 eurost keskmist brutopalka (sisaldab maksusid) (Statistikaamet). Avalikus sektoris oli see 918 eurot, erasektoris 894 eurot. Avalikus sektoris (riigisektoris) teenitakse endiselt erasektorist kõrgemat palka, nauditakse pikemaid puhkuseid.

Eesti hindade juures pole keskmise palgaga toime tulek lihtne. Vähemalt mitte siis, kui soovitakse majanduskaaslastega samaväärset elu elada. 

14 protsenti (80 000) palgasaajatest teenib aga miinimumpalka - brutoarvestuses (sisaldab maksusid) 320 eurot, netoarvestuses (kätte) 272 eurot. Õudne! 

Riik (Reformierakonna üldkoosolekul osalejad on esindajad), nõuab miinimumpalga saajatelt lisaks tööjõumaksudele käibemaksu (viiendik sissetulekust) ja  aktsiisi.

Kodanikud põgenevad riigist, võimuerakond on uhke. Üle veerandi Eestimaa lastest elab vaesuses, saja tuhande arved on (kohtutäituri poolt) arestitud, paljud pered on (ühe poole välismaal töötamise tõttu) lõhutud, võimerakond plaksutab käsi ja mõnitab kodanikke.

Allikas: http://eveges.blogspot.com/

Read more...

EKRE noortekogu taunib Uut Maailmakorda

Telegrami toimetust külastasid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna noored Mait Kraun ja Ruuben Kaalep, kes tutvustasid avameelselt nii oma isiklikke kui ka erakonna vaateid. Noormeeste arvates on maailmavalitsejatel plaanis luua globaalne sotsialistlik riik ja Eesti peaks kindlasti astuma samme, et sellega mitte kaasa minna.

Alustuseks toonitasid heade mõtete linnast Tartust pärit noormehed, et kuigi suur osa EKRE liikmeid on pärit Rahvaliidust (EKRE-s on umbes 7800 liiget, alla 30-aastaseid noori nendest 10%), on siiski tegu täiesti uue ja eraldiseisva erakonnaga, mille juhtfiguurid on uued ning erakonna noortekogule on vähemalt mõttemaailma koha pealt antud täiesti vabad käed. “Me saame olla uhked selle üle, et meil on noorteorganisatsioon, kus noored mõtlevad oma peaga ja mõtlevad teistmoodi,” kommenteeris Ruuben.

Milles seisneb erakonna ja noorteühenduse vahe?
M: Peamiselt vanusevahes. Aga mingis mõttes oleme me tuumik, mis paneb aluse sellele, et erakond üldse oleks aktiivne. Kui järelkasvu peale ei tule, siis erakond sureks. Meil on noorteühenduses päris palju erinevaid arvamusi. Kindlasti on meie erakond selles mõttes vabam kui teised.
Mis puutub meie poliitilisse süsteemi, siis seda oleks vaja seestpoolt muutma hakata, aga selleks, et sisse saada, oleks vähemalt alguses vaja reeglite järgi mängida. Näiteks kui saada riigikokku, siis saaks hakata valimissüsteemi muutma ja sisse tuua näiteks otsevalimised. Esindusdemokraatia on oma aja ära elanud. Eestis oleks vaja rohkem rahvahääletusi ja rahvaalgatusi.
R: Tegelikult ju praegune valimissüsteem ei ole demokraatlik. Näiteks suur osa inimesi meie erakonnast kandideeris möödunud valimistel üksikkandidaatidena ja nad oleksid arvatavasti valituks osutunud, kui valimissüsteem oleks teistsugune olnud. Aga keegi neist ei ületanud valimiskünnist, mis üksikkandidaatidele on 10% ja mida tegelikult on võimatu ületada.
Seega jah, meie oleme valimissüsteemi muutmise poolt.

Aga ütleme, et oleks rohkem rahvahääletusi, siis kui ausad need oleksid? Näiteks Euroopa Liiduga liitumise üle otsustades survestati rahvast tegelikult üsna korralikult.
M: Ilmselt oli see kõik dirigeeritud. Euroopa Liidu pooldajaid oli suurtes erakondades rohkem ja kindlasti oli neil rohkem finantsi.

Kas teie erakond on Euroopa Liidu vastane?
R: Otseselt vastane ei ole. Me oleme selle vastu, et me astuksime Euroopa Ühendriikidesse. See Euroopa Liit, millesse Eesti astus, on väga teistsugune kui see EL, milliseks ta on praegu muutnud pärast Lissaboni lepingut. Kogu see finantskriis lõpeb tõenäoliselt sellega, et võim tsentraliseeritakse veel rohkem ja Brüsselile antakse õigus riikide eelarvepoliitikat kontrollida.

Seda kontrolli on ju praegugi üsna palju.
M: Jah, Euroopa Keskpank kontrollib juba praegu rahapakkumist ja selle kaudu suuresti ka euroala riikide majandust. See on väga suur võim käputäie inimeste jaoks.
Praegu kontrollitakse ka toetuste kaudu. Kui mingil hetkel need toetused ära võtta, siis me oleksime täiesti käpuli maas.

Aga mis on teie suurem plaan, kui EKRE võidaks. Oletame, et te ise oleksite erakonna juhid, siis mida te teeksite?
M: On kaks suuremat probleemi – demograafia ja majandus. Esiteks siis majandus – tuleb end lahti haakida ülemaailmsest majandussüsteemist, ükskõik, mis on selle tagajärjed. Me peame julged olema ja seda tegema.

Kas see tähendaks EL-ist välja astumist?
M: Me peame eurost loobuma. EL-ist otseselt välja minna ei ole vaja. Meil peaks olema rahvuslik valuuta, mis esiteks ei ole keskpanga kontrolli all ja teiseks on tagatud metsa või kullaga.
R: Kindlasti ei tohiks me rohkem mitte ühtegi võimu aspekti Brüsselile loovutada.

Kas see on erakonna ametlik seisukoht?
R: Ametlik on see, et peaks olema rahvuslik valuuta, mis on siis kas ujuva kursiga või tagatud mingi kindla kapitaliga.

Oletame, et EKRE võidab valimised, kas te siis saaksite sisse viia kõik muudatused, mida soovite, või tuleb kuskilt mingi suurem jõud, mis ikkagi oma tahet peale surub? Praegu Eestis on ju kõik erakonnad midagi head lubanud, aga lõpuks läheb kõik ikka teisiti.
R: Esimene erinevus on see, et me ei saa raha kuskilt VEB fondist ega Rootsi pankadelt või Venemaa ärimeestelt.

No praegu ei saa, aga kui te võidaksite, siis tuleb keegi, kes annab pappi ja ütleb, et teeme nüüd nii. Kas te seda ei arva?
R: Pakkumisi tuleb kindlasti ja raha on kindlasti vaja, aga väärtustest ei saa taganeda. Me ei hakka selliseid kompromisse tegema, et raha nimel põhimõtetest lahti öelda.

Kui vaadata, mis praegu Eesti ja kogu maailma poliitikas toimub, siis peab olema ju päris ignorantne, kui sa ei saa aru, et see on täielik pettus. Kas teie arvates on praegune valitsus n-ö kurjategijad? See on ju uskumatu, mis praegu toimub, see on ju põhimõtteliselt maffia.
R: Eks seda kindlasti üsna palju läänest suunatakse ja asi on tegelikult laiem. Miks üldse valitakse selliseid inimesi? Põhjuseks on väärtushinnangute kriis ja lagunemine, mis on ka suunatud tegelikult. Alates 1960-ndatest surutakse peale Frankfurdi koolkonna kultuurilist marksismi.

Aga kes seda peale surub?
M: See ongi kasutusel poliitilise vahendina, et tampida n-ö radikaale. Eesmärk on see, et luua globaalne sotsialistlik riik. Ja kõigepealt võetakse ette indiviidid ja siis perekond, väikesed kogukonnad, rahvusriigid ja nii ta läheb. Kõik need lülid tuleb ära kaotada, et ei tekiks kogukondi.
R: 17. sajandist saadik on Euroopas olnud hästi toimiv rahvusriikide süsteem Vestfaali rahust peale, kus on jõudude tasakaal ja võrdne konkurents. Kui rahu tagamise nimel püüda need riigid ühendada liiga tugevate sidemetega, siis see tähendab tegelikult seda, et võim on tsentraliseeritud kuskile teise kohta ja ei ole võimalik, et see oleks demokraatlik.
See nõuab ka seda, et inimesed loobuksid oma rahvuslikust identiteedist ja kultuurist.

Kas teie erakond läheks koalitsiooni mõne teise erakonnaga?
M: Mart Helme ütles intervjuus TV3-le, et kõige tõenäolisem variant on Reformierakond. Aga see, et me läheme koalitsiooni, eeldab, et me saame oma põhimõttelised seisukohad läbi viia. Kui me peame tegema liiga suuri kompromisse, siis…

Kui teie erakond soovib lahkuda euroalast, siis kas arvate, et Reformierakond oleks sellega nõus?
M: Nad oleksid nõus ainult siis, kui nad on sunnitud seda tegema selleks, et võimul püsida. Tegelikult väga suurt vahet pole, sest euroala laguneb niikuinii. See on matemaatiliselt võimatu, et ta ei lagune. Ta on nii valedele alustele ehitatud esiteks ja teiseks ei täida ükski riik Maastrichti kriteeriume. Mingit järelevalvet ju ei ole ja seda tahetaksegi ettekäändeks tuua – tsentraliseerime kõik ära ja anname keskpangale hästi palju võimu, mida neil põhimõtteliselt juba on.

Kes ikkagi kõike seda kontrollib? Kui vaadata erinevaid riike, siis valitsused töötavad kellegi teise huvides ja tundub, et neid kõiki kontrollitakse kusagilt mujalt. Kas teile on ka selline mulje jäänud?
M: Jah, põhimõtteliselt. Tõenäoliselt nii on. Kindlasti finantsringkonnad ja korporatsioonid, ravimitööstus, militaaria ja need, kes kontrollivad toidutööstust ja meediat.
R: Meedia kaudu toimubki inimeste kultuuriline mõjutamine. Tänaval on näha hästi palju hedonistlikke kosmopoliite, kes on orienteeritud edukusele, keda on lihtne kontrollida ja kellega on lihtne manipuleerida. Küsimus ongi selles, et kellele see kasulik on.
M: Kui vaadata USA-s telekanaleid, siis nad räägivad äravahetamiseni sarnast juttu.

Väga palju sellest jõuab ka Eesti peavoolumeediasse.
M: Absoluutselt. Mingid Postimehed ja sellised vaatavadki uudisteagentuure, BBC-d, CNN-i ja võtavad sealt uudiseid. Üldine arvamus Eesti meedias on täpselt sama, sest see on USA meediast mõjutatud.

Miks peavoolumeedia ei kajasta alternatiivsemaid infoallikaid?
R: Põhimõtteliselt Eesti meedias ei ole konkurentsi, sest kõik meediakanalid kuuluvad kahele kartellile ja peale selle on veel avalik-õiguslik ERR. Sellepärast on väga tore, et on selline väljaanne nagu Telegram, mis pakub konkurentsi mingis mõttes. Ma olen näinud, et mingid uudised, mis on Telegramis olemas, ilmuvad varsti ka Delfisse näiteks ja et Delfi üritab sellega kaasas käia, saades aru, et inimesi huvitavad sellised teemad.
M: Eks siin tuleb mängu ühiskondlik arvamus, et kui sa hakkad selliseid teemasid käsitlema, saad sa kohe tarkade tegelaste tormi osaliseks. Sa ei ole enam “kvaliteetne”, kui hakkad mingeid vandenõuteooriaid ja tulnukaid käsitlema. Ja ühiskond meediat survestabki, kuigi nad ise on algselt selle mõju ise tekitanud.

Aga mida te ise erinevatest vandenõuteooriatest arvate? Näiteks kõige levinum on 9/11. Mis sel päeval teie arvates juhtus?
R: Lugesin just 1999. aasta Moskva pommiplahvatuste kohta ja need lood on väga sarnased. Ilmselge on see, et valitsus on läbi ajaloo tekitanud mingeid rünnakuid, et õigustada sõda või vabaduste äravõtmist.
M: Me ei tea, mis seal toimus, aga kahtlane on see igal juhul. On ju väga palju tõestusmaterjali selle kohta, et seal tornides toimusid plahvatused, aga ei ole ikkagi kindlalt teada, kes selle lõhkeaine sinna pani või kuidas või kes selle taga on.

Aga ametlikku teooriat te ei usu?
M: No kindlasti päris nii see olla ei saanud. Nii paljud teadlased on ju selle ümber lükanud. Aga see on isiklik seisukoht, mitte erakonna oma.
R: Teine teema on veel ka Estonia hukk, kus hauarahu lepinguga on tagatud, et ei olegi võimalik seda edasi uurida. See on kindlasti üks asi, millelt Eesti peaks oma allkirja ära võtma.
See on sama, et pärast 9/11-t viidi kogu see prügi minema ja seda ei hakatudki uurima.

Mis te arvate Bostoni pommiplahvatustest? Ka selle kohta levib väga palju erinevat infot, millest peavoolumeedia kajastab ainult ametlikku versiooni.
M: Selle kohta ei olegi väga palju uurinud, aga tean, et samal ajal võeti CISPA vastu, nii et sealt võib mingeid sarnaseid mustreid leida teiste sündmustega läbi ajaloo.

Kui vaadata kõiki neid kahtlasi sündmusi, siis kas te ei arva, et neid tuleks põhjalikumalt uurida ametlikult ja riigi tasandil?
M: Kindlasti. Kui mina oleksin peaminister, siis ütleksin USA presidendile, et tuleks uus uurimine teha, sest inimesed nõuavad seda.
R: Eks see muidugi oleks riigi siseasi, aga Estonia hukku võiks kindlasti uuesti uurida.

Aga mida te arvate pronksiööst?
R: Põhimõtteliselt on see väga keeruline olukord, kus korraga põrkuvad Lääne, Eesti ja Venemaa huvid. Esiteks see, et midagi sellist toimus, on loomulik, sest meil on immigrante rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Meil ikkagi põlisrahvust on alla 70%. See on juba väga tõsine probleem ja selle kaudu saab ühest küljest Venemaa oma huve ellu viia Eestis. Läti näitel teeb ta seda väga edukalt. Me olemegi Venemaa ja Uue Maailmakorra vahel nii-öelda.

Misasi on Uus Maailmakord?
M: Meie nimetame nii seda globaalset sotsialistilikku süsteemi, mida üritatakse luua, kus ei ole enam riike. See selgelt liigub sinna poole. Järjest rohkem tekib juurde institutsioone, mis on tsentraliseeritud.

Kõlab nagu Orwelli raamat.
R: Isegi rohkem nagu Huxley “Hea uus ilm”. Orwelli raamatus kontrollitakse inimesi hirmu ja vägivalla abil, aga Huxley omas emotsioonide abil. Nõukogude ajal meil ei olnud poes isegi piisavalt toitu, nüüd on meil aga kõik, mida oskame ihaldada. Aga samal ajal ei ole meil vaimselt seda, mida meil on vaja.

Kui vaadata globaalset majanduskriisi, siis mida tuleks teie meelest teha, et kogu maailmas likvideerida vaesus. Kas see on üldse võimalik?
M: Ressursse on piisavalt. Esiteks ei tohiks sekkuda vaeste riikide siseasjadesse. Ei pea minema nende maavarade kallale, neile võlgu andma jne.

Meile tundub, et praegune rahandussüsteem ei saa kunagi olla nii edukas, et kõik oleksid õnnelikud. Praegu saabki olla ainult nii, et on ülirikkad ja vaesed.
M: Nii ongi, rahasüsteem toimib nii, et sul on 90% rahvastikust, kes pääseb ligi ainult sellele rahale, millele on intressid juurde keevitatud ja nemad peavad oma tööjõudu kasutama selleks, et neid intresse ära maksta. Ja siis umbes 1–5% inimestest saavad kasu sellest, põhiliselt küll 0,1–1% kõige varakamatest.
R: Küsimus ei ole selles, et kogu maailmas vaesust ära kaotada, vaid see on iga riigi siseasi. Kui meil on selline rahvusriikide Vestfaali süsteem, siis riigid ei tohiks sekkuda üksteise siseasjadesse ka majanduslikult mitte. Meie küsimus on see, et kuidas seda kõigepealt Eestis teha.

Ja sellepärast ongi meil vaja oma valuutat.
R: Ja teiseks on meil rohkem vaba turumajandust vaja. Praegu on väga lihtsalt öeldes nii, et 40% meie rahast läheb läbi riigieelarve, teine 40% läheb pankade intressiks ja 20% säästudeks suurfirmadele, mis ka kuuluvad rootslastele või soomlastele.

Kui teie nüüd võidaksite need valimised ja saaksite vabad käed, siis kui kaua läheks, et kõik teie visioonid rakenduksid. Mis on teie prognoos?
M: Majandusliku külje pealt läheks 20 aastat. Me ikkagi lähtume Austria koolkonna ideedest ehk siis keskendume pikemale perioodile, mitte lühikesele, nagu väga palju poliitikas tavaks on.
Lõppeesmärk on see, et aastaks 3013 on Eestis ikkagi eesti lapsed, kes räägivad eesti keelt.

Räägime Eesti venelastest. Kui neid vaadata, siis nemad on ju tegelikult kogu selle süsteemi ohvrid. Maailmavalitsused tekitasid sõjad ja konfliktid, ise samal ajal teenides ja tõstsid ühe rahvamassi teise kohta elama.
R: Ja nüüd kasutavad neid samamoodi ära.

Jah, kasutavad neid ära, aga tegelikult on nad samamoodi ohvrid nagu meie. Kuidas peaks teie meelest eestlased ja Eesti venelased koostööd tegema. Mis on põhiprobleem ja kuidas peaks edasi minema?
R: Meie arvates peaks mingi respekt ikkagi selle vastu olema, et Eesti on eestlaste riik ja selle riigi keel on eesti keel. Meil ei ole midagi nende venelaste vastu, kes on meie ideedega nõus ja tahavad sama asja ajada.

Kas te arvate, et praegune 10. klassist algav sundõpe eesti keeles on õigustatud? Tihti isegi õpetajad ise ei oska nii hästi keelt ja nad peavad vähese keeleoskusega selgeks tegema aineid, mida nad oma emakeelest saaksid palju paremini õpetada ja ka õpilased omandaksid aine palju paremini.
R: Venelastel peaks kindlasti olema õigus teha erakoole oma raha eest. Küsimus on selles, et riik ei pea seda rahastama. See on sama lugu nagu seaduste tõlkimisega vene keelde. Seda võib igaüks teha oma raha eest, aga meie riigi enamusrahvus ei pea seda kinni maksma.

Aga miks nad ei võiks õppida vene keeles?
M: Ei, nad võiksidki, aga küsimus ongi üldises haridussüsteemis. Meil peaks olema võimalus, et oleks palju rohkem erinevaid õppekavasid.
Tegelikult tuleks haridussüsteem riigi alt ära võtta – siis tekiksid erakoolid ja see läheks tegelikult odavamaks, kui panna asi vaba turumajanduse alla. Siis tekiks mitmekesisem haridus, mis ei toodaks koopiaid. Et kõik sünnivad originaalidena, siis lähevad kooli ja väljuvad sealt koopiatena. Tuleb tsentraliseeritus ära võtta. Siis võib vabalt osa koole õpetada venekeelselt, kui venekeelne kogukond on seal piirkonnas ülekaalus. See on erakoolide enda asi, mis keeles nad õpetavad.
Riiklik haridussüsteem on üles ehitatud liberaalsetele ratsionalistlikele ideedele, et iga laps läheb kooli puhta lehena, tabula rasa’na, ja siis sinna peale saab hakata süsteemi ehitama. Laps peab kõike pähe tuupima ja õppima samu asju nagu kõik teised. See stimuleerib ainult vasakut aju poolkera, mis tegeleb n-ö käsutäitmisena, kuid parem pool on ju see, mis tegeleb loovusega. Siit tulebki välja, et riik ei taha koolitada inimesi, kes oma peaga mõtleksid.
R: Kui me muretseme, miks eesti noored ei ole piisavalt patriootlikud, siis asi on selles, et kui seda peale suruda, et kui sa ei armasta Eestit, siis “2 ja istu”. Tegelikult käib see hoopis teistmoodi. Selleni jõuad sa iseenda sees näiteks rahvaluule kaudu, külastades ajaloolisi paiku, või poliitiliste debattide kaudu koolides, kus õpilased saavad ise oma arvamust avaldada. See peab olema enda vaba valik, et oled patrioot.

Eesti keel on praegu ju samamoodi venelastele peale surutud. See on ju ebaloomulik, et nad peavad hakkama järsku suuremat osa õppekavast omandama eesti keeles, kui nad keelt isegi ei oska. Loomulikult võiks olla neil ka eestikeelset õpet, aga see peaks algama süvendatult juba esimesest klassist alates ja loomulikult mitte pealesunnitult.
R: Tegelikult oleks pidanud sellega tegelema hakkama juba 20 aastat tagasi, ja kui me oleks siis mõelnud välja mingi korraliku integratsioonikava, siis oleks see ehk toimunud, mitte nii, nagu praegu on. See on kindlasti asi, mille peale riik peaks raha kulutama esmajärjekorras.

Aga kust seda raha võtta?
M: Ma ei tea, ärme siis maksa neid Kreeka võlgasid ja paneme Rootsi pankadele maksud peale, kes praegu maksuvabalt viivad raha Eestist välja. Elektriaktsiisid ja kütuseaktsiisid samuti – me saaksime ise endale põlevkivist kogu vajamineva kütuse toota. Isegi kaks Eesti-täit saaks toota ja isegi väga odavalt, aga meie ostame sisse mingit kallist naftat Lähis-Idast, mis on USA pärast hästi kalliks aetud.

Oletame, et te saate sinna pumba juurde, panete kõik kraanid kinni ja teete hoopis teistsuguse süsteemi. Siis tekiksid ju väga suured ärihuvide konfliktid ja võib juhtuda, et tekitatakse n-ö sõjaolukord. Või siis juhtub nii nagu kunagi vapsidega, et nad võeti maha, kuigi nad tegelikult ajasid Eesti asja.
M: No ma loodan, et me saame selliseid asju vältida. Enne kui nad saavad meile füüsiliselt ligi, peavad nad meile energeetiliselt ligi saama ehk siis pähe pääsema. Nad ei saa meile enne midagi teha, kui me neid näiteks kartma ei hakka vms.
R: Näiteks Ungari ajab üsna iseseisvat poliitikat ja nad tulevad üsna hästi toime, või lätlased. Lätis on palju rohkem demokraatiat kui Eestis. Neil on rohkem rahvahääletusi ja valimiskünnised on palju madalamad.

Üks küsimus veel. Mida te arvate kanepi legaliseerimisest?
R: Mina olen vastu.
M: Mina olen iseenesest poolt.
R: See on iseenesest selline asi, mida saab ainult rahvahääletusel paika panna. See on mingis mõttes kultuuriline küsimus. Ma arvan, et suurem osa inimesi ei oleks sellega nõus, sest see toob sisse mingit teistsugust kultuuri, millega inimesed ei ole harjunud.

Aga kui võtta arvesse seda, kuidas kanepit kasvatada tervise- ja muus tööstuses? Sellega saab ravida vähki, astmat jne.
M: Jah, just nendel põhjustel ma arvangi, et selle peaks legaliseerima.

Kas me ei lähe siin vastuollu loodusega, kui midagi looduslikku keelustame? Ja kui vaadata keeldusid, siis ei ole ju mitte ühtegi keeldu ajaloos, mis oleks mõne probleemi likvideerinud.
R: Olen nõus. Aga selle jaoks on vaja teha teavitustööd ja läheb vaja suuremat ühiskondlikku kokkulepet, sest vastasel juhul on see ülevalt poolt peale surutud.

Kas teil on üldse nii palju ressurssi, et järgmistel valimistel kuhugi jõuda? Kõik kohad pannakse kindlasti jälle Savisaare ja Ansipi plakateid täis ja te annate lihtsalt intervjuu meile ja võib-olla kellelegi veel.
R: Me teeme neid asju ilma rahata ja need, kes seda raha kontrollivad, tõenäoliselt suurem osa ei ole meie poolt. Aga me püüame anda endast parima nende väikeste ressurssidega, mis meil on. Tänavakampaaniaid saab ka teha.

Kuidas huvilised saavad teiega liituda?
M: Meie kodulehelt ekre.ee/noored ja võib ka otse meile kirjutada. Seal on kõik kontaktandmed olemas.


Õige pea saate Telegrami veergudelt lugeda ka teiste erakondade noorte arvamusi Eestis ja maailmas toimuva kohta.

Hando Tõnumaa, Mariann Joonas
Foto: Telegram

Allikas: http://www.telegram.ee/eesti/ekre-noortekogu-taunib-uut-maailmakorda#.UaBnd1tLH7N

Read more...