Rahvuslane: oktoober 2016

esmaspäev, 31. oktoober 2016

MATTI ILVES: UMBUSALDUSAVALDUS RÕIVASELE JA VALITSUSELE

Arvatavasti esitavad opositsioonisaadikud umbusalduseavalduse peaminister T.Rõivasele ja seega ka valitsusele 7. novembril 2016. aastal.Teatavasti on ka enne seda püütud peaministrit umbusaldada, kuid ikka on see jäänud vaid katseks. Minu arvates on see sellisel kujul vaid õhu liigutamine Riigikogus ja mitte tõsiseltvõetav üritus.

Tõsiselt saab umbusaldusavaldust võtta vaid siis, kui sellest ei võta osa ainult opositsiooniparteid, vaid nendega lööb kaasa ka mõni valitsispartei.
Seega peavad enne seda olema Riigikogu erakondade vahel peetud ka läbirääkimised uue valitsuse moodustamiseks!

Millised võimalused oleks siis Riigikogu fraktsioone arvastades praegu moodustada Eestile parim valitsus?

XIII RIIGIKOGU FRAKTSIOONID:
1. Eesti Reformierakonna fraktsioonis on 30 liiget
2. Eesti Keskerakonna fraktsioonis on 27 liiget
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonis on 15 liiget
4. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis on 14 liiget
5. Vabaerakonna fraktsioonis on 8 liiget
6. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonis on 7 liiget

Parima valitsuse antud oludes saaks Eestile siis, kui sealt saaks välja jätta Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna. Need on kaks Eestile kõige vaenulikumat erakonda. Neil on kokku vaid Riigikogus 45 liiget.

Teised erakonnad võiksid moodustadagi valitsuse. Jääb poliitikutel ära rääkida vaid IRL, kuna selle partei suhted on valitsuserakondade seas niigi pingelised, võib see ka õnnestuda.

Kui aga EKRE mõtleb endiselt peale tulevasi Riigikogu valimisi saada erakonnaks, kes moodustab valitsuse, siis ei ole eriti tark minna sinna vahevalitsusse. Nii, et siin on tõelistel konservatiividel tõsine mõtlemiskoht.

Rein Raud: Back in the USSR

Terve suve jooksul küsisin endalt toimuvat pealt vaadates korduvalt, miks ma ei kirjuta selle kohta artiklit. Ja vastasin: see ei muudaks midagi. Lauristin kirjutas, Kivisildnik kirjutas, paljud kirjutasid. Et rahva ja riigi vahele tekkinud lõhe süveneb, et nii edasi enam ei saa.

Aga saab küll. Mis mõtet on avaldada arvamust ruumis, mida Aare Pilv tabavalt nimetab „kurdiks ajastuks”? Peale selle, et saaks endal südamelt ära, või hoopis närvi mustemaks.
Võim valdab vaba mõtte tasalülitamise mehhanisme perfektselt. Näiteks riigikogus on kombeks korraldada nn Valge saali arutelusid, mis toimuvad siis, kui tegelikult on juba teada, mis tuleb. Sinna uhkesse ruumi kutsutakse kokku erinevate vaatenurkade esindajaid, kes võivad tundide kaupa jahuda, kuidas nende meelest asi peaks olema, pärast võtab keegi kokku, et näete, oli erinevaid seisukohti, me siis vaatame-kaalume. Kuigi tegelikult on otsus kabinettide vaikuses ammu tehtud.

Ometi, praeguseks on toimunud mõningaid asju, mida ei saa selges keeles kirjeldamata jätta. Me oleme videomängus „Eesti Vabariik” siirdunud järgmisele level’ile. Kui kunagi alguses oli kombeks avaliku võimu hääletorudel iga vähegi kriitilise arvamuse kohta kohe vastata, et kas teie tahate siis kommunistlikku korda tagasi, siis praegu on põhjust öelda: see ongi tagasi.
Uues, ajakohasemas vormis ja ilma kõigi ekstsessideta. Kaupa täis poodidega. Poolingliskeelsena poolvenekeelse asemel. Aga sisuliselt väga sarnasena.

Silvergate’i skandaaliga on Eesti taassisenenud postsovetlikku ruumi. Meil ei ole enam põhjust väita, et asjad on mitte üksnes paremini, vaid oluliselt, sisuliselt teisiti kui Venemaal, Ukrainas või Armeenias. Me oleme paarikümne aasta jooksul suutnud üles kasvatada terve põlvkonna komsomoli ja NLKP noorliikmeid ka pärast seda, kui need organisatsioonid siin oma tegevuse lõpetasid.
Samasuguseid teflonmehi, kes ei usu ei oma organisatsiooni deklareeritud eesmärke ega programmi teostatavust („Eesti Euroopa viie kõige rikkama riigi hulgas” kõlab peaaegu nagu kommunism), küll aga teavad, et hüvesid on piiratud hulk ja ainult võimulolijad võivad oma tegevusega tagada, et neile saaks neid osaks ebaõiglaselt palju.

Loomulikult ma tean, enne kohtulahendit ei või keegi öelda, et see-ja-see on süüdi. Ja ei ütlegi. Ometi, ma võin arvata (ja mulle tundub, et väga paljud jagavad seda arvamust), et nii on vaid seepärast, et tipp-poliitikud valetavad, jahmatava enesekindlusega ja ilma erilise fantaasiata, vaevumata isegi üritama anda oma sõnadele vähimatki usutavust.
Kui ma kuulen, et kellelgi oli kodus sularaha, mille eest ta kavatses maad osta, siis on vaid kaks võimalust: kas peab ta mind täielikuks idioodiks või siis on tal absoluutselt ükskõik, mida ma temast arvan, sest tema võib. Tal on võim. Ta teeb, mis tahab. Teda ei koti. Ta määratleb ennast ise, informatsiooniliselt ja juriidiliselt. Ja koos sõpradega broneerib ta ruumi, kus võiks tema vastu meelt avaldada, ja noogutab kaasa, kui tema sõbrad hakkavad õigussüsteemile (mis on sel juhul mu meelest toiminud õigusriigi viimase tugisambana) ka päitseid pähe planeerima.

Mida tähendab sisuliselt praegu minu jaoks piisava selgusega ilmsiks tulnud, mis sest, et kohtus tõestamata parteide rahastamise mehhanism? Seda, et Eesti riigis võib osta seadusi ja hääli.
Nagu mujalgi endises Nõukogude Liidus, ruumis, kuhu me nüüdsest üsna ühemõtteliselt jälle kuulume. Ma ei saa võtta sellist riiki tõsiselt, isegi kui selle valitsejate hulgas on ikka alles ka mõni üksik aus ullike. Mul ei saa olla enne praeguse olukorra väga põhjalikku muutmist enam usku mitte ühessegi riigikogu otsusesse ega valitsuse ettevalmistatud eelnõusse.

Mul ei ole enam usku

Mul pole võimalik arvata, et need on välja kujundatud parima arusaamise kohaselt riigi ja rahva oleviku ja tuleviku vajadusest. Ma kardan, et need on tellija materjalist. Ja korralikult kinni makstud. Ma ei oska alati näha seoseid, kuidas üks või teine pisike seadusemuudatus on kasulik ühele või teisele suurfirmale, organisatsioonile või institutsioonile, aga ma usun nüüd, et nad on enam-vähem alati olemas. Ja miks üldse me peaksime arvama, et tegemist on seaduslikult tegutsevate rahastajatega? Kusjuures see ei käi ainult Reformierakonna kohta. Kõik teised parlamendierakonnad on vaadanud toimuvat pealt, suu vett täis. Sellest ma saan järeldada ainult, et nad on samasugused.
Kuidas peab tundma end ühiskond, mis on suures osas veendunud, et teda valitsevad moraalsed värdjad? Kes üldse ei suuda, need lähevad ära. Mõne jaoks ei valmista olukord probleeme, vaid lubab tema oma lähemas elukeskkonnas samamoodi vassida ja sahkerdada. Mõni ohkab sügavalt, surub hambad risti ja kannatab ära. Mõni tõstab korraks uniselt pea, et kas oli midagi või? Ja valib järgmine kord jälle orjade ja orjapidajate parteid. Aga mõni ikkagi ulub ja karjub, kuni saab. Eks nüüd sõltub nii mõndagi sellest, kui palju neid viimaseid on.

Allikas: http://ekspress.delfi.ee/arvamus/rein-raud-back-in-the-ussr?id=65180064
_____________
Isegi mõnel punapofessoril hakkab praegune süsteem vastu...
M.I.

Euroopa - 2029

pühapäev, 30. oktoober 2016

Eesti riigi võlg reaalajas

Eesti riigi võlg reaalajas - jälgitav, aina tiksub juurde ... nii palju siis majanduskasvust ja olematust võlast ... siis kõrvale võiks panna tabeli summadest, mis igal aastal kantakse / antakse / liiguvad riigist välja ...
Eesti riigivõlg on 2 miljardi kandis, mis teeb inimese kohta ca 1500 eurot ja aastas on intressimaksed ligi 60 miljonit eurot. Jah, suures mastaabis on see ehk teistega võrreldes väike ja ei aja *köhimagi*, aga võlgadel on harva omadus kahaneda, pigem on praktika, et riigivõlg kasvab ja aeg-ajalt arutatakse võlgade kustutamist ... mida aga vist senini pole juhtunud.

Link: http://www.nationaldebtclocks.org/debtclock/estonia

Allikas: Facebook

Rõivas ei adu enam probleeme, vaid ajab Junckeri-Merkeli stiilis sisutut joru

Esmaspäeval 26.oktoobril vastas peaminister Rõivas EKRE fraktsiooni arupärimisele seoses Euroopat tabanud migratsiooni- ja pagulaskriisiga. Konservatiivid soovisid teada, miks on järsult suurendatud vastuvõetavate migrantide hulka, kes andis selleks mandaadi ja kas see pädeb, samuti kuidas on valitsus valmis rändkriisi halbu mõjusid tõrjuma või ära hoidma, mis saab piirkontrollist, õiguskaitsest ja riigieelarvest kui kriis peaks eskaleeruma – sõnaga, milline on riigi valmisolek selleks, jne.

Taavi Rõivase vastused olid konservatiividest saadikute vaatevinklist ebarahuldavad ja jätsid üsna ebapädeva mulje. Nii näiteks vastas Rõivas küsimusele pagulaste arvu suurendamise kohta 180-lt 553-e peale väga lihtsalt “Paraku oli juba augustiks rändesurve teatud liikmesriikidele, sh näiteks Itaalia, Kreeka, Ungari, hüppeliselt kasvanud, mistõttu esitas Euroopa Komisjon 9. septembril täiendava ettepaneku eesliiniriikide abistamiseks sinna saabunud kaitset vajavate isikute ümberpaigutamise kaudu” Kuna Euroopa Komisjon palus abi täiendavate migrantide laialijaotamisel, siis Eesti valitsus seda ka solidaarsusest tegi. Näib, et peaministri, siseministri ja teiste valitsuskoalitsiooni liimete näol on tegemist väga tugevat brüsselimeelset föderaalset Euroopat pooldavate inimestega, kes ei hooli karvavõrdki liikmseriikide rahvuslikest huvidest ega ka meie kohapealsest otsustusõigusest. Selge on see, et kui EK tahab seda kvooti veelgi suurendada, pole
Rõivase valitsusel asja vastu midagi, suurenegu vastuvõetavate arv kuitahes kõrgeks, sest mingit lage ju seatud ei ole.

Mandaadi pädevuse osas, arvas Rõivas, et selleks piisab täiesti vaid valitsuse ja Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) enamusotsusest. See tõestab veenvalt, et peaminister tõlgendab Euroopa Liidu õigust kõrgemalt Eesti riigi õigustest, mis aga rahvuskonservatiivide meelest õige pole. See tähendab tegelikult kitsa grupi inimeste heakskiitu väljastpoolt Eestit tulnud otsustele. Selline poliitika oli laialt käibel ja väga tuttav nõukogude ajast, vaevalt 25 aastat tagasi, kui suunised saabusid Moskvast ja Eestil jäi üle need vaid heaks kiita.

Vastates raha ja muude praktiliste küsimuste kohta pagulaste osas, hämmastas kui vähe saab Taavi Rõivas aru, et tegu on äärmiselt tõsise Euroopat tabanud katastroofiga, mitte “tagasihoidliku” kriisiga nagu väitis peaminister. Rõivase vastuseid iseloomustas pime usk ja väsimatu korrutamine, et probleemidega saadakse hõlpsasti hakkama, puudutagu see kas rahalisi katteallikaid, pagulastele töö ja elamispindade leidmist ja pakkumist ning kriisiga hakkamasaamist üldisemalt. Samas tekitab see küsimusi. Praktika ju näitab, et hakkama ei saada isegi Eesti inimeste ees seisvate probleemide lahendamisega majanduskasvust ja heaolu tõusust rääkimata. Eestist lahkujate hulk on endiselt suur ning pole enam ei inimesi ega jõukust, et pagulasmassidega hakkama saada.

Allikas: http://uueduudised.ee/roivas-ei-adu-enam-probleeme-vaid-ajab-junckeri-merkeli-sisutut-joru/

2016.10.25 - Vaba Mõtte Klubi

Link: http://tallinnatv.eu/index.php/saated-sarjad/arutelu/vaba-motte-klubi/10774-2016-10-25-vaba-motte-klubi

laupäev, 29. oktoober 2016

Laupäevased pildid

Euroopa Liidu piirivalve "töötab"

Euroopa piirivalve Frontex ja inimsmugeldajad töötavad käsi-käes, nagu ühe firma töölised või ühe pere lapsed. Ühed laovad inimmaterjali täispuhutavate parvede peale, lükkavad merele. Teised tulevad ja korjavad ära – toovad Euroopasse. Kas see on siis piirivalve? Igaüks, kes Aafrikast tahab Euroopasse tulla, saab ka sisuliselt selleks võimaluse – igasuguste paberideta ja viisadeta. Euroopa Liit keelab liidusiseselt oma piire valvata, et materjal saaks minna kuhu tahab. Pariisi tänavapilt septembris 2016:

Matti Ilvese blogile koostas Jaan Hatto

Markus Järvi: kuidas šariaati ja homoideoloogiat ühte patta panna?

reede, 28. oktoober 2016

Konverents “Millist Eestit me tahame?”

5. novembril 2016 toimub Tallinnas, Rahvusraamatukogu suures saalis konverents “Millist Eestit me tahame?”, mis on korraldatud portaali Objektiiv esimese aastapäeva tähistamiseks.

Lisaks Objektiivi toimetuse liikmetele astuvad konverentsil üles mitmed ettekandjad ning samuti esitame mitmed videointervjuud inimestega, kes püüavad erinevatest vaatenurkadest (kultuur, religioon, poliitika, majandus, riiklik iseseisvus, perekond, haridus, rahvastik, demokraatia, riigikaitse jne) vastata ühele ja samale küsimusele ehk küsimusele sellest, millist Eestit sooviksime ideaalis näha.

Selline teemapüstitus lähtub meie veendumusest, et kuigi ühelt poolt on oluline pöörata kriitilist tähelepanu nendele asjadele, mida tehakse valesti ning mis kahjustavad meie ühiskonda, on teiselt poolt äärmiselt tähtis üha enam keskenduda ka õige, ilusa ja hea esiletoomisele. Loodetavasti aitab see paljudel inimestel mõista, et Lääne kultuuriruumis maad võttev allakäik ja mandumine ei ole paratamatus ning et on olemas ka väärikas tee, mis rajaneb austusel meie kultuuri alusväärtuste vastu ja hoiab rahvuslikku eneseteadvust.

Konverents toimub eesti keeles ning algab Rahvusraamatukogus 5. novembril 2016 kell 10.00. Täpsemat teavet konverentsi kohta saab telefonil 6 801 290 või kirjutades e-posti aadressil info[ät]saptk.ee. Konverents on tasuta ning kõik konverentsi ettekanded teeme hiljem kättesaadavaks ka portaali Objektiiv vahendusel. Kõik Objektiivi toetajad on konverentsile väga oodatud ning samuti on teretulnud teised kaasamõtlemisest huvitatud inimesed.

PROGRAMM

MILLIST EESTIT ME TAHAME?
Portaali Objektiiv aastapäevakonverents Rahvusraamatukogus
5. novembril 2016

9.30 Registreerimine
10.00 Konverentsi avamine
Esimene paneel: Väärtustele rajatud Eesti

10.10 “Väärtused ja ideaalid kui kultuuri kese” (Veiko Vihuri)
10.30 “Kristlik religioon ühiskonna ühtesiduja ja alalhoidjana” (Roland Tõnisson)
10.50 “Poliitika kui ühise hüve teenimise kunst” (Varro Vooglaid)
11.10 Paneeldiskussioon (modereerib Markus Järvi)
11.40 Kohvipaus
Teine paneel: Elujõuline Eesti

12.00 “Perekond kui rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus” (Anu Kõlar)
12.20 “Elav Eesti” (Toomas Vooglaid)
12.40 “Demokraatia – elujõulise ühiskonna tingimus ja tulemus” (Jaak Valge)
13.00 Paneeldiskussioon (modereerib Veiko Vihuri)
13.30 Lõuna
Kolmas Paneel: Iseseisev Eesti

14.30 “Vaimne iseseisvus – riikliku iseseisvuse eeldus ja vundament” (Markus Järvi)
14.50 “Milline oleks majanduslikult iseseisev Eesti?” (Andro Roos)
15.10 “Iseseisev kaitsevõime garanteerib riikliku iseseisvuse” (Leo Kunnas)
15.30 Paneeldiskussioon (modereerib Varro Vooglaid)
16.15 Konverentsi kokkuvõte ja lõpetamine

Allikas: http://objektiiv.ee/konverents/

Maria Kaljuste: Minu sõnum on eestlastele

Ei ole seda vaja ja pagulane ei pea innukalt planeerima oma elu korraldamist perekonnana EESTIS . Paguluse olemusest lähtuvalt peab pagulane pigem tegutsema järjekindlalt selle nimel, et pöörduda võimalikult kiiresti koju tagasi oma juurte juurde. Seega on parem kui seda mošeed siia ei tule mis takistaks tal koduigatsust ja soodustaks mugavat siia jäämist .

Eesti Siseministeeriumi usuasjade osakonna peaspetsialist Ringo Ringvee nentis, et riik või omavalitsus pühakodasid ei ehita ega anna ka ühele või teisele kogukonnale maad, et sinna oma pühakoda ehitada.
Andes ühele tuleb anda ka teisele , kolmandale ja neljandale ... võrdsus peab olema. Olgu siis võrdselt mitte kellegile.

"Hidžra ehk moslemi invasiooni faasiks on umma ehk islami kogukonna tekkimine. Kui näiteks eurooplaste kogukondlikeks keskusteks on heal juhul rahvamajad või külakeskused, enamasti aga lõbustusasutused, siis ummade kogukondlikeks keskusteks on mošeed. Seega võime mõista, miks Lääne-Euroopas sageli puhkevatel rahutustel on kohalikel mošeedel nii oluline osa. Mošee ei ole pelgalt n-ö kultuskoht, vaid integreerimisasutus uute kolonistide jaoks. Loomulikult ei või me siin rääkida uustulnukate integreerimisest asukohamaa ühiskonda, vaid ummasse.
Umma kindlustab oma kohaloleku ja tugevuse ka rahvuslike kaubandus- ja toitlustuskettide abil. Nii jõutakse järgmise etapini – umma hakkab nõudma endale eristaatust, sealhulgas õigust lahendada tüliküsimusi mitte asukohamaa seaduste, vaid šariaadiõiguste järgi. Sellised nõudmised on paljudes Euroopa suurlinnades – teiste seas Brüsselis – saanud sagedasteks nähtusteks."

"Nii võimegi näiteks Brüsselis näha olukorda, kus suure osa Belgia pealinnast moodustavad juba linnaosad, kuhu selle riigi esindajatel asja ei ole. Ka kiirabi ning tuletõrje kohaolekut nähakse Dar al-Harbi invasioonina moslemite territooriumile ehk “rahumaale” (Dar al-Islam – sõnasõnalt “islami maja”; ka Dar as-Salam ehk “rahu maja”). Samasugust pilti näeme näiteks ka Inglismaal ja Rootsis, kus mitmetes piirkondades teevad kohalikud võimud koostööd šariaadikohtutega ning leitakse, et see on lihtsam kui separatistlike struktuuride likvideerimine."

Ag siis - moshee on identiteedi sümbol. New Yorki kaksitornide asukohas avati 4 a tagasi Islami kultuurikeskus mida võib tõlgendada kui võidusümbolit Lääne üle. Praeguse presidendi Barak HUSSEIN Obama valitsemise tingimustes sai see võimalikuks. Niisiis Läänemaailmas on moshee hidžra (ehk invasiooni) oluliseks atribuudiks.
Nende usk (islami usk tsiteerin Koraanist (8: 12-13): «Ma täidan uskmatute südamed hirmuga. Raiuge neil pead maha ja kõik sõrmed otsast karistuseks selle eest, et nad hoidusid allumast Jumalale ja tema sõnumitoojale, sest Jumal on karm karistama.» ) ei ole meie ühiskonna poolt hallatav. Ja tõesti ei ole midagi häbeneda see on hirmutav ja õudne. Meil on põhjust karta nii et vähe ei ole. Neil on põhjust võidelda ja meil vastu olla, sest suurmošee on trooja hobune. Ja kui me selle anname ei ole meie laste tulevik enam kunagi see mis ta olla võiks.
Mis me ütleme - me ütleme Ei suurmošeele Ei.

Türgi on valmis rajama eestlaste nõusolekul Eestisse mošee

http://www.postimees.ee/v2/3888221/tuergi-on-valmis-rajama-eestlaste-nousolekul-eestisse-mosee?utm_source&utm_medium=button_article&utm_content&utm_campaign=fb_social

Lõikudes kasutatud kirjandus “Modern Day Trojan Horse“,
tõlge Roland Tõnisson.

Allikas: Facebook

Malle Pärn: Küsisin põhikooli lastelt, keda nad usaldavad?

Käisin kunagi esimese veerandi viimasel päeval ühes põhikoolis lastele esinemas. Küsisin, keda nad usuvad, usaldavad – sõpru? vanemaid? õpetajaid? – noh, vastus oli enamasti Jah. Poliitikuid? Algklasside õpilased karjusid kooris: Eeeiii! Vanemad lapsed reageerisid rahulikumalt, aga vastus oli siiski üksmeelne EI!

MIKS poliitikud ei näe, mida nad teinud on? Tulemus on see, et ükski inimene, kes tahab olla aus ja väärikas, EI LÄHE poliitikasse! Sinna lähevad ainult need, kes taotlevad kasu teiste arvel, kellele ei lähe korda see, mis meie rahvaga toimub.

Just see ongi kõige hirmsam. Ameti, mis peaks olema auväärne, täielik diskrediteerimine.

Allikas: Facebook

neljapäev, 27. oktoober 2016

MATTI ILVES: SAKSLASED LAHKUVAD KODUMAALT

Kirjutasin alles hiljuti, et juudid on asunud lahkuma Euroopa Liidu suurematest osariikidest, sellest lugege SIIN.
Nüüd on paraku kodumaa mahajätmine jõudnud ka sakslasteni ja seda juut Merkeli lahke immigratsioonipoliitika tõttu. "Die Welt" kirjutab: "Rohkem kui 1,5 miljonit sakslast, paljud neist kõrgelt haritud, lahkus Saksamaalt viimase kümnendi jooksul."

Suurendamiseks klikkige pildil

Saksamaa seisab silmitsi massilise sisserändega ja seoses sellega vägistamise epideemiaga, ning teiste seksuaalkuritegudega. Ärevaks teeb sakslasi ka järjest kiirenev maa islamiseerumine ja seetõttu ei näe paljud riigis tulevikku oma peredele ning lastele.
Saksamaal on seoses sisserändega terav puudus elamispinnast, kuid paljudes piirkondades majade ja elamipindade hinnad vastupidiselt oodatavale tõusule hoopis langevad. Üks kinnisvaramaakler mainis, et üheks põhjuseks on sakslaste massiline lahkumine Balatoni järve äärde Lääne-Ungaris. 80 % lahkuvatest sakslastest ütleb, et põhjuseks on rändekriis ja tahe enam mitte elada sellisel Saksamaal.

Saksa Statistika Ameti andmetel lahkus Saksamaalt 2015 aastal 138 000 sakslast ja 2016. on oodata veelgi suuremat väljarännet.
Venemaalt lahkus pärast NSV Liidu lagunemist elama Saksamaale ligikaudu miljon volgasakslast, nüüd on neist juba tagasipöördunud 500 000 inimest. Paistab, et sakslasi on tulnud elama ka Eestisse. Isegi "Eesti Kirik" kirjutab, et "Saksa kogudus – Eesti kõige kiiremini kasvav kogudus."

Midagi ei ole enam imestada, et kiirelt kasvab euro- ja immigratidevastase partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetus, usun, et tegelik populaarsuse tõus on veel ees.

Üks kasutatud allikas: https://www.gatestoneinstitute.org/9154/germans-leaving-germany

Teemaõhtu: Hjalmar Mäe 115

Allikas: Facebook

Toetades vanemaid: õpeta lapsed teenima, mitte tarbima

Daniel F. Gerhartz, "Vanaisa saak"

Kui laste kalduvus selles hälbinud maailmas on olla tarbijaks, siis teenimisvalmidust tuleb neis kasvatada, kirjutab James Stenson, rõhutades, et teenimisvalmis hingelises hoiakus on suur väärikus.

Materialismi tõeline kurjus ei peitu asjade järgi jooksmises, vaid pigem selles, et inimesi võetakse ja koheldakse kui asju. Ja siis saavad asjad inimestest tähtsamaks. Selline suhtumine võib elus valusalt kätte maksta sõltuvuste, tööalaste probleemide, abieluraskuste ning ihadest valitsetud piiramatu egoismi näol. Mida siis teha, et ehitada lastesse tugev iseloom ning nad materialismist eemale juhtida?
Tunne oma autoriteeti vanemana ning nõua, et lapsed seda austaksid. Vanemate vastutus on suur ning meile antud loomulikku autoriteeti tuleb teadlikult ja armastavalt rakendada. Lapsed tajuvad vanemate enesekindlat teenimisvalmidust ning õpivad selle läbi vanemaid usaldama ja austama.
Ära unusta, et kasvatad tulevasi täiskasvanuid ja mitte lapsi. Laste tulevikule mõeldes ära keskendu pelgalt karjäärile, vaid ennekõike nende iseloomu kasvatamisele – küsimus ei ole niivõrd selles, mida su lapsed oskavad, vaid selles, kes nad inimesena on. Sinu ülesanne pole lapsi lõbustada ja igavust peletada. Pigem tuleb neid kujundada asjatundlikeks, vastutusvõimelisteks ja hoolivateks meesteks ja naisteks, kes oleks pühendunud elama väärikalt, õigete põhimõtete kohaselt. Mõtle sellele, millisteks teie lapsed saavad, mitte ainult sellele, mida nad tulevikus teevad.

Õpeta oma lastele hea iseloomu aluseks olevaid voorusi nagu arukust, õiglust, julgust, kindlameelsust, enesekontrolli, püsivust, mõõdukust ja armastust. Voorust saab lastele õpetada peamiselt kolmel moel: isikliku eeskujuga, laste käitumise suunamisega ning selgitustega selle kohra, mis on õige ja hea ning kuidas selle poole pürgida. Ennekõike saab lapsi õpetada aga isikliku eeskujuga. Paljuski ehitub nende südametunnistus väikesest peast kuuldud kujundlikust õpetustest ja vanemate hääle kõlast, mis julgustas neid pürgima suurte asjade poole.
Tee oma lapsed lähedalt tuttavaks tsiviliseeritud suhtlemise nelja peamise sambaga: “palun,” “tänan,”, “vabandust” ja “ma luban”. Nende sõnade kasutamine ning nende taga avaneva moraalse maailma mõistmine aitab kasvatada lastes austust teiste inimeste väärikuse vastu.
Õpeta oma lastele aususe tähendust ja tähtsust. Ausus tähendab kavatsuste, sõnade ja tegude ühtsust. Aus inimene mõtleb seda, mida ütleb, ütleb seda, mida mõtleb ja peab oma sõnadest kinni. Aus inimene keeldub kategooriliselt koostööst valega ning peab oma lubadusest raudselt kinni.
Mõista, et “ei” kuulub samuti armastuse sõnavarasse. Et enesekontrolli voorust õppida ja selles kasvada, tuleb lastel seda sõna kindlasti aeg-ajalt kuulda. Vastasel juhul ei õpi nad iial end talitsema ja see oleks katastroof.

Kui lapsed midagi tahavad, lase neil oodata – või kui võimalik, see asi välja teenida. Kannatliku ootamise teel kärsituse ületamine ja soovitu nimel töötamine on osa täiskasvanud inimese elust, mis neil ees seisab. Õpeta lastele tegema vahet soovide ja vajaduste vahel. Aita neil mõista, et nõudmised à la “kõigil on” ja “kõik teevad” ei ole veenvad ega kaalukad. Teiste ahvimises pole midagi väärikat. Elus tuleb juhinduda tervest mõistusest ja südametunnistusest, mitte konformistlikust mugavusest.
Kasvata oma lastest tegijad ja loojad, mitte tarbijad. Las nad harjuvad jõudu mööda raskustega rinda pistma – raskusi ületades õpivad omandavad nad enesekindlust. Aidake neil võtta oma koolitükke ja majapidamistöid tõsiselt, sest nii treenivad nad endis vastutustunnet ja teenimisvalmidust. Tõelise elu alus on teenimine, mitte ostlemine, tarbimine ja naudisklemine. Küpsus saabub mitte sedamööda, kuivõrd inimesed suudavad enese eest hoolt kanda, vaid sedamööda, kuivõrd nad on võimelised ja ka soovivad hoolitseda teiste eest.
Lapsi karistades ära ole kalk. Vihka pattu, mitte (seda pisikest) patustajat. Lase lastel mõista, et aitad neil endist vigu välja juurida, kuna armastad neid liialt palju lubamaks tõsistel vigadel hakata oma võsukeste elu rikkuma.

Hoia elektroonilise meedia kasutusel silm peal. Ära anna oma kodus ruumi niisugustele asjadele, mis õõnestaks sinu poolt õpetatut ja suunaks lapsi suhtuma teistesse inimestesse kui asjadesse. Näita neile väga selgelt, et madalatel, roppudel ja kõlvatutel asjadel ei ole teie kodus mingit kohta. Muu hulgas tähendab see resoluutset “ei”-d pornograafia, arutu vägivalla, edevuse ja teiste inimeste suhtes lugupidamatu kohtlemise suhtes. Õpeta lastele ka vastutustundlikku käitumist meediaruumis, et nad suudaksid iseseisvalt vahet teha ühelt poolt sellel, mis on õige ja hea ning sellina ülesehitav, teiselt poolt aga sellel, mis on vale ja kuri ning sellisena inimest lammutav.
Kuula oma lapsi, aga ära kuuletu neile. Meediamürast vabanevat aega saab kasutada asjalike küsimuste arutamiseks. Püsi alati kursis sellega, mis su laste elus toimub ning aita neid probleemide lahendamisel oma arukate nõuannetega. Ela ise vastutustundlikku elu ning näita seeläbi ka lastele, mida tähendab oma elu juhtimine selle asemel, et vooluga kaasa ulpida.

Ära iial unusta, et lapse õigesti kasvatamiseks on sul üks – tõesti ainult üks – võimalus. Laste iseloomu ja südametunnistuse kujundamine peab olema sinu kui vanema esimene prioriteet. Väikesi lapsi kantseldades ja nende hüvanguks ohvreid tuues võid hiljem rõõmu ja uhkust tunda, nähes selle pingutuse viljadena oma suureks kasvanud laste näol enesekindlaid, vastutustundlikke ja hoolivaid mehi ja naisi, kes pingutavad omakorda, et perekondlikud väärtused oma lastele edasi anda.

Tegemist on teise artikliga nädalavahetusel ilmuvast artiklisarjast “Toetades vanemaid”.

Allikas: http://objektiiv.ee/toetades-vanemaid-opeta-lapsed-teenima-mitte-tarbima/#

kolmapäev, 26. oktoober 2016

Bill Clinton oli Lolita Expressi stammkunde

Lolita Expressi Boeing 727

Uudis, mis kunagi teieni ei jõua.

Seoses presidendivalimistega USA-s jõuab avalikkuse ette ainest, mis pole ainult huvitav vaid tõsiselt meelelahutuslik. Teisalt näitab tolle ühiskonna allakäigu suurust. Meie saame omakorda teada, kuidas maailmaeliit lõbutseb. Samal ajal kui Hillary Clinton pidas auväärset senaatoriametit, tema abikaasa ja endine USA president Bill Clinton nautis üle terve maakera toimuvaid lennukireise eralennukiga, mida kutsuti Lolita Expressiks.

Nüüd hoitke toolist kinni: selle lennuki (Boeing 727) terve salong oli ehitatud üheks ruumiks, kus asetses ülilai voodi, milles USA endine president ja auväärse senaatori Hillary Clintoni abikaasa Bill Clinton harrastas grupiseksi 12± aastaste tütarlastega. Ajaviide hakkas talle nähtavasti meeldima, sest lennuagentuuri paberite järgi jõudis ta niimoodi „taevasse tõusta“, nii otses kui kaudses mõttes, koguni 26 korral. Lennud viisid Hong Kongi, Jaapanisse, Singapuri, Hiinasse, Bruneisse, Londoni, Assooridele, Belgiasse, Norrasse, Venemaale ja Aafrikasse. Tüdrukutest märgiti logiraamatusse vaid nimetähed: JG, GM, SK, AY. Viimasel neljal lennul oli siiski tüdrukutele eesnimed leitud: Tatjana, Janice, Jessica, ühel Aafrikasse lennul isegi Chauntae Davies.

Juudist 60ndates aastates ülirikas pedofiil Jeffrey Epstein koos 12± aastase tüdruksõbraga.

Lennukaid ettevõtmisi korraldas ülirikas pedofiilist multimiljonär Jeffrey Epstein (rahvuselt juut). Tüdrukute hankimisega tegeles tema tüdruksõber – seltskonna kuulsus Ghislaine Maxwell (tema isa oli juut). Kahjuks hakkasid „ood rõõmule“ kõrvale kõlama nukramad alatoonid. Võimalik, et ettevõtmine oli tasapisi liiga lennukaks muutunud. Jeffrey Epstein omas peale lennukompanii veel 72 hektarilist Little St. Jamesi saart, mida tuntakse orgiate saare nime all, kuhu ta ülirikastele pedofiilidele verinoori tütarlapsi hankis.

Jeffrey Epsteinil tuli ikkagi vahelduseks pooleteiseks aastaks vanglaleiba maitsma minna, tegelikult viibis ta vanglas vaid 13 kuud. Kas talle raha eest sinna 12± pruudid järgi saadeti – selle kohta puuduvad andmed? Clintonid said oma raha isegi ehk tagasi, sest pedofiil Jeffrey Epstein annetas teadaolevalt Clintonite rahastule vähemalt kolm ja pool miljonit dollarit. Pedofiiliaärist saadud raha peab aitama tõusta Hillary Clintonil USA presidendiks, kuhu teda sokutatakse, valitakse või võltsitakse või kõike kolme korraga. Jeffrey Epstein oli suur semu veel selliste kuulsustega, nagu Clintoni pressisekretär George Stephanopoulos, briti prints Andrew, TV-e staar Katie Curic, näitleja Kevin Spacey ja režissöör Woody Allen. XIX sajandil lõbustati Õhtumaal end sellega, et joonistati Türgi sultanist pilapilte oma naistekarjaga grupiseksi harrastamas. Nüüd ollakse nähtavasti selleks saadud, mida kord pilgati.

Bill Clinton oli Lolita Expressi stammis.

Väljavõte logiraamatust, kust võib välja lugeda Bill Clintoni nime, 4 secrets servic... (tekst katkeb) ja tüdrukute nimetähed: female JG, GM, SK...

Allikas: mvlehti.net.

Allikas on kasutanud järgmisi algallikaid: Fox News, Daily Mail, RT, Hot air, Yle, New York Post, Daily Beast, Dag Spia

Matti Ilvese blogile koostas Jaan Hatto

Tuleb vaadata! Hillary Clinton püüdis keelata seda videot

USA president pressib edasi teemaga “meie ühised vetsud”

Vastassugupoole esindaja Obamat peaaegu poodiumilt alla tõmbamas. Foto: Kevin Lamarque, Reuters/Scanpix

Ühendriikide president Barack Obama ei suuda tõmmata vett peale oma “sooneutraalsete” koolivetsude ukaasile ning kaebab edasi äsjakehtestatud kohtutõkendi.

Obama unelmais kaotaksid koolid riikliku rahastuse, kui kõiki õpilasi ei lasta tualettidesse, duširuumidesse ja kehalise kasvatuse tundidesse vastavalt sellele, millisest soost nad end parasjagu kogevad olevat.

“President Obama kinnisidee selle destruktiivse sooülese ideoloogia ja agendaga [tegeleda] paljastab tema totaalse põlguse põhiseaduse, aga samuti loodusseaduste ja bioloogilise reaalsuse vastu,” ütles LifeSiteNewsile California MassResistance’i direktor Arthur Christopher Schaper.
Schaper rõhutas, et tegemist on kodanikuõiguste küsimusega – mitte segaduses laste “õigustega” tungida vastassugupoole tualetti, vaid kodanike ja koolide õigusega mitte lasta endale peale suruda soovahetuse ideoloogiat.

Nagu toonitas MassResistance’i tegevdirektor Brian Camenker, ei ole kahjuks alust oodada, et Obama administratsioon oma agressiivsuses järele annab.
Ta kutsub konservatiivselt meelestatud kodanikke omakorda agressiivselt võitlema, ja mitte niivõrd inimeste privaatsuse eest, vaid gender-ideoloogia kui sellise sõgeduse ja hullumeelsuse vastu.

Allikas: http://objektiiv.ee/usa-president-pressib-edasi-teemaga-meie-uhised-vetsud/#
_____________
Oi-oi, läänemaailm läheb järjest totramaks ja vastikumaks! Viimane aeg Euroopa Liidust välja astuda ja iseseisvalt otsustama hakata.
M.I.

teisipäev, 25. oktoober 2016

Aldo Roomere: Ära kunagi solva inimest...

Ära kunagi solva inimest, kes sinust tõeliselt hoolib! Sest just see inimene jääb ka kõige raskemal hetkel sinu kõrvale, on valmis sind kaitsma ja aitama. Ja täna, kui meie ümber on nii hullumeelselt palju valet, vihkamist, varastamist ja vägivalda, peame olema üksteise suhtes eriti hoolivad.

On arusaadav, et me kõik pakitseme närvilisusest, stressist, paljud on läbipõlemise äärel, kõigele aitab kaasa kõle sügisilm ja valitsus ning sellega kooris kaagutav meedia viivad masenduse enneolematusse sügavikku. Rutiin rullib hommikust õhtuni orjaahelaid üha tihedamalt ümber ületöötanud keha, puhkus on neetult lühike ja palk naljanumber. Seda selgemini paistavad silma need, kes meid tõeliselt armastavad. Need, kelles on jõudu tänases hullunud maailmas inimeseks jääda.

Allikas: Facebook

"Räägime asjast" 23.10.2016

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-23102016/

Mart ja Martin Helme ning Henn Põlluaas räägivad "ärmatamisest", aga enamuse saatest sõjaohust Venemaaga. Kõige ohtlamumad kuud meile pidid olema november ja eriti detsember.

Ungari peaminister kutsus 1956. aasta ülestõusu 60. aastapäeval päästma Euroopat sovetiseerimisest

Toimetas: Lauri Laugen, välisuudiste toimetaja

www.DELFI.ee

Ungari peaminister Viktor Orbán ütles 1956. aasta ülestõusu 60. aastapäeva puhul peetud kõnes, et tema riik peab seisma vastu Euroopa „sovetiseerimisele“ ja kaitsma oma piire massilise sisserände eest. Orbáni sõnul sõltub Euroopa vabadus rahvusriigist ja kristlikest traditsioonidest, vahendab Reuters.
„Inimesed, kes armastavad oma vabadust, peavad päästma Brüsseli sovetiseerimisest, inimestest, kes tahavad meile öelda, kellega koos me oma riikides koos peame elama,“ ütles Orbán. „Me tahame olla Euroopa riik, mitte rahvus Euroopas.“

Mõnisada opositsiooni meeleavaldajat vilistas Orbáni kõnelemise ajal valjult, ning rahvahulgas puhkesid löömingud.
„Me ei saa luua vabadust, kuni see põlastusväärne vasakpoolne opositsioon olemas on,“ ütles Orbáni toetaja László Barta Reutersile.
„1956. aasta pärijatena ei tohi me lubada, et Euroopa lõikaks läbi juured, mis muutsid ta suureks ja aitasid meid Nõukogude rõhumise üle elada. Vaba Euroopat ei ole ilma rahvusriikide ja kristluse tuhandete aastate pikkuse tarkuseta,“ kuulutas Orbán. „Me peame sulgema piiri, et peatada massiline ränne, mis kulgeb lõunast.“

Ürituse aukülaline, Poola president Andrzej Duda kinnitas ungarlastele Varssavi toetust.
„Te võite arvestada Poolaga, me marsime kõige karmimatel hetkedel koos,“ ütles Duda. „Kaks riiki, mis rajati kristlikele alustele ja on nüüd vabad ühendatud Euroopas.“

Allikas: http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=76018779

esmaspäev, 24. oktoober 2016

MATTI ILVES: EESTI RIIGIKOGU JA VALITSUS ON EBASEADUSLIKUD?

Kas tõesti Eesti valitsus ja riigikogu on siis ebaseaduslikud, siis miks? Vastus on väga lihtne, meil toimunud valimised on kehtetud, sest ei peeta kinni põhiseadusest ja valimisseadusest. Mitte kusagil ei ole märgitud e-hääletust, ega ka eelhääletust ja seega ei tohi neid ka kasutada.

Põhiseadussest:
§ 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
1) Riigikogu valimisega;
2) rahvahääletusega.
§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseadusest:
§ 1. Valimissüsteemi alused
Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed valitakse vabal valimisel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel.

See on ka kõik, mida põhiseadus ja valimisseadus ütleb valimiste kohta üldiselt. Eelvalimised ja e-hääletus ei kuulu seega meie valimissüsteemi.
E-hääletus ei pruugi üldse salajane olla ja ei taga isegi seda, et inimene ise valib. Näiteks hoolde- ja vanadekodudes praktiseeritakse seda, et inimeste ID-kaartid on hoopis asutuse juhataja käes ja valimiste puhul hääletab ta kõikide patsientide eest ise, ning teeb seda vatavalt enda poliitilistele eelistustele. Viimasel ajal on just Reformierakond saanud palju vanainimeste isegi raukade ja vaimupuudega isikute (sellest on kirjutanud isegi ajakirjandus) e-hääli.
Juba ammu on levinud kahtlused, et e-hääli võltsitakse, sest kuidagi ei ole tagatud kontroll valimistulemuste üle ja hääletustulemused hävitatakse ka kahtlaselt kiiresti. Tuleb minna ikka valima valimisjaoskonda, ainult siis võib kindel olla, et hääl läheb valitud isikule. Ka mina ise kasutasin paar koda e-hääletust, kui loobusin siis sellest.

Ando Leps, õigusteaduse doktor on ütelnud: "Põhiseaduses pole mainitud e-hääletust ja eelhääletust, seetõttu tuleb neid hääletusviise kasutanud valimiste tulemused tunnistada kehtetuks. Põhiseaduse sätted on ülimuslikud kõikide alamal seisvate Eesti Vabariigi seadustes leiduvate sätete suhtes."

Tuleb veel märkida, et valimisseaduse rikkumisse eest on ette nähtud vastutusele võtmine:
§ 33. Vastutus valimisseaduse rikkumise eest
Valimisseaduse sätete rikkumine on karistatav haldus- või kriminaalkorras.

Ruuben Kaalep: Rahvusluse ratsionaalne põhjendus

Olev Remsu kolmapäeval Eesti Päevalehes ilmunud artiklit oli piinlik lugeda. On häbiväärne, kuidas lugupeetud autor kutsub üles ratsionaalsele mõtlemisele, samal ajal vähima kahtlusevarjuta esindades kõige dogmaatilisemaid Lääne mõttevoole. Remsu ei vaevu isegi nägema natsionalismi maailmavaatelisi aluseid ja tema arusaam rahvuslusest näib piirduvat internetikommentaariumidega. Tema argumentatsioon räägib kohati lausa iseendale vastu.

Tulles Remsule vastu, selgitan siinkohal rahvusluse aluseks olevaid ratsionaalseid argumente. Kõigepealt on vastuvaidlematu tõsiasi, et inimesed jagunevad kultuuriliselt, rassiliselt ja geograafiliselt eri gruppidesse. Need erinevused võivad olla silmaga nähtavad – eri maailmajagude vahel –, kuid ka nõnda lähedastel rahvastel nagu serblased ja horvaadid võib olla teineteisest sootuks erinev identiteet.

Selle paratamatuse tunnistamine on kõige lihtsam viis maailmaga rahus elada. Katsed luua kunstlikult paljurahvuselisi riike on alati lõppenud verevalamise ja vägivallaga. Esimese maailmasõja järel lagunesid nii Austria-Ungari ja Vene impeerium, 1990ndatel asendus Jugoslaavia veriste sõdade käigus rahvusriikidega. Näiteid võib tuua kogu ajaloost. Rooma impeeriumisse elama asunud germaanlased ei assimileerunud, vaid asusid looma omaenda hõimudel põhinevaid kuningriike, mis oligi Rooma hävingu kõige silmnähtavamaks põhjuseks. Ja nii edasi.
Just etnilise identiteedi eitajate puhul on alust rääkida religioossest fanatismist. Kui riigipiiride tõmbamisel ei arvestata rahvuste asualadega, võib tulemuseks väga kergesti olla vägivaldne konflikt. Ideoloogia, mis tahtlikult väldib rahvuse mõistet, on seega eriti ohtlik. See ongi viinud minevikus ja viib kardetavasti ka sel sajandil kõige suuremate kataklüsmideni.
Maailma kultuuriline mitmekesisus on eriti oluline inimkonna arengu seisukohalt. Kultuuride ühtlustamine, mille poole globalistlik ideoloogia vahel varjatumalt, aga üha enam avalikult pürgib, asendaks eri kultuuride ekstreemsused keskpärasusega. Liigi jaoks tervikuna jääks võimalikke arenguteid kordades vähemaks. Üks globaalne kultuur leiab paratamatult vähem teid Universumi mõtestamiseks kui sajad kultuurid kokku.

Seda kultuurivaesust on paraku tunda ka Remsu mõttekäigus, kes näib miskipärast ainuõigeks pidavat vaid 18. sajandi Lääne ratsionalismist lähtuvat maailma tajumise viisi. Siiski on – ja seda peab rahvuslane seletama multikulturalistile! – väärtuslikud kõik maailma kultuurid. Eesti rahvuskultuuri peamine väärtus seisneb ilmselt ses säilinud soomeugri kihistuses ja unikaalses oskuses eksisteerida kõrvuti kristliku Euroopa või tänapäeva tehnoloogiaühiskonna ladestusega.
Ühelegi rahvusele omast ainulaadset maailmatunnetust ei saa säilitada pelgalt muuseumis. Selleks on vaja elavat ja end taastootvat rahvusidentiteeti, uusi etnokultuuri vorme, vana pärandi järjepidevat manifesteerumist uuel kujul. Meil on tiivad ainult siis, kui meil on juured.

Rahvuslus ongi etnilise grupi kollektiivne impulss enesesäilitamiseks. Minevikus oli peamiseks ohuks rahvustele suuremate rahvaste imperialism, praegu on selleks dogmaatiline globalism. Nii on ka 21. sajandi rahvusluse keskseks ideeks etnopluralism (maailma rahvuslik mitmekesisus) ja selle vastandiks on multikulturalism (üksiku riigi rahvuslik mitmekesisus).
Seega on rahvuslust väga lihtne ratsionaalsete argumentide varal põhjendada. Teine lugu on Remsu esindatava globalistliku liberalismiga, mille üks suurimaid dogmasid ongi rahvusluse väidetav ohtlikkus ja potentsiaalne vägivaldsus. Esiteks on ajaloos kõige suurema vägivalla ja katastroofideni viinud just rahvuspiiride kaotamisest unistav utopistlik ideoloogia – kommunism. Ka praegu on näiteks Lähis-Ida konflikte tohutult võimendanud Lääne usk oma maailmavaate ülimusse, mis on viinud katseteni seda väljaspool Läänt elavatele rahvastele jõuga peale suruda.
Teiseks ei ole ka rahvusriikide vahelistes sõdades peamiseks süüdlaseks olnud natsionalism, vaid imperialism, mis iseenesest on rahvaste enesemääramist eitav ideoloogia. Imperialism ei tunnista üldjuhul kõigi kultuuride väärtuslikkust ja on seega rahvuslusega otseses vastuolus. Globalism ehk soov luua kogu maailma ühendavat, etnilisi erisusi tasapisi ühte sulatavat poliitilist ja kultuurilist süsteemi, on imperialismi kõige äärmuslikum vorm.
Liberalismile omane religioosne fanatism lähtub ratsionaalselt täiesti põhjendamatust 18. sajandi dogmast, mille kohaselt kõik inimesed on võrdsed. See on tekitanud suhtumise, et inimesed on samasugused ja ükskõik millisest kultuurist pärit uustulnukast võib saada Lääne inimene. Sestap Lääne-Euroopa valimatu ja katastroofiline avatud uste poliitika, mis sunnib dogmaatiliselt eitama immigratsiooniga kaasnevaid probleeme ja ühiskondlikke lõhesid, olgu selleks kasvav terrorismioht või vägistamistelaine Lääne-Euroopa suurlinnades.

Ühes võib Remsuga siiski nõustuda. Loomulikult ei ole rahvuslase jaoks suurim vaenlane teiste maade rahvuslus, vaid kultuuride erinevusi tasalülitada püüdev Lääne ülimuslikkust jutlustav globalism. Isikliku kogemuse põhjal võin kinnitada, et eri maade rahvuslaste vahel valitseb kõige tõelisem rahvaste sõprus. Selle aluseks on vastastikune austus üksteise kultuuride vastu ja vendlustunne inimestega, kes üle maailma võitlevad oma rahvuste püsimajäämise nimel.
Näiteks sattus sel aastal Rootsi töötama grupp poola rahvuslasi, kes ei osanud sõnagi rootsi keelt. Sellele vaatamata said poolakad oma organisatsiooni kaudu kontakti kohalike rootsi rahvuslastega, kes võtsid nad kiiresti omaks ja on sestpeale teisest rahvusest mõttekaaslastega suurimas sõpruses ühiselt toimetanud. Olin äsja Stockholmis tunnistajaks, kuidas poolakad innukalt aitasid korraldada rootsi rahvuslusele pühendatud üritusi. Sarnaseid näiteid eri maadelt on sadu.
Niisiis võib märgata, et koostöö edeneb kõige paremini just nendel, kellel puudub alaväärsuskompleks oma rahvusliku uhkuse osas. Seetõttu on eriti rumal ja dogmaatiline tunda irratsionaalset hirmu rahvusluse leviku ja taastärkamise ees. Rahu tagab eelkõige leppimine inimeste erinevusega ja selle kultuuriliselt kirju maailma üle rõõmustamine. Ning selle eelduseks on austus iseenda, oma kollektiivse identiteedi, traditsioonide ja esivanemate pärandi ees.

Austusest rääkides võib rahvuslust tõepoolest võrrelda religiooniga. Nimelt peetakse esivanemate austamist vanimaks religiooni vormiks üldse. Mõttelise ja maailmatunnetusliku sideme alalhoidmine eellaste ja järglaste vahel on iga põliskultuuri säilimise võtmeks. Oma juurte hoidmine on inimesele loomuomane ja dogmaatikud on need, kes seda tõsiasja eitavad, mitte vastupidi.
Lisaks vaimsele ja kultuurilisele aspektile on rahvusluse aluseks läbinisti ratsionaalne arusaam kultuuride erinevusest ja maailma mitmekesisuse tähtsusest inimkonna arengule. Süüdistada rahvuslust dogmaatilisuses jätab tähelepanuta lääneliku liberalismi ja globalismi alustalad, mis toetuvad ainuüksi fanaatilisele usule. Et säärane ideoloogia on saanud Läänes valitsevaks, ei kinnita millegagi selle ratsionaalsust. Kõige ratsionaalsem väljavaade saab olla vaid tasakaalu leidmine eri rahvaste ja kultuuride vahel, ning seda rahvuslus pakubki.

Allikas: http://uueduudised.ee/ruuben-kaalep-rahvusluse-ratsionaalne-pohjendus/

Varro Vooglaid: Et Ilves võib pista ca 170 000 eurot maksumaksjate raha lihtsalt taskusse...

Et Ilves võib pista ca 170 000 eurot maksumaksjate raha lihtsalt taskusse, aga tulekahjude käes vaevleva väikesaare abistamiseks 9800 eurot ei ole kusagilt võtta!? Mul tekib niisuguseid uudiseid kõrvuti lugedes lihtsalt küsimus, kas pumba juures olev seltskond tõesti aru ei saa, millega rahva õiglustundel trampimine lõppeb? Või soovitakse taotluslikult niisuguse sigatsemise tulemusel saavutada olukord, kus aina kasvav hulk inimesi ei identifitseeri end enam üldse selle poliitilise struktuuriga, mida Eesti Vabariigiks nimetatakse, vaid elab põhimõtteliselt sisepaguluses, võõrana omal maal?

Millised noored mehed tahavad sellist riiki kaitsta, kus võimu usurpeerinud moraalne põhjakiht sisuliselt irvitab rahva üle ja lüpsab seda ilma igasuguse häbitundeta? Püüan üldjuhul niisugustest tugevatest sõnadest hoiduda, aga see, mis president Ilvesega seonduvalt on toimunud ja toimub edasi, on lihtsalt vastik. Ja kui mingid pugejad, kellele võimurid on maksumaksjalt kokkukraabitud pidulaualt samuti kübemeid pudistatud, räägivad siis veel sellest "mehest" kui moraalsest majakast, siis muutub asi nii sürrealistlikuks, et raske on mõista, kas see kõik toimub unes või ilmsi.

Allikas: Facebook

pühapäev, 23. oktoober 2016

Sihtasutus asub rajama ausammast Artur Sirgu mälestuseks

Jaak Madison ja Triin Kuusk Artur Sirgu haual Helsingis.

Tänavu oktoobris asutatud sihtasutus Mälestusselts “Artur Sirk”, mille eesmärgiks on vabadussõjalaste tegevuse teadvustamine, asub esimese tööna rajama ausammast Artur Sirgule.

Ausammas on kavas rajada Ambla kalmistule Vabadussõja ausamba vahetusse lähedusse. Avamine toimub kava kohaselt 2. augustil 2017. aastal ehk Sirgu 80. surma-aastapäeval.
Sihtasutuse asutajad ja juhatuse liikmed on Triin Kuusk ja Jaak Madison ning nõukogusse kuuluvad ajaloolane Jaak Valge, korporatsioon Sakala vilistlane Art Johanson ning ajaloohuviline Daniel Mereäär.
Juhatuse liige Triin Kuusk ütles, et ausamba rajamist Artur Sirgule on vahelduva eduga kavandatud kogu taasiseseisvumisajal.

“Palju on selle vajadusest räägitud, kuid tegudeni pole jõutud. Arvestades Artur Sirgu ja vabadussõjalaste panust Eesti omariikluse arendamisse ning rahvuse eneseusu tugevdamisse, on ausammas vähim, mida me saame teha. Ajalugu tuleb mäletada ning Sirgu tegevuse au sees hoidmine peab olema ka järgnevate põlvkondade kohustus. Arvestades asjaolu, et Sirk sündis Ambla kihelkonnas, õppis kolm aastat Ambla kihelkonnas ning et tema vanemad on maetud rajatavast ausambast 50 meetri kaugusel, on tegemist väga tähendusrikka asukohaga,” lausus Kuusk.
Juhatuse liige Jaak Madison lisas, et Sirk oli suurimaid riigimehi, kes suutis taastada usu demokraatlikusse rahvusriiki, enne kui Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid riigipöörde ning represseerisid Vabadussõjalased.

“Ajaloo kordumise vältimiseks peame meeles hoidma Eesti kangelasi, kes uskusid oma riiki ja rahvasse ning olid valmis seda kaitsma surmani. Sirk oli üheks neist ning meie riiklik kohustus on heastada need kuriteod, mis pandi toime Sirgu ja vabadussõjalaste vastu ning mis lõppesid iseseisvuse kaotusega,“ lisas Madison.
Ausamba rajamiseks on kavas korraldada annetuste kogumise kampaania, kus kõigil on võimalus anda oma panus Sirgu mälestuse jäädvustamise heaks. Sihtasutusega on võimalik tutvuda veebiaadressil www.artursirk.ee.

Annetusi ausamba rajamiseks on võimalik teha arvelduskontol:
Sihtasutus Mälestusselts “Artur Sirk”
EE197700771002192119, LHV Pank
Selgitus: Artur Sirgu ausammas

Allikas: http://objektiiv.ee/sihtasutus-asub-rajama-ausammast-artur-sirgu-malestuseks/

Oktoobri lõpunädalal esitletakse Tallinnas ja Tartus Eesti-sõbraliku tšehhi menukirjaniku teose eestindust

26. ja 28. oktoobril esitletakse kahes „Apollo” raamatupoes (vastavalt Tallinnas ja Tartus) Tšehhi elava kirjandusklassiku teost, mille eestinduse ilmumist hoiti kinni kuus aastat.

Esitletava teose autoriks on viimase mõnekümne aasta Tšehhi üks viljakamaid, austatumaid ja pärjatumaid kirjanikke, nii proosa- kui luuleteostega tuntust kogunud Jíří Žáček (sünd. 1945. a.). Teos kannab pealkirja „Valmid” ning sisaldab sellele kirjandusliigile iseloomulikke mõistulugusid, kus tegelastena esinevad inimeste asemel loomad, linnud, putukad jt. mitteinimesed. Tavakohaselt naerdakse seal välja inimlikke nõrkusi ja pahesid, pisemate puhul ka lihtsalt muiatakse nende üle.
„Valmides” juhitakse – kaudselt, kui täiesti arusaadavalt – lugeja tähelepanu ka nüüdismaailmas esinevatele pahedele, ennekõike kahepalgelisusele, silmakirjalikkusele, püüetele lihtsameelseid lollitada.

„Valmid” eestindas tõlkija, ajakirjanik ja keeletoimetaja Tõnu Kalvet, kelle vahendusel on varem ilmunud ungari keelest tõlgitud raamat „Bütsantsist Bütsantsini. Suurvene mõttelaadi olemus” (autor: Géza Gecse, ilmumisaasta: 2012, väljaandja „Ajakirjade Kirjastus”). „Valmide” pildid joonistas kunstnik, karikaturist, humorist, publitsist ja tõlkija Aldo Roomere. Mõlemad on Rahvuslaste Tallinna Klubi liikmed.

Žáčeki valmikogu eestinduse väljaandjaks on „Matrix Kirjastus”, kellele see on esimene kord anda välja tšehhi kirjandust. Esimene ja ühtlasi eelmine kirjastus, kellele tõlkija „Valmide” käsikirja pakkus ja kellega sellealase lepingu sõlmis, ei suutnud seda välja anda kõigi kuue aasta jooksul, mil käsikirja avaldamisõigus kuulus tõlkija asemel kirjastusele. „Matrix Kirjastus” seevastu andis tõlke välja vähem kui aastaga.

Žáčekil on eesti kirjandusest head teadmised, kuna omal ajal tõlkis koostöös Tšehhi tuntuima estofiili, Vladimír Macuraga (1945–1999) eesti kirjandust tšehhi lugejale korduvalt.
Tallinnas esitletakse „Valme” 26. oktoobril kl. 18 „Solarise” keskuse „Apollos”, Tartus aga 28. oktoobril kl. 17.30 Tartu Kaubamaja „Apollos”.

Tallinnas toimuval esitlusel osaleb ja esineb ka Tšehhi Vabariigi suursaadik Eestis, hr. Richard Kadlčák, samuti endine Eesti designeeritud saadik Tšehhi Vabariigis, tõlkija ja politoloog Iivi Zájedová (sünd. Randla). Praha Karli ülikooli õppejõud Zájedová oli tõlke valmimisel suureks abiks; temalt pärineb ka tõlke eessõna.

„Valmide” tõlkimist ja väljaandmist toetas nii Eesti Kultuurkapital kui ka Tšehhi Vabariigi kultuuriministeerium.

Žáčeki teos sobib lugemiseks nii lastele kui täiskasvanutele. Kas „Valmides” leidub midagi, mille pärast oli vaja selle eesti tõlget kuus aastat kinni hoida või mitte, otsustab iga lugeja pärast läbilugemist juba ise.

Tõnu Kalvet
Tel.: 55 900 564
E-post: koplikalvet[ät]gmail.com

Allikas: http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/index.php/eesti/uudised/214-oktoobri-lopunadalal-esitletakse-tallinnas-ja-tartus-eesti-sobraliku-tsehhi-menukirjaniku-teose-eestindust

1 Minuti Loeng - Mis on terrorism? (Tiiu Pohl)

laupäev, 22. oktoober 2016

Laupäevased pildid

Markus Järvi: ülesõitmine – Eesti poliitiline paradigma kooseluseadusest Rail Balticuni

Repliik | Sallivus on haigus

Maria Kaljuste, EKRE

Elame haiges ühiskonnas – maa on haige reostuse tõttu, inimesed halva toidu söömise tõttu. Aga ometi on meie ühiskond haigestunud veel ühte haigusesse, sallivushaigusesse. Mitte headusesse ega hoolivusse, see oleks normaalne. Vaid enesealalhoiuinstinkti puudumisse.

Me oleme hübriidsõjas – sõjas, kus väike inimene on sattunud inforünnaku alla, mida ei saa enam adekvaatselt vastu võtta. Pagulase nime all Rootsi riigis viibivad täies elujõus mehed on mulle selge sõnaga öelnud, et Rootsi mehed on jobud, kes ei kaitse oma maad ega naisi ning annavad oma raha ära – neilt tulebki võtta nende raha ja maa. Hirmuäratav neandertallaslik seisukohavõtt? Muidugi, kuid selles on ka suuresti tõde. Arhailise tsivilisatsiooni sissevoolu lubamisel ühiskonda tuleb arvestada ka selle eripäradega.

On märgata moslemite halvakspanu euroopalikele väärtustele. Euroopas ja Ameerikas on juba ka moslemitest poliitikuid, kelle poliitiline sõnum on tuua sisse rohkem moslemeid. Nende poliitikute tegevuskava ei ole midagi muud kui islami levitamine heausksete sallivate abil.
Sallivushaigus sellisel moel ongi haigus, mis lõppeb riikide ja rahvaste surmaga, kui kaine mõistus ei võida.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/765690/repliik-sallivus-on-haigus

Tellimine: Postitused (Atom)

© Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP