pühapäev, 31. mai 2015
KOOBAS: Käimas “euroopalike väärtuste” õpetamine?
Saksamaal, 8B klassile tehtud seksuaalkasvatuse tund, kus muuhulgas
räägitakse noortele, kui normaalne on omada homoseksuaalseid suhteid ja
naisõpetaja näitab koguni poose, mida võimalik kõik kasutada. Selline
jaburus on multikulti ajupesuga siis koolidesse jõudnud…
______________
Olge kindlad, et selline Lääne-Euroopa mandunud ühiskonna "kultuurne" pederastiaõpetus jõuab ka meie koolidesse, meie lasteni. Küll leidub ka õpetajaid, kes riiklikku sundi arvestades selliseid tunde läbi viima hakkavad. Oleme ju praegu veel väga "maha jäänud".
M.I.
Read more...
MEIE EESMÄRK - VALGUSTUS!
Vaatamata põhikanalite vaikimisele, muutub üha enam ilmseks valitseva maailmaeliidi poliitika maailma elanikkonna suhtes. Võime nentida perekonna ja inimsuse sihipärase hävitamise fakti eesmärgiga luua uut tüüpi atomiseeritud, agressiivset ja madalalaubalist ja järelikult kergesti juhitavat inimest. Üha rohkem inimesi võtab selle teema ülesse kogukonnas. Me liitume nendega ja kutsume kõiki järgima meie eeskuju. Asju oma nimedega nimetades hakkame me nendega vastastikku toimima ja meil tekib võimalus neid transformeerida. Ainsaks tõkkeks on kaasaegse maailmasüsteemi arhitektide sõnul üleüldine ärkamine ja toimuva teadvustamine. Sellepärast jätkavad Eesti Vanemad oma tegevust, mille osaks on valgustus.
Mida me teeme ja mis toimub?
• Saime vastuse õiguskantslerilt. Oma kirjas vastas kantsler, et tema ei näe Lastekaitseseaduses vasturääkivusi ÜRO konventsiooniga ja Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Ainsa kriitilise märkuse pälvis seaduse üks punktidest, mille puhul on võimalikud sõgedad tõlgendused ja mis vajab selgemat sõnastust.
• Eesti Vanemad osalesid miitingul 14 märtsil karistuste karmistamiseks loomade piinajatele. Me andsime endast sellele teemal märku sellepärast, et ekspertide sõnul kujutavad loomade saripiinajad ohtu ühiskonnale ja eriti lastele.
• Toimetame videot, mis selgitab „Balti Lastevanemate Keti“ olemust, selle esitlemiseks laiale publikule.
• Otsime inimesi, kes on kannatada saanud sotsiaalteenistuste tegevuse tõttu, eesmärgiga luua dokumentaalne film. Meile sai teatavaks info, et sotsiaalteenistus ilmutasid huvi eduka veganite perekonna vastu. Sellepärast me alustasime intervjuude seeriat ühiskonna raamidest erineva kogukonna esindajatega (taimetoitlased, toorsööjad, kodust haridust omandavad lapsed, samuti perekonnad, kus lapsed juba maast madalast teevad rohkem tööd, kui nende eakaaslased – sportlased, muusikud). Uued videod ilmuvad meie Jõutuubi kanalisse lähipäevil.
• Otsime organisatsioone ja ühiskonnategelasi, kes liitusid meie pöördumisele Riigikokku nõudega muuta Lastekaitseseadust. Liitunud on juba üle 10 organisatsiooni, nende hulgas Eesti Mittekodanike Liit, Dobrosvet, aktiviste erakondadest... Loomisel on töögrupp Riigikogu mõjutamiseks. Kokku on plaanis ühendada mitusada organisatsiooni ja ühiskonnategelast. Kui te teate meie võimalikke liitlasi või soovite ise osa võtta selles projektis, võtke meiega ühendust telefonitsi 535 77777.
MIS TOIMUB EESTIS?
• Juulis näidatakse Pärnu festivalil filmi Rootsi sotsiaalteenistusest http://www.chaplin.ee/filmfestival/. Selle nimi on "For my children". https://www.youtube.com/watch?v=UF_y_oDgzDU. See on esmakordne, kui film sellisel teemal jõuab publikuni sellisel tasemel.
• Sotsiaalministeerium rakendab andmete kogumiseks perekondade kohta, metodoloogiat, mis sisuliselt on luuretegevus, seaduse ja inimõiguste rikkumine. Arutleme andmete kogumise teemat meie leheküljel Facebook’is. Saatke meile ankeete, mida teil paluti täita lasteaedades või koolides.
• 30. mail toimub ülemaailmne miiting Juvenaalse Justiitsia vastu (Juvenaalne justiitsia – see on kohtusüsteem, mille eesmärgiks on töö alaealiste kurjategijatega, kuid tänapäeval on selle süsteemi funktsioone kuritegelikult moonutatud ja see võimaldab eraldada lapsi isegi täiesti korralikest peredest.), mis hakkab toimuma Norra saatkondade ees. Osa võtab üle 15 riigi. See toimub ka Tallinnas, kell 12:00, aadressil: Harju 16. Kutsume teid üles näitama oma kodanikupositsiooni ja toetama kõigi jõududega antud üritust. Me loodame teie abile kaasata võimalikult rohkem inimesi selle aktsiooniga. Palun levitage seda teavet oma teabekeskkonnas. Tulge koos perekonnaga ja sõpradega. https://www.facebook.com/events/1561632177439074/
MIS TOIMUB MAAILMAS?
• Vene ema võitis Hollandis kohtuasja Sotsiaalteenistuse vastu (http://pravfond.ru/?module=news&action=view&id=2759).
• Suurbritannia kohtupraktikas on loodud tähtis pretsedent (http://www.daily-journal.ru/?p=5838).
• Loodi 25 riigi liit perekonna kaitseks (http://www.citizengo.org/…/20029-podderzhivaem-gruppu-druze…).
• Lätis käivitus rahvahääletus seksitundide vastu koolides (http://ru.focus.lv/…/v-latvii-startovalo-vsenarodnoe-goloso…).
• Torontos ei tulnud koolidesse 35 tuhat õpilast seksitundide pärast, streigivad lapsevanemad (http://www.kem.kp.ru/daily/26376/3256189/…
Lugupidamisega,
MTÜ Eesti Vanemad
Allikas: Peere Liiv, Facebook Read more...
laupäev, 30. mai 2015
MATTI ILVES: OBAMA AVALIKUSTAS OMA "GAY DAY" PÄEVA TÄHISTAMISE
Obama ütles avalduses: "Töö käib pingsalt selle nimel, et saaksid rahuldatud konkreetselt kõik transseksuaalide vajadused."
Ta teatas veel, et "Ameerika Ühendriigid on võtnud esikoha LGBT õiguste edendamisel ja meie diplomaatia on ülemaailmse haardega. Seal on veel palju teha ja see võitlus võrdsuse eest käib kuni võidupäevani."
Kasutatud allikas: http://rickwells.us/obama-announces-gay-day-observance-he-and-michelle-will-be-celebrating/ Read more...
EKRE esitas infotunnis ministritele 4 aktuaalset küsimust
Urmas Reinsalu vastas, et põhiseaduse tasemel põhiõiguste kaitseks pöördumise mehhanism on tõesti puudulik. Ta arvas, et see küsimus väärib tõsist analüüsi ja kindlasti ei võta seisukohta, et praegune süsteem on üles ehitatud ammendavalt. Nii kitsad kanalid, kus põhiseaduse järelevalve menetlust individuaalses konstitutsioonis kaebust on võimalik algatada, väärib ülevaatamist. “Riigikohtu esimees on juhtinud tähelepanu, et võiks kaaluda ka parlamendi vähemusele seda õigust anda, ja ka see on minu meelest asi, mis väärib analüüsi. Valitsusliit ei ole võtnud selget seisukohta, kuidas seda küsimust lahendada ja muuta. Aga kindlasti Justiitsministeerium seda analüüsib, kuigi konkreetseid ettepanekuid pole seni laekunud”.
Arno Sild esitas küsimuse majandus-ja taristuministrile seoses Võru ja Viljandi vahelise ühistranspordi puudulikkusega. Praegu on võimalik nende kahe maakonna vahel liikuda suure ringiga ja Tartus ümberistumisega. Kuna Viljandi on aktiivne kultuuri- ja majanduskeskus, siis on selle sidusus Võruga väga suur.
Kristen Michal sõnas, et küsimus on suunatud natukene valele adressaadile, sest maakondade bussiühistranspordi ainupädevus on maavalitsustel, mis alluvad Siseministeeriumile, mitte Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. “Et anda konstruktiivset nõu, ütlen, et selles kohas võime kas meie või võite ka ise võtta vastava maavanemaga ühendust, maavalitsusega, kes siis hindab seda vajadust, pöördub vajaduse korral Maanteeameti poole ja siis on kaks võimalus, kas Maanteeamet kutsub vedajaid kommertsliinidele seda vedu tegema või siis on võimalik, et omavalitsused ja maavalitsused paneksid seljad kokku”.
Mart Helme küsimus rahandusministrile oli väga lihtne ja konkreetne. Kui suur summa on praegu Rahandusministeeriumis eelarves ette nähtud immigrantide vastuvõtmiseks ja nendega seotud kulude katmiseks?
Sven Sester vastas, et tegemist on kuludega, mis kaetakse riigieelarves Sotsiaalministeeriumi kaudu. 2016. aastal on hetkel ette nähtud Sotsiaalministeeriumis pea 200 000-eurone kulu, täpsemalt öeldes 199 411 eurot. “Kui see kulu peaks suurenema, siis peab olema ka riik selleks valmis ja vaatama oma kulude ja tulude poole üle. Praegusel hetkel on nelja-aastases strateegias ette nähtud selles suurusjärgus kulutase”.
Jaak Madison esitas justiitsministrile küsimuse selle kohta, et kõik pagulaste vastuvõtmist puudutavad otsused on Vabariigi valitsus lubanud läbi arutada kohapealsete elanike ja kogukonnaga. Olles tutvunud põhjalikumalt Vao küla olukorraga, kus on 85 pagulast, kes elavad kõige uhkemas ja ilusamas majas kogu külas, elavad kadestamisväärset elu, mida ei saa lubada endale pea pooled meie oma kaasmaalased, oli mu üllatus suur, kui ma sain teada, et mitte kellegagi neist ei olnud läbi räägitud pagulaste vastuvõtmist ega nende hulga võimalikust suurendamist.
Urmas Reinsalu vastas, et lähtudes sellest, milliseks kujuneb Euroopa Nõukogu seisukoht juunikuisel ministrite kohtumisel, on võimalik edasisi samme kavandada ja need tuleb kindlasti kohalike inimestega läbi arutada. “Konkreetselt selle kohta, kas praegu on 83 Vao majutuskeskuses oleva inimese seisundiga seoses tekkinud kohalike inimestega konflikte, mida tuleks eraldi läbi arutada, ütlen, et kui reaalsed probleemid eksisteerivad, tuleb vastavatel ametiisikutel seda kindlasti teha. Varem seda tõepoolest tehtud ei ole”.
Allikas: http://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/ekre-esitas-infotunnis-ministritele-4-aktuaalset-kusimust/ Read more...
OJULANDI HINNANGUL ON VALGE RASS OHUS: tuleks alustada üleeuroopalist allkirjade kogumise kampaaniat, et ükski põgenik üle Vahemere ei pääseks!
Rahva
Ühtsuse Erakonna juht Kristiina Ojuland kirjutab oma Facebooki konol,
et tema arvates tuleks alustada üleeuroopalist allkirjade kogumise
kampaaniat põgenike saabumise vastu, sest valge rass on ohus.
"Täna. Järjekordselt näen täies tööjõus noort
neegrit Itaalias raha kerjamas inimestelt, kes ausa tööga on oma
lõunasöögi välja teeninud," kirjutab Ojuland oma Facebookis.
"Minu arvates tuleks alustada üleeuroopalist
allkirjade kogumise kampaaniat selle eest, et mitte üks nn põgenik üle
Vahemere ei pääseks. Aitab jamast!" lisab poliitik.
Tema väljaütlemist kritiseerivatele inimestele
vastab Ojuland: "Kõik, kes siin arvavad, et ma klähvin, õnneks eksivad.
See neegrite küsimus on Eesti jaoks eksistentsiaalne ja
tagasipöördumatu. Kui lubame nad sisse, siis on ajalugu juba võimatu muuta," kirjutab ta oma postituse kommentaarides.
Ojulandi sõnul ei maksa teda rassismis
süüdistada. "Täna tunnen mina valge inimesena seda, et valge rass on
ohus! Kas tõesti on eestlaste ajud ka nii pestud, et ajate mingit
poliitkorrektset ila?" küsib kunagine välisminister.
Foto: Teet Malsroos
_______________
Homoaktivist Ojuland (juba 2012. aastal kirjutas alla Euroopa Parlamendi "homoõiguste" deklaratasioonile ja kuulus isegi Euroopa Parlamendi LGBT - lespid, geid, biseksuaalid ja transseksuaalid - intergrupi koosseisu) on vähemalt selles küsimuses õigele järeldusele jõudnud, seda teadsime meie juba ammu.
Vaadake või videot SIIT.
M.I.
reede, 29. mai 2015
Liibüa välisminister: Euroopa muutub mustaks mandriks
Euroopal pole muud võimalust üle Vahemere tulevaid immigrante peatada, kui lõpetada Liibüa de facto valitsuse boikoteerimine ja anda neile abi immigratsiooniprobleemiga tegelemiseks, vahendab Tripoli valitsuse välisministri sõnu Reuters.
Tripolis praegu võimul oleva valitsuse,
mida Euroopa Liit ei tunnusta, välisminister Mohamed al-Ghirani teatas,
et vastasel juhul muutub Euroopa pöördumatult.
“Kui Euroopa ei tee meiega koostööd,
siis aastatega muutub Euroopa täielikult mustaks mandriks. Euroopa
muutub valgest Euroopast aafriklaste Euroopaks,” ütles al-Ghirani.
Liibüa on kodusõdade ja mässude küüsis
alates aastast 2011, kui Euroopa ja USA abiga kukutati Muammar
al-Gaddafi valitsus ja riik langes kaosesse. Riigis on hetkel mitu
konkureerivat valitsust, kes pretendeerivad võimule kogu Liibüa üle.
Aafrika immigrantidele on Liibüa
peamiseks tugialaks Euroopasse edasi suundumisel. Euroopa Liidu
suutmatus illegaalset immigratsiooni ära hoida on toonud kaasa suuri
demograafilisi probleeme.
Read more...
Sven Kivisildnik: Pagulaste ülalpidamiskulud
Eesti riigil kulub keskmiselt 1800 eurot ühe pagulase keeleõppele ja tõlketeenusele, lisaks 400 eurot kuus ühe pagulasleibkonnale kodu andmiseks... Sotsiaalministeeriumi eelarves on tänavu pagulastega (siin ei ole arvestatud põgenikke, keda ei saa segi ajada pagulastega ega ümberjaotamist ootavaid illegaale - kehvikust maksumaksja märkus) tegelemiseks ette nähtud kokku 217 300 eurot. 2016. aastaks on praegu selleks planeeritud täpselt sama palju raha. «Arvestades rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate arvu olulist tõusu, siis eelarve ei ole piisav,» märkis ministeeriumi kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.
http://www.postimees.ee/3205289/kui-palju-eesti-uhe-pagulase-aitamisele-kulutab
Allikas: Facebook Read more...
Aldo Roomere: Somaalia neegritest Soomes
"Kirjutan seda mida kohalikud räägivad, siis põlisrahvas. Olen elanud juba mitmeid aastaid Soomes. Teatavasti on Soomes palju Somaalia neegreid. Nad ei käi päevagi tööl. Nad ainult küsivad ja nõuavad, kui ei anna, siis on nende inimõigusi rikutud. Naised kolavad ringi mööda kaubanduskeskuseid. Neile makstakse kõik kinni, alates lapsevankritest lõpetades riietega. Keskmise (3 lapselise pere) kuu sissetulek on neil üle 5000 euro kuus (nad ei maksa korteriüüri).
Kui eestis elab vaesuses 14% lastest ning süvavaesuses 16% lapsi, ning kui tulevad need kvootidega moslemid, siis meie enda inimesed vaesuvad veel rohkem, et see moslemi neeger tunneks end turvaliselt, hoitud, kaitstud, söödetud, joodetud... jne
Koolis kui naisõpetaja küsib vastama moslemi poissi, kellel vanust ehk 8, siis see laps vastab õpetajale, et sina oled naine ja mina ei pea sinule midagi vastama. Soome koolid ja õpetajad on probleemi ees.
Seda jada võiks lõpmatuseni jätkata."
Allikas: Facebook Read more...
neljapäev, 28. mai 2015
Valitsus peab ütlema massiimmigratsioonile resoluutse ei
Pressiteade
Tallinn, 27.05.15
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et praegu planeeritav Brüsseli poolt kontrollitav keskne immigratsioonipoliitika on Eesti rahvuslikule püsimajäämisele ohtlik. Ühtlasi on kvooditemaatika käsitlemisel ilmekalt näha, et avalikkusele on süstemaatiliselt valetatud. Konservatiivne Rahvaerakond rõhutab, et valitsus ei tohi mitte mingil juhul nõustuda immigratsiooniteema nihkumisega Eesti riigi kontrolli alt Brüsselisse. Muu hulgas ei tohi Eesti nõus olla nö vabatahtlikult Euroopa Liidu sees ümberjaotatavate immigrantide vastuvõtmisega.
„Praegune Euroopa Komisjoni poolt välja pakutav süsteem tähendab, et me hakkame suurel hulgal immigrante vastu võtma mitte lihtsalt praegu, vaid igal aastal, nende arvukus kasvab progresseeruvalt ja ühtlasi kasvab progresseeruvalt ka koormus meie maksumaksjatele,“ ütleb Konservatiivse Rahvaerakonne esimees Mart Helme. „Kumulatiivselt tähendab see, et aastate jooksul jäävad eestlased oma põlisel kodumaal vähemusse ja see tähendab meie rahvusliku hääbumise vääramatust Ainuüksi Aafrikas on ju miljard inimest meie ühe miljoni vastu.“
Konservatiivne Rahvaerakond meenutab, et veel mõned nädalad tagasi eitasid kõik koalitsioonipoliitikud võimalust, et meile avaldatakse survet vastu võtta tuhandeid immigrante. Needsamad poliitikud naeruvääristasid konservatiivide hoiatusi ka enne valimisi, süüdistades meid avalikkuse hirmutamises. Praegused sündmused näitavad, et konservatiividel oli õigus ja immigratsiooniohu eitamine oli valelik.
„Jutt Euroopa solidaarsusest ei kannata vähimatki kriitikat. Needsamad Lääne-Euroopa riigid, kes soovivad enda jaoks probleemiks muutunud immigrante meile nüüd sunniviisiliselt asustada, võtsid aastaid neid omal algatusel ja vabatahtlikult vastu. Meil puudub igasugune moraalne vastutus käesoleva olukorra tekkimise ees,“ ütleb Helme.
Konservatiivse Rahvaerakonna seisukoht on, et Eesti peab jätkama senist ranget immigratsioonipoliitikat ning mitte nõustuma suure hulga meile kultuuriliselt võõraste inimeste asustamisega siia. Euroopas laiemalt tuleb taastada efektiivne kontroll välispiiridel, siia juba saabunud immigrandid tuleb aga tagasi saata. Ühtlasi tuleb kaotada need sotsiaalabi meetmed, mis motiveerivad miljoneid inimesi Aafrikast ja Lähis-Idast igal aastal Euroopasse tulema.
Allikas: http://www.ekre.ee/valitsus-peab-utlema-massiimmigratsioonile-resoluutse-ei/ Read more...
Hirmutav tõdemus: maailma majandusel pole enam päästepaate
See on veel õige pisut kõrgem 2,5-protsendisest majandkasvust, mida hinnatakse maailma majanduskasvu mõistes surutiseks, kirjutab The Telegraph. Mida kauem on majanduskasv tagasihoidlik, seda suurem on risk, et majanduse taastumine hiljutisest kriisist oli lühiajaline.
Stephen King Suurbritannia pangast HSBC ütles aga, et ametkondadel on järgmise majanduslangusega toimetulekuks hirmuäratavalt vähe võimalusi. Enamikus arenenud riikides on intressimäärad juba nulli lähedal, võlakoorem on ülisuur ning fiskaalvõimekusel on vähe ruumi. «Maailmamajandus seilab üle ookeani ilma päästepaatideta hädaolukorraks,» hindas King.
Ta hindas oma raportis, et USA keskpank on alates 1970ndatest langetanud intresse iga majandussurutise ajal. «Sedalaadi leevendus on nüüd täiesti välistatud. Samal ajal on eelarvepuudujäägid ikka ebamugavalt kõrgel,» hindas ta. Kui majandus peaks praegu kukkuma, on järel vaid halvad valikud.
USA iga taastumine majanduskriisist on olnud eelmisest nõrgem. Keskmine kasvumäär on langenud 4,5 protsendilt 1980ndatel kahe protsendini seekord.
Toimetaja: Marge Tubalkain
Joogiveest hädaolukorra puhul
Pärast kurikuulsat õlireostust Tallinna joogiveereservuaaril Ülemiste
järvel tunnen jätkuvalt huvi Tallinna veevarustuse lahendamise kohta hädaolukorra
tingimustes Nõukogude ajal osalesin nimelt
tsiviilkaitse tellimusel samasisulises uuringus. Eksperdina soovin lugejatele
seetõttu ka täna selgitada, missmoodi tagatakse tsiviilelanikele joogiveevarustus
kriisiolukorras.
Milline riiklik instants on
vastutav hädaolukorras puhta joogivee tagamise eest?
Kui 6 aastat tagasi püüdsin välja selgitada
vastutavat riiklikku instantsi, tuli tükk aega otsida, kelle juurde pöörduda
ning pika ootamise järel sain lõpuks siseministeeriumi avalike suhete
osakonnast Maia Burlaka isikus 24. märtsil 2006 järgmise sisuga:
”Puhta
joogivee olemasolu tagamist reguleerivad järgmised õigusaktid. Toiduseadus,
Rahvatervise seadus, Veeseadus ja
Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 ”Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”. Järelvalvet vee tervisohutuse üle
teostavad Tervisekaitseinspektsioon ja Veterinaar- ja toiduamet. Elanike
teavitamise kohustus joogiveega seotud ohtudest on Sotsiaalministeeriumi ja
Põllumajandusministeeriumil (vastavalt Tervisekaitseinspektsiooni ning Veterinaar-
ja Toiduametil). Saades vastava info, jälgib elanikkonna teavitamist ja
olukorra lahendamist siseminister, kes on Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni
juht, kes vajadusel kutsub kokku Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni.”
Ring sai täis. Selline oli viieaastatagune seis. Poola
lennuki maandumisel Ülemiste järve jääpinnale 20.märtsil 2009 ma taolist küsimust
enam ei esitanud.
Meie joogivee mõned tänased ohuallikad
Nimelt Eesti idapiirist ca 75 km kaugusel Sosnovõi
Bori läheduses paikneb Leningradi
aatomelektrijaam (LAJ), mis momendil teadaolevatel andmetel töötab kriitilise
seisundi piirimail ning kasutab Tšernobõli-tüüpi reaktoreid. Euroliit tunnistas ametlikult Tšernobõli-tüüpi reaktorite
kasutamise ohutusenormidele mittevastavateks.
Kriitilise olukorra tingis Leningradi AEJ reaktori
esimese bloki tehniline rikke, kus kasutatakse ikka veel vanu Tšernobõli-tüüpi
vardaid – neid, mis põhjustasid 1986. aastal avarii. Tänaseks samu vardaid
kasutatakse ainult Leningradi, Smolenski ja Kurski AEJ-des (samas, kuigi Leedu
Ignaliina suleti 2009. aastal, on sealgi vardad siiani veel välja võtmata).
Kuna ehitatav Leningradi AEJ-2 teist tüüpi reaktoritega
ei ole veel valmis (määratud tähtaeg detsember 2014) ning kuna
asendusvõimalused puuduvad, otsustas kõrgetasemeline
tehnilise nõukogu operatiivstaap 9. augustil 2012 vähendata bloki
tootmisvõimsust 20% võrra (1 GW asemel 800 MW) ning jätkata remonti. Kuid samas
ei välistatud ka „kõige kardinaalsemat otsust“. Ainult sellised nö julged
riigid, nagu seda on Venemaa, leiavad võimalikuks jätkata taolist eksperimenti.
Soome näiteks ei oleks riskeerinud.
Mis juhtub joogiveega kriisi
puhul?
Kriisi puhul satub kõigepealt ohtu joogiveena
kasutatav pinnavesi, mis muutub radioaktiivse
reostuse tõttu eluohtlikuks. Puudutab taoline olukord üle poole eestimaalasi
(Suur-Tallinna piirkond ja Narva). Kui valmis on aga näiteks Tallinn hädaolukorraks?
Tutvudes keskkonnastrateegia-alaste kavadega
(keskkonnaministeerium, Tallinna linn ja AS Tallinna Vesi) hädaolukorra
valmiduse kohta ma küll kinnitust rahuloluks ei saanud. Kui näiteks selline hädaolukord
juhtuks homme, siis joogivee tagamise
võimalused Ülemiste veepuhastusjaamas on olematud. Veel enam – kergekäeliselt on
veeallikate nimekirjast välja lülitatud ka kaugelt üle sajandi jooksul kasutatav
olnud kambriumvendi veekogum. Küll räägitakse probleemsest ordoviitsiumi-kambriumi
veekogumist ja Männiku
veest.
Järjekindluse ja kooskõlastuse puudumisest kõneleb
ka Tallinna linnavolikogu 2012. aasta märtsis kinnitatud Tallinna
Keskkonnastrateegia a-ni 2030 (vt EPL erileht „Puhas keskkond“), milles on
öeldud „Männiku liiviku põhjaveevaru säilitamiseks läbimõeldud kaevandamine, vältides
tegevusi mis suurendavad veevarude kadusid, nagu valgala vähendamine ja
filtratsiooni suurendamine väljaspool järvede valgala“. Kummalisena näib selle
valguses hiljutine 18.07.2012 keskkonnaministri otsus Saku valla Männiku külas asuva Valdeku karjääri kinnistu tasuta
võõrandamise andmise kohta kaasaegseks supluskohaks.
Poolesajanditagused hüdrogeoloogilised uuringud ja
ka hilisemad ekspertiisid, eriarvamused kirjutati sellega ühe liigutusega
„korstnasse“, unustades, et hädaolukorra tingimustes on Männiku liiviku näol
tegemist pealinlastele peaainsa radionukliidivaba joogiveeallikaga. Veel enam,
kanaliseerides selle vett maa-alustes kogumites saab eriolukorras, näiteks
elektri puudumisel, suunata Männikult puhas joogivesi kasvõi isevoolu teel
linna rajatud veevõtupunktidesse. Ütlete, et fantaasia. Sugugi mitte – eriti veel
kui probleemi lahendamise võtaks enda peale mõni tubli ettevõtja või miks mitte
näiteks nõmmekad ühiselt asutades omaenda kommunaalühistu (nt nime all
tulundusühistu Nõmme Vesi). Teatavasti Nõmmel on ettevõtlus tugeval järjel – sealt
võiks alata ka AS Tallinna Vesi demonopoliseerimise protsess pealinnas.
Ja lõpuks, arendades toodud temaatikat samas
vaimus, tekib järgmisena küsimus: „Kas ei oleks mitte otstarbekam hakata juba
varakult kohandama Ülemiste järve piirkond puhke- ja suplusalaks?“ Siit kooruks välja terve rida julgeid
arendusprojekte kuhu, lähtudes strateegilisest suunitlusest kindlasti tasuks investeerida.
Oponendid võivad ju väita, et hädaolukorra tegevuskava on olemas. Ta on paberil tõepoolest
olemas, aga sellega pole paraku midagi peale hakata: mida konkreetselt kavandatakse ja millises ulatuses,
jääb selgusetuks. Kas nad on täiuslikud,
reaalselt teostatavad ning kriisiolukorras oma ülesannet täitvad, on iseküsimus.
Nende paberkavadega lihtsalt uinutatakse. Ja veel mõistmatul põhjusel on
kava venitatud 12 aasta peale. Vägisi tükib pähe ketserlik mõte, et kas
tegemist pole mitte tähtajaga, mil praegune AS Tallina Vesi omanik „pühib jalad
puhtaks“ – kõik kasumiteenimisevõimalused on selleks ajaks vast ammendunud? Ja
kus on garantii, et ei juhtu nii, nagu oli varasemate Tallinna linna kanaliseerimise
lubadusega, mis pidi algselt aastaks 2006 lõpetatud saama!
Viimasel ajal on avalikkuse tähelepanu mitmel
põhjusel köitnud keskkonnaminister Keit
Pentus. Siinkirjutajale hakkas silma ministri hiljutine hinnang Eesti
valmisoleku kohta kiirgusohtude puhul, et “valmisolek kiirgus-hädaolukordadeks
on paranenud” tänu sellele, et on tehtud mitu olulist muudatust
kiirgusseaduses. Kuid tuletan meelde, et kõige tähtsam on ennetustöö erinevatel
tasanditel, et hädaolukordi ei tekiks.
Kuigi jah, nagu keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt
loeme, eestimaalased on enamuses (83% )
rahul olemasoleva olukorraga. Nii lihtne see ennetustöö siis ongi.
Ja lõpuks kordame, et strateegiliste kavade
elluviimiseks ei ole vastavad
organisatsioonid tänaseni midagi konkreetselt ette võtnud ja kui kriisiolukord peaks juhtumisi tulema homme, seisame nii, nagu omal ajal õlireostuse puhul,
„lõhkise küna ees“. Kõik see kõneleb
sellest, et valitsusel on midagi olulist vajaliku tähelepanuta jäänud: vajalik
suunitlus, selleks kutsutud allüksuste omavaheline koostöö ning suures osas taoliste
probleemide lahendamiseks vajalik kompetents ja seda kõik riikliku järelvalve puudumise
tingimustes.
Erna Sepp (ernaseppee@gmail.com)
Tartu Hoiu-laenuühistu
liige, mäeinsener-hüdrogeoloog, phD
kolmapäev, 27. mai 2015
MATTI ILVES: MIKS LAHKUVAD EESTIST EELKÕIGE NOORED NAISED?
Miks on siis olukord selline? Vastus on väga lihtne, nad lähevad otsima endale võrdväärseid - haritud mehi! Ja loomulikult ei peata siin neid rahvustunne ega kodumaaarmastus, vaja on leida abikaasa, kellega oleks kõrgharitud naisel ka huvitav ja jätkuks teemasid vestlusteks. Tõesti ei kujuta hästi ette haritud naise elu algharidusega töölisega, abielu peab ka haridustasemelt olema võrdne ja nii jäävadki enamuses selliseid naisi Eestile kadunuks.
Miks on siis meeste haridustase palju madalam kui naistel? Viga on tehtud juba ammu ja viga on meie haridussüsteemis, mis ei toeta meeste haridust.
Eesti koolides on hariduskorraldus täiesti valedel alustel ja tagajärjed on nüüd juba hästi näha, nimelt õpib kõrgkoolides (2011. aasta andmed) kaks korda rohkem naisi kui mehi. Praegu aga ainult 4. aastaga on olukord veelgi hullemaks muutunud ja meil omandab kõrgharidust juba 70% noori naisi ja mehi ainult 30%. Mitte keegi ei löö sellise ebanormaalsuse peale häirekella, tegelikult peaks siin lausa karjuma!
Ümber tuleb korraldada meie haridussüsteem ja lammutada nn. ühtluskool. Kuidas me peaksime siis tegutsema? Kooliaeg tuleks jagada kolme ossa, algkool, progümnaasium ja gümnaasium. Juba progümnaasiumist alates tuleks tüdrukuid-poisse hakata eraldi õpetama. Tüdrukud arenevad teatud vanuses kiiremini ja paljudel poistel tekkivad raskused. Tüdrukutel kestab puberteet, mil lapsest saab täiskasvanu maksimaalselt kuni 16. eluaastani, poistel kuini 19. eluaastani ja mõnede teadlaste arvates see vahe järjest süveneb.
Eraldi õpetamisel jäävad poisid poisteks ja tüdrukud tüdrukuteks, ning ei võta üle teatavaid vastassugupoole omadusi, tugevnevad ka tulevikus loodavad perekonnad.
Vaid selline kool annaks ka poistele võimaluse omandada kõrgharidust võrdselt tüdrukutega ja noortel naistel poleks põhjust minna otsima abikaasasid välismaale. Teada on, et segarahvslikud abielud ei ole kunagi eriti harmoonilised. Sellist levinud juttu, et noormehed soovivad kiirelt raha teenida ja jätavad seepärast haridustee pooleli ei saa aga tõsiselt võtta.
Ema pilt tütarlastegümnaasiumi päevilt Rakveres:
Der Spiegel: Euroopa Komisjoni kvoot Eestile on 10 000 põgenikku
Maineka saksa ajakirja DER SPIEGEL andmetel on Euroopa
Komisjon põgenike kvootide küsimuses jõudnud arvutuskäiguni, mis
tähendaks Eestile ca 10 000 põgeniku vastuvõtmist. Eesti avalikkust on
seni teavitatud kordades väiksemast numbrist. Varem tutvustatud
kvoodisüsteemi alusel plaanis Euroopa Komisjon Eestisse 326
põgenikku. Komisjoni sõnul tekib ümberasustatud põgenikel kohustus
viibida sihtriigis vähemalt 5 aastat. Teise liikmesriiki edasirändamise
korral ähvardab põgenikku koduriiki tagasisaatmine. Euroopa Komisjoni
hinnangul läheb kvootide alusel liikmesriikide vahel ümberpaigutamisele
20 000 põgenikku, väites, et sellise arvu ümberasustamine Euroopa Liidus
on pigem sümboolne žest. Eelmisel nädalal räägiti veel täiendava 40 000
põgeniku jagamisest. Tundub, et Euroopa Komisjon plaanid sellega ei
piirdu. Numbrite jada loomine tabelites on viinud Euroopa Komisjoni
liikmed tasemeni, kus nad ei hooma enam tegelikkust ja hõljuvad ringi
roosas udus. Sellele lisandub pidev vassimine. Euroopa Komisjon peab
riikidele määratavad koodid avalikustama homme 27.mail. Juba praegseks
on teada, et kvootide määramise metoodikas on olnud palju vigu ja veelgi
rohkem hämamist.
UUAllikas: http://uueduudised.ee/euroopa-komisjon-eesti-moot-on-10-tuhat-pogenikku/
________________
Eesti peab nii palju asüülitaotlajaid vastu võtma tõenäoliselt sellepärast, et meie tipppoliitikud soovivad luua meist head muljet. Aga nad ei arvesta üldse rahvaga.
On oodata EKRE suurt populaarsuse kasvu ja ma enam ei imesta, kui läheb täide Mart Helme lubadus võtta järgmistel valimistel Riigikogus 51 kohta!
M.I.
Read more...
teisipäev, 26. mai 2015
Toomas Roosileht: Eesti rahvusel on vääramatu õigus ellu jääda
Vene bolševike juht Lenin väitis, et rahvused on ajaloos
mööduv nähtus. Need ”perverssused” olevat tekkinud kusagil keskaja
lõpuperioodil XIV-XVI sajandil ja tulevane ülemaailmne kommunistlik
maailmakorraldus pühib rahvused maailmaareenilt, suure luuaga platsi
puhastades. Pea paarkümmend aastat nõukogude liitu juhtinud kompartei
peasekretär Leonid Brežnev kuulutas partei XXV kongressil, et nõukogude
liidus on suurepärase majandusliku arengu ja kompartei juhitud
internatsionaalse rahvuspoliitika tulemusena tekkinud täiesti uus
ajalooline kooslus – nõukogude rahvas.
Leonid Iljitši surmast möödus vaevalt kümmekond aastat ja juba
piirasid tankid ja tulistasid kalašnikovid Vilniuse teletorni juures
nõukogude rahvakooslusest irdunud leedulasi, miilitsa eriüksuse OMON
palgasõdurid ründasid Riias leekkuulidega valitsushooneid ja tapsid
Läti-Eesti piiril Iklas mitu piirivalvurit. Tbilisis rammisid
”lahingusse” saadetud noorsõdurid sapöörilabidatega meeleavaldusele
kogunenud grusiinide päid. Ja mis seal salata, Kesk-Aasia niinimetatud
liiduvabariikides otsustasid sealsed kehvasti integreerunud rahvused
veristada nugadega vastukaaluks kohalikke internatsionaliste.Peavool rammib täiega
Täna on konservatiivid võimueliidi laustule all. Niinimetatud peavoolumeedia rammib igast meediatorust kuidas jaksab. Ma ei hakka siinkohal üles lugema kõiki rünnakuepisoode ja konkreetseid nimesid, sest neid teab enamik Maarjamaa rahvast. Pole muidugi kerge olla sellise kogupaugu objektiks. Aga ründajate meelehärmiks pole keegi EKREst ka kaevikutesse pugenud. Otse vastupidi, erakond suutis noorteorganisatsiooni eestvõttel korraldada taasiseseisvunud Eesti ühe suurema rahvaarvuga miitingu Toompeal. Järelikult, rahvuskonservatiivid suudavad! Ma võin seda väidet kinnitada isiklikust kogemusest lähtudes, sest olen ajakirjanikuna olnud kohal pea kõigil rahvakogunemistel alates intrite rünnakust ja eestlaste saabumisest Lossiplatsile juba üle paarkümne aasta tagasi. Minu arvates on vähemalt hetkel meie suurim jõud ja tarkus selles, et me pole kaasa läinud provokatiivse saginaga, millest hoidumist soovitas juba ammu keegi härra Karlsson (mitte hr Nilsson) katuselt – rahu, ainult rahu.
Maailm on üks
Asjale ja oludele natukene filosoofilisemalt lähenedes tasub väita, et emake Maakera, aga oma sugulises koosluses võib ju öelda ka isake Maakera, on oma tervikus üks ja ainus. Tänaste teadmiste mõistes üsna unikaalne nähtus kosmiliste avaruste lõpmatuses. Oma väiksuses on muidugi igal maakera elanikul ülev tunnetada, et me oleme vähemalt etteantud piirides globaalsed. Eesti keele sõnaraamatu (ÕS) andmetel tähendab globaalsus ”kogu Maad hõlmav”. Millegipärast arvavad aga niinimetatud globalistid ja multikulti pastorid, et selline määratlus tähendab kogu kompoti, sealhulgas rahvuste, mikserdamist köögikombainis. Teadlased on ammu kindlaks teinud, et kõik ookeanid koosnevad veepiiskadest (rääkimata muidugi aatomitest ja teistest elementaarosakestest). Midagi pole parata, kogu maailma rahvastik koosneb nagu piisake meres rahvustest ja etnilistest gruppidest. See teadmine ületab muidugi libaglobalistide taluvuse piirid. Tõde on selles, et toimiv tervik võib sündida ainult erinevuste kooslusest, mitte ühest ülehangunud poliitilisest betoonvaiast. Ja iga selle terviku osa on iseseisev nähtus.
Rahvuslus pole patt
Rahvuslus pole ei patt ega marginaalne, inimkonna mõttemaailma äärealadele kuuluv üksikisikute või poliitiliste liikumiste kapriis. Rahvuslus on reaalsus, mis aitab kaasa sellesama Maa arengule. Rahvuste vägivaldne geograafiline ”ümbertõstmine” kuulub stalinliku stiili arsenali. Muuseas, ka eesti rahva küüditamist Siberisse toimetati kvootide, eesti keeles määrosade alusel. Eesti rahva väljaküüditamisel Moskva käsulaudade alusel ja teiste rahvaste sisseküüditamisel Eestisse Brüsseli kvootide tingimustel on mõlemal kahjuks karmilt ühine lõpptulemus – üks rahvas jääb oma põlisel kodumaal jätkusuutmatult vähemusse. Ja iga eestlane on sunnitud siin ja täna ausalt ja karmilt küsima: Kas sellist saatust me tahtsime Eesti Vabariigi järjepidevust taastades?
Allikas: http://uueduudised.ee/toomas-roosileht-eesti-rahvusel-on-vaaramatu-oigus-ellu-jaada/ Read more...
Varro Vooglaid: Soov kaotada ära erakonna liikmemaksud
Aga teiselt poolt vaadates võiks ju tõesti küsida, miks koguda erakonna rahastamiseks vahendeid erakonna liikmetelt, kui on õnnestunud panna erakonda ülal pidama terve eesti rahvas!? See ei ole ju eriti salliv ega ka kaasav erakonna liikmeid nõnda rõhuda...
Lihtsalt tragikoomiline tsirkus, mida mõned pikantsema huumorimeelega inimesed nimetavad teinekord pihku itsitades demokraatiaks.
http://poliitika.postimees.ee/3200923/martin-kukk-soovitab-reformierakonnal-liikmemaksu-kaotada Read more...
30. mail toimub Juvenaalse Justiitsia vastane meeleavaldus
30
mail toimub ülemaailmne miiting Juvenaalse Justiitsia vastu, mis hakkab
toimuma Norra saatkondade ees. Osa võtab üle 15 riigi. See toimub ka
Tallinnas, kell 12:00, aadressil: Harju 6. Kutsume teid üles näitama oma
kodanikupositsiooni ja toetada kõigi jõududega antud üritust. Me
loodame teie abile kaasata võimalikult rohkem inimesi selle aktsiooniga.
Palun levitage seda teavet oma teabekeskkonnas. Tulge koos perekonnaga
ja sõpradega. Info tel: 535 77777
Read more...
esmaspäev, 25. mai 2015
KOOBAS: “Vaeste põgenikega” koos on väga suur doos tavalisi majandusmigrante
Üks huvitav kommentaar:
“Tahad tasuta elamist? Tapa Aafrikas oma naabritest kristlased, seejärel sõida põhja, ületa Vahemeri ja teel olles viska avastatud kristlased üle parda(LINK), ja valged humanismitolad garanteerivad sulle härra elu. Tööd teha pole vaja ja pere võid ka hiljem järgi tuua. Kõik vastuseisjad pannakse vangi või määratakse hiigeltrahv. Euroopas on sõnavabadus ja demokraatia.”
“Tahad tasuta elamist? Tapa Aafrikas oma naabritest kristlased, seejärel sõida põhja, ületa Vahemeri ja teel olles viska avastatud kristlased üle parda(LINK), ja valged humanismitolad garanteerivad sulle härra elu. Tööd teha pole vaja ja pere võid ka hiljem järgi tuua. Kõik vastuseisjad pannakse vangi või määratakse hiigeltrahv. Euroopas on sõnavabadus ja demokraatia.”
Lastekaitsja: 35 000 surma on vaesuse hind Eestis
Kujutage
ette, et Rapla maakond on inimtühi või tervel Saaremaal ei ole ühtki
hinge. Mõlemas elab umbes 35 000 inimest. Nii palju on täies elujõus
noori taasiseseisvunud Eestis surnud vaesuse ja raske elu tagajärjel,
väidab lastekaitsespetsialist.
Eesti
meedia kajastas reedel, 9. septembril Tervise Arengu Instituudi (TAI)
uurimust, mis kinnitas, et majanduspõhjustel tühja kõhtu kannatavate
laste arv on kasvanud – 2006. aasta uuringu järgi oli neid 11,1%, 2010.
aastal 15,7%.
Esmaspäeval saatis TAI avalike suhete nõunik laiali pressiteate, milles teatas, et uudis nälgivatest koolilastest on liialdatud.
Ametnikud kardavad vaesusest rääkida
"Asi
on hullem veel. Ja kõige hullem selle juures on see, et need, kes
peaksid tahtma teada, kui hull see on, pole piisavalt aktiivsed," ütleb
lastekaitsespetsialist Kärt Mere ja viitab otseselt valitsusele. "Riik
ei taha teada ja teadlikult jätab mulje, et kõik on väga hästi. See
näitab ainult tohutut rumalust. Eesti on nagu väike tubli puudel, kes
liputab saba ja hüppab aina kõrgemale, mida kõrgemale maiust tõsta."
Mere
on EAPNi (European Anti Poverty Network) Eesti juhatuse liige, EAPN
võitleb vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Mere sõnul on Eestis hulk
inimesi, kes teavad või peaksid teadma täpselt probleemseid perekondi –
õpetajad, perearstid, sotsiaaltöötajad, lastekaitsjad, pangad. Probleem
on selles, et neilt ei küsita ja ise nad ei räägi. "Meil on pered, kes
saavad toimetulekutoetust ja kui neis peredes on lapsed, saab neid
peresid küsitleda. Järgmine seltskond on inimesed, kes on laenu- ja
liisinguorjuses. Klassijuhataja on see inimene, kes teab täpselt,
missugused lapsed tema klassis käivad." Mere on kindel, et suudame
andmed koguda ja pildi selgeks teha, kui palju on neid lapsi, kes
lähevad tühja kõhuga magama; kui palju on neid, kes ei saa minna ühtegi
huviringi, ja neid, kes jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta. "Tundub
praegu, et valmisolekut ega soovi teada, missugune olukord tegelikult
Eesti laste hulgas valitseb, ei ole."
SOS
Lasteküla Eesti Ühingu peretugevdamise programmi juht Kalle Laane räägib
veel ühest probleemist, miks lood raskustes lastest edasi ei jõua.
"Õpetaja ja sotsiaaltöötaja tavaliselt ei räägi. Väga paljud teised
kutsetöötajad, kes asjadest teavad, ei räägi, sest paljud kardavad oma
töökohta kaotada. Ma tean, et Eesti sotsiaaltöötajad on enamasti nii ära
hirmutatud, et panevad selle rahumeeli kõrvale. See on fenomen, mida
peaks uurima. Kui see jääbki niiviisi, siis me ei saa kunagi teada,
kuidas asjad tegelikult on."
Ka
õiguskantsleri büroo on pööranud tähelepanu, et inimestel on kohustus
teavitada hädasolevast lapsest. On rõhutatud, et see ei pea olema
veendunud teadmine, piisab sellest, kui on kahtlus. "Nõrk koht on see,
et inimesed teatavad, aga mis edasi saab?" kahtlustab Mere, et ametnikel
jääb töö tegemata. Sama meelt on Laane. "Kui paljud teatavad, ja mis
siis juhtub – selle üle pole kontrolli," ütleb Laane ja juhib
tähelepanu, et lastekaitseseaduses on punkt: iga täiskasvanud inimene on
kohustatud teatama omavalitsusele lapsest, kes on raskes seisus.
Mere
teab, et ka toetusmahte on jõudsalt kärbitud. "Väga paljud
sotsiaaltöötajad teevad oma tööd südamega, aga kui pole raha ega
võimalusi, siis nad üle oma varju hüpata ei saa. Toetuste maht on ette
antud. Ta peab otsustama, kellele saab toetust anda ja kellele mitte. Ja
küsimus võib olla ühes euros või pihutäies sentides, mis lahterdab
inimese: sinule anname ja sinule me ei saa anda. Mere meelest ei nõuaks
palju raha, et igale lapsele ühe tasuta huviringi tagada.
Arengukava ja töö-pakkumine pole võluvits
Laane
ütleb, et ametnikud räägivad arengukavadest, mis imeväel mured
kaotavad. "Meil on rahvastiku tervise arengukava, vägivalla ennetamise
arengukava, kuritegevuse ennetamise arengukava, laste- ja perede
arengukava. Osal neist on ka rakenduse kava, mis näitab, kust raha
saadakse, kes ja millal teeb. Julgen arvata, et need rakenduskavad on
rakendamata ja arengukavad on ilusad, aga nende funktsioon ei ole olla
ministeeriumis riiulil."
Mere meenutab, et
Eesti on lubanud 10 aastaga viia vaesusest välja 49 500 inimest. Aeg
jookseb, aga keegi ei räägi, kuidas see läheb. "See on lubadus, mille
riik on välja käinud, aga sellest ei kuule me mitte midagi."
Mere
sõnul ei ole tööpakkumine ainus viis vaesusest pääseda. "Poliitikud
eelistavad uskuda, et töö on ainus imeline võluvits, mis vaesuse
seljatab, aga lastel pole aega oodata. Ka buumi ajal, kui tööd pakuti
rohkem, kui inimesed teha jõudsid, ei kadunud vaesus kuhugi. See on
suhtumise asi, mis puudutab Ida-Virumaad. Kui meil kasvab jälle üles üks
põlvkond lapsi, kes pole oma elus mitte midagi muud näinud, kui
majaesist tolmust kõnniteed, kui nad on olnud makaroni-, kartuli- ja
leivadieedil ja läinud vahel tühja kõhuga magama. Nad ei käi lasteaias,
langevad koolist välja, ei õpi eesti keelt ära, siis me ise toodame
praegusel kujul jätkuvat Ida-Virumaad. Ma ei suuda mitte kuidagi mõista,
mismoodi me saame lihtsalt ühe linnatäie lapsi visata üle parda ja
sildistada, et nad ongi niisugused ja me lepime sellega, et neist
kasvavad samasugused inimesed, nagu nende vanemad, kes laias laastus on
Eesti vabariigile vastuvõetamatud."
35 000 surma
Laane
sõnul on Narvas toimetulekutoetuste väljamaksmine kasvanud kolme
aastaga 430%. "Meil levitatakse läbimõeldult ideoloogiat, et kui
kellelegi midagi anda, siis see on nagu teki enda peale tõmbamise
põhimõte – keegi jääb siis paljaks. Kui hakata abistama neid, kes elavad
kehvemini, siis keegi jääb millestki ilma. Aga kui ei taheta anda
ennetustöösse raha, siis pärast ehitatakse vanglaid juurde, mis on
kaugelt kallim," ütleb Laane. 1000kohaline Viru vangla läks maksma 1,2
miljardit krooni. 350 õpilasele ja 120 lasteaialapsele ehitatud Viimsi
lasteaed-algkool läks maksma 130 miljonit krooni. "Vaesus loob riski,
kus inimesed on rohkem meeleheitel ja hakkavad otsima toimetulemiseks
variante, mida korralikud inimesed ei tee."
"35
000 surma," ütleb Mere ootamatult. "Taasiseseisvumisest alates stressi,
murede, mõnuainete tarbimise peale on kokku loetud 35 000 kaotatud
inimest ja seda mitte vanadussurmade läbi, need on inimesed oma parimas
elueas. See on see hind, mis me oleme pidanud maksma."
OECD
uuris mullu Eesti toetus- ja abistamissüsteeme ja jõudis järeldusele,
et ligi 50% toetusest läheb jõukamatele inimestele. "See on tänu
sellele, et meil antakse kulbiga kõigile ühtemoodi, selle asemel, et
muuta toetused vajaduspõhiseks." Mere võrdleb riiki perekonnaga – kui
peres on laps haige, siis ei ole loogiline, et isa läheb kallile
reisile. "Abi suunatakse sinna, kus seda tarvis on, aga riik
millegipärast nii ei käitu."
Mere teab, et
igal aastal on üha rohkem lapsi sattunud asendushooldusele. "On hästi
palju inimesi, kes on nii heitunud, et ei palugi abi. Ja on teine
seltskond, kes kardab sanktsioone. Nad on väga hirmunud ega lähe abi
otsima, sest arvavad, et elutingimused ja laste toidulaud hinnatakse
halvaks ja selle asemel, et toetada hakkamasaamist, on kõige lihtsam
viis lapsed peredest eraldada. Selle minu väite peale tõstavad kõik
lastekaitsjad häält, et nii me ei tee, aga reaalsus on midagi muud."
Samas
on lastekaitsjad tihti dilemma ees. "Võõrasisa kolgib last, kes ei ole
tema lihane laps. Lastekaitsetöötaja dilemma on see, et ära viiakse
vägivallatseja. Aga seal peres on palju teisi lapsi veel ja see mees on
ainus, kes töötab ja toob leiva lauale. Me viime isa minema, aga kogu
pere pöördub nüüd lapse vastu. Kui küsida lapse käest, mis edasi saab,
siis ta ütleb: ma kasvan iga päevaga suuremaks ja tugevamaks, varsti ma
saan talle vastu hakata. Mul on ainult mõni aasta kannatada.
See on Eesti reaalsus ja see on juhus, millest on lastekaitsetöötaja teadlik."
Laane
sõnul otsitakse lahendusi lastekaitselistele juhtumitele kaua.
"Sellistele juhtumitele lahenduse leidmine võtab väga palju aega. Mulle
on lastekaitsjad rääkinud juhtumist, kus üheksa aastat otsitakse
lahendust. Selle ajaga jõuavad lapsed suureks kasvada," ütleb Laane, et
teistes riikides leitakse lahendusi rutem.
Kas läheb paremaks?
"Mina
ei näe, et läheks paremaks," ütleb Mere otse. "Üks õpetaja rääkis
mulle, et üks tema klassi laps pihtis: igal õhtul, kui laud on kaetud ja
ma hakkan köögis sööma oma õhtust võileiba ja tassi teed jooma, siis mu
vanemad lähevad teise tuppa, sest nad ei suuda vaadata, et neile ei
jätku. Minu nimel pingutavad," räägib Mere ja ohkab sügavalt.
Mis saab kümne aasta pärast, kui kõik läheb samal viisil edasi? Mere ja Laane ütlevad nagu ühest suust – Eesti jookseb tühjaks.
"Me
oleme neist probleemidest rääkinud igal pool, kus vähegi võimalik,"
ütleb Mere, et neid lihtsalt ei kuulata. Vaesusest rääkides rikuvad nad
pildi edukast Eestist.
Henn Põlluaas: Kaitsejõudude soovitud hädavajalikud suurhanked
http://www.talouselama.fi/uutiset/puolustusvoimat+valmistautuu+10+miljardin+suurkauppoihin/a2307175 Read more...
pühapäev, 24. mai 2015
MATTI ILVES: EESTI EESKUJU - AUSTRAALIA!
Natuke häbi oleks eeskujuks tuua USAd, sest seal elab põlisrahvas indiaanlased siiamaani reservaatides, nüüd aga leiti teine sisserändjate maa. Ega Austraalias ei ole põlisrahva aborigeenide elu kerge olnud.
2001. aasta rahvaloendusel tunnistas end põlisrahvaks aborigeeniks ainult 410 000 inimest, vaid 2%(!) rahvastikust.
Aborigeenide kallal vägivallatsemine (ka otsene tapmine varasemal ajal) kestis 20. sajandi keskpaigani ja varjatult ka hiljem. Selle üheks näiteks oli, et aborigeenide naistelt võeti vägivaldselt ära segaverelised lapsed.
Ega Eesti rahvaste arvu poolest enam Austraaliast väga maha ei jäägi, me peaksime olema igati eeskujulik multikulti osariik, sest viimase rahvaloenduse järgi elab siin 192 eri rahvust. Aga küsimus on ilmselt selles, et eestlased on oma kodumaal veel selges enamuses ja see paistab E Liidule, ning suurtele multikultuulastele üldse mitte meeldivat.
Praegu on E Liidus plaan, mis sunniks meid vastu võtma võõrast kultuurist pärit pagulasi. Esialgu peaks Eesti võtma vastu neist pagulastest (pagulaslaagitest väljaspool ELi) 1,63 protsenti ehk 326 inimest. Neile lisanduvad kava järgi veel pagulased kes paigutatakse ümber Euroopa Liidu siseselt, neid on arvatavast 700! See ei ole kõik, hiljem tulevad veel arvukad sugulased, mis on samuti nende "inimõigus". Arvatavasti saabuvad ka Eestisse ISISe terroristid, nii nagu kirjutati Delfi artiklis - SIIN.
Suures osas tänapäeva maailmas ja Euroopa Liidus näib kahtivat deviis: Ubi bene, ibi patria (kus on hea, seal on kodumaa).
Video meie pagulastest:
Read more...
KOOBAS: Norralased pahased, sest riigitelevisoon eemaldas riigilipult risti, sest see solvavat vähemusi
Paljude arvates meenutas lipp pigem Põhja-Koread, kui Norrat.
Read more...
Martin Helme | Immigratsioon ohustab eestlaste rahvuslikku püsimajäämist
Euroopa Liit ei lase ühelgi heal kriisil raisku minna. Kui majanduskriisi kasutati selleks, et haarata Brüsseli võimu alla pangandus ja eelarved, siis immigratsioonikriisi tahetakse kasutada selleks, et võtta liikmesriikidelt ära viimaseid suveräänsuse kantse ehk otsustusõigust selle üle, keda riiki lubada.
EL aluslepingud ei anna võimalust Euroopa
komisjonil käskida või sundida kvoodi alusel kedagi vastu võtma.
Komisjon ei saa panna meile sel teemal mitte mingeid kohustusi, kaasa
arvatud mitte kohustust toetada rahaliselt operatsioone Vahemerel või
majutada siin illegaale. Küll aga saab komisjon ja mitmed suured
liikmesriigid, eelkõige Saksamaa, aga ka Itaalia ja näiteks Rootsi,
avaldada poliitilist survet Eesti valitsusele illegaalide vabatahtlikuks
vastuvõtmiseks. Kui jälgida meie valitsuse retoorikat, siis on selge,
et ilma avalikkuse surveta oleks meie valitsus ammu volunteerunud. See
surve peab tingimata jätkuma, eriti arvestades asjaolu, et me ei ole
Euroopas oma vastuseisuga Komisjoni plaanile üksi – suurem osa
liikmesriike ei poolda seda.
Tähtis on mõista, et tegemist ei ole mitte
põgenikega, vaid illegaalsete immigrantidega. Lähis-Idas ja Aafrikas on
aastakümneid olnud konfliktid ja põgenikud, aga alles pärast seda, kui
Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia ja teised Euroopa suured viisid oma
välispoliitiliste avantüüride käigus läbi Liibüa ja Süüria režiimide
kukutamise ning need riigid kaosesse paiskasid, vallandus sealt
inimtulv. Jah, loomulikult põgenevad nad raske elu eest, aga eelkõige on
nad majanduspõgenikud, kes üritavad Euroopasse saada illegaalselt.
Küüniline Euroopa mahitab oma piiri- ja
sotsiaalpoliitikaga ajaloo suurimat inimkaubanduse süsteemi. Illegaalide
vool lakkaks kohe, kui võetaks kasutusele alati toiminud poliitika ning
kõik illegaalid kohe koju tagasi saadetaks. Selle asemel asub Euroopa
neile astronoomilisi summasid sotsiaaltoetusi maksma. Tähelepanu! Ka
eesti seadused näevad ette põgeniku staatuse saanud inimestele enam kui
1000 eurot kuus peo peale maksmise. Jutud sellest, et meile siia ei taha
keegi tulla, kuna Eesti on vaene ja külm riik, ei pea paika. Vaesed on
Eestis need inimesed, kes on seadusekuulekad ja tööl käivad või pensioni
saavad. Kui sa rikud seadusi ja tuled siia Lähis-Idast või
Põhja-Aafrikast siis maksavad need samad lollid 400 euro eest tööl
käivad inimesed sulle iga kuu enda sissetulekust kaks korda kõrgemat
raha mitte millegi tegemise eest kaks aastat jutti. Eesti riik tõmbab
järgmisel aastal kokku politsei patrulle, päästevõimekust ja piiri
valvamist, kuna ei ole kütuseraha, aga luhvtitab miljoneid, kui Brüssel
käsib rahastada piiri valvamist Vahemerel või pidada üleval
kirjaoskamatuid moslemeid.
Pole
tähtsust, et praeguse plaani järgi tuleb "ainult" 350 immigranti. See
on tavapärane Brüsseli libe skeem, millega alguses murtakse
liikmesriikide vastuseis, pakkudes tühise ebamugavuse eest suurt
rahalist hüvitust, kui uus võimustruktuur on juba läbi surutud, antakse
asjale järgmine käik. Kui me lepime praegu kvoodiga, siis ei takista
mitte miski poole aasta pärast meile juba 3500 või 13 500 illegaali
saatmist keskse jaotussüsteemi alusel. Kusjuures kulud ja sotsiaalsed
pinged jäävad lõpuks ikkagi meile.
Lõppkokkuvõttes taandub kõik rahvuslikule
püsimajäämisele. Eesti on koos Lätiga Euroopas kõige kõrgema
välispäritolu rahvastiku protsendiga riike. Meil on neid 30 ringis,
Lätis ligi 40. Kuni Itaalias, Saksamaal või Rootsis pole 30 protsenti
rahvastikust immigrantpäritolu, pole neil meile mingit põhjust
südametunnistusele koputada. Lisaks oleme me Euroopa üks väiksemaid
rahvusriike. Sadade või tuhandete võõra kultuuritaustaga illegaalide
toomine Eestisse ohustab pikas perspektiivis meie jäämisega vähemusse
oma põlisel kodumaal ja ähvardab meid lõppkokkuvõttes rahvusliku
hääbumisega. Ükski Eesti valitsus ega partei ei tohiks selle ohu
valguses teha immigratsiooniküsimuses kõige väiksematki järeleandmist.
Ka mitte "vabatahtlikult".
laupäev, 23. mai 2015
Tellimine:
Postitused (Atom)
