PAUL TAMMERT: Kehtestame korda või abistame ohvrit?

29.06.2014. Tallinnas

Oli au osaleda kevadel Kannatanuabi konverentsil, kus arutleti majanduskuritegevuse teemadel. Selle konverentsi ettekanded olid tähelepanuväärseks näiteks bürokraatliku valitsuskultuuri võidukäigust Eestis.
Konverentsi avaettekande tegi Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler, kes käsitles põhjalikult seadusloome arenguid ja planeeritavaid muutusi karistuspoliitika valdkonnas. Talle järgnes Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani ettekanne märgilise tähendusega menetlus- ja kohtupraktikast. Mõlemad ettekanded keskendusid seadusloome kaudu korra kehtestamise nüanssidele ning karistuspoliitikale, mille eesmärgiks on sundida kodanikke järgima kehtestatud seadusi.
Küsimuste voorus, palusin siis headel esinejatel selgitada: miks ei maininud nad oma ettekannetes sõnagagi kuriteo ohvreid ja majanduskuritegude läbi tekitatud kahju kompenseerimise korda, kuigi konverentsi korraldaja on Kannatanuabi korraldav organisatsioon ja majanduskuritegevuse probleemiks on kurjategija poolt tekitatud majanduslik kahju.
Vastus oli tähelepanuväärne – kumbki esinejatest ei osanud selle küsimuse peale midagi kosta ega kommenteerida!
Meenutasin, et iidses Sumeris ning nende kultuuri omakasupüüdlikus vormis edasikandnud juutidel keskendus õigusemõistmise protsess just nimelt kuriteo käigus ohvrile tekitatud kahju suuruse tuvastamises ning selle kompenseerimise korra kehtestamises. Rahu taastati kogukonnas rahaga, mis kompenseeris tekitatud kahju!

Hea näide on ka tänane Palestiina Gaza-sektor, kus juba aastaid pole enam riiki – ei maksuametit ega ka riigiametnikke (kuna keegi palka ei maksa). Kuna pole ei kohtunikke ega vanglaid, siis lahendataksegi toimepandud kuriteod just nimelt kahju tuvastamise ja selle kompenseerimise viisil. Nii on näiteks tapetud inimese hind keskmiselt 4,5 kg kulda ja selle peab tasuma mõrvar ise või tema perekond või tema hõim. Ja alles siis, kui nad ei valmis tasuma õiglast kahjutasu, tekib küsimus kuriteost ja selle karistamisest.
Tänases Eestis räägivad riigiametnikud kogu aeg ennetusmeetmetest, mida juurutatakse kuritegevuse piiramiseks. Kuid millistest ennetusmeetmetest me räägime, kui kuriteo toimepanek on muudetud maksimaalselt kasulikuks.
Kui paned toime kuriteo ja läheb õnneks, võid selle arvelt mõnusalt ära elada. Kui aga läheb halvasti ja jääd vahele, siis saad tasuta elamise ja toidu veel pealekauba. Loomulikult kaasnevad sellega ka mõningased liikumisvabaduse piirangud, aga kuhu sa talvisel ajal, kui väljas on külm, ikka minna tahad.
Ehk asja üle sügavalt järele mõeldes tekib mul ketserlik küsimus. Kas bürokraatia mitte ei vajagi oma võimu õigustamiseks ja kindlustamiseks kurjategijaid. Eks see selgita ka praktikat, et paljusid kuritegusid ei taha keegi uurida ning mõnedele kurjategijatele – nn „vasikatele“ – maksavad ametnikud lausa palka. Tõsi ametlikus versioonis – info kogumise eest. Aga ikkagi?
Kas ei oleks paremaks kuritegevust ennetavaks meetmeks see, et iga kuriteo toimepanija peab esmajoones tasuma tekitatud kahju. Ja riigi ülesandeks oleks selle kahju suuruse tuvastamine ja määratud summa väljanõudmine.
Vaata veel: https://www.kannatanuabi.ee/et/ekspertarvamus?category_id=267

Allikas: http://paultammert.wordpress.com/2014/06/29/kehtestame-korda-voi-abistame-ohvrit/

Read more...

Ajalehe „Rahvuslik Teataja” 27. number ilmunud

                                                         Rahvuslaste Tallinna Klubi

25. juunil 2014 ilmus Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 27. number (mai-juuni 2014).

Esikülje põhiloos „Jalgpall – väikeriigi suur võimalus” arutleb Tõnu Kalvet selle üle, miks ja kuidas on jalgpall väikeriigile ja väikerahva esindajale suurepärane vahend elus läbi lüüa ja end laiale maailmale tutvustada. Lehekülje teises loos tutvustab Henn Leetna ohte, mis tekkisid Yana Toomi valituksosutumisega Euroopa Parlamenti.

Arvamuskülgi on seekord neli (2.-5. lk.). Nende pikimas loos kirjeldab kaitseliitlane, Saue linnapea ja Eesti Konservatiivse Erakonna juhatuse liige Henn Põlluaas Kaitseliidu kaitsevõimet ja arvustab Eesti uut riigikaitsekava, mis seda võimet nõrgestab. Kolm kirjutist (autoriks vastavalt Teele Link, Aldo Roomere ja Marga Tiitus) kirjeldab, kuidas ja juurdleb, miks on nüüdisühiskond muudetud vägivaldseks ja loomuvastaseks. Paljud Eesti aasta isaks ja emaks valitud kutsuvad tänavusel emadepäeval, 11. mail tehtud ühisavalduses üles Eesti-Vene uut piirilepet mitte sõlmima, Henn Leetna teeb aga ettepaneku asutada kõiki eesti patriootlikke jõude ühendav (poliit)jõud – Eesti Rahvusriigi Erakond – ja tutvustab selle (esialgset) aatekava. Kaitseliitlane, näitleja ning dramaturg Alar Sudak peab luuletusega „Võidutuli” meeles Eesti võidupüha.

Juhtkirjas meenutab Tõnu Kalvet, et Rahvuslaste Tallinna Klubi sai tänavu 11. juunil viieaastaseks ja juhib tähelepanu sellele, et üheski teises Eesti asulas pole miskipärast suudetud selle aja jooksul oma rahvuslaste klubi rajada.

Majanduskülgedel (6.-7. lk.) on mitu kirjutist. Leo Viller kirjutab, kuidas Nõukogude Liit varastas Hispaania kodusõja ajal Hispaania kullavaru ja müüs „hüvituseks” hiljem naftat Hispaaniale soodushinnaga. Jaan Hatto meenutab 1950-ndate Saaremaa raudtee näitel, et Rail Baltica-suguseid – eluvõõraid ja tarbetuid – ettevõtmisi on Eestis olnud varemgi. Internetiväljaande „Rahvuslane” peatoimetaja Matti Ilves soovitab kirjutises „Pankurite ahnusel ei ole piire” hoida igaühel oma raha panga asemel hoopis hoiu-laenu ühistus, kuna pankade makstav hoiuseintress on üliväike ega tasu arveomanikule end ära. Lõpeb Marga Tiituse pikem artikkel taimekasvatusest, milles põhjendatakse selle põllumajandusharu perspektiivikust Eestile ja selle eelisarendamise vajalikkust.

Terviseküljel räägib Rootsis elav eesti arst Jaan Suurküla magneesiumi suurest kasulikkusest, Eestis tegutsev meditsiinidoktor Ilmar Soomere aga rasvumise põhjustest ning mõjust nii üksikisikule kui kogu ühiskonnale.

Teemaküljel „Raamat” tutvustab Välis-Eesti Ühingu esimees Leili Utno ajakirja „Välis-Eesti” uusimat, 19. numbrit, mis pühendatud eestlaste kultuuripärandile. Kirjanik ja kodanikuaktivist Miina Hint juurdleb artiklis „Eesti kultuuri näilisusest ja tegelikkusest kirjanduse olukorra näitel” küsimuse kallal, miks ja mil moel on Eesti riigi kultuuripoliitika viinud olukorrani, kus lugejaskond üha kahaneb, eestikeelne kirjanik olla aga ei tasu enam ära. Rubriigis „Tasub lugeda” tutvustatakse” kahte järjekordset raamatut, mis peaks olema iga teadmishimulise ja arenedasooviva eestlase raamaturiiulil.

Ajalooküljel olevas loos „Prantsuse keel minu elus” kirjutab tõlkija, bioloog ning polüglott Mart Niklus sellest, kuidas ta selle maailmakeele juurde jõudis ja mil viisil see ta elu on mõjutanud. Otsustava tõuke prantsuse keele omandamiseks andis Niklusele soov lugeda maailmakuulsate prantsuse loodusteadlaste töid nende algkeeles.

Teemaküljel „Rahvastik” jätkub Eesti rahvastikutaaste regionaalprogrammi ERARE tutvustus.
Kolmest teemaküljest „Maailm” (12.-14. lk.) kaks esimest on pühendatud Ukrainale, eeskätt Krimmile. Lugeja saab sealt teada Krimmi kaugemast ja lähemast ajaloost, Tiit Madissoni sidemetest krimmitatarlaste juhtkonnaga ning sellestki, kuidas „Wikileaksis” avalikustatud USA välisministeeriumi saladokumentide järgi oli praegune Ukraina president Petro Porošenko juba vähemalt 2006. aastal USA agent.
14. leheküljel meenutab kaks 1941. aasta suurküüditamise tänavusel aastapäevaüritusel 14. juunil Riias käinud endist vabadusvõitlejat – Mart Niklus ja Kalju Mätik – selle ürituse olulisemaid hetki, konservatiivne publitsist Andres Laiapea aga teeb kirjutises „Otsedemokraatia praktikas” tagasivaate tänavu 18. mail Šveitsis toimunud rahvahääletusele, kus oli arutusel neli küsimust.
 

Maleküljel (15. lk.) on tavakohaselt avanguvigu tutvustav rubriik „Nii ei tohi avangut mängida” ja maleülesanne, samuti raamatututvustus. Lehekülje põhiloos „Anand ja kiirus” tutvustab Tõnu Kalvet eelmise maailmameistri, indialase Viswanathan Anandi ühte põhitunnust – suurt mängukiirust – ja selle seost ta sportliku vormiga.
Tagaküljel on rubriigis „Vaimuvara” katkend XVI sajandi prantsuse mõtleja Etienne de la Boétie´ tuntuimast kirjatööst „Arutlus vabatahtlikust orjusest” (tõlkinud Mart Niklus). Seekordne katkend pajatab rahva salakavalast juhmistamisest.
Juhmusest ja selle kujunemisest on juttu ka naljanurgas avaldatud Raimo Aasa tarkuseterades.

Muutusest „Rahvusliku Teataja” väljaandmisel
Alates 25. numbrist (märts-aprill 2014) ilmub „Rahvuslik Teataja” 16-leheküljelisena ja sinist värvi päismikuga. Leht on küll endiselt Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandja, kuid seda annab välja tänavu märtsis asutatud Sihtasutus „Rahvuslik Teataja”.

Kuidas lehte hankida?

„Rahvusliku Teataja” omandamisest huvitatuil – ka tellijail! – tasub ühendust võtta e-aadressil tellimine[ät]rahvuslasteklubi.org või lehe piirkondlike levijuhtidega.

Levijuhid:
Põhja-Eestis:

Johanna Ranne
E-post: johanna.ranne.armane[ät]gmail.com
Mobiil: 59037103
Lõuna-Eestis:

Osvald Sasko
Mobiil: 55542270
Lääne- ja Kesk-Eestis

Jaan Hatto
E-post: stuvsta[ät]hot.ee
Mobiil: 51903374

Levijuhtidelt saab ka varasemaid lehenumbreid. Üksiknumbri hind on üks euro.
„Rahvuslik Teataja” ilmub alates 2011. aasta juuli lõpust.
Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja” peatoimetaja

Read more...

JAANUS NURMOJA: Usin Urve teletorni tippu!

See, et Tallinna valvurit sümboliseerib siiamaani ainult mees – Vana Toomas – on tänapäevase soolise võrdõiguslikkuse idee taustal täielik igand. Millegipärast pole ükski soovolinik ega muu võrdõiguslane selle vastu midagi suutnud ette võtta. Ent nüüd on jää hakanud liikuma. Tänu majandusminister Urve Palole.

Minister Palo ootamatu põhjendus: teletorni on Eestil vaja, et selle tipust näha, kas vaenlased tulevad

Täpsemalt öeldes tänu Urve Palo mõtteavaldusele, mille kohaselt teletorni on vaja selleks, et vaenlase tulekut näha. Väga hea – siit areneb ju välja uue vaatamisväärsuse idee! Praegusele paljale mastile võiks anda lisaväärtust vapper naissõdalane Usin Urve, kes valvab mitte ainult Tallinna, vaid sisuliselt kogu Eestit.
Mis seal ikka, pead tööle! Kõigepealt tuleks teha üks legendivõistlus, seejärel aga konkurss parima ideekavandi leidmiseks legendikonkursi võidutöö alusel. Kasutagem ajaloolist võimalust andmaks lisaväärtust Tallinna ja kogu Eesti ühele sümbolile – aitab paljast mastist ja soolisest diskrimineerimisest linnavaadetes.

Allikas: http://jaanus.nurmoja.net.ee/?p=24257

Read more...

Pühapäevased pildid

Read more...

Üleskutse tegutsemiseks - "Salajane maailmavalitsus"

Read more...

UUS MINUT: TTIP ja TiSA – salajased lepingud, mis mõjutavad meid kõiki

Postitas: Pampa / 6 päevi tagasi

Tõenäoliselt pole sa midagi kuulnud ei TTIP’st ega TiSA’st. Demokraatlikus EU’s peetakse seda normaalseks.
Neljapäeval, 19.06.2014, avaldas WikiLeaks info salajase kaubandusleppe kohta – TiSA ehk “Trade in Service Agreement”. Kuigi see leping mõjutab meie kõigi elu, hoidsid poliitikud ja suurkorporatsioone esindavad lobigrupid seda saladuses nii kodanike kui ka ajakirjanduse eest.
Tänaseks on TiSA’le aga alla kirjutanud juba 50 riiki (EU, kelle seas on ka Eesti).
Lühidalt on kokkuleppe eesmärgiks lõdvendada kontrolli finants- ja telko sektori üle, vähendada suurkorporatsioonide läbipaistvust, nõrgendada andmekaitset jne.
Analysis Article – Secret Trade in Services Agreement (TISA) – Financial Services Annex
Teine sarnane pärl, samas kees, millega on kinniste uste tagad kõvasti vaeva nähtud on TTIP (Transatlantic Trade and Investment Partnership), millele on loomulikul ka Eesti selgrootud poliitikud juba alla kirjutanud.
TTIP peamised eesmärgind on nõrgendada regulatsioone, vähendada kohalike regulatsioonide/piirangute mõjuvõimu, anda korporatsioonidele ja investoritele eriõigusi, ignoreerida kohalike kõrgema kohtu otsuseid, lihtsustada riikide kohtusse kaebamist (kui mingi seadus ei sobi suurettevõttele) jne.
Allikas: http://uus.minut.ee/ttip-ja-tisa-salajased-lepingud-mis-mojutavad-meid-koiki/

Read more...

MATTI ILVES: EESTI ON VALMIS LOOBUMA TÄIELIKULT SUVERÄÄNSUSEST

Peaminister Taavi Rõivas teatas meile suure rõõmuga, et Eesti toetab Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale kandideerivat Luksemburgi endist peaministrit Jean-Claude Juncker´it.
Teatavasti on Jean-Claude Juncker vastuoluline tegelane, kuuludes Euroopa Rahvaparteisse (peaks olema tegemist konservatiividega) ja samas on ta kõige innukam Euroopa Ühendriikide ülesehitaja, Euroopa föderaliseerija.

Eks selline Juncker´i sarnane föderatsiooni pooldaja saigi tulla väikesest riiklikust moodustisest nagu Luksemburg, kus pole õiget riiki moodustavat rahvast - ega selle rahva keeltki ja kõneldakse vaid ühte ülemsaksa keele dialekti. Nn. luksemburglasi on osariigis praegu vaid veidi üle 50. %-di. Mine tea, kas tal peas ka kõik korras on, elas ju Juncker üle raske autoõnnetuse ning viibis mitu nädalat koomas.

Meie riigijuhid näitasid sellise valikuga tegelikult Eestist-eestlastest sügavat mittehoolimist, neile paistab olevat ükskõik meie riigi ja rahva saatus ning jätkusuutlikus.
Kõike seda tehakse jälle rahvast pettes, Rõivas ütles, et me oleme huvitatud vaid ELi ühisturu tugevnemisest (justkui tugevat ühisturgu praegu poleks) ja ei maininud poole sõnagagi föderaliseerumisprotsessi, mis Junckeri valimisega saab uut hoogu juurde.
Ekskommunist Ansip on valinud endale väärika järglase rahva petmises. Ansip ise, tulise föderatsiooni pooldajana, ei häbenenud virila näoga Euroopa Parlamendi valimiste ajal valet vandumast telekaamerate ees ja ütles, et ka tema toetab rahvusriikide Euroopat!?

Sellised petturitest valitsejad on siis uhke ja hea eesti rahvas valinud meie juhtideks.

Read more...

Eesti lastele tehtav multikulti-ajupesu nüüd ka ajalooraamatuis

Ülevaateteos „Eesti ajalugu II” pole lähemal vaatlusel sugugi parem Nõukogude Liidu aegsest ajalookäsitlusest. Vastupidi, on hoopis hullem.

Eesti ajalooraamatuis on tehtud tõeline kannapööre. „Täiesti on loobutud muistse vabadusvõitluse ideest ja ka etniline vahetegemine on kõvasti väiksem.”

Sisuliselt on ära kaotatud varajasel keskajal eestlaste (keda uue käsitluse kohaselt ei esine) vastu peetud verine vallutussõda, mis lõppes veriste repressioonidega. Nüüd on tahetud jätta sellest mulje kui „erinevaste õiguskogukondade vahelisest arusaamatusest”.

Üks kõnesoleva teose autoreist on korduvalt väljendanud veendumust, et Eesti ajalugu tuleks siitpeale kirjutada nii, et see muudaks avalikkuse vastuvõtlikumaks eurointegratsiooni ideedele. Nii et kui te arvate, et ideoloogiline ajalooteadus kuulub pöördumatult minevikku, arvake uuesti.

Eestlane kui rahvus on eurointegratsiooni ja multikulti-riigi loomisele tekkida võiva vastasseisu vähendamise huvides sisuliselt elimineeritud. Näiteks pole enam Jüriöö ülestõus kui võitlus, mida reaalselt peeti võõrvallutajate Eestist väljalöömise eesmärgil ja see poleks saanud toimuda, kui teatud etnilise grupi esindajad (eestlased) poleks selles omavahel kokku leppinud, vaid on nüüd mingi suvaline mäss. Eitatakse, et tegu oli rahvusliku ülestõusuga, kuigi mingit reaalset alternatiivi, mis ta siis eurointegrastide arvates oli, pole propagandistidel tuua.

Ei saa nõustuda aga väitega, et etnilist vahetegemist ei olnud. Oli ikka küll! Põhimõte „veri on paksem kui vesi” kehtis nii tsunftides kui gildides. See selgub ka Suurgildi, Kanuti gildi, Oleviste gildi ajalugu uurides.

Ajaloo ümberkirjutamine ei erine sugugi NSVLi siinse võimuharu motiividest. Kuigi ka varasem käsitlus oli täis vigu ja omas teatud inertsi NSVLi ajalookäsitlusest, pole uusversioon sugugi etem rämps, vaid pigem hullem. Jääb vaid tänada õnne, et sai koolis käies iseseisvalt alustatud ajaloouurimist ja loetud ka poliitiliselt mittekorrektsete autorite teoseid. Vaid nii saab mingigi pildi reaalsest ajaloost.

TAAVI REIMANN

Autor on eestimeelse internetiväljaande „NSBlogi” peatoimetaja.

Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 15. numbri (veebruar-märts 2013) teemaküljel „Raamat” ilmunud kirjutis.

_________________

 "Rahvuslikku Teatajat" saate tellida kui võtate ühendust levijuhtidega

Levijuhid:
Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis: Johanna Ranne (e-post: johanna.ranne.armane [ät] gmail.com; telefon: 59037103).
Lääne- ja Kesk-Eestis: Jaan Hatto (e-post: stuvsta [ät] hot.ee; telefon: 51903374).
Tartus ja mujal Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (telefon:55542270).
Levijuhtidelt saab ka varasemaid „Rahvusliku Teataja“ numbreid.

Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja“ peatoimetaja
Telefon: 55900564

Read more...

USA asepresident Biden: 'homoõigused' on olulisemad kui austus kultuuriliste traditsioonide vastu

USA asepresident Joe Biden ütles teisipäeval tehtud avalduses, et nn homoõiguste kaitsmine on tsiviliseeritud rahvaste defineerivaks tunnuseks ning et see tuleb seada olulisemale kohale kui austus rahvuslike kultuuriliste tavade ja traditsioonide vastu.

Biden kinnitas kohtumisel kodumaiste ja teistest riikidest pärit homoaktivistidega, et president Barack Obama korraldusel on USA välispoliitikas ja välisabis väga oluline koht lesbiliste, homoseksuaalsete, biseksuaalsete ja transs-sooliste inimeste õiguste edendamine kõikjal maailmas.

“Mind ei huvita, milline teie kultuur on,” sõnas Bidan ca 100-le külalisele, keda ta võõrustas oma ametiresidentsis. “Ebainimlikkus on ebainimlikkus on ebainimlikkus. Eelarvamused on eelarvamused on eelarvamused.”

Biden, kes on kerkinud president Obama administratsioonis esile nn homoliikumise ühe peamise eestkõnelejana, ütles et USA valitsusasutuste töötajatele on antud korraldus teha "homoõiguste" toetamisest ja levitamisest välismaal prioriteet.

USA asepresident Joe Biden on homoliikumise kirglik eestkõneleja. Tema sõnul on homoliikumise püüdluste edendamine kõikjal maailmas USA välispoliitiline prioriteet.

Biden hoiatas, et riikidel, kus nn LGBT inimeste õigusi ei edendata, “tuleb ebainimlikkuse eest maksta hinda.” Vastuvõtul viibinute seas olid homoliikumise juhtfiguuride kõrval ka Ühendkuningriigi, Rootsi, Taani ja Islandi suursaadikud.

Sama päeva hommikul sedastas Valge Maja rahvusliku turvalisuse nõunik Susan Rice, et USA jaoks on homoseksuaalide õiguste kaitse kõige suuremaks inimõiguste alaseks väljakutseks maailmas. Biden nimetas aga nn homoõiguste küsimust “meie aja kõige olulisemaks kodanikeõiguste küsimuseks”.

Ka USA saatkond Tallinnas on järjepidevalt ja jõuliselt toetanud homoliikumise pürgimusi nii Eestis kui Baltimaades laiemalt. 2013. aasta kevadel heisati Kentmanni tänava saatkonna hoone fassaadil solidaarsuse märgiks kõrvuti USA lipuga ka homoliikumise sümbolina kasutatav vikerkaarelipp.

2014. aasta aprillis tegi aga USA saatkond avalduse, millega väljendati toetust kooseluseaduse läbisurumise püüdlustele Riigikogus – avaldus tehti 16. aprillil ehk päev enne eelnõu üleandmist Riigikogu menetllusse. Mitmete asjatundjate sõnul kujutab selline avaldus endast rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat sekkumist Eesti Vabariigi siseasjadesse. Varem on USA Tallinna suursaatkonna töötajad osalenud in corpore homoparaadil Riias.

Loe lähemalt siit.



Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=2335

Vt seonduval teemal:

• "USA asepresident kiitis juudi soost meediatöösturite võtmerolli "homoabielu" propageerimises Ameerikas", Yahoo News, 21.05.2013
• "Peaminister David Cameron: püüame eksportida abielu ümberdefineerimist kõikjale maailma", De Civitate, 26.07.2013 

Read more...

Üleskutse tegutsemiseks, "Keelatud teadus"

Read more...

Olgem sõbrad, aga jäägem isiksusteks!

Demokraatia on enamuse võim vähemuse üle ja tema kõige suurem vaenlane on kollektiivne lojaalsus ehk eesti keeli rühmaustavus. Alustamata targutust rühmaustavuse, demokraatia ning patriotismi seoste üle, vaatame lähemalt, kuidas „ustavad“ meid ohustavad.

            Inimese omaduste hulgas on soov võita. Ja kui ise võita ei suudeta, siis soovitakse olla vähemalt võitjate poolel, väljendades võitjale oma ustavust või ehk pigem „ustavust“, sest tänane võitja võib olla homne kaotaja ning siis tuleb ju väljendada „ustavust“ temale, kiruda oma kannatusi eelmise võitja all jne. Niisugust tegevust kutsutakse viisakas seltskonnas konformismiks, ausate hulgas aga reeturluseks, mida ei saa iial põhjendada muu kui omakasuga, sooviga olla „pirukale“ lähemal.

Kujutame ette 101 inimese hääletamist mingi olulise probleemi üle, mille tulemusel sünnib häältejaotus 51/50. Kas nii jääbki? Saadame reporteri kontrollima ning saame teada, et… jäärapäiselt ja solvunult kinnitavad oma otsuse õigsust vaid alla jäänud grupi ladvikusse kuuluvad isendid, ülejäänutest suur hulk aga väidab, et nii ongi õigem ja nemad ainult juhtkonna survel jne jne. Tegelik jaotus, mis tekib, võib olla hoopis 76/25. Kas see on nüüd õige? Ei ole, sest ka võitnute grupis oli sama olukord, kus 25 inimest hääletas „kohusetundest“. Nüüd võiks küsida, et miks siis need grupid kohti ei vaheta? Ja vastata, et isegi kui vahetaksid, ei muutuks sellest midagi – julgust oma arvamust väljendada neil tegelikult pole ega tule! 

Samuraid põlgasid vääritut elu ja ütlesid: „Samurai elu ei mõõdeta pikkusega.“ Jäägu see lause lugejale mõtteaineks.

Võõrsõna „konformism“ tähendab muganemist, sotsiaalsete standarditega kohanemist, nende järgimist ning seostub otsesemalt kohanemisega sotsiaalsete ja ideoloogiliste nõuetega, mida millegipärast nimetatakse ühisteks väärtusteks. Või teiste sõnadega: inimene allub grupi survele, loobub oma tõekspidamistest, püüab elada, mõelda ja toimida nii nagu „kõik teised“.

Konformismi põhijooned on sisendatavus ehk siis pime usk „kõrgemalt poolt“ öeldusse või kellegi vahendatusse, emotsionaalselt surnud seis (a´la „See on poliitiline nali, mina ei naera!“), alaväärsustunne („…ah, mis mina väike inimene…“ või „…mida meie siin suudame…“) ja muidugi mure teiste heakskiidu või hukkamõistmise pärast („…mida teised arvavad?!“ ja „…kui kiidavad, siis äkki ülemusele ei meeldi…“).

Konformism on seda tugevam, mida rohkem on grupis liikmeid; siit ka massipsühhooside ajuvaba võimsus, kus massis olles usutaksegi oma tegevuse õigsusse. Näiteid võib tuua möödunud sajandi Saksamaalt meie laulva revolutsiooni või aprillimässuni. Ega siis George Carlin asjata öelnud: „Ärge kunagi alahinnake hulkadesse kogunenud rumalate inimeste ühist jõudu!“

Konformism kasvab välja püüdest olla tubli, toimida õigesti ja toetuda seejuures teiste antud normidele. See on orja püüd olla tubli oma peremehe silmis. Siia lisandub püüd meeldida oma kaaslastele või ehk hirm nendeltki tappa saada; mängu tuleb nüüd juba reeturlus mõlema poole, nii peremehe kui kaaslaste, suhtes. Ja siia vundamenti kuulub ka püüd saada peremehelt tasu sobiva käitumise eest ja vältida karistusi ebasobiva käitumise eest; seda juba nii peremehe kui kaaslaste suhtes. Ja katsuge nüüd siia leida koht väärikusele! Ei mahu kuidagi, sest äkki peremehele ei meeldi…

Lühidalt ja kokkuvõtvalt on konformism kollektiivne lojaalsus lärmakale juhtlollile pluss püüd kallutada kaaslasi samale teele ja mõjuda nende hulgas väikese juhina, kelle selja taga on suur peremees. Siia alla käib veel üks meie jaoks uuevõitu kategooria: need, kes kommentaariumites oma õige nime ja näopildi alla niisuguse vurinaga võimutsejatele poevad, et ikka kõik näeksid, kuidas just nemad oskavad „võitjate“ poolel olla.

Olgem siis Ühistu liikmed, aga jäägem isiksusteks ja olgem selle läbi võitjad, et märkame kõiki ebakõlasid, millest võib lojaalse peanokutamise tulemusel välja kasvada oht meie püsimajäämisele! Olgem ausad ja heas mõttes isekad.

Muide, kas teate, mis põhjusel lükati ühes USA kirjastuses tagasi romaani „Loomade farm” käsikiri? Õige vastus on: „Ameerikas on võimatu müüa loomajutte!”

            Toimetus

Allikas: http://www.yhistupank.ee/files/uhistuleht_juuni_2014.pdf

Read more...

Arstid mures: tööle on lubatud kontrollimata taustaga tohtreid

Eesti Arstide Liit (EAL) valutab südant kolmandatest riikidest Eestisse saabunud tohtrite pärast, kartes, et terviseamet on võinud eksliku seadusetõlgenduse tõttu tööle lubada kontrollimata kvalifikatsiooniga arste.

EAL koos teiste erialaseltsidega tegi sotsiaalministeeriumile eile pöördumise, milles palub sotsiaalministril teostada järelevalvemenetlus ja selgitada välja, kas kolmandatest riikidest Eestisse saabunud ja eriarstidena registreeritud arstide registreerimine on toimunud vastavalt seadustele.
«Palume terviseametil esitada Eesti Arstide Liidule ja erialaseltsidele nende arstide kohta järgmised andmed: nimi, arstikood, eriala, registreerimise kuupäev, töökoht Eestis, eriarsti kvalifikatsiooni omistanud asutuse nimetus ja väljaõppe kestus, eriarstina töötamise kestus registreerimisele eelneva 5 aasta jooksul, registreerimise alus – kutsekvalifikatsiooni tunnustamine esitatud dokumentide alusel, kohanemisaja või sobivustesti läbimine,» kirjutavad nad oma pöördumises.
Ühtlasi tehakse ettepanek kehtestada väljaspool ELi riike kvalifikatsiooni omandanud arstidele registrisse kandmiseks eesti keele oskuse nõue ja täiendada sotsiaalministri määrust, lisades tervishoiutöötajate registreerimisel esitatavate dokumentide hulka eesti keele oskust tõendav dokument.
Arstide liit tegi 9. aprillil õiguskantslerile avalduse, milles paluti hinnangut, kas terviseameti seisukohad ja tegevus välisriigis kvalifikatsiooni omandanud eriarstide kvalifikatsiooni vastavuse võrdlemisel Eestis nõutava eriarsti kvalifikatsiooniga ja nende registreerimisel tervishoiutöötajate registris eriarstina vastavad seadusele.
Samuti sooviti seisukohta, millistel tingimustel võib terviseamet Eesti tervishoiutöötajate registrisse kandmiseks nõuda välisriigis kvalifikatsiooni omandanud eriarstilt sobivustesti sooritamist Tartu Ülikooli arstiteaduskonna juures.
Õiguskantsler leidis, et terviseameti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse vastavate sätete tõlgendus kolmanda riigi eriarsti kutsekvalifikatsiooni tunnustamise osas ei ole õigusaktidega kooskõlas ja terviseamet on arstide liidule kehtiva õiguse kohta selgitusi jagades õigusnorme ekslikult tõlgendanud.
Õiguskantsler ei pidanud võimalikuks hinnata, kas terviseameti senine tegevus kolmandatest riikidest tulevate eriarstide registreerimisel vastab seadustele, kuna arstide liit ei esitanud andmeid registreerimisel esinenud konkreetsete rikkumiste kohta. Arstide liidul niisugused andmed puuduvad, kuna tervishoiutöötajate registri avalikes andmetes ei ole teavet registreerimise aja ega kvalifikatsiooni omandamise või selle tunnustamise aluste kohta.
Terviseamet teatas oma kodulehel, et alates 2003. aastast on Eesti tervishoiutöötajate registrisse kantud 140 arsti, kes ei ole oma kvalifikatsiooni omandanud Tartu Ülikoolis ja neist 99 on omandanud oma hariduse endise NSVL koosseisu kuulunud riikides.

 

Tarbija24»Tervis

Toimetaja:
Liis Velsker

Allikas: http://tarbija24.postimees.ee/2838777/arstid-mures-toole-on-lubatud-kontrollimata-taustaga-tohtreid
________________
Ega siin pole midagi imestada, Eesti arstid põgenevad osariigist. Järjekorrad eriarstide juurde on niigi pikad, siis tuleb tööle võtta kontrollimata haridusliku taustagaga ja keleoskamatuid arste, peaasi, et kohad oleks täidetud.
M.I. 

Read more...

Mis ootab kriisijärgset maailma ?

Üleilmne ökonoomika foorum (World Economic Forum) avaldas „lähiperspektiivid ja areng pikemaajalises perspektiivis“ .http://www.weforum.org
Midagi rõõmustavat analüütikud ei teatanud . Nende arust ei möödu kriis kiirelt . Nagu eksperdideeldavad , ootab maailma peale ökonoomilist apokalüpsist ja sellejärgset katarsist (puhastust) neli võimalikku stsenaariumi ; õudustäratav , mittesoovitav , neutraalne ja positiivne , mille järgi ootab maailma renessanss või taassünd . Peale seda , kui maailm kriisist välja rabeleb , saabub uus struktuuritõusu periood , mis põhjustab finantssfääri huvide põrkumise , mis toob lavale uued võitjad ja kaotajad . Kuidas siis analüütikute meelest muutub maailm 2020-ndaks aastaks ?

Esimese variandi järgi võiks juba täna end valgesse linasse mähkida ja surnuaia poole minema hakata . Maailm mähkub riikide vahelisse, sise ja rahvuskonfliktide ämblikuvõrku , kuni ultranatsionalismini välja . Ressursse on üha vähem ja võitlus nende pärast üha ägedam . Riigid viivad sisse piirangud kapitali ja kaupade liikumisele . Pangad lähevad riikide kontrolli alla . Eurotsoon laguneb 2014 aastaks . Maailmamajanduse kasvuks on 2,3%.
Teine variant – arenevate turgude (emerging markets) mõrv . Maailmas puhkeb õide regionaalne protektsionism . Igaüks enda eest , mis ainult süvendab finantskriisi tagajärgi . Kriis käib buldooserina arengumaadest üle , sealhulgas Hiinast ja Venemaast , lääne maailmal aga õnnestub säilitada oma ülemvõim . See õnnestub neil rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide reformimise hinnaga ja rahvusteülese ühtse megaregulaatori (või isegi maailmavalitsuse) loomisega . Just ökonoomika areng saab veduriks , mis tõmbab maailmamajanduse tõusuteele . Kuid siis jäävad arengumaad kõrvale , mis provotseerib uue kriisi . Arenenud maade tõus 3,1% aastas , arengumaadel 6% , maailmas keskmiselt 3,6% .

Neutraalne sündmuste areng , ehk kolmas variant . Maailma peamiseks riigiks saab Hiina . See on võimalik , kui kriisijärgsel perioodil luuakse kolm ökonoomilist plokki : ameerika , euroopa ja ida . Transrahvuslikud korporatsioonid on sunnitud konstrueerima kolmik strateegiaid . USA-s ja Euroopas kriis progresseerub , retsessioon süveneb . Rikas vabade vahenditega Hiina saab maailma liidriks , suurendades enda investeeringuid ja kasutab ära ressursirikaste riikide vähest likviidsust . Dollar ja Euro kaotavad peamiste reservvaluutade staatuse . Keskmine maailma kasv 3,2% , USAja Euroopa 1,2% ja arengumaad 9% .

Ja viimane variant . USA-st saab „ääremaa“ .Maailma finantssüsteem orienteerub Brasiiliale , Venemaale , Indiale ja Hiinale . See on maailm , kus ühine võitlus kriisiga murrab geoökonoomilised võimu piirid . USA-d räsivad paljud kriisid . Samas arengumaad võitlevad enam-vähem edukalt enda probleemidega . Neid tunnustatakse ainsateks kindlateks emerging markets ja nad muutuvad maailmaareenil liidriteks . Maailm koos arengumaadega töötab välja päästeplaani ja reformib regulaatoreid . Maailma ökonoomika kasvab algul aeglaselt -2,5% , kuid edasi kiirendab 3,6% aastas emerging marketsi arvel . Arenenud riigid pidurduvad 1,8% . Ekspertide hinnangul on see variant kõige tõenäolisem ja soovitavam .

Allikas: http://web.zone.ee/mulk/Finantskriisi%20j2rgne%20maailm.pdf

Read more...

70 aastat Sinimägede lahinguist. Kohtume Sinimägedel!

Read more...

PAUL TAMMERT: Vasakpoolsus või bürokratism

25.06.2014. Tallinnas

Kuigi ümbritsevat maailma uurivad matemaatikud ja füüsikud on valitseva reaalsuse modelleerimisel jõudnud juba 11 mõõtmelise ruumini, opereerivad meie juhtivad majandusteadlased ja politoloogid ikka veel 1-mõõtmelises – vasak-parempoolsusel põhineva ruumikäsitlusega, mis vastandab inimesi ja õhutab riidu nende vahel.
Kui aga paluda neil selgitada, mida tähendab see lineaarne vasak-parempoolne jaotus, siis saabub reeglina mõtlik vaikus. Ning peale pikka pinnimist taandub kogu kontseptsioon valikule, kas jätta töö tegija poolt teenitud raha temale endale või võtta ära ja jagada ümber.
Selle arusaamaga korreleerub ka eurovalimiste tulem. Kui Lääne-Euroopa äärmus-parempoolsed nõudsid maksukoormuse vähendamist ja läbikukkunud riikide abistamise lõpetamist, siis Vahemeremaade äärmus-vasakpoolsed nõudsid solidaarsuspoliitika meetmete laiendamist, s.t riigi eelarve-raha külvamist lennukilt. Seejuures pidasid nad muidugi silmas raha, mille on maksnud teiste EL riikide maksumaksjad!
Kuid mida tähendab vasakpoolsus olemuslikult?

Vasakpoolseteks nimetatakse sotsiaal-demokraate, sotsialiste ja kommuniste. Kõik nad on ühes või teises vormis lubanud luua heaoluühiskonna ehk tuua Paradiisi Maa peale nii, et keegi ei peaks vaevlema majanduslikus puuduses ja saaks ennast teostada parimal võimalikul viisil. Kuid kust saavad nad selleks vajaliku majandusliku ressursi?
Spetsialiseerumisel põhinevas turumajanduslikus keskkonnas tähendab heaoluühiskond raha jagamist inimestele, kes ei suuda või ei taha tööd teha või teevad seda nii halvasti, et keegi ei taha neid palgata. Raha antakse selleks, et nad saaksid osta teiste töö vilju, mida nad pole oma tööga suutnud välja teenida.

---

Siinkohal tõusetub aga küsimus: kust tuleb see raha ja kes korraldab selle jagamist? Järgnevalt pisut üldistatult selgitus sellest:
Sotsiaal-demokraatia hangib vajaliku raha tulude natsionaliseerimise vormis, s.t ettevõtte ja/või tulu teenivate inimeste tulu maksustades. Saadud tulu läheb valijatele lubatud teenuste osutamiseks ja sotsiaalabi programmidele.
Kommunistid lahendavad asja palju radikaalsemalt – nemad natsionaliseerivad kohe kogu ettevõtte ja hakkavad seejärel ise ettevõtlust plaanimajanduse vormis juhtima. Eesmärgiks muidugi 100%-line tööhõive ja üleüldine heaolu. Probleemid tekivad aga sellest, et selliste ettevõtete kaupade järel puudub nõudlus. Minu eakaaslased veel mäletavad seda elukorraldust NSVL aegadest.
Sotsialistid tegutsevad ratsionaalsemalt – nemad kehtestavad seadusi ja karistavad „korra“ rikkujaid. Erinevalt teistest vasakpoolsetest ei taha nad ise tulude jagamises otseselt osaleda, vaid püüavad sama eesmärki saavutada teisi selleks kohustades. Näiteks IRL’i initsiatiivi, piirata monopoolse vee-ettevõtte kasumimarginaali, võib kanda just selle nimetaja alla.

---

Kui nüüd eelöeldu üle järele mõelda, siis mida tähendab VASAKPOOLSUS? Kuhu kaob erasektorilt võetud tulud ja kes langetab selle jagamisel otsuse: kellele makstakse ja kellele mitte ning muidugi kui palju?
Ettevõtted või nende poolt teenitud tulu võtab ära riigibürokraatia ehk AMETNIKUD ning nemad langetavad ka raha jagamise otsused! Seega vasakpoolus tähendab BÜROKRAATLIKKU VALITSUSKULTUURI, mida võiks nimetada ka AMETNIKE DIKTATUURIKS.
Seega inimesed – kes nõuavad liberaalse turumajanduse piiramist ja unistavad vasakpoolsete parteide võimuletulekust usuvad -, et AMETNIKUD suudavad võõrast raha hallata ja ülemaailmses konkurentsis ettevõtteid paremini juhtida, kui eraettevõtjad, kes riskivad omaenese rahaga!
Ja vot see viimane tekitabki minus küsimuse: kui palju on Eestis selliseid inimesi, kes usuvad tõemeeli, et riigipalgal olev ametnik on maailma parim ettevõtte juht !?
Huvitav, kas keegi oskaks tuua ka mõne vastava näite?

Allikas: http://paultammert.wordpress.com/2014/06/25/vasakpoolsus-voi-burokratism/

Read more...

MATTI ILVES: ITAALIA VAEVLEB VÕLAKRIISIS

On tegelikult ime, et Itaalia majandus pole veel kokku kukkunud, aga ilmselt see nüüd siiski juhtub ja osariigil tuleb pöörduda E Liidu poole, et saada abi Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) ning võib-olla ka Euroopa Finantsstabiilsusfondist (EFSF), kas seda veel kasutatakse teavad vaid Brüsseli bürokraadid ja Eestil on ka suur au asuma toetama ühte Euroopa "vaesuses vaevlevat " suurriiki. Itaalias oli veel võla suhe aasta tagasi SKP-sse 130,3%, nüüd aga veelgi kõrgem, mis on katastoofiline ja täiesti võrreldav juba Kreekaga.

Itaalia võitleb praegu suure kriisiga, riigivõlg seal kasvas rekordtasemele 2 000 000 000 000 €-ni. Mai lõpus teatas Itaalia uus peaminister Renzi suurest majanduse stiimuleerimise programmist, paraku seda rahastatakse jälle uusi võlgu tehes. Võlg kasvas ainult 2014 aprillis 26 250 000 000 €, võrreldes eelmise kuuga. Võrreldes aprilliga 2013 on kasv 103 miljardit eurot.
Lisaks on Itaalia pangandussektoril tohutud probleemid ja nad ootavad abi Euroopa Keskpangalt. Eestlastel soovitan peagi hakata taas meie valitsuse ja Riigikogu lahkel kaasaaitamisel (ühinemine rööveliku ESM-ga ja EFSF-ga) püksirihma pingutama. Vaadake ka väga head Paul Tammerti videot ESM-ist:

Kasutatud allikas: http://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/2014/06/16/kmapf-gegen-die-krise-italiens-verschuldung-auf-allzeithoch/

Read more...

Tartu Hoiu-laenuühistu Energiahoius

            Selle aasta mais avas Tartu Hoiu-laenuühistu oma liikmetele Tähtajalise, Kulla- ja Sofi hoiuse kõrval uudse Energiahoiuse. Ühistu Energiahoius on sihtotstarbeline hoius, millele kogunenud vahenditega arendatakse välja ja hoitakse töös Ühistu liikmetele kuuluv energiatootmine. Energiatootmise jaoks oleme ellu kutsunud 100% Ühistule kuuluva Eesti Ühistuenergia OÜ, millel on hetkel kolm tuulikupositsiooni Ida-Virumaal Sonda vallas Purtse tuulepargis.

            Eesti Ühistuenergia OÜ ülesanne on käivitada, korraldada ning töös hoida ühistulist sõltumatut energiatootmist taastuvallikatest (tuul, vesi, päike, hakkepuit jne). Loomulikult ei teostu see ilma rahata. Raha tuleb meil kokku koguda Energiahoiustena, et siis ühiselt maitsta ka ühistulise energiatootmise vilju.

            Energiahoius tagab hoiustajale enne ühistulise elektrienergia tootmise algust fikseeritud 5,5% aastaintressi. Pärast ühistulise energiatootmise käivitumist lisandub intressile dividendimakse vastavalt Eesti Ühistuenergia OÜ tegevustulemile.  

           

Tartu Hoiu-laenuühistu juhatus

Allikas: http://www.yhistupank.ee/files/uhistuleht_juuni_2014.pdf

 

Read more...

EESTI MEEL: Eesti meel & Läti leegion

ETV reportaaž Läti Leegionäride Päeva marsilt

Tamme malevkonna juhatuse
OTSUS
Tartu, 5. juuni 2014

Hoiatuse kohaldamine Priit Rajasaarele

Käesolev otsus on tehtud lähtuvalt Kaitseliidu seaduse §8 lg4 ja 6 ning §53 lg4, Kaitseliidu kodukorra §14 lg1 p1 ja lg2, Kaitseväe juhataja 18.3.2010 käskkirjaga nr 99 kehtestatud kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korrast, arvestades Tamme malevkonna tegevliikme Priit Rajasaare kirjalikku selgitust (reg nr TA-1.1-16.3/14/5495).

1. Asjaolud. Tamme malevkonna liige Priit Rajasaar osales Kaitseväe vormiriietuses Kaitseliidu eraldusmärkidega 16.3.2014 Lätis Leegionäride päeval. Pildid sündmuse kohta on lisas 1. Kaitseliitlase selgitused on toodud seletuskirjas, mis on registreeritud Kaitseliidu dokumendihaldussüsteemis numbritega TA-1.1-16.3/14/5495. Lisaks vestles nimetatud isikuga 21.4.2014 Tartu maleva staabis Tamme malevkonna pealik Tarmo Pihlik. Kaitseliidu tegevliikmele Priit Rajasaarele on otsuse kavandit tutvustatud allkirja vastu 23.5.2014. Kümne päeva jooksul ei laekunud liikmelt isiklikku arvamust. Malevkonna juhatus oli otsust tehes teadlik, et kaitseliitlane XXXXXXXXXXX esitas oma avalduses väite, et hr Priit Rajasaar soovib aja kokkuhoiu mõttes asja arutamist koos ning teadlik, et vastava soovi esitas Priit Rajasaar suuliselt malevkonnapealik Tarmo Pihlikule 4.6.2014.

2. Järeldused. Kaitseväe ja Kaitseliidu vormi kandmist kaitseliitlaste poolt reguleerib Kaitseliidu seaduse §8. Seaduse mittetundmine ei vabasta seaduse täitmisest. Kaitseliidu seaduse §8 lg4 ütleb (?), et Kaitseväe vormi tohib tegevliige kanda ainult (?) teenistuskohustuste täitmisel…

■ Kaitseminister võib Kaitseliidu tegevliikmele Kaitseväeteenistuse seaduse §13 lõike 5 alusel kehtestatava määrusega anda õiguse kanda teenistuskohustuse täitmisel kaitseväelase vormiriietust, kui sellele on kantud Kaitseliidu sümbolid ja eraldusmärgid.

Kaitseliidu seaduse §8 lg4

… ning §8 lg6 sedastab:

■ Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmisel peab Kaitseliidu tegevliige järgima Kaitseväe juhataja kehtestatud eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmise korda.

Vastav kord on kehtestatud Kaitseväe juhata poolt 18.3.2010 käskkirjaga nr 99 (edaspidi kord või vormikandmise kord). Vormi kandja peab arvestama vormikandmise korra punkti 2.2 järgi, et esindab selle teoga igal hetkel EV-d.

Viis nõuet kaitseväe vormi kandmise eeskirjast:
■ Vormiriietust kantakse teenistusülesannete täitmisel.
■ Vormiriietuse kandja esindab Eesti Vabariiki.
■ Kaitseväelastel on keelatud kanda vormiriietust kombineeritult erariietusega.
■ Vormiriietuse kandmine ei ole lubatud meelsust väljendavatel meeleavaldustel ja üritustel, mis võivad diskrediteerida kaitsejõude.
■ Kandmise korra täitmist kontrollivad kaitseväe struktuuriüksuste ülemad.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa 18.3.2010 käskkiri nr 99 (EE 11.4.2013 väljavõte, vt Templirüütlite fotod paljastavad kaitseväe sisekorra rikkumise)

Vormikandmine ei ole lubatud korra punkti 2.10 järgi meelsust väljendavatel meeleavaldustel ja üritustel. Meeluse all tuleb käsitleda poliitilisi tõekspidamisi jm tõekspidamisi, veendumusi ning nendest johtuvat eluhoiakut. Selle alla ei kuulu austuse avaldamine surnutele (nt pärja asetamine langenute monumendile vmt). Vormikandmise korra punktis 2.14 on loetelud juhtumid, mille korral on lubatud vormi kandmine reserv- ja eruväelastele Eestis, kuid see punkt ei kehti vormi kandmisele välisriikides, mida reguleerib korra punkt 1.5. Korra punkt 9.3 sätestab, et Kaitseliidu käelinti kantakse Kaitseliidu struktuuriüksuse ülema korraldusel. Vastavat korraldust Tartu maleva pealik ei ole Läti Leegionäride päeva osas andnud.
Juhatus ei võtnud arvesse XXXXXXXXXX taotlust esindada Priit Rajasaart, kuna vastava taotluse oleks pidanud tegema taotlev isik ise ning XXXXXXXXXX ei esitanud volitusi Priit Rajasaare esindamiseks. Juhatus on seisukohal, et Priit Rajasaar ei esitanud otsuse kavandile Kaitseliidu kodukorras ettenähtud 10 päeva jooksul oma arvamust ja seega võib juhatus otsuse teha esialgsel kujul arvestades Kaitseliidu peastaabi üldosakonna juhataja, juristi Lea Vainuti parandus-ettepanekut. Tamme malevkonna juhatus ei võtnud arvesse Priit Rajasaare suulist taotlust arutada asja XXXXXXXXXX juhtumiga koos ja tegi käesoleva otsuse eraldiseisvana, kuna meetmeid kohaldatakse isikutele individuaalselt.

Tuvastatud rikkumised. Kaitseliitlane Priit Rajasaar rikkus Kaitseväe juhataja 18.3.2010 käskkirjaga nr 99 (vormikandmise kord) punkte 2.10 (vormi kandmine meelsust väljendaval üritusel), 1.5 (vormi kandmine välisriikides) ja 9.3 (käelindi kandmine struktuuriüksuse ülema korraldusel) ning Kaitseliidu seaduse §8 lõikeid 4 ning 6, kandes Kaitseväe vormiriietust väljaspool teenistuskohustuse täitmist ning mitte järgides Kaitseväe juhataja kehtestatud vormikandmise nõudeid.
Võttes arvesse ülaltoodut ning süüdlase isikut:
1. kohaldab Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna juhatus Priit Rajasaarele hoiatuse.
2. Otsuse peale võib esitada kirjaliku kaebuse meetme kohaldanud juhatusest järgmisele kõrgemale organile (maleva juhatusele) 10 päeva jooksul pärast meetme rakendamisest teada saamist.
3. Otsus avaldada maleva personalispetsialistile, Tamme malevkonna personalipealikule ja otsuse subjektiks olevale isikule allkirja vastu ning hoiatuse saanud kaitseliitlaste vahetutele ja otsestele ülematele Tamme malevkonnas. Priit Rajasaare soovil avaldatakse tema kohta käiv otsus Tamme malevkonna postiloendis (täies ulatuses, v.a kaasosalise nimi).

Tarmo Pihlik
Lipnik
Tamme malevkonna pealik ja juhatuse liige
Kaitseliidu Tartu malev

Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/2014/06/eesti-meel-lati-leegion.html

Read more...

ITAALIA: Euroopa riikide iseseisvus peab kaduma lõplikult.

Itaalia tahab Euroopa Ühendriikide loomist

Itaalia peaminister Matteo Renzi lubas, et Itaalia üritab EL-i eesistujariigina astuda samme "Euroopa Ühendriikide" loomiseks, edastab The Telegraph.

"Tugev ja ühtne Euroopa - tegemist on hetkel ainsa väljapääsuga tekkinud probleemidest," ütles Renzi. Ta avaldas arvamust, et tõhus vastus europarlamendi valimistulemustele oleks edendada Euroopa ühtsuse mõtet.

"Ma unistan, et minu lapsed töötavad ja mõtlevad Euroopa Ühendriikides."

Euroopa Liidu eesistujariik on Euroopa Liidu liikmesriik, kellel lasub ajutiselt vastutus Euroopa Ülemkogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras ja kohustused antakse üle iga kuue kuu esindamise järel.

Itaalia saab Euroopa Liidu eesistujariigiks juba selle aasta 1. juulil.

Allikas: www.DELFI.ee

_________________

Homme ilmub artikkel Itaalia ülisuurest võlakoormast, eks Euroopa Ühendriikides on lootust, et selle ülejõu elamise tasuvad teised vastutustundlikud osariigid.

M.I.

Read more...

PEETER LIIV: MEELEAVALDUS FRANKFURDIS EUROOPA LAPSI AHISTAVA "SUNDSEKSUAALPEDAGOOGIKA" VASTU

Pole jõudnud veel vaibuda mälestused massimeeleavaldustest Euroopas omasooseaduse vastu, kui juba on mängu toodud järgmine relv - laste "varajane seksualiseerimine" ehk uus sundseksuaalpedagoogika, mis lisaks laste psüühika vigastamisele rikub jõhkralt vanemate põhiseaduslikku õigust ise kasvatada oma lapsi.
Hästi kajastab seda kuritegelikku olukorda Euroopas tõestisündinud lugu saksa 12-lapselisest emast, kes tundes, et koolist naasnud pojaga on midagi lahti, küsis selle kohta ja sai teada, et poeg oli lahkunud "seksuaalkasvatuse" tunnist, kuna tal oli hakanud sellest halb. Õigesti tegid - ütles ema seepeale - mille eest ta mõisteti 8 aastaks vangi. "Kuidas saab midagi sellist juhtuda meie riigis?" küsib esineja. Kuidas saab olla võimalik, et lapsevanemaid, kes kaitsevad oma lapsi sundseksualiseerimise vastu, ähvardab vanglakaristus?
"Käed eemale lastest!" on üks loosungeid hiljutisel üle-euroopalisel lastevanemate, õpetajate jt massimeeleavaldusel Frankfurdis, kus osales inimesi Hollandist, Belgiast, Šveitsist, Itaaliast, Austriast, Luksemburgist ja isegi Rumeeniast. Meeleavaldus esindab liikumist, mis täna on haaranud terve Saksamaa. Üha enam inimesi keeldub täna muutmast oma lapsi kaasaegse poliitika seksuaalobjektiks: "Stopp pede-loogikale!"
"Laps vajab armastust, mitte seksi!"
"Aeg lõpetada meie laste piinamine seksiga!": Laste nii varajane pühendamine (ammu enne puberteeti) on kuritegu, sest nad ei tule toime sellest tekkivate tunnetega. See on julm nende suhtes. Tean lapsi, kes olid mänginud omavahel loomulikult poiste ja tüdrukutena, kellega seda tehti ja kel pärast seda oli piinlik omavahel edasi suhelda. See häbi piinab neid siiani, kus nad on juba noorukid. Lapsi ei kuulata koolides, kui nad ütlevad, et nad ei soovi seda. Neid kaitsvaid täiskasvanuid aga süüdistatakse "seksuaalkompleksides".
Nt juba lasteaias peavad lapsed sundkorras "uurima" enda ja teiste alasti keha, et "tutvuda oma kehaosade ja nende vajadustega". Algkoolis tutvustatakse lapsi "seksuaalkohvriga", milles kunstvagiina ja -peenis ning sellega seotud jutt seksist, sekusaalihast ja eneserahuldamisest. Lisaks peavad nad tutvuma omasooseksi jt seksuaalsete kõrvalekalletega.
"Kaitskem laste maailma! Stopp varaseksualiseerimisele!"
Vaata ja levita seda materjali võimalikult laialdaselt!

Allikas: Facebook

Read more...

Leo Kunnas: Kas USA pingutab Baltikumi kaitsmiseks rohkem kui Balti riigid ise?

Leo Kunnas, reservkolonelleitnant ja kirjanik

www.DELFI.ee

Filmivõtted Toompea nõlval

Foto: Andres Putting

Meil oli kaks aastakümmet aega, et rahulikult oma kaitsevõimet arendada, kuid lasime selle aja käest: kuigi meile pakuti tasuta meremiine ja sada tuhat eurot maksvaid Leopard 2A4 tanke, ei kasutanud neid võimalusi.

Eelmises loos kirjeldasin samme, mida peaksime astuma, et Eesti sõjalist valmisolekut viivitamatult tõsta. Nüüd pikemaajalistest abinõudest.
Uues, teravnenud julgeolekuolukorras vajab Eesti rohkem kui kunagi varem erakondadeülest riigikaitsekokkulepet. Oma nõuandes kaitseministrile 16. jaanurist 2012 soovitasin: erakondadeülene riigikaitsekokkulepe peaks määratlema vähemasti riigikaitse üldised põhimõtted, rahuaegse rahastamise taseme, sõjaaja kaitseväe ja Kaitseliidu üldsuuruse ning komplekteerimisprintsiibid, samuti kriisi- ja sõjaajal rakendatavate ressursside mahu. Riigikaitse ei tohiks olla erakondadevahelise kemplemise, lehmakauplemise ega ärategemise koht.
Kui Ukrainas toimuv ei sunni meid takka, siis tuleks küll küsida: „Mis olukord see ülepea oleks, kus Eesti poliitikud ennast liigutama hakkavad?"
Erakondadeülese riigikaitsekokkuleppe üks võtmepunkte on loomulikult kaitsekulude suurus. „Külma sõja" ajal olid NATO riikide kaitsekulutused keskmiselt 2,5-3,5%, mõnel rohkem ohustatud või suuremate sõjaliste ambitsioonidega liitlasel ka üle 4-5% SKTst. Kas tõesti tahtsid alliansi liikmed tollal sõjalisele riigikaitsele üleliia kulutada? Ei tahtnud. Nad olid selleks sunnitud.
Erinevalt NATO Lääne- ja Kesk-Euroopa tuumikriikidest, mida Venemaa suurriiklikud ambitsioonid ei ohusta, on alliansi ääreriigid, eriti Baltikum, oma geopoliitilise asukoha tõttu otse uue „külma sõja" rindejoonel. Läti on teatanud, et planeerib tõsta kaitsekulutused 2% tasemele SKTst, kuid alles aastaks 2020.
Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras kõige enam ohustatud NATO-liitlase jõupingutused oma kaitsevõime tugevdamiseks on pehmelt öeldes tagasihoidlikud. Kui lõunanaabrid Läti ja Leedu ei pinguta, suurendab see paratamatult meie koormat.
Küsimus ei ole tegelikult selles, kas Eesti peaks kaitsekulutusi tõstma, vaid tõusu ulatuses. On see siis 2,3%, 2,4% või 2,5% SKTst, selle peakski erakondadeülese riigikaitse kokkuleppega paika panema.
Milleks seda raha vaja läheks?
Tänasel Eesti kaitseväel on kolm olulist võimelünka - miiniveeskamise ja rannakaitse, soomusmanöövrivõime ning keskmaa õhutõrje puudumine. Meil oli kaks aastakümmet aega, et rahulikult oma kaitsevõimet arendada, kuid lasime selle aja käest. Meile pakuti tasuta meremiine ja sada tuhat eurot maksvaid Leopard 2A4 tanke, aga me ei kasutanud neid võimalusi.
Moraalse vastutuse taak lasub kõigil poliitikutel ja riigiametnikel, kes sääraseid otsuseid tegid. Nüüd oleme sunnitud likvideerima needsamad võimelüngad kiiremas korras. Mingist „jõukohasest arengust", mis sisuliselt tähendas mugavusprintsiibist lähtumist, ei saa enam juttugi olla.
Keskmaa õhutõrje osas oleks parimaks lahenduseks pöörduda abipalvega meie kõige olulisema liitlase Ameerika Ühendriikide poole. Loodan, et Eesti valitsus on seda ametlikult juba ka teinud. Heal juhul võib USA kongress otsustada Baltikumi paigutada isegi kaugõhutõrje üksused Patriot-tüüpi õhutõrje-raketikompleksidega.
Ülejäänud võimelünkadega peame ise toime tulema. Ilma tankideta ei saa soomusmanöövrivõimest rääkida, ei ole mõtet hankida jalaväe lahingumasinaid või ammugi liikursuurtükke, kui tanke pole.
Kõige lihtsam viis asjaga edasi minna oleks hankida ühekorraga, juba käesoleval aastal, kompaniijagu (10-13) tanke ja samavõrra jalaväe lahingumasinaid. See on võimalik olemasoleva kaitse-eelarve piires. Tuleb meeles pidada, et kulub minimaalselt kaks aastat, kuni suudame esimese soomusüksuse ette valmistada ning õpime seda tõhusalt kasutama, s.t sellest on lahingus tõesti kasu.
Edaspidi on võimalik juba suurendada neid üksusi pataljonisuurusteks. Tankipataljon on oma ülesehituselt võrdlemisi kompleksne üksus. Lisaks vähemalt 31 tankile kuuluvad selle koosseisu remonditankid, sillatankid, lähiõhutõrjeallüksus ning opereerimiseks vajalik logistika. Mobiilne lähiõhutõrjevõime on tankiüksuse kui terviku seisukohast väga oluline ning sellest kujuneb üsna kaalukas osa üksuse tervikmaksumusest.
Pole meremiine, pole riigikaitset
Meremiinide hankimise ning miiniveeskamise võime loomisega ei maksaks samuti viivitada. Miiniveeskamise võime puudumine on Eesti sõjalise riigikaitse kõige olulisemaks võimelüngaks üldse.
Ka meie Läänemere-äärsed liitlased likvideerisid selle võime „külma sõja" järgses eufoorias kui ebavajaliku (see on veel üks argument, miks peaksime toetama Soome ja Rootsi NATOga liitumist, sest nemad seda viga ei teinud). Seepärast ei seilagi praegu Balti riikide akvatooriumil NATO miiniveeskajad, vaid miinitõrjelaevad, mis mõeldud veesatud miinide kahjutustamiseks. Miiniveeskamise võime on võimalik üles ehitada praeguse kaitsekulutuste taseme juures.
Järgmine samm oleks juba kaldal baseeruvate raketikompleksidega rannakaitsevõime loomine. Säärane lahendus palju odavam, kui paigutada samad raketikompleksid laevadele. Rannakaitsevõime, samuti soomusmanöövrivõime ülesehitamine kiirendatud korras on erakondadeülese kaitsekokkuleppe küsimused, sest ei mahu praegusesse kaitsekulutuste raamistikku (2% SKTst).
Miks just mina pean eluga riskima?
Eesti sõjalise riigikaitse raskuspunkt seisneb teatavasti kodanike tahtes ja valmisolekus riiki kaitsta. Kui agressiivse suurriigi naabruses paiknev väikeriik ehitab üles riigikaitsesüsteemi, kuhu on valikuliselt kaasatud vaid osa võitlusvõimelistest meeskodanikest, on säärasesse süsteemi isikkoosseisu demoraliseerumise oht algusest peale sisse programmeeritud. See võib ära nullida kõik ülejäänud jõupingutused, mis sõjalise riigikaitse ülesehitamiseks on tehtud ja tehakse.
Oluline küsimus, mis igal ajateenistuse läbinud ja sõjaaja ametikohale määratud reservväelasel paratamatult tekib ning kriisi- ja sõjaajal eriti teravalt esile kerkib, on see, et miks mina pean võitlema ja eluga riskima, kui minu eakaaslased ei pea seda tegema. Suurimad sõjalise riigikaitse vastased ning enamik ükskõikselt suhtujaid on need, kes pole riiki kunagi teeninud ning kellel pole sõjaaja ametikohta.
Meil on esitatud väiteid, nagu oleks vaid pooled Eesti kutsealustest vaimselt ja füüsiliselt terved. Kui need väited peaksid paika, oleks Eesti riik, kus elaksid maailma kõige viletsama tervisega inimesed. Küsimus on hoopiski kutsealuste tervisenõuetes ja nende praktilises rakendamises. Näiteks Soomes kutsutakse ajateenistusse keskmiselt umbes 80% kutsealuste aastakäigust.
Ajateenistuse mahtu tuleks suurendada umbes 4500 kutsealuseni aastas. See võimaldaks minna üle kahele 6/12-kuulise teenistusaja pikkusega ettevalmistustsüklile aastas, nii et eelmisest kutsest väljavalitud juhid ja spetsialistid lõpetavad teenistuse koos järgmise kutse reakoosseisuga, kelle seast valitaks omakorda juhid ja spetsialistid järgmise kutse jaoks.
Eelmises loos väitsin, et võimaliku „vaikse sõja" ennetamiseks ja ärahoidmiseks peaks edaspidi pataljonisuurune üksus olema igal ajahetkel käepärast võtta. Kahe üksuste ettevalmistustsükliga süsteem muudaks selle vajaduse rahuldamise tunduvalt lihtsamaks.
Poliitiliste otsuste vastu võtmine venib
Järgmisel aastal on kaitseväel kavas läbi viia mastaapne, umbes 12 000 kaadrikaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast hõlmav sõjalise valmisoleku ja mobilisatsioonisüsteemi kontrollõppus. See on õige ja väga oluline samm. Kuid veelgi olulisem - õppuse käigus tuleks ühtlasi harjutada sõjalise valmisoleku tõstmist kahe astme võrra, s.t tõrjevalmidusse, koos kõigi vajalike poliitiliste otsustusprotsesside läbimängimisega.
Kardetavasti on just siin meie riigikaitse Achilleuse kand. Esimeste „roheliste mehikeste" ilmumisest Krimmi on möödunud pea kolm pool kuud, kuid alles eelmisel nädalal langetati esimene poliitiline otsus (peale liitlastelt abi küsimise), millest on sõjalise valmisoleku tõstmisel tõesti kasu - hankida Ameerika Ühendriikidest keskmaa tankitõrje-raketisüsteeme „Javelin". Kuna tegu on „riik-riigile" hankega, jääb ära pikaajaline ja vaevaline hankeprotsess ning saame relvasüsteemid, laskemoona ning muu varustuse kätte kiiresti ning sama hinnaga, nagu USA armee.
Viimane, kuid kaugeltki mitte vähetähtis küsimus - kuhu majutada Eestisse saabuvad liitlasvägede üksused? Selge see, et telkidesse elama neid ei pane. Kuhu majutada meie oma üksused, kui ajateenistuse mahtu suurendada ning rohkem reservväelasi õppekogunemistele kutsuda?
Keskmaa- või kaugõhutõrje üksuse loogiline paiknemiskoht on Ämari. Olen olnud kriitiline Tagalapataljoni Ämarisse paigutamise suhtes, kuid õnneks kuluvad sinna ehitatavad kasarmud muud rajatised liitlasvägedele marjaks ära. Seetõttu ei pääse me lõpuks ikkagi üle ega ümber uuest linnakust Jägalas (mis oli sees isegi eelmises koalitsioonilepingus, aga visati sealt välja juba enne, kui Isamaa ja Res Publica Liit ise valitsuskoalitsioonist välja lendas).
Barack Obama teatas äsja miljardi dollari eraldamisest USA vägede paigutamiseks ja roteerimiseks Ida-Euroopas. Kas tõesti pingutavad Ameerika Ühendriigid Balti riikide kaitsevõime ja sõjalise valmisoleku tõstmiseks rohkem kui Balti riigid ise?

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=68841441

Read more...

NATO boss levitab uut konspiratsiooniteooriat

postitas mauri chevroni-ja-shelli-kinnimakstud osak. 22:53 20. juuni, 2014

Anders Fogh Rasmussen, NATO peasekretär on tulnud välja fantastilise konspiratsiooniteooriaga, mille kohaselt rohelisi rahastab Venemaa. Nimelt olevat erinevate riikide keskkonnaaktivistid, kes võitlevad põhjavett mürgitava kildagaasi puurimistehnoloogia "fracking" (eesti keeli hüdrauliline purustamine) vastu, kinni makstud Venemaa luure poolt. Kuigi erinevate riikide keskkonnaaktivistid naeruvääristavad selliseid vandenõuteooriaid, tundub see Rasmussenile usutav, sest kildagaasi ammutamine olevat ju ohtlik Venemaa gaasiekspordile. Allikas: Financial Times.
Minut haarab sõnal sabast ja konspireerib edasi: Ka meie fosforiidisõda oli paha Vladimir Putini kätetöö, ilma selleta poleks ju CCCP lagunenud ning tema oleks pidanud Berliinis madala palga eest edasi nuhkima selle asemel et Kremlis poosetada.

Allikas: http://www.minut.ee/article.pl?sid=14/06/20/2110242&mode=nested

Read more...