laupäev, 30. juuni 2012
Eesti valitsus peab panema veto Euroopa Ühendriikidele
Juhatuse avaldus
Tallinn 29.06.2012
Eesti valitsus peab panema veto Euroopa Ühendriikidele
Neljapäeval 28.06 toimunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse istungil arutati arengute üle Euroopa Liidus ning kujundati välja oma seisukoht.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond väljendab oma selget vastuseisu Euroopa Liidus tõstatunud plaanile viia riikide eelarved ja maksud Brüsseli alluvusse. Eesti valijad andsid 2003. aastal toimunud referendumil loa liitumiseks Euroopa Liiduga rangelt tingimuslikult, mille kohaselt „Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest“ ning et „Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.“
Leiame, et Eesti põhiseadus, liitumisreferendumi sõnastus ning senine üldine poliitiline konsensus sätestab Eesti püsimise suveräänse riigina riikide liidus. See nõuab Eesti valitsusepoolse veto panemist Euroopa Liidu muutumisele Euroopa Ühendriikideks. Sisuliselt peab Eesti kasutama vetot fiskaaluniooni ja pangandusliidu plaanile. Igasugune edasine Euroopa Liidu olemuse muutumine ning Eesti osalemine taolises ühendriigis nõuab aga uut rahvahääletust. Meie liitumislepingus puudub vähimgi kohustus maksta võõraste riikide võlgu, Euroopa Liidu enda seadused keelavad taolise tegevuse aga üheselt.
Pöördume kõigi Eesti erakondade poole, et nad väljendaks oma selget ja konkreetset seisukohta kiiresti toimuvate ja väga põhjapanevate muutuste kohta Euroopa Liidus.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond pooldab suveräänsete Euroopa riikide tihedat majanduslikku ja poliitilist koostööd, meie hinnangul on maksu- ja eelarveotsuste loovutamine lepitamatus vastuolus suveräänsuse põhimõttega. Selle tõttu oleme paindumatult vastu järgmistele Euroopa poliitilises debatis välja käidud ettepanekutele:
- eurotsooni ühised võlakirjad;
- Eesti riigi ehk maksumaksja poolt antavad garantiid või laenud
ükskõik millisele teisele riigile;
- Eesti riigi ehk maksumaksja poolt antavad garantiid või laenud
ükskõik millisele ettevõttele, eelkõige pankadele, aga ka muudele
rahvusvahelistele suurfirmadele;
- Eesti riigi ehk maksumaksja poolt antavad garantiid või laenud Euroopa
Keskpangale võlgades olevate valitsuste või pankade toetamiseks;
- Eesti maksupoliitika otsustamise üle kontrolli või sõnaõiguse
andmisele Euroopa Liidu ükskõik millisele institutsioonile;
- Eesti eelarvepoliitika otsustamise üle kontrolli või sõnaõiguse
andmisele Euroopa Liidu ükskõik millisele institutsioonile;
- Euroopa võlakriisi leevendamisele kvantitatiivse lõdvendamise ehk
rahvakeeli rahatrükkimise abil Euroopa Keskpanga poolt;
- Ükskõik millistele üle-Euroopalistele maksudele, muuhulgas
finantstehingute maksule, mille kehtestamine ja tühistamine ei toimu Eesti
parlamendis;
- Eesti põhiseaduse muutmisele, et selle varjus kaotada riigiõiguslikud
takistused Eesti kujunemiseks Euroopa Ühendriikide osariigiks.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et praegust eurokriisi kasutatakse küüniliselt ära võimu edasiseks tsentraliseerimiseks ebademokraatlikesse institutsioonidesse ebademokraatlike vahenditega. Eesti valitsusel ja parlamendil puudub mandaat sellise arengu heaks kiitmiseks. Heakskiit sellistele arengutele on võrreldav eesti poliitikute käitumisele 06.08.1940. Soovime kõigi poliitiliste jõudude selget seisukohavõttu ning põhjalikku avalikku arutelu Eesti valikuvõimaluste ning otsuste üle nimetatud arengute kohta. Viimane sõna peab jääma eesti rahvale.
EKRE juhatus
Allikas: http://www.ekre.ee/
_____________________
Lugege lisaks SIIT.
M.I.
Andres Arrak: Euroopa on alasti
Kindlasti mäletavad paljud lugu "Kuninga uued rõivad". Pühade eel
oli kuningriiki sugenenud grupp aferistidest rätsepaid, kes lubasid
kalli raha eest kuningale uued ja uhked rõivad muretseda. Oskusliku
pantomiimi abil panid nad nii kuninga kui õukonna uskuma, et alasti
kuningas kaetakse ennekuumatult uhkete rõivastega.Vähe sellest. Aferistid veensid ka linnakodanikke enneolematult uuendusliku ja luksusliku garderoobi olemasolus. Nii promeneeriski pidupäeva rongkäigus ihualasti monarh. Kõik riigialamad aga kiitsid uhkeid rõivaid. Kuni viimaks üks siiras ja lapsemeelne pisike poiss täheldas – kuulge, aga kuningas on ju tegelikult alasti. Mis salata, see sentents avas nii mõnegi alama silmad.
Euroopa on juba tükk aega alasti. Hoolimata aastakümnete jooksul üha rafineeritumaks muutuvast retoorikast. Selles jõudsin järjekordselt veendumusele eelmisel nädalavahetusel. Nimelt toimus 15.-17. juunil Austrias Wachaus juba seitsmeteistkümnes Euroopa Foorum. Mina sain austava kutse ja osalemisvõimaluse tänu Austria saatkonnale Eestis. Ja selle eest suur tänu.
Tegemist on üleeuroopalise väga esindusliku kõnekoosolekuga, kus keset viinamarjavälju arutletakse Göttweigi mungakloostris Euroopa saatuse üle. Viimane foorum oli pühendatud Euroopa identiteedile. Otsiti vastust küsimusele – mis on Euroopa ühisosa, muuhulgas ka seda – kui palju Euroopat on majandusele kasulik. Varemgi keinsismist ja ortodokssest majandusretoorikast eristunud Austriasse sõitsin suurte lootustega.
Kuna foorumi viimasel päeval toimusid nii Kreeka järjekordsed parlamendivalimised kui ka Saksamaa-Kreeka jalgpallimatš, siis oli õhkkond loomulikult ärev ja murelik. Mitme päeva kokkuvõttes jäid kõlama murenoodid identiteedi- ja võlakriisis vaevleva maailmajao üle. Et on kriis, selles oldi ühel meelel. Ühel meelel oldi ka selles, et kriisist väljumiseks on vaja rohkem Euroopat. Möödunud rahandusministrite kohtumise ja nädala teises pooles toimuva Euroopa ülemkogu valguses omandavad Göttweigis kõlanud mõtted erilise tähenduse.
Euroopa projekt ise on 55 aasta vana (Rooma leping 1957), Euroopa ühisraha projekt 23 aastat (loodi Euroopa Rahaliit). Pool sajandit on püütud Euroopat ühendada mittesõjalisel teel. Ent tuleb tunnistada, pragmatism on asendunud idealismiga. Kauba- ja rahavoogudele ning tööjõule vaba liikumisruumi loomise asemel on globaliseerumise tõmbetuultes asutud otsima ellujäämisvõimalusi. Konkurentsis Aasia ja Ameerikaga hakkas Euroopa maha jääma juba eelmise sajandi lõpukümnendeil. Kunagised impeeriumiriigid olid minetanud oma mõjuvõimu ja osutusid kasvavast konkurentsist räsituiks. Psühholoogiliselt on seda raske taluda nii Roomas, Londonis, Madridis kui Lissabonis. Pariisist ja Berliinist rääkimata.
Lahendusena leiti tihedam integratsioon. Nüüdseks on 27 riigist koosnev ja üle 500 miljoni elanikkonnaga ühendus maailma suurim majandusruum. Selle sõnajõud võiks olla kaalukas ükskõik millisel rahvusvahelisel kõnekoosolekul. Euroopa on (ikka veel) rikas ja Euroopas on hea elada. Üha tihedam konsolideerumine ümber ühiste väärtuste annaks ühendusele mitte lihtsalt sõnajõu vaid ka ellujäämise šansi. Paraku on vananevas, laisas ja haiges (sõna otseses mõttes) Euroopas osutunud harjumuspäraseks saanud elustandardi säilitamine ülejõukäivaks. Viimased paarkümmend aastat on makstud krediitkaardiga. Tulemuseks on see, et enamus ühenduse liikmesriike on ennast lõhki laenanud. Tänaseks on hädaabi palunud juba viis riiki. Ajalises järjestuses Iirimaa, Portugal, Kreeka, Hispaania ja Küpros.
Tänaseks on selge, et rahaliit, ilma eelarveliiduta ei toimi. Seetõttu kutsuti ka Austrias Euroopa Foorumil üles rohkemale Euroopale. Mida aga tähendab rohkem Euroopat? See tähendab lisaks tsentraliseeritud rahapoliitikale ka ühendatud pangandus- ja võlakirjade süsteemi, see tähendab ühtlustatud maksu-, eelarve- ja sotsiaalpoliitikat. Retoorikas on Euroopa liidrid asunud jutlustama Euroopa Ühendriikide ideed. Terminit ennast siiski veel kasutamata.
Rahvuslikest rahadest loobumine oli riikide jaoks juba iseenesest raske. Pragmaatilistel kaalutlustel valuutariskidest hoidumiseks loodud rahaliit osutus algusest peale elujõuetuks. Sel lihtsal põhjusel et Lapimaalt Peloponnesoseni pole võimalik kehtestada ühesugust mõtlemis- ja käitumismalli. Fikseeritud valuutakurss on niikaua hea, kuni asjad väga halvaks ei lähe. Rahaline iseseisvusetus maksab kätte kriisisituatsioonis. Täna on Vahemere riigid sisuliselt Saksamaa ja Prantsusmaa pantvangid. Viimased suruvad neile peale neile sobimatut elustiili. Veelgi enam. Wachaus (ja mitte ainult) kõlasid üleskutsed ühtlustada (loe: tsentraliseerida) ka muud eluvaldkonnad. Sealhulgas ja eelkõige eelarvepoliitika.
Viimane samm aga tähendaks, et riikide liidust saaks liitriik ehk siis Euroopa Ühendriigid. Idee ise pärineb Esimese maailmasõja päevilt. Šveitsis redutanud Vladimir Uljanov (Lenin) kirjutas juba 1914. aasta sügisel teesid "Euroopa Ühendriikidest". Sellega assotsieerusid 1923. trükis avaldatud krahv Richard Coudenhove-Kalergi ideed. Et esimeseks ühendajaks pidi just Nõukogude Venemaa saama, on saatuse iroonia, millele sakslased jõuliselt kaas aitasid. Järgmine Euroopa ühendamise katse tuli juba Hitleri Saksamaalt. Viimasest annab hea ülevaate praegugi raamatupoodides müügil olev Mark Mazower’i "Hitleri impeerium".
Paradoksaalsel moel on täna osutunud Euroopa ühendajaks jällegi mandri suurvõim Saksamaa. Seda küll teistsugusel ja tsiviliseeritumal moel. Ühelt poolt peaks reegleid rikkunud Ladina-Euroopal minna laskma – igaühel on õigus elada oma reeglite järgi. Teisalt ei saa Saksamaa neil minna lasta, sest devalveerunud Vahemere riigid ei jõuaks siis enam Saksamaa käest osta (nagu kirjutas viimane Economist).
Olen kindel, et niipea kui terminoloogias hakkab "rohkem Euroopat" asenduma "Euroopa Ühendriikidega", on solidaarsusel lõpp. Nii ongi Euroopa osutunud alasti olevaks. Pime usk eurosolidaarsuse imettegevasse jõusse on jätnud alastioleku märkamata. Euroopa vajab uusi rõivaid. Kas selleks kuningriigi kodanike silmi avavaks poisikeseks osutub Euroopa parim rahandusminister Jürgen Ligi, ei ole kindel. Aga tore oleks!
Andres Arrak,
majandusteadlane
Allikas: RahvusRinghääling
Tegemist on Vikerraadio päevakommentaariga. Kõiki päevakommentaare täispikkuses on võimalik kuulata SIIN.
Allikas: http://bhr.balanss.ee/ Read more...
reede, 29. juuni 2012
MATTI ILVES: AINUS VASTUSETA JÄÄNUD KIRI
Otsustasin Teile kirjutada, sest korra juba pakkusin saate teemat mida aga ei arvestatud. Vikerraadios on tihti meie igapäevast toitu käsitlevaid saateid ja seal on esinenud ka mitmeid toiuainete spetsialiste-teadlasi.
Aga miks pole käsitletud kordagi geneetiliselt muundatud toiduaineinete plusse ja miinuseid. Internetist võib leida kümneid artikleid, mis peavad sellise toidu tootmist lausa kuriteoks, saadan Teile ühe tasakaaluka kirjutise Maaülikooli teadlaselt Darja Matt´ilt: http://mahekeskus.wordpress.
Paratamatult kerkib küsimus, et kas geneetiliselt muundatud toiduainetest rääkimine on teil ära keelatud? Olen kindel, et selle teema mitmekülgne käsitlus pakuks ka laiemat huvi.
Lugupidamisega,
Matti Ilves
MEELDETULETUS:
Lugupeetud peatoimetaja!
Ilmselt olete otsustanud mulle mitte vastata. Ega midagi, nii kui ühest Vikerraadio saatest välja tuli, on meedia saanud korraldusi mõningaid teemasid ja lausa üksikuid sõnu mitte käsitleda-kasutada.
Ilmselt kuulub nende teemade hulka ka geneetiliselt muundatud toit.
Tervitades,
Matti Ilves
On üllatav, et see on ainus kiri mis on jäänud vastuseta. Siit on näha, et tegemist pole poliitikuga ja valetamisele eelistab Vikerraadio peatoimetaja lihtsalt mitte vastata. Poliitikud vassivad, valetavad ja hiilivad keerulistest või ebamugavatest küsimustest lihtsalt kõrvale.
Nüüd on meile aga selge, et keelatud sõnadele lisaks (lugege veel SIIT ja SIIT) eksisteerivad meedias ka keelatud teemad. Eesti on ajakirjandusvabaduse poolest maailmas 3.-4. kohal, selgub rahvusvahelise organisatsiooni Piirideta Reporterid edetabelist võrdluses 179 riigiga, mis avaldati käesoleva aasta 21. mai "Postimehes". Sellised teadmised muudavad ajakirjanduse ja uuringud sõnavabaduse kohta aga ebausaldusväärseteks.
Geneetiliselt muundatud toidust lugege SIIT, SIIT ja SIIT. Read more...
Ivar Raig: Kas tulekul on Euroopa Ühendriigid?
Ivar Raig
www.DELFI.ee
Euroopa päästeplaane vaadates tekib küsimus,
kas Euroopa institutsioonid suudavad hakata ELi rahandust suunama
sarnaselt USAga ning kas liikmesriigid hakkavad käituma nagu USA
osariigid?
Sügavas võlakriisis vaevlevatele Kreekale, Portugalile ja Iirimaale lisandusid viimase nädala jooksul veel kaks riiki. Hispaania ja Küpros palusid Euroopa Liidu finantsabi. Esialgu pole küll rahataotlused kuigi suured, jäädes 100 miljardi euro piiresse, kuid tegemist võib olla ka süveneva kriisi algusfaasiga. Euroala liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Keskpangale paneb see ilmselt veelgi suurema surve võtta kasutusele konkreetseid meetmeid võlakriisi ületamiseks.
Vähesed uskusid Eestis, et kui otsustati ühinemine Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF), mille laenusid on Eesti juba hakanud garanteerima, siis Eesti rahva eurovõlavangi viimine alles algas. Nüüd räägime aktiivselt rahandusminister Jürgen Ligi poolt eelmise aasta suvel alla kirjutatud Euroopa (Finants)Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepinguga liitumisest ja reaalse raha eraldamisest selle 700 miljardi suuruse fondi kapitali.
Eesti panuseks ESMi kapitalis saab olema umbes 1,3 miljardit eurot, mis on väga suur summa, ulatudes viiendikuni Eesti riigieelarve aastamahust. Iga-aastased sissemaksed ESMi fondi (30 miljonit eurot) oleksid suurusjärgus, mis on suuremad kui kogu Eesti kultuuri ja hariduse finantseerimiseks eraldatavad riiklikud vahendid.
Vastuolu põhiseadusega
ESMi fondi raha eraldamise mehhanismi vaidlustas õiguskantsler Indrek Teder, pidades seda vastuolus olevaks Eesti põhiseadusega. Ka ELi ja Eesti liitumislepingus pole viidet sellele, et Eesti ühinemine ELi rahaliiduga toob kaasa ka kohustuse ühineda ESMiga ja Eesti võtab kohustuse eraldada riigieelarvest maksumaksjate raha endast rikkamate riikide võlgade refinantseerimiseks.
Kui Eesti Riigikohus tunnistab ESMi aluslepingu 12. juulil põhiseadusega vastuolus olevaks, siis ilmselt lükkub Eesti liitumine ESMiga edasi või jääb isegi toimumata. Kui aga Riigikohus põhiseadusega vastuolu ei näe ning Riigikogu ratifitseerib ESMi lepingu oma erakorralisel istungil juulikuu lõpus, siis kaasnevad maksumaksjatele ilmselt veelgi suuremad kohustused.
Need kohustused võivad osutuda suuremaks, kui praegu teada on, sest ESMi fondi nõukogu võib taotleda fondi kapitali suurendamist. Kuna võlakriis on juba laienenud, siis ilmselt seda tulebki juba lähiajal tegema hakata - algselt kavandatud fondi suurusest ei piisa Kreekast suuremate riikide jaoks.
Kui Eesti otsustajad ja valitsejad ei asu ka nüüd oma ettevõtlust ja maksumaksjaid kaitsma, siis toob tingimusteta ESMiga ühinemine kaasa enneolematult suuri kohustusi. Juba räägitakse ESMi vahendite vähesusest Hispaania abistamiseks, Lisaks kasvavad probleemid Itaalias, kus välisvõlg ulatub mitte enam sadade miljarditeni, vaid juba enam kui kahe triljoni euroni.
Kas toetate Eesti liitumist...?
Kuivõrd Eesti Euroopa Liitu kuulumise tingimusi, mida raha maksmise kohustus uuele rahvusvahelisele institutsioonile kahtlemata hakkab kujutama, saab Põhiseaduse täiendamise seaduse § 3 kohaselt muuta ainult rahvahääletusega, siis saab ESMiga ühinemist muuta legitiimseks vaid rahvahääletusega.
ESMiga ühinemise võiks Riigikogu panna rahvahääletusele näiteks küsimusega: „Kas toetate Eesti liitumist Euroopa Stabiilsuse Mehhanismiga?“ Selliselt käitudes võiks Riigikogu enamus saada lahti võimul oleva valitsuse kummitempliks olemise kuvandist ja panna piir vohavale riigiõiguslikule nihilismile.
Tõenäoliselt saaks varsti panna rahvahääletusele ka küsimuse „Kas pooldate Eesti ühinemist Euroopa fiskaalliidu (Euroopa Ühendriikide) aluslepinguga?“, sest juba mõnda aega on ELi juhid kavandanud rahaliidu loomisega tehtud vigade parandamist ehk senisest oluliselt tihedama poliitilise ja finantsilise koostöös kujundamist.
Euroopa Komisjoni president Barroso lubas juba oktoobris esitada ELi ühisvõlakirjade kasutuselevõtu kava ja kutsus looma Euroopa Liidu Rahandusministeeriumit. Uue täiendatud plaani Euroopa Ühendriikide suunas liikumiseks esitas äsja Euroopa Nõukogu president Herman Van Rompuy ning seda hakatakse arutama eeloleval nädalavahetusel toimuval EL Ülemkogu istungil.
Eurotsooni pooldumine
Kavas on tsentraliseerida pangandussektori järelevalve, luua ühtne eelarveraamistik, nn Euroopa fiskaalliit, mis hakkaks kujundama ja kontrollima liikmesriikide eelarve- ja maksupoliitikat ning väljastama ühiseid võlakirju. Ülemkogu eel on räägitud ka mitmekiiruselise Euroopa integratsioonimudeli kujundamisest, mis võib tähendada eurotsooni pooldumist (Põhja- ja Lõuna-Euroopaks). Äärmuslikke ettepanekuid on tehtud Kreeka suhtes, alates võlgade kinnimaksmisest ELi suurriikide poolt ja lõpetades Kreeka lahkumisega eurotsoonist või isegi Euroopa Liidust.
Käes on aeg, et ka Eesti rahval on vaja kaitsta riigi suveräänsust Euroopa Liidus nii nagu seda teevad inglased, taanlased, rootslased, soomlased, tšehhid ja slovakid, kes keeldusid üldse või tingimusteta osalemisest Lõuna-Euroopa riikide abistamises.
Rahaliit ja euro pole tekitanud rahutusi mitte üksnes Kreekas, vaid tõsiseid poliitilisi erimeelsusi ka ELi juhtriikide hulgas. Erimeelsused võlakriisi ületamise teede küsimuses võivad viia isegi rahaliidu lagunemiseni juba keskpikas perspektiivis, siis kui euro jätkuvalt nõrgeneb ja hakkab kaotama oma tähtsust teiste maailma juhtivate valuutade seas ning tasuma on vaja hakata ülisuuri (rohkem kui 10 triljoni euroni ulatuvaid) võlgasid, mida võlausaldajad (peamiselt USA, Hiina, Jaapani ja rikaste naftariikide pangad) hakkavad üha valjuhäälsemalt nõudma.
Kokkuvõttes võib küsimuse esitada ka nii, et kas Euroopa institutsioonid suudavad hakata ELi rahandust suunama sarnaselt USAga ning kas liikmesriigid hakkavad käituma nagu USA osariigid?
Selge on aga see, et kui Euroopas läheb kõik vanaviisi edasi, siis juba mõne aasta pärast vajavad finantsabi peaaegu kõik riigid, teiste kõrval ka praegune päästja Saksamaa. Ilmselt oleks siis vaja kogu Euroopal abi paluda ning seda ei kelleltki muult kui USAlt või isegi... Hiinalt.
Lõpuks pole enam suurt vahet, kas Eestist saab Euroopa võlaori või Euroopast USA ja Hiina võlaori. Suveräänsuse säilitamiseks on aga vaja vältida võlaorjust nii kohalikul, Euroopa kui ka globaalsel tasandil.
(Autor on majandusdoktor.)
See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=64607630 _____________________Lugege lisaks veel SIIT M.I.
Read more...
EUGEN VEGES: Pole uhke ega hää olla sellise riigi kodanik
EPL: Eesti peab inimeste
siiajäämise ja tagasikolimise nimel pingutama. Kuidas?
http://www.epl.ee/news/arvamus/juhtkiri-elada-eestis-on-teadlik-valik.d?id=64597330
Selleks, et protsessid oodatud
suuna võtaksid, kõikide sotsiaalsete gruppide huvid oleksid aga riiklikul
tasandil esindatud, tuleks austada demokraatlikku ühiskonnakorraldust. Tühise
grupi diktaadil põhinev korraldus teeb protsessid juhitamatuks. Suurima
ressursi (inimressurss) ebasoovitav emotsionaalne tase tekitab kaose.
Pole ju uhke ega hää olla sellise
riigi kodanik, kus valitud sõidavad soodsalt saadud Volvodega, harrastavad
elamislubade äri ja rahapesu, himustavad nõukoguhüvitisi ja kuluhüvitisi,
teevad teiste arvel huvireise – kulutavad ühisvahendeid kodanikele
ebaolulistele asjadele. Eestist lastakse jalga. Oleks see taskukohane, teeksid
seda kõik.
Olukorra tõsidust teadvustamata
pole lootustki, et protsessid hakkavad õiges suunas liikuma. Eesti riik pole ju
õhukene, oleme ühisvahendite kasutamises ebaefektiivsed. Eripensionid,
kulutused rohkearvulistele esindustele (esindatakse iseennast, mängitakse
demokraatiat), presidendipaarile, erakondadele, sihtasutustele, nõunikele,
nõukoguliikmetele ja paljule muule sarnasele on ühisvahendite tuulde
loopimine.
Allikas: http://eveges.blogspot.com/ Read more...
neljapäev, 28. juuni 2012
Venemaa valitsus otsustas keelata linkimised materjalidele, mida peab äärmuslikuks
Praegu on ekstremistlike materjalide nimekirjas 1256 raamatut, brošüüri, artiklit, videot, lauluteksti jms. Materjali sellesse nimekirja paigutamiseks piisab rajoonikohtu otsusest.
Allikas: http://bhr.balanss.ee/ Read more...
kolmapäev, 27. juuni 2012
Euroliit võib saada volitused riikide eelarvete muutmiseks
Mustandis, mida ajalehe toimetus nägi, on ELil voli eelarveid ümber kirjutada ning seejärel pannakse soovitused kogu liidus hääletusele, vahendab Baltic News Service.
Kava koostajad on Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy, Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ja eurotsooni rahandusministrite ühenduse juht Jean-Claude Juncker.
Nad on kaua soovinud rangemaid eeskirju ja distsipliini ning loodavad, et ELi karmim järelevalve julgustab Saksa kantslerit Angela Merkelit kaaluma eurotsooni võlgade ja ressursside kokku panemist.
Prantsuse president François Hollande teeb kolmapäeval viimase katse Merkeliga ühist keelt leida. Kui Merkel on pooldanud kärbetega jätkamist, nõuab Hollande samme majanduskasvu ergutamiseks.
Liidritel on tööõhtusöök enne neljapäeval Brüsselis algavat kahepäevast tippkohtumist.
AllikasAllikas: http://prison.planet.ee/index.html
_____________________
Tsentraliseerimine ja Euroopa Ühendriikide loomine käib täie hooga. Brüsseli bürokraadid kasutavad võimu ahmimiseks majanduslikke ja rahanduslikke raskusi ettekäändena. Nad on kindlad, et see päästab EL-u, asjatu lootus. Me teame hästi, kuhu liigne tsentraliseerimine lõpuks välja viib.
Lugege lisaks siit: SIIT
M.I. Read more...
Ühendus "Vene kool Eestis" tahab kõnelustele kaasata okupatsioonivõimu
Ühendus
"Vene kool Eestis", kelle põhitegevuseks on vene keeleeristaatuse eest
võitlemine, on pöördunud reedel Eesti haridusministeeriumi poole uue ja
"huvitava" ettepanekuga.Selle ettepaneku kohaselt soovib ühendus korraldada kolmepoolsed läbirääkimised, kus üheks osavõtjaks oleks ühendus ise, ning teisteks osalisteks Eesti ning meie riigi territooriumit täna okupeeriva riigi - venemaa ametivõimud.
Läbirääkimiste sisuks oleks kokkulepe saavutamine vene keele õpetamise staatuse osas Eestis.
Selle ettepaneku ajendiks olid mais ja juunis toimunud Venemaa Kaasmaalaste Ühingu Eesti Koordinatsiooninõukogu ja Venemaa kaasmaalaste Baltimaade ühenduste konverents, teatas ühendus "Vene kool Eestis" BNSi vahendusel.
Ühenduse hinnangul andsid mõlemate organisatsioonide juhid "negatiivse hinnangu" vene koolide tulevikule rahvusriikides. Teates mainitakse Baltimaade ühenduste konverentsi juhi Aleksei Lobanovi sõnu, kes väitis, et "peaaegu kõikjal on rahvuskeeled vastandatud vene keelele" ja on sisuliselt ainsa ametliku riigikeele staatuses.
Lobanovi sõnul ei ole sellises olukorras tagasiteed ja sellest tuleb vene koolide tulevikust rääkides ka lähtuda.
"Me leiame, et kui Vene Föderatsioon on sõnastanud kindla arvamuse programmi välismaal asuvate venekeelsete koolide perspektiivikuse üle, või nad püüavad seda ellu viia mingil kokkusurutud viisil, siis peaks vene pool sellest avalikult loobuma või andma avalikult teada selle programmi elluviimise raamid," teatas ühendus "Vene kool Eestis".
Sellega põhjendas ühendus kolmepoolsete läbirääkimiste ettepanekut.
Allikas: http://bhr.balanss.ee/ Read more...
EINAR EILAND:A- sotsiaalne ühiskond, A- sotsiaalne riik
Kas normaalne inimene peabki lahkuma meil siit ?
Ühiskonna areng vajab sotsiaalseid teadmisi ja moraalinorme. Vaid sotsiaalsed teadmised suudavad loomakarja ühendada rahvaks ja rahvakultuuriks. Sotsiaalseid teadmisi ja selle baseeruvat teadvust ühiskonnaarengust ühendab endas sotsioloogia. Sotsioloogia on teadus, mille abil kirjeldada ühiskonnas toimuvat et korraldada ühiskonna arengut. Kui sotsioloogia kätkeb endast ühiskondlikke protsesside kirjeldamisvõimekust, siis ei saa olla keelatud teemasid. Kui teatavaid teemasid ignoreeritakse siis see tähendab, et nendes arengutes ei saa ühiskonnas isegi dialoogi astuda et arenguteni jõuda. See viib ühiskonna üldise a - sotsialiseerumiseni. Kui teatavad ühiskondlikud protsessid on läbi uurimata ja teadvustamata siis tagajärjed on ettearvamatud, mida meil ekslikult paratamatuseks nimetama on hakatud.
Kui teadmised ühiskonna toimimisest puuduvad, siis ei saa teha teadlikke ühiskonnarenduslikke otsuseid ja see ongi a-sotsialiseerumine.
A-sotsailiseerumine ei tähenda mitte prügikastiinimest vaid mõttelaadi, mille korral ei suudeta teadvustada ühiskonna toimimise põhimõtteid ja pakkuda seega lahendeid rääkimata rakendamisest. A- sotsiaalne võib olla nii ettevõtte juht, maavanem kuni peaministrini välja. A - sotsiaalsust iseloomustab eelkõige ühiskonnaga koostoimevõime puudumist ja mittemoraalse käitumise vohamist, mille tulemusena oskab ühiskond käituda ja lahendada probleeme vaid loomalike käitumisinstinktide tasandil.
Sotsialiseerunud ühiskond eeldab avatud suhtumist kõikidel ühiskonna arengutasanditel. Kui midagi hakatakse ignoreerima siis väga väikestest möödapanekutest võivad välja kasvada väga suured probleemid. Näitena räägitakse meil suure suuga kodanikeühiskonnast kui kodanike huvides toimivast riigist, kuid samas väidab meie peaminister, et selle riigi poliitikat võrreldakse hoopis rahastama ettevõtteid . See välistab igasuguse kodanikeühiskonna tekke. Seega luuakse korporatiivühiskonda või võimule meeldivat niinimetatud klanniühiskonda, mida ekslikult kodanikeühiskonnaks nimetatakse.
Seega väited, et erakondi peaks rahastama riik või ettevõtted, on kodanikeühiskonna seisukohast igati a-sotsiaalne. Kui juba erakondi rahastada, siis peaks ühiskonda rahastama võrdsetel alustel teiste MTÜdega. Seega oleks täidetud ka euroopalik võrdse kohtlemise printsiip kõikide rahvaühenduste tasandil. Kui erakondi rahastavad ettevõtted, siis ei saa demokraatlikust riigist juttugi olla eelkõige selletõttu, et tavakodanikel puuduvad võrdväärsed võimalused konkureerimaks ettevõtetega, et erakondade arenguid rahastada. Seega puuduvad tavakodanikul võimalused poliitiliste arengute suunamiseks ning korraldamiseks.
On ju loogiline, et kes maksab, tellib ka muusika. Kui võim on müügiks, siis poliitikust kujuneb prostituut ja tema rahvast kujuneb kerjus.
Võimu müük on kuritegevus. See toob kaasa kogu ühiskonna moraali allakäigu. See toob omakorda kaasa üldise kuritegevuse kasvu, roolijoomarluse või muu a-sotsiaalsuse kasvu. See on peamiselt ühiskonna sotsiaalse toimimisahela katkemise küsimus. Sellise seosteahela katkemine tähendab seda, et inimene ja ühiskond ei seosta enda oleviku tegevusi tulevikuga ning kuidas sinna tulevikku jõuda. Näitena, et saada endale mobiiltelefon või eluase, peab inimene omama head töökohta. Selleks peab ta kooli minema ja õppima. A- sotsaiaalsus tähendab seda, et see telefon või maja on lihtsam teiste arvelt kokku varastada ja see viib reaalsete tegudeni. Olgu selleks kas madalate palkade maksmine enda töölistele või hindade maksimeerimine.
Kõige igapäevasemaks on kujunenud meie ühiskonnas aja vargus, seda ametkondades kuni ministritoolini. Või teisalt reaalne mobiiltelefoni vargus või enda töölistele võimalikult väikse palga maksmine. Ühel juhul varastatakse konkreetne telefon või makstakse enda töölistele miinimumpalka, teisel juhul varastatakse inimeste aega, et siluda võimu ebakompetentsusest tulenevaid möödalaskmisi. Hiljem kulub aga veel rohkem - aega arengupeetuste eduvalemiks ümbervaletamisele.
Selline käitumine on omane totalitarismile, ehk meie riigi olusid arvestades suundumust totaalsele kommertsühiskonnale. Selline riik käitub ise kui a- saotsaal ja muudab ka enda riigi liikmed a- sotsiaalideks tunnistades ideaalina vaid kommertsühiskonnale omast.
A-sotsiaalne riik ja seda juhtiv poliitiline tasand on selline, kus riik ei täida enda lubadusi, või tegeleb vaid enda loodud probleemide, mitte ühiskonna probleemide lahendamisega. Luua on aga mõistlik vaid neid probleeme, mida lahendada osatakse mitte nende probleemidega, mis ühiskonnas lahendust vajaksid. See viib ühiskonna veelgi sügavamale a-sotsialiseerumise teele või väljarändeni.
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php Read more...
teisipäev, 26. juuni 2012
MATTI ILVES: KIRI VÄLISMINISTER URMAS PAET´ILE
Pöördun Teie poole ettepanekuga tuua Eesti sõdurid Afganistanist võimalikult kiiresti koju. Sõda seal pole toonud NATO vägedele mingit edu. Pealegi on Afganistani valitud president Hamid Karzai palunud nüüd NATO vägedel riigist lahkuda juba käesoleval aastal ja väitnud, et saavad riigikaitsega ise hakkama. USA aga president Obama näol ei nõustu sellega ja soovib jätkata vägede kohalolekut veel 2014. aasta lõpuni.
Mida on siis NATO seal saavutanud 10,5 aastaga? Pluss poolele on ainult kanda Talibani režiimi kukutamine ja veidi suuremate vabaduste andmine Afgaanistani rahvastele ja see on praktiliselt kõik, ning pole ka teada kuidas asjad edasi arenevad. Taliban võib seal jälle võimu haarata ja mina arvan, et see oleks tegelikult ka parim mis seal juhtuda saab, seda eriti teiste riikide huve silmas pidades - narkootikumid.
Demokraatia viimine sinna on ka täielikult ebaõnnestunud, endiselt kehtivad šariaadi seadused. Ka korruptsioonivastane võitlus on läbi kukkunud. ETV näitas kunagi filmi ja seal näidati kuidas elavad sealsed kõrgemad ametnikud-ärimehed. Valvatud elamurajoonid on täis ehitatud tõelisi losse, meie miljonärid enda majadega jääksid võrdluses kaugele alla ja nii elatakse selles riigis rahva üldise vaesuse taustal.
Nüüd aga kõige tähtsam, millest ka Teie olete isiklikult rääkinud. Kui edukalt läheb siis narkootikumide vastane võitlus? Mäletan, et kunagi aastaid tagasi näidati ka meile filmilõike moonipõldude hävitamisest.
Võrreldes Talibani valitsuse aegadega on Afganistanis heroiini toodang tõunud nüüd 40 korda! Need on andmed, mida ma olen saanud mitmest allikast. Kas Teie, lugupeetud minister, omate ka sarnast iformatsiooni? See näitab ka selle tähtsa võitluse täielikku läbikukkumist, sest sealt levivad narkootikumid üle maailma, sealhulgas ka Eestisse.
Lisan ühe tabeli:
Lugupidamisega,
Matti Ilves
VASTUS:
Lp hr Matti Ilves!
Eesti osaleb Afganistanis oma kaitseväelastega NATO operatsioonil ISAF. See tähendab, et osaleme kollektiivses otsustusmehhanismis, kus järgime ühtseid põhimõtteid. Üheks selliseks põhimõtteks on “koos sisse, koos välja.” Eelmisel aastal algas julgeolekuvastutuse üleandmine ISAFilt Afganistani julgeolekujõududele, mis kestab 2014.a lõpuni.
Afganistani seniseid arenguid ilmestavad mitmed positiivsed arengud:
· viimase kümne aasta jooksul on laiendatud esmase tervishoiuasutustele juurdepääsu 8 protsendilt elanikkonnast 60 protsendile;
· koolides käib praegu üle seitsme miljoni lapse; lisaks doonorriikide poolt ehitatud tuhandetele koolidele, on kohalike kogukondade abiga ehitatud üle 4500 koolimaja; õpetajate arv on kasvanud kaheksa korda (neist 30% naised);
· viimase kümne aastaga on tüdrukute osa õpilaste hulgas kasvanud pea olematust 2011.a 39 protsendini;
· kümne aastaga on ehitatud 2000 km teid;
· 80% elanikkonnast on saanud juurdepääsu erinevatele telekommunikatsioonivahenditele (mobiiltelefonid, TV, raadio);
· sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on kasvanud 180 USA dollarilt 530 dollarini;
· alustatud on erinevate maavarade kaevandamise projektidega (nt Hajigak’i rauamaardla Bamyani provintsis) jne
Kahtlemata on Afganistani valitsusel endiselt suuri probleeme korruptsiooni ja heade valitsemistavadega, kuid seda enam peaksimegi riigile tähelepanu pöörama ja tõhusa riigi toimimise suunda näitama.
Narkootikumid ja narkotööstusega seonduv on murettekitav nii meile, Afganistanile kui ka naaberriikidele. Lisaks narkosõltuvusest tulenevatele probleemidele kaasnevad taolise kriminaalse tegevusega seadusetuse, korruptsiooni kasv ja julgeoleku vähenemine. Samas ei ole rahvusvaheline kogukond ega ka Afganistani valitsus käsi rüpes hoidnud. Narkovastases võitluses on tähtis luua infrastruktuur ja võimalused kohalikele põllumeestele alternatiivsete kultuuride kasvatamiseks. See hõlmab tegelemist julgeoleku, teedevõrgustiku ning näiteks ka ladustamis- ja kauplemisvõimalustega.
Lugupidamisega,
Urmas Paet
Meile räägiti selle sõja alguses, et üheks tähtsamaks probleemiks Afganistani rahva vabastamisel Talibani võimu alt ja demokraatia viimise kõrval sinna on just narkootikumide vastane võitlus. Tegelikult meile aga valetati ja seda valet on korranud paljud meie riigitegalasd. Taliban, nagu nüüd on selgunud, hävitas ka tegelikult moonipõllud. Aga NATO ja selle vägede tegevus seal näib narkokaubandust vaid soodustavat ja see saab olla ainult teadlik tegevus. Miks see nii on? Sellest blogist leiate ka sellele küsimusele vastuse, kui huvi on. Read more...
VABAMÕTLEJA: Suur Läti Edulugu!
Aga kui nüüd vahetada Läti Eesti vastu ... ?
Allikas: http://www.vabamotleja.info/
Allikas: http://www.vabamotleja.info/
Türgi eskaleeris järsult retoorikat F-4 intsidendi üle
postitas mauri casus-belli osak. 11:00 24. juuni, 2012
Peale kahepäevast mõtlemist tulid Türgi poliitikud välja endale
sobiva versiooniga Süüria territoriaalvetes alla lastud lennuki kohta.
Välisminister Ahmet Davutoğlu tegi täna pressikonverentsil rea
huvitavaid avaldusi. Mõned näited Ahmetilt: "Lennuk sisenes Süüria
õhuruumi ainult mõneks hetkeks". "Lennuk lasti alla peale seda kui see
oli Süüria õhuruumist väljunud, rahvusvaheliste vete kohal", "Lennuk
lendas väga madalalt sellepärast, et testis Türgi radareid", "Süüria
teadis, et tegemist on Türgi lennukiga", "Lennuk kaotas teadvuse ja
kukkus sellepärast Süüria territoriaalvetesse". Võrdluseks ka Süüria
poole avaldus, mille kohaselt lasti alla "identifitseerimata kiirelt ja
madalalt üle Süüria territoriaalvete lendav objekt" umbes 1 kilomeetri
kaugusel rannikust. Samuti ütleb Süüria, et riikide laevad
kontakteerusid kohe ning asusid koos piloote otsima. Ka seda viimast
Türgi eitab ning teatab, et asub konsultatsioonidesse NATO'ga ja
valmistab ette "jõulist vastust". Teisipäeval toimuvad NATO harta 4. peatükile vastavalt konsultatsioonid, mille on kokku kutsunud Türgi. SANA uudis.Allikas: http://minut.ee/
___________________
Siin pole midagi imestada, Süüria on juba ammu rünnatavate riikide nimekirjas, vaadake: SIIT
M.I. Read more...
esmaspäev, 25. juuni 2012
Nigel Farage: Euro-Titanic on tabanud jäämäge
Järgmine
viskas lusika nurka. Neljas riik, Hispaania, saab abipaketi ja
loomulikult me teame, et Hispaania ei ole viimane EL-i riik, kes seda
vajab. Nädalavahetusel mõtisklesin, et äkki olen ma millestki ilma
jäänud. Nimelt väitis Hispaania peaminister härra Rajoy, et see
abipakett kinnitab, kui edukaks on Eurotsoon kujunenud. Olles kuulanud
ta varasemaid avaldusi, milles ta väitis, et mingit abipaketti ei tule,
jõudsin järeldusele, et tegemist peaks olema küll terve Euroopa kõige
ebakompetentsema juhiga ja see juba näitab midagi -- konkurents on ju
päris karm.
Tõepoolest, iga Teie ennustus, härra
Barroso, on osutunud valeks ja hea Herman Van Rompuy on üldse plehku
pannud! Sest kui ta viimati siin oli, kinnitas ta meile, et me oleme
poolele teele jõudnud -- Eurokriis on läbi! Pärast seda pole ta oma nägu
uuesti näidanud.
Mäletan, kuidas olin siin kümme aastat
tagasi, ajal mil alguse sai Lissaboni agenda. Meile väideti, et aastaks
2010 on meil täielik tööhõive ja Euroopast on kujunenud maailma
dünaamiline ja konkurentsivõimeline jõukese. Iga objektiivse kriteeriumi
järgi on Euro läbikukkunud ja rohkemgi veel -- meid ootab ees tõeline
katastroof.
Teate, see tehing muudab asjad hullemaks
mitte paremaks. Hispaania pangandussüsteemile on kavandatud sada
miljardit eurot, 20% sellest peab välja käima Itaalia. Lepingu-kohaselt
peavad itaallased laenama Hispaania pankadele kolme protsendise
intressiga, aga eelnevalt peavad nad ise laenama selle raha turgudelt
seitsme protsendise intressiga! See on ju geniaalne! Tõesti hiilgav
mõte! Seega, mida me selle „abipaketiga" tegelikkuses teeme, on et me
ajame riigid nagu Itaalia nii kaugele, et nad vajavad varsti ise
võlgadest „välja aitamist". Lisaks kõigele liidame 10 protsenti
Hispaania riigivõlale. Ja ma ütlen teile -- iga pangandusanalüütik
kinnitaks teile, et 100 miljardit ei lahenda Hispaania
pangandusprobleemi, summa peaks olema pigem 400 miljardi kanti.
Aga tõeline elevant toas, keda keegi
mainida ei julge, on fakt, et kui Kreeka lahkub Eurotsoonist on Euroopa
Keskpank pankrotis. Sellega on kõik. EKP-l on 444 miljardi väärtuses
kohustusi „välja aidatud" riikide ees ja selle jama joonde ajamiseks, on
vaja võlanõudjad ajada Iirimaa, Hispaania, Portugali, Kreeka ja Itaalia
kaela. Seda kõike ei ole ju võimalik hüvitada! See on täielik
läbikukkumine! See laev, Euro-Titaanik (või Euro-Titanic kui tõlkida filmi alusel), on põrkunud jäämäega ja kahjuks ei jätku päästepaate kõigile.
Allikas: http://www.vabamotleja.info/
Read more...
Henn Põlluaas: Kui Eestis märatsesid hävituspataljonid
Foto: Ilmar Saabas
03.07.1941 pidas Stalin raadiokõne, milles kutsus üles kasutama põletatud maa taktikat: „Me peame organiseerima halastamatu võitluse kõigi tagala desorganiseerijate, desertööride, paanikatekitajate, kuulduste levitajate vastu ja hävitama salakuulajaid, diversante…“. Hävituspataljonidele ja NKVD-le anti voli mahalaskmisteks ilma uurimise ja kohtupidamiseta. Stalin kutsus tsiviilelanikke üles hävitama vara, lõhkuma sidevahendeid, ründama saksa väeosi... Lendlehti, kus kutsuti üles totaalsele hävitamisorgiale, loobiti üle Eesti laiali kolm miljonit.
Okupeeritud Eestis pandi hävituspataljonide juhiks ekstra kapteniks ülendatud vene juut Mihhail Pasternak. Siin asutati 13 hävituspataljoni umbes 6000 mehega. Suurema osa nende koosseisust moodustasid punaarmeelased. Lisaks vanglatest värvatud kriminaalkurjategijad, miilitsad, komsomolid ja kohalikud kommunistid. Ebaproportsionaalselt kõrge oli juutide osakaal nii juhtide kui ka võitlejate seas. Eliitpataljon, „1. Tallinna hävituspataljon“ koosnes 100% kommunistidest, teistes oli neid vähem.
Kui Vene okupatsiooniga algas Eestis arreteerimine, küüditamine, vägivald ja majanduslik riisumine, siis sõja puhkemine Saksamaaga vallandas totaalse terrorilaine koos massimõrvade ja hävitustööga. Eestis viisid Stalini põletatud maa taktikat ellu ka Lätist sakslaste eest taganevad hävituspataljonid.
Põletati hooneid, rööviti karja, vilja, hävitati ja viidi Venemaale välja terveid tööstusettevõtteid. Tühjendati kauplusi, ladusid, muuseume jne. Ära viidi kõik, mida suudeti – kirjaklambrist veduriteni, kunstiteostest laevadeni. Mida ära ei jõutud viia, see purustati. Kõige rängemini laastati Põhja-Eestit, kust bolševikud viimasena taandusid. Eriti põletati ja hävitati hooneid, talusid ja meiereisid, mille omanikke arvati ühenduses olevat metsavendadega, kuid neid tehti maatasa ka lihtsalt hävitamiskirest. Üle Eesti hävitati 13 054 hoonet ja tuhandeid ettevõtteid.
Presidendilossist viidi minema kõik väärtuslik, ka Eesti presidendi rubiinidega kaunistatud kullast ametiraha, mis on tänaseni, vaatamata Eesti nõudmistele, tagastamata. Aastal 1999 näidati ametiraha Kremlis kultuuriminister Signe Kivile. Sellelt oli välja kangutatud ja kadunud kolm suurt rubiini. Tagasi venelased seda ei anna - selleks puuduvat juriidiline protseduur (sic!). Samamoodi keeldutakse tagastamast Tartu Ülikooli hindamatut keskaegsete raamatute kogu, Vana-Egiptuse kollektsiooni ja kunstikogu.
Hävituspataljonide poolt süüdatud lautades ja tallides hukkus hulgaliselt kariloomi ja hobuseid. Suur hulk sai hukka teel Tallinna, kuhu neid aeti äraviimiseks Nõukogude Liitu. Et laevadel ei jätkunud ruumi, jäid suured lehmakarjad linnalähedastesse punaarmee peatuskohtadesse, kus punaarmeelased neid veristasid, tarvitades söögiks ära vaid parimad osad. Ülejäänul lasti roiskuda. Kariloomad ja hobused, keda ei saadud ära viia, lasti maha või valati petrooleumiga üle ja süüdati elusalt põlema. Koduloomade üldarv Eestis vähenes võrreldes 1939. aastaga peaaegu poole võrra.
Punane terror ei heitnud armu isegi väikelastele. Tuli pandi otsa Kaagvere ja Vaivara lastekodudele, lapsed küüditati Venemaale. Suur osa neist jäi kadunuks. Eesti metsad olid täis terrori eest põgenenud tsiviilisikuid. Anti välja dekreet, kus öeldi, et kõik, kes ei pöördu tagasi metsadest, loetakse banditismile kaasaaitajateks ja nad võetakse vastutusele sõjaaegsete seaduste kohaselt, ühes kogu vara konfiskeerimisega. Ehk teisiti öeldes, lisaks metsavendadele kuulutati ka tsiviilpõgenikud lindpriideks ja määrati kohapeal mahalaskmisele.
Kuu-pooleteise jooksul mõrvati ja jäi kadunuks ligi 3000 inimest (mehi, naisi ja lapsi). Ei olnud haruldane, et oma lõbuks tapeti isegi põllul töötavaid inimesi. 08.07.1941 mõrvati Tartu vanglas kuklalaskudega 192 süütut inimest, surnukehad visati kaevu. Sama toimus Tallinnas, Viljandis, Kuressaares, Pirita-Kosel, Lihulas ja mujal. 1943-ndaks aastaks oli leitud üle 1850 mõrvatud inimese jäänuse, kellest enamikku oli ebainimlikult piinatud – elavalt keedetud, konte murtud, okastraati mässitud, pähe naelu taotud; keel, nina, sõrmed, naistel rinnad ja meestel suguelundid ära lõigatud jne.
Pole ime, et vastupanu oli tugev ja metsavennad püüdsid kommunistlikke horde takistada. Saksa vägede saabumiseks oli Lõuna Eesti juba vabastatud. Piisava relvastuse olemasolul oleks suudetud demoraliseerunud venelased oma jõududegagi ehk välja lüüa, kuid sakslased keeldusid (vastupidiselt soomlastele, kes vähemalt Erna salka varustasid) eestlasi sõjavarustusega abistamast. Sügiseks oli ka Põhja-Eesti venelastest puhastatud.
Arusaamatu on eesti juutide suhteliselt suur osa punases terroris, milles nad ju ka ise kannatasid. Mingit diskrimineerimist või tagakiusamist Eestis ei olnud, neisse suhtuti hästi, nagu igasse teise riigikodanikku. Ülemaailmne juudikongress isegi tänas Eestit, tehes vastava kande Juutide Kuldsesse raamatusse. Ometi osaleti aktiivselt vene tankide toel punase riigipöörde korraldamises ja hävituspataljonide tegevuses. Juudikogukonna juht Elhonen Saks on selgitanud seda, öeldes, et võitlus 1941. aastal sakslaste vastu oli neile elu ja surma küsimus. Selles ei kahtle keegi, kuid miks aidati hävitada Eesti riiki ja osaleti muudes kuritegudes?
Kiire taganemine takistas täitmast Stalini põletatud maa käsku täielikult. Ent tuhanded ahervaremed ja hauad on tunnistajateks sellest verisest peatükist, mida kirjutasid punased hävituspataljonid. Venemaa ei ole püüdnudki vabandada või oma kuritegusid hüvitada ning väidab tänaseni, et tegemist oli igati normaalse ja õigustatud tegevusega.
Kui puudub kahetsus, ei saa olla ka andestamist.
See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=64580646 _____________________Autor Henn Põlluaas, Saue linnapea, on ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu esimees. Tutvuge EKRE kodulehega: http://www.ekre.ee/M.I. _____________________Lugege lisaks veel siit: http://rahvuslane.blogspot.com/2011/02/matti-ilves-havituspataljonide.html
Read more...
Martin Helme: Head lapsed kasvavad vitsata?
Foto: Andres Putting
Roosimägi – keda isiklikult tunnen ja igati väärikaks ning õiglaseks inimeseks pean – pole ainus, kes vägivallale vastu astumise eest Eesti riigi silmis kurjategijaks muutus. Eestis elav soomlane Mika Keränen sai kohtult reaalse vanglakaristuse, kuna astus vastu 14- ja 12-aastasele mänguväljakut terroriseerinud kaagile.
Tundub, et Eesti seadused on juba piisavalt karmid inimeste suhtes, kes ropendavaid, peksvaid, lõhkuvaid, tatistavaid ülbitsevaid tulevasi vanglakundesid ohjata üritavad. Aga ei, õiguskantsler Teder on algatanud seadusemuudatuse, mis keelaks üheselt laste füüsilise karistamise. Mis sest, et ligi kaks kolmandikku lastevanematest peavad seda aegajalt põhjendatuks, samas kui vaid viis protsenti vanemaid oma lapsi reaalselt füüsiliselt karistab.
Mõtleme korraks nende numbrite peale. Mida nad näitavad? Esiteks seda, et laste füüsiline karistamine on Eesti inimeste meelest teatud olukordades põhjendatud. Teiseks seda, et praktikas kasutavad needsamad inimesed laste füüsilist karistamist aruharva. Praxise uurimus, millele õiguskantsler toetub, ei näita mitte ühelgi moel, et Eestis oleks tegemist laste peksmise epideemiaga nende vanemate poolt.
Küll aga on vägagi põhjust muret tunda vägivaldsete ja kontrolli alt väljunud noorte ning laste pärast. Selle ilmestamiseks on paslik meenutada lugusid, kuidas Kaagvere direktoreid vahetatakse, kuna päevas toimub kooli korduvaid politsei väljakutseid lõhkuvate, ropendavate ja kaklevate noorte tütarlaste ohjeldamiseks. Ning iga pedagoog võib rääkida masendavaid lugusid lastest tavakoolides, kes vilistavad igasugusele korrale, terroriseerivad kaasõpilasi ning õpetajaid, lõhuvad ja peksavad, kuid kelle vastu mitte midagi ette ei võeta. Sest ükski õpetaja ei taha end leida samast olukorrast, kus kindral Roosimägi või hr. Keränen. Ükski direktor ei soovi endale samasugust jama, nagu oli Puiatu erikooli direktoril Toivo Luigel, kelle vastu algatati samuti kriminaalasi – pätipoisid kaebasid kõva käega direktori peale õiguskantsler Tederile ja sellest piisas.
Vaevalt on kuigi palju lapsevanemaid, kes soovivad, et nende lapsi koolis õpetajate poolt füüsiliselt distsiplineeritakse. Küllap on aga veelgi vähem neid, kes lepivad sellega, et nende lastel pole koolis turvaline olla, kuna õpetajad ja direktsioon pööravad karistamishirmus pilgu kõrvale, kui koolijõhkardid väiksemaid ja nõrgemaid kiusavad. Kool ütleb, et lahendus peitub „koduses kasvatuses“ aga me ju kõik teame, et osadest kodudest – aina rohkematest, paraku – ei tule mingit kasvatust ega kombeid kaasa. Mida peavad siis tegema need inimesed, kelle korralikud lapsed jäävad koolis või tänaval pättide kätte? Samuti pilgu ära pöörama, nagu teevad pedagoogid? Pättide kaitseks välja astuma, nagu teeb õiguskantsler? Helistama politseisse ja ootama 45 minutit patrulli? Iga lapsevanem, kes on vähegi oma ülesannete kõrgusel ei saa seda lihtsalt teha. Eesti riigivõim aga, kelle hammas ei hakka pättidele peale, kriminaliseerib need korralikud inimesed, et oma võimu demonstreerida.
Tegelikult on praeguses võitluses laste füüsilise karistamise vastu näha totaalset asendustegevust. On ju ilmne, et meil on tõsiseid probleeme kodu- ja perevägivallaga. Aga suutmatus eristada kahte täiesti erinevat asja – süsteemne kodune vägivald ja laste range kasvatamine – näitab kas täielikku võimetust teha olulistel asjadel vahet või soovimatust tegeleda päris probleemide lahendamisega, eelistades võidelda pseudovaenlastega. Pole ju võimalik, et täie mõistusega inimesed panevad ühele pulgale korda nõudva pereisa, kes annab jonnivale lapsele tagumikulaksu või tutistab pahandust teinud jõnglast sotsiopaadiga, kes lapse (või naise) regulaarselt ja abivahendeid kasutades vaeseomaks peksab.
Lisaks paistab vabakasvatuse apologeetide argumentide tagant välja puhas inimlik laiskus ja jõuetus, mida üritatakse esitleda voorusena. Laste kasvatamine on raske töö, mis kestab aastakümneid. Lastele kommete õpetamine nõuab järjekindlust ja pühendumist. Laste võõrutamine halbadest kommetest, sõnadest, käitumisest ja seltskonnast nõuab lakkamatut enesekehtestamist. Tulemuslikkus eeldab, et sa iga kord, kui laps halvasti käitub, reageeriks. Selgitaks, nõuaks, sunniks. Vajadusel karistaks – ja sugugi mitte tingimata füüsiliselt. Aga kui paljud vanemad jäävad enesele kindlaks, kui nad on karistusena keelanud arvutis olemise või teleka vahtimise ja laps mangub, meelitab, kaupleb, salaja karistusest kõrvale hiilib? Kasvatamine nõuab pingutust ja meie ajastul pole pingutus moes. Palju moekam on öelda, et ma olen vabakasvatuse pooldaja, kuna distsipliini ei suudeta nõuda endaltki. Palju ennastupitavam on kuulutada, et ma ei poolda füüsilist karistamist, kuigi tegelikult varjab see lihtsalt fakti, et vanem ei käi ammu enam lapsest üle. Aga lapsed vajavad mõistlikke raame, rutiini, distsipliini. Laps, kellel pole piire ei õpi neid mitte ise leidma vaid saab lakkamatult haiget ja kasvab üles läbinisti õnnetuna. Laps, kellele vanem pole eeskujuks leiab eeskujud vaimselt ja moraalselt üdini korrumpeerunud meelelahutusmeediast. Millist tuge saavad lapsed vanematelt, kes oma vanemlikud ülesanded hülgavad ja on oma lastele „sõbraks“? Vanemlik eeskuju ja autoriteet ei tule lõdvalt laskmise, käegalöömise, pugemisega, vaid raske tööga. Eesti riik motiveerib paraku just kasvatamatust.
Loomulikult on tegemist selgelt maailmavaatelise vaidlusega. Ühed inimesed usuvad, et põhiolemuselt on kõik ühteviisi head ja ausad ning ainult välised olud on pannud kedagi halvasti käituma. Teised usuvad, et maailmas on olemas kurjus, mis otsib vaid võimalust ja ettekäänet tegutsemiseks; et igas inimeses on peidus paheline pool, mis tuleb välja ja hakkab domineerima, kui seda ei heiduta ega taltsuta. Naiivsus ja süütus on toredad laste puhul, täiskasvanute puhul muutuvad nad aga ohtlikuks ja kahjulikuks. Liberaalid, kes oma eneseimetluses deklareerivad, et nemad on igasuguse vägivalla vastu ei saavuta midagi muud, kui patsifistid ikka: võtavad korralikel ja headel ära vahendid heidutada ja kontrolli all hoida halbasid. Kes on hea halbade vastu on halb heade vastu. Kui me lubame vanuse poolest alaealiseks liigitatud teismelistel huligaanidel teha mis nad tahavad, karistades samal ajal inimesi, kes astuvad kaitsetute ja nõrgemate eest välja, siis me loome ühiskonna, mis on julm ja jõhker. Taolises ühiskonnas kannatavad kõige esimesena kõige nõrgemad ja kõige kaitsetumad. Kannatavad lapsed ja naised. Õiguskantsler ja teised moraalselt edvistavad teoreetikud võiks selle peale mõelda, kui üritavad korralikke inimesi kriminaalideks teha, fantaseerides samal ajal, et niimoodi ühiskonda vägivallatumaks muudavad.
See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=64585406
___________________
Autor on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhatuse liige. Tutvuge EKRE kodulehega: http://www.ekre.ee/
M.I. Read more...
pühapäev, 24. juuni 2012
Euroopa Liit: kui puhkuse ajal haigeks jääd - võta puhkus uuesti!
postitas mauri käib-puhkus-ja-vile-koos osak. 10:11 24. juuni, 2012
Tundmatu Sõdur kirjutab: "New York Times kirjutab, et Euroopa Kohus on teinud hiljuti otsuse, mis kehtib kõigi 27 euroliidu liikmesriigi töötajate suhtes. Igal töötajal, kes jääb tasulise puhkuse perioodi ajal haigeks, on õigus võtta endale haigusleht - ning hiljem õigus uuesti tasulisele puhkusele minna - järele jäänud puhkuse osa ulatuses.
Veel hiljuti otsustas kohus, et uuesti on õigus puhkusele minna nendel
kes jäävad haigeks enne puhkusele minekut, nüüd seoses Hispaania
ametiühingute ja tööandjate vaidlusega küsiti Euroopa Kohtu arvamust ka
puhkuse ajal haigeks jäämise kohta ning kohus teatas, et ei ole vahet
millal inimene haigeks jääb - enne puhkust või puhkuse ajal - töötajal
on õigus võtta välja uus puhkus. New York Times kirjutab, et see on
järjekordne näide sellest kui keeruline on euroliidu riikides tööturge
muuta ja reforme läbi viia - selle asemel, et töölised prooviks rohkem
tööd teha et oma riigid kiiremini kriisist välja tuua, pannakse rõhku
hüvede säilitamisele ja puhkuste pikendamisele. Hispaania valitsus on
viimasel ajal üritanud teha firmadel töötajate vallandamist ja uuesti
tööle võtmist lihtsamaks, kuid ametiühingud on sellele igati vastu ja
soovivad vanamoodi edasi jätkata."Austria keskpankur: Liigne kokkuhoiupoliitika viis natsismini
postitas mauri heldi-suure-nuiaga-kuldse-koidiku-poole osak. 8:38 21. juuni, 2012
Austria keskpanga juht Ewald Nowotny ütles oma sõnavõtus, et
"Puupäine klammerdumine kokkuhoiupoliitikas (1920-1930) viis massilise
tööpuuduseni, demokraatlike institutsioonide lagunemiseni ja ...
natsismi katastroofini". Nowotny esindaja kinnitas, et seda keskpankur
tõepoolest esmaspäeval Viinis toimunud üritusel ütles. EU Observeri nupp.Allikas: http://minut.ee/
Read more...
laupäev, 23. juuni 2012
SOOVID
Vabadusristi vendade 15. aastapäeva paraad 1934
Read more...
MATTI ILVES: ELU HÄBIGA
Konkreetne häbitunne riigi kaotuse üle ilma vastuhakuta sai alguse peale koolide lõpetamist, siis kui käisin juba tööl. Kodus Tallinnas oli mul toa seinal Pätsi pilt (hoolimata riigi äraandmisest, lihtsalt kui vastupanu sümbol), pildistatud hea trükitehnikaga luksuslikust kultuuriajakirjast "Varamu", aastakäik 1938 - Viiralti joonis.
Nooruses Päts ja Laidoner väärisid lugupidamist, nende panusega iseseisva riigi loomisesse.
William Toomingas iseloomustab tolleaegset Pätsi: "Konstatin Päts oli 43 a. vana, hetkel lipnik, olles ühes kindluse kahurväe polgus - mitte riviteenistuse kohal. Pätsi loomus oli egotsentriline. Vedru, mis teda tiivustes tegevusele, oli auahnus. See vedru on kõigil avaliku elu tegelastel ja seda tuleb võtta normaalse nähtena, kui see ei ohusta ühiskonda. Tavaliselt peetakse oma auahnusel pidurid peal sünsuse piiride hoidmiseks." Eesti patrioodina iseloomustab ta ka Johann Laidoneri.
Õieti aga üteldakse, et võim rikub inimest ja absoluutne võim rikub absoluutselt. Tiit Made kirjutab: "12. märtsiks (1934 M.I.) jõudsid Laidoner ja Päts omavahel võimujagamise küsimustes kokkuleppele. Päts pidas õigeks kasutada kõige käepärasemaid vahendeid ja korraldada Laidonerile kuuletuvale sõiaväele toetudes ja maineka kindrali kätega riigipööre. ...
15. märtsil esines Päts Riigikogus ja tegi rahvaasemikele ründavas stiilis selgeks, et vabadussõialased valmistuvad vägivaldseks võimuhaaramiseks. Enesealalhoidu kõrgelt hindavad Riigikogu liikmed kiitsid valitsuse erakorralise seisukorra kehtestamise sammud heaks ning läksid suvepuhkusele, et septembris veel kord erakorralisele istungjärgule kokku tulla kuulama oma selleks ajaks peaministriks saanud eesistujat Karl August Einbundilit (Kaarel Eenpalult), et parlamentki on seatud vaikivasse olekusse ning kõigil tuleb suunduda aastaid kestvale mittemidagitegemisele. Istungeid toimuma ei hakka ja komisjonide töös pole vaja osaleda. Muretseda aga ei tasuvat, sest palk jookseb edasi."
Nii omandasid Päts ja Laidoner praktiliselt absoluutse võimu ja võisid käituda riigiga täpselt nii, kuidas nad heaks arvasid. Kuhu see meid välja viis teame kõik.
Toon veel mõned väljavõtted Tiit Made raamatust "Kaks korda iseseisvaks", kirjastus Argo 2011: "2. oktoobril tutvustati baaside lepingut Riigivolikogu ja Riiginõukogu välis- ja riigikaite komisjonidele. Päts oli otsustanud, et seda ei ratifitseeri Riigikogu, vaid tema ise oma otsusega.(1939 M.I.)...
Eesti valitsus tegutses rahva seljataga täiesti äraarvamatult ja kontrollimatult, millel oli sageli juures paanilisuse maitse. Üks rahvavaenulik korraldus tuli oktoobris sisekaitse ülemalt Paul Vihalemmalt, kes tühistas kõik Eesti kodanike välispassid, millega tõmbas peale kriipsu okupantide eest riigist lahkuda. See ei käinud baltisakslaste kohta, kelle riigist lahkumise osas olid Hitler ja Stalin kokku leppinud. ...
Kuna enam midagi vaielda või vaidlustada polnud, pidi sõjavägede ülemjuhataja Laidoner aksepteerima okupantide kindrali Meretkovi "Narva diktaadiks" nimetatud nõudmisi ja kirjutas 17. juunil (1940 M.I.) kell 15 alla "kokkuleppele" Punaarmee Eestisse sisselaskmise kohta tingimustes, kus see armee juba Eestis peremehetses. Seejärel pakkus ta Meretskovile ja tema delegatsioonile lõunasöögi Narva hotellis Sankt Peterburg, kus ta näitas üles initsiatiivi ja tõstis klaasi okupant Stalini terviseks."
Nüüd olgu see riigi kaotamise ja alistumise lugu ilma püssipauguta meile hoiatuseks. Ka tänapäeval on reeturpoliitikud mänginud maha meie iseseivuse Euroopa Liidule.
Filmis "Nimed marmortahvlil" üteldi, et nüüd me kaitseme oma riigi iseseivust, aga hiljem tuleb seda teha veel ja veel... Selline, paistab, et ongi ühe väikese rahva ajalugu.
Võitluses kaotada iseseisvus ei ole häbiasi. Aga kui võitluseta on loobutud iseseisvusest, siis paneb see igat ausat inimest elama häbitundega. Read more...
neljapäev, 21. juuni 2012
EUGEN VEGES: Valimisseadus teenib võimuladviku huve
Memokraat: Poliitiline
ruum on Eestis kahanenud murettekitavalt väikeseks. Enamgi veel – „poliitika“
mõiste ise on sisust tühjaks voolamas. Avalikkuses taandatakse poliitika üha
enam parteilisele kemplusele Riigikogus või Eesti edusammudele rahvusvahelistes
organisatsioonides. Mõistagi pole olemas üldkehtivat poliitika definitsiooni,
ent Aristotelesest alates viitab see mõiste eeskätt inimeste ühiselu üldisele
korraldamisele. Poliitika reguleerib meie elu avalikus sfääris
maailmavaatelistest põhimõtetest lähtuvalt; poliitika puutub seega meisse
kõigisse ja on meie kõigi ühine asi. Paraku paistab Eestis levivat üks teine
arusaam poliitikast, mille sõnastas kunagi irooniliselt prantsuse kirjanik Paul
Valéry: “Poliitika on kunst hoida inimesi eemal asjadest, mis neid otseselt
puudutavad”.
Tagajärgede lahkamine on aja raiskamine, Eesti poliitiline
kultuuritus on kodanikele teada. Ma pole kindel, et teadvustatakse ka
põhjuseid. Need peituvad poliitiliste otsuste langetajate hulka saamise
mehhanismis.
Kui kõrgeima esinduskoja isikkoosseisu määravad parteibürood, kes
otsustavad valimisnimikirjade järjestuse ja rahade kasutamise üle, siis ei
saagi asjad teisiti käia. Kuuluks riigikogu isikkoosseisu komplekteerimine
valimistel osalejate kompetentsi, oleks poliitiline kultuur ka inimlikum.
Põhimõttelisi muudatusi tegemata jääb ka tulevikus võim Eestis kuuluma
parteibüroodele, kes oma tahte järgi riigikogu käetõstjatest komplekteerivad.
Ega siis asjata ei nimeta rahvas riigikogu kummitempliks - otsuseid langetavad
ühed, nuppudele vajutavad teised.
Allikas: http://eveges.blogspot.com/ Read more...
Kas nõiajahi lõpp? Julian Assange põgenes jalapakust Ekuadori saatkonda
postitas mauri kaua-võib osak. 13:53 20. juuni, 2012
Eile saabus lõpuks uudis, et üle 500 päeva Briti kuningriigis
jalapakus istuv Wikileaksi asutaja Julian Assange on jalapakust
põgenenud Ekuadori saatkonda ja seal varjupaika palunud. Assange usub,
et tema väljanõudmine "küsitlemiseks" Rootsile ei ole kuidagi seotud
väidetavate tegudega Rootsi kuningriigis vaid hoopis Wikileaksi
avaldatud tõenditega USA sõjakuritegudest. Mees on veendunud, et teda
antaks Rootsist USA'le välja, kus teda ähvardab surmanuhtlus. Tänaseks
pole Ekuador veel nõusolekut andnud, kuid riigi välisministri avaldused
viitavad positiivsele lahendusele. Ekuadori Londoni saatkonnas ootava
dissidendi olukorda vaagib New Statesman, fakte tema Ruotsi kohtusaaga kohta pakub Sweden vs. Assange.Allikas: http://minut.ee/ Read more...
kolmapäev, 20. juuni 2012
MATTI ILVES: TARMO KÕUTS - KAS KA EESTLASTE REETUR?
Selle lausega näitab Kõuts ennast kui globaliseerumise läbiviijate kannupoissi ja Uue Maailmakorra ehitajate ustavat teenrit, kes seda ebaloomulikku protsessi teatavasti ka juhivad.
Siinkohal on kohane tuua ka Kõutsi teatavas mõttes ametikaaslase, USA kindrali Weseli Clark´i seisukoht: "Moodsas Euroopas pole homogeensetel rahvusriikidel kohta. See oli XIX sajandi idee, XXI sajandil aga viljeleme me mutltikulturalismi, rajades multietnilisi riike." Samal seisukohal paistab olema ka Tarmo Kõuts, andes globaliseerumisele lausa vältimatu iseloomu.
Admirali ei näi häirivat sugi eestlaste häving globaliseeritud maailmas ja sellest tulevnevalt multikultuurses Eesti osariigis. Tegelikult see protsess pole paratamatu ja on vaid väheste miljardäride unistus.
Samuti ei näi Kõutsi ka häirivat sellise suure üldistuse tegemisel see, et terves maailmas ja ka Eestis on palju inimesi, kes selliste arengute vastu kõigest jõust võitlevad. Read more...
Tellimine:
Postitused (Atom)
