esmaspäev, 31. detsember 2018
Äärmussots ähvardab tappa EKRE üht juhtpoliitikut
“Mõtlesin, et ootan paar päeva, et mitte hakata poliitteemadel jõulu ajal jutustama. Nüüd siis on paras hetk, et lihtsalt teistele näidata ühe keskmise sotsi mõttemaailma, mille hulka kuulub labane sõim, sonimine ja ähvardamine. Sotsidel liikmeid niigi vähe, seega selline Raiko Aasa sugune olend (liige alates möödunud kuust) paistab eriliselt silma kui tüüpiline sots,” kirjutab Jaak Madison. “Mis kuulub siis tema sõnavarasse? Näiteks ähvardus: “Sa oled surnud järgmisteks jõuludeks, usu mind” või “Hüva, kohta kedagi, kes valmis surema demokraatia nimel”.”
“Sellised olevused on tegelik oht meie ühiskonnas, kes tuleks isoleerida kinnisesse asutusse. Mine tea, millal pöörabki ära ja mõne EKRE toetaja või liikme ära tapab,” jätkab Jaak Madison. “Lisaks sellele tundub ta olevat väga aktsepteeritud oma erakonnas, mis õhutab Eesti vaenulikkust ja viha oma patriootide vastu. Ütles ju nende esimees, et rahvusriik on ohtlik düstoopia. Ohtlik düstoopia on riik, kus sotsid on valitsuses ja liikmeteks potentsiaalsed mõrvarid.”
Peavoolumeedia korjas sotsiaalmeediast üles kõik need ütlemised, mida inimesed EKRE Sõprade Klubis mingi seksuaalkoolitaja kohta kirjutasid – kas nad ka nüüd vasakäärmuslase tapmisähvardused üles võtavad? Ilmselt ei, sest Aasa on ju “oma suguharust”, vasakäärmuslane, kellele on kõik lubatud.
Muide, ka EKRE miitingul vägivallaga provotseerinud Indrek Tarand on ähvardanud “kodanlikke natsionaliste” kuklalaskudega hukata ja oponentidele “molli sõita” – seda ei kuule-näe ei president, peaminister, sotside ladvik ega muud võimutegelased. Inimeste tapmisega ähvardamine on Eestis seega vaid võimulolijate privileeg?
Sotside tegelik olemus paljastub üha enam – nad on valmis vägivallaks teiste erakondade meeleavaldustel, juunikommunist Marju Lauristin mõnitab meedias EKRE liikmeid ja teisi Eestimaa pärast mures olevaid inimesi, välisminister Sven Mikser rikub Eesti seadusi, saates rändepakti allkirjastama ametniku, kusjuures legitiimset heakskiitu sellele polnud jne – SDE muutub üha reljeefsemalt vasakäärmuslikuks.
Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/aarmussots-ahvardab-tappa-ekre-uht-juhtpoliitikut/ Read more...
pühapäev, 30. detsember 2018
Soome politsei salajane memo: enamus kuritegusid tuleb jätta uurimata
Soome väljaanne Helsingin Sanomat sai enda käsutusse politsei-sisese salajase memo, kust tuleb välja, et uurima hakatakse võimalikult väheseid kuritegusid.
Memo on pärit 2014. aastast ja selles on antud
juhised kriminaaluurijatele. See kinnitab juba varem välja tulnud
kahtlusi, et politsei ei asugi uurima väiksemaid ehk nn
massikuritegusid.
Ida-Uusimaa politseis neli aastat tagasi antud juhis ütleb selgelt, et
enamus kuritegusid tuleb lükata „vaiba alla”, vähemalt ajutiselt.
Uurimise lõpetamine tähendab seda, et politsei
ettepanekul lõpetab prokuratuur menetluse täielikult. Selline asi tuleb
kõne alla, kui on näha, et uurimine ei tasu end ära.
Üks endine Ida-Uusimaa politseijaoskonna töötaja
ütles, et selline põhimõte on politseis siiani kasutusel. Lihtsalt seda
pole enam kusagil kirja pandud.
Politseile antud juhis tähendab sisuliselt seda, et
enamikku kuritegudest lihtsalt ei uuritagi. Tegemist on aga täiesti
seadusevastase ja politseieetika vastase tegusviisiga. Ehk siis: Soome
politseis toimub igapäevane massiline seaduserikkumine ja selle peale
pigistatakse silm lihtsalt kinni.
Endine politseinik tunnistab, et on politseitöös
pettunud ja ta ei läinud politseisse selleks, et olla ainult rikaste
politseinik. Lõpuks lahkus ta pettununa ise töölt.
Uus süsteem pole aga politseitööle midagi juurde
andnud ning kuritegude avastamine protsent on kogu aeg viimastel
aastatel vähenenud. Aastast 2016 on Ida-Uusimaal kuritegude uurimine
koondatud keskusesse Vantaal ning väiksemates kohtades mingit uurimist
enam ei toimu.
Juhised andnud Ida-Uusimaa kriminaalpolitsei endine
juht Timo Nyyssönen ütles, et see oli vajalik, kuna muidu oleks
politsei mattunud kuritegude alla. Lahendamata asju oli 10 000 ja nende
uurimisega poleks ealeski hakkama saadud. Nyyssöneni väitel pole
politseil kuidagi võimalik kõiki kuritegusid uurida.
Politsei keskendub põhiliselt prioriteetsetele
valdkondadele, milleks on elu ja tervise vastased kuriteod,
seksuaalkuriteod, perevägivald, lastevastased kuriteod ja narkokuriteod.
Ida-Uusimaa politseile tehakse aastas ligi 95 000 kuriteoteadet ja
neist selekteeritakse olulisemad välja.
Politseijuhtide väitel töötatakse nende
ressurssidega, mida otsustajad ette annavad. On selge, et politseinikke
on liiga vähe ja asjadega tegelemiseks on vaja inimesi lisaks. Paljud
asjad tulevad siiski välja, aga teatud viivitusega.
Allikas: https://eestinen.fi/2018/12/soome-politsei-salajane-memo-enamus-kuritegusid-tuleb-jatta-uurimata/
_____________
See on ilmselt seoses immigrantide ja pagulastega!
M.I.
Read more...
_____________
See on ilmselt seoses immigrantide ja pagulastega!
M.I.
Ka sina, Brutus?
Virumaa Teataja endine peatoimetaja Aarne Mäe. FOTO: Arvet Mägi
Kui ma stagnaajal koolitunnis salaja Eesti trikoloori vihikukaanele joonistasin, uskusin siiralt, et Eesti saab varem või hiljem vabaks. Ja saigi! Varem, kui uskusin. Hiljem hakkas kõik kiiva kiskuma.
Laulev revolutsioon koos kogu ärkamisajaga oli midagi nii suurt ja erilist, et pärast selle läbielamist oleks ülejäänud elu võinud täiesti elamata jääda.
Laulev revolutsioon koos kogu ärkamisajaga oli midagi nii suurt ja erilist, et pärast selle läbielamist oleks ülejäänud elu võinud täiesti elamata jääda.
Ma olen käinud miitingutel Hirve- ja Tammsaare pargis, olen Tartu ülikooli Pälsoni ühiselamus fosforiidivastaseid särke maalinud ja muinsuskaitsjatega Rakvere linnusetorni sinimustvalge lipu heisanud, olen käinud Tallinnas öölaulupidudel ja seisnud Raplamaal Balti ketis ... Aga kui ma nüüd näen, et rahvuslust naeruvääristatakse ja rahvuslasi mõnitatakse, siis ma kardan tõsiselt, et varsti kaotame oma suveräänsuse poolvabatahtlikult uuesti.
Ligi 25 aastat ajakirjanduses töötanuna näen sedagi, kuidas suur osa ajakirjanikke, kes osutatud ärkamisajal polnud veel sündinudki, kirjutab kaldu. Küsimus on vaid selles, kas omaenese tarkusest või omaenese rumalusest. Ja teate mis – see hoiak on nakkav!
Ausus ja julgus on paljusid maha jätnud või pole neis seda olnudki. Valitseb silmakirjalikkus, negativism ja topeltmoraal. Hirmutatakse hirmutamisega, igas konfliktis reageeritakse sihilikult üle. “Valge keskealine heteroseksuaalne mees” on tänases ühiskonnas aut. Neid diskrimineeritakse. Isegi ülekaalulisi ahistatakse. Kui sa ei uju vooluga kaasa, siis oled seksist, rassist, šovinist ... ja mida kõike veel.
Ausus ja julgus on paljusid maha jätnud või pole neis seda olnudki. Valitseb silmakirjalikkus, negativism ja topeltmoraal. Hirmutatakse hirmutamisega, igas konfliktis reageeritakse sihilikult üle. “Valge keskealine heteroseksuaalne mees” on tänases ühiskonnas aut. Neid diskrimineeritakse. Isegi ülekaalulisi ahistatakse. Kui sa ei uju vooluga kaasa, siis oled seksist, rassist, šovinist ... ja mida kõike veel.
Kanada kirjanik Robin Sharma on öelnud: “Ära kiirusta massiga kaasa minema, see võib osutuda matuserongkäiguks.” Ma olen sageli vastuvoolu ujunud. Igav pole hakanud. Praegune olukord, kus maailma kallutatakse tasakaalust välja, paneb mind taas tegutsema, sest lihtsalt niisama mingis klaasist kabinetis tiksuda ma ei suuda.
Kasutades oma põhiseaduslikku õigust kandideerida valimistel, avaldan sel moel oma toetust kõige rahvuslikumale erakonnale.
Võtsin kuulda meie riigipea soovitust, kes läinud suvel Kadrioru roosiaias kutsus oma kõnes üles eri elualade, sealhulgas ajakirjanike esindajaid poliitikas kaasa rääkima ja osalema. See on minu kingitus Eestile tema juubeliaastal.
Igatahes ei häbene ma oma rahvust ja tahan elada vabas, sõltumatus Eestis. Halloo, arvamusliidrid, see ei ole natsism!
Kasutades oma põhiseaduslikku õigust kandideerida valimistel, avaldan sel moel oma toetust kõige rahvuslikumale erakonnale.
Võtsin kuulda meie riigipea soovitust, kes läinud suvel Kadrioru roosiaias kutsus oma kõnes üles eri elualade, sealhulgas ajakirjanike esindajaid poliitikas kaasa rääkima ja osalema. See on minu kingitus Eestile tema juubeliaastal.
Igatahes ei häbene ma oma rahvust ja tahan elada vabas, sõltumatus Eestis. Halloo, arvamusliidrid, see ei ole natsism!
Õnneks on suurel osal inimestest silmad avatud. Need inimesed – meie enda eesti inimesed – elavad meie seas ja loovad väärtusi, teevad igapäevast rasket ja musta tööd, nende hääl ei jõua tavaliselt kuhugi. Ja kui nad üritavadki häält teha, siis naeravad paljud valgekraed ja mõned tindinäpud nad lihtsalt välja, tõmmates kunstlikult eraldusjooni endasuguste ja “nendesuguste” vahele.
Öeldakse, et see, kes on näinud, kuidas vorsti tehakse, seda enam ei söö. Mina tahan joonistada ilustamata pildi sellest, kuidas riiki tehakse. Mitte keegi ei tohi vastu vaielda püüule hoida ning säilitada siin meie maal eesti keelt ja kultuuri. Üleilmastumise kiuste. Või just selle tõttu. Halb ja lausa valus on vaadata, kuidas neid püüdlusi värve kokku hoidmata alandatakse.
Mind paneb taas ja taas imestama, kuidas väike Eesti tahab ikka ja jälle olla suurem kui kogu maailm kokku. Me peaksime õnnelikud olema, et meil siin on nii rahulik elu, et müksust irvitava eurosaadiku tagumikku kirjutatakse pikki esseesid veel nädalaid hiljem, sellest saab lausa sümbol. Samal ajal kui siinsamas Euroopas – Brüsseli ja Pariisi tänavatel – muutuvad meeleavaldused tõsisteks kokkupõrgeteks, kus põlevad autod ja lendavad kivid. Ka see on demokraatia. Aga seal tuleb valitsus rahva nõudmistele vastu.
Öeldakse, et see, kes on näinud, kuidas vorsti tehakse, seda enam ei söö. Mina tahan joonistada ilustamata pildi sellest, kuidas riiki tehakse. Mitte keegi ei tohi vastu vaielda püüule hoida ning säilitada siin meie maal eesti keelt ja kultuuri. Üleilmastumise kiuste. Või just selle tõttu. Halb ja lausa valus on vaadata, kuidas neid püüdlusi värve kokku hoidmata alandatakse.
Mind paneb taas ja taas imestama, kuidas väike Eesti tahab ikka ja jälle olla suurem kui kogu maailm kokku. Me peaksime õnnelikud olema, et meil siin on nii rahulik elu, et müksust irvitava eurosaadiku tagumikku kirjutatakse pikki esseesid veel nädalaid hiljem, sellest saab lausa sümbol. Samal ajal kui siinsamas Euroopas – Brüsseli ja Pariisi tänavatel – muutuvad meeleavaldused tõsisteks kokkupõrgeteks, kus põlevad autod ja lendavad kivid. Ka see on demokraatia. Aga seal tuleb valitsus rahva nõudmistele vastu.
Meie oleme suutnud end seni vaos hoida, meil ongi väga oluline säilitada rahu, aga seejuures on vaja säilitada ka mõtte- ja sõnavabadus, sest nagu pildilt näha, tahetakse seda igal sammul piirata.
Üha raskem on ilma peal leida kohta, kus saab kallimalt läbi kui Eestis, seejuures arvestades meie palgataset. Üks asi on see, et meie inimesed tellivad üha enam odavat kaupa Ameerikast või Hiinast netipoodide kaudu, kuid riideid käiakse ostmas suisa Londonist ja Berliinist, ning nüüd oleme jõudnud sinnani, et isegi õlu on Soomes odavam. Aga leplikud eestlased ei lähe tänavale meelt avaldama nagu mujal maailmas tavaline, sest niikuinii neid ei kuulata. Ja kui lähekski, siis on kohe hädakisa lahti, et riik on katki ja rahvas lõhki. Meeleavaldajad ise saavad parimal juhul meediapeksu osaliseks, halvimal juhul sinikad. Parem nutame ja maksame ...
Üha raskem on ilma peal leida kohta, kus saab kallimalt läbi kui Eestis, seejuures arvestades meie palgataset. Üks asi on see, et meie inimesed tellivad üha enam odavat kaupa Ameerikast või Hiinast netipoodide kaudu, kuid riideid käiakse ostmas suisa Londonist ja Berliinist, ning nüüd oleme jõudnud sinnani, et isegi õlu on Soomes odavam. Aga leplikud eestlased ei lähe tänavale meelt avaldama nagu mujal maailmas tavaline, sest niikuinii neid ei kuulata. Ja kui lähekski, siis on kohe hädakisa lahti, et riik on katki ja rahvas lõhki. Meeleavaldajad ise saavad parimal juhul meediapeksu osaliseks, halvimal juhul sinikad. Parem nutame ja maksame ...
Ma pole kunagi ülekohut kannatanud, aga ma näen avalikku tagakiusamist. Ma ei ole naiivne. Ma tean, et mu samm ühineda EKRE nimekirjaga toob kaasa osa inimeste distantseerumise. See on loomulik. Kõik ei peagi ühtemoodi mõtlema.
Praegu toimub justkui uus rahvuslik ärkamine. Isegi maailmakord on muutumises. Patt oleks seda kõike kõrvalt vaadata.
Praegu toimub justkui uus rahvuslik ärkamine. Isegi maailmakord on muutumises. Patt oleks seda kõike kõrvalt vaadata.
Read more...
laupäev, 29. detsember 2018
Soomes tappis ALI SULFIGAR SHORAB 7-aastase lapse
Helsingis Arabiaranna linnaosas tappis jõululaupäeval 24.
detsembril 36-aastane ALI SULFIGAR SHORAB 7-aastase lapse. Poiss oli
käinud koolis esimeses klassis.
(eesti.ca): "Soomlased
on šokis. Mere äärde Bokvillani mäel süüdati õhtul küünlameri. Sadakond
inimest laulis laulu „Maa on niin kaunis“. Sõna võttis ka Arabiarannas
elav Paavali koguduse õpetaja Kari Kanala. Ta ütles, et iga laps on
jõululaps ning elanike kohus on muuta piirkond turvalisemaks."
Koostaja:
Ehk hakkaks laulmise asemel mõtlema, et ehk peaks piiri kinni panema ja
rohkem mitte alisid riiki laskma, ülejäänud saatma sinna, kust tulid.
Matti Ilvese blogile koostas Jaan Hatto
Read more...
Postimees analüüsis Objektiivi – välja tuli ajakirjanduskauge sopapritsimine. Nagu alati
Postimees on üllitanud päris huvitava analüüsi, kuid on ilmselgelt sõitnud oma järeldustega teisse äärmusesse.
Jutt käib loost “Objektiiv impordib annetajate raha eest orbanismi”, mille autoriks on Helen Mihkelson – kui Objektiivi väidetakse loos olevat konservatiivsuse poole kaldu, siis Postimees on seda ilmselgelt vasakliberalismi suunas.
Postimees vaatab asju lihtsalt oma mätta otsast – seegi pole ju ainus tõde! Igalühel on omad potentsiaalsed liitlased ja Objektiivi levitataval ideoloogial on liitlasteks rahvusriikluse eest võitlevad jõud! Miks peaks portaal levitama näiteks Sorose või Verhofstadti sõnumit? Orbanism ongi ehk see, mida Objektiiv ja tema lugejad õigeks peavad?
Miks peaks üks portaal kajastama muud peale oma põhimõtete?
Artikkel toob välja teemad, mida Objektiiv käsitlenud on: ideoloogiline tsensuur, Euroopa föderaliseerumine, rahvuskonservatiivid, pseudoliberalism, migratsioon, traditsioonilised väärtused – aga need ju ongi teemad, mida portaal oluliseks peab ja esile tuua tahab! Postimehel on ju samuti omad eelistused – multikultuursus, globalism, Euroopa föderaliseerimine, homoagenda ja nii edasi!“Kahtlase renomeega veebilehtedel ringelnud info jõuab otsaga Eestisse portaali kaudu, mis elab tuhandete eestlaste annetuste toel,” kirjutab Postimees. Esiteks, need veebilehed on kahtlased taas just konkreetse väljaande hinnangul, mis ei pruugi seda teistele olla. Tuhanded eestlased aga on Objektiivile annetanud vabatahtlikult ja just sellise sisu levitamise eest!
Alapealkiri: “Põhivaenlane on Euroopa Liit”. Ja mis selles imelikku on – just tänavune aasta tõi kaasa Euroopa Liidu liikumise fõderaliseerumise suunas. Jutuks tuli Euroopa armee, ühine rahandus- ja välispoliitika, peale suruti rändepakti ja Vahemerelt kokku korjatud migrante, karistati föderaliseerumise vastu seisvaid rahvusriike – ühesõnaga, EL tegutses nende väärtuste vastu, mida Objektiivi loojad õigeks peavad!
Muidugi ei suudeta kogu loos mööda minna Kremli-meelsuse süüdistustest, aga see on juba nii mahakäinud teema, et ei vääri analüüsi. Edasi aga sekkub asjasse Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm, kes kommenteerib teemasid samuti Marju Lauristini vasakpoolse koolkonna põhimõtetest lähtuvalt.
Allikad olevat kahtlased – kellele? Vasakliberaalidele?
“Kõige rohkem viitas Objektiiv Breitbartile, mis on kogu maailmas tuntuks saanud eeskätt oma kahtlase sisu poolest.” Kellele see sisu kahtlane on? Vasakliberaalidele? Jah, sest see on ju konservatiivide kanal! Või nagu kirjutab Wikipedia: “Breitbart News on Ameerika Ühendriikide uudisteplatvorm, mille asutas Andrew Breitbart 2007. aastal. Tema eesmärk oli luua “parempoolne Huffington Post”. Breitbart News esindab alternatiivsete parempoolsete suunda ja oli 2016. aastal Donald Trumpi kampaania toetajate virtuaalne kogunemiskoht.”“Kõuts-Klemm märkis, et Objektiiv on teemade valikul selgete eelistustega ja nende argumentatsioon on mobiliseeriv – kutsub üles võitlema ja tonaalsuse kaudu loob vaenlaste ja sõprade vastandumist. “Objektiivi sisus esineb ülekaalukalt teemasid, mis taastoodavad vastandumist, võimaldavad esitada äärmuslikke seisukohti ning kritiseerida Eestis ja Euroopas kujunenud võimujaotust,» leidis ta. Ka tõi ta esile, et Objektiivis käsitletavate teemade ja sündmuste spekter on tunduvalt kitsam kui üldauditooriumile suunatud uudismeedial ja see raamistab tegelikkusena vaid kitsast lõiku tegelikult aset leidvatest protsessidest.”
Peavoolumeedia teeb sama, mis Objektiiv, ainult vastupidiselt
Ja mida teeb Eestis näiteks Postimees – kas Kõuts-Klemm ei ole märganud, kuidas see väljaanne vastandab EKRE-t kogu Eesti ühiskonnale? Kogu Eesti peavoolumeedia ehk “üldauditooriumile suunatud uudismeedia” raamistab ju tegelikult samuti väga kitsast lõiku Eesti ja Euroopa protsessidest. Kus on neutraalsed analüüsid Brexiti mõjudest Suurbritannia majandusele või Itaalia eelarvepoliitikast, samuti Trumpi-USA majandussaavutustest – need on peavoolumeedias täiesti ühekülgsed ja negatiivsed, mis ei saa loogilise mõtlemise juures tõsi olla, sest midagi positiivset peab ikkagi leiduma! Kui palju on peavoolumeedia samas kajastanud täiesti reaalseid massimeeleavaldusi traditsioonilise perekonna kaitseks (19. jaanuar 2016 Itaalias, ligi miljon osavõtjat) või immigratsiooni vastu (PEGIDA aktsioonid)?“Näiteks tsiteeritakse Euroopa Liidust rääkides teiste riikide rahvuskonservatiivide seisukohti, muutes need nähtavamaks teiste poliitiliste jõudude arvamusest. Nii jäetakse lugejatele mulje konservatiivsete seisukohtade laialdasest levikust Euroopas.” Kulla Kõuts-Klemm, kas sa tõesti meediat ei jälgi? Kogu Eesti nn uudismeedia kajastab ju samuti vaid Macroni, Merkeli, Junckeri ja teiste euroliidrite seisukohti, jättes mulje just liberalismi ja nn euroopalike väärtuste laiast levikust – nemad teevad seda vastupidise maailmavaatega! Aga konservatiivsuse naasmine on ju Euroopas ilmselge fakt, muidu ei kutsuks need Euroopa tipp-poliitikud ju Euroopa parlamendi valimiste eel taas võitlema mingi “paremäärmusluse ja populismi” vastu, mis liberaalses Euroopa tähendab tavaliselt opositsiooni seisukohti.
Palju rumalusi selleks, et mitte midagi öelda
“Objektiivi teemakäsitlus tegeleb inimeste suurimate hirmudega, apelleerib nende turvalisuse- ja kindlusevajadusele,» rääkis meediauurija. Jah, seda ongi täna vaja, sest peavoolumeedia raiub just vastupidist: rändepaktist ohtu pole, migrandid on vajalikud, ja nii edasi – kuigi reaalsus räägib võõraste massilisest vägivallast Euroopas. Lõpus võtab Postimehe artikkel kokku USA ajakirjaniku Ryan Brodericku kallutatud arvamuse konservatiivsetest meediakanalitest – kas Postimees pole kuulnud ajakirjanduslikust tavast, et sõna antakse ka vastaspoolele?Kokkuvõtvalt – Postimees ja Helen Mihkelson on taas hakkama saanud ühe paskvilliga. Objektiivi süüdistatakse lihtsalt selles, et ta esindab konservatiivset mõttelaadi ega kajasta vasakpoolsed ja liberaalseid seisukohti “ideoloogiliselt õigetest” allikatest, mis oleks Postimehe arvates ainuõige. Tartu Ülikooli vasakliberaalse õppejõu jutt on taandatud sellele, et on ainult üks õige mõtlemine ja kõik, mis sellest välja läheb, on vale, võlts, eksitav ja populaarsust taga ajav. Postimees ei märka kahjuks sedagi, et Objektiivi analüüsides asetab ta enda täiesti kindlalt teise äärmusesse, kes kasutab oma ideoloogia läbisurumiseks täpselt samu vahendeid, mida Objektiiv oma vaadete kajastamisel.
Kõige vastikum aga on see, et Objektiivi lugeja on tehtud taas petetuks, äraeksitatuks, rumalaks ja haigeks – kas Postimehes pole oma ideoloogiatöötajatel kunagi tulnud pähe mõte, et paljud inimesed mõtlevadki konservatiivselt?
Allikas: Postimees
UU
Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/postimees-analuusis-objektiivi-valja-tuli-ajakirjanduskauge-sopapritsimine-nagu-alati/
______________
Otse Postimehest: Varro Vooglaiu tõde ja õigus
Video: https://tv.postimees.ee/6486932/otse-postimehest-varro-vooglaiu-tode-ja-oigus Read more...
reede, 28. detsember 2018
MATTI ILVES: ON ASUTUD RÜNDAMA BLOGI "RAHVUSLANE"
Üks vana lugu blogi kohta: http://rahvuslane.blogspot.com/2015/10/matti-ilves-see-vastik-vastik-blogija.html Read more...
ETTEPANEK KOOSTÖÖKS RIIGIKOGU VALIMISTEL KRISTLASTE VALIKUTE SUUNAMISEKS
Tehnika 115
10139 Tallinn
19. detsember 2018
Link: http://objektiiv.ee/wp-content/uploads/2018/12/P%C3%B6%C3%B6rdumine-Eesti-Kirikute-N%C3%B5ukogu-poole-20181219.pdf
neljapäev, 27. detsember 2018
Tiit Madisson: ükskord lahvatab vimm, mis kogunend salaja?
Vaatamata ajupesule, valele, sõimule ja hirmutamisele, olen suurte kogemustega rahvusaktivistina kindel, et meie võitlus lõpeb edukalt ning marksistlik Euroopa Liit leiab oma koha ajaloo prügikastist, julgustab vabadusvõitleja Tiit Madisson Objektiivi lugejaid.
Inimesena, kes kahel viimasel aastal on taas kodumaal viibinuna osalenud kõikidel rahvuslikel (protesti)meeleavaldustel, on mul 26. novembri EKRE Toompeal korraldatud meeleavaldus, sellele järgnenud liikumise Tark ja Terve Eesti ning Välisministeeriumi esine EKRE korraldatud rahvarohke pikett tekitanud mitmeid mõtteid ja emotsioone, mis kutsuvad järelduste tegemisele.
Usun, et Objektiivi pidev lugejaskond koosneb individuaalse mõtlemisvõime säilitanud inimestest, kes on võimelised sõkaldest teri eraldama ja kartellimeedia silmakirjalikkuse ning topeltstandarditega varjatava vale eesmärgid läbi näha ja nendest üle olla. Samas saab kindlalt väita, et tänavaile julgesid tulla kodanikujulguse säilitanud rahvusmeelsed inimesed, kelle hulgas oli küllalt nooremaid, kellele oli ajupesumeedia valedest ja arrogantse “eliidi” sigadustest kõrini saanud.
Kasutaksin 2018. aasta lõpuks kujunenud olukorra iseloomustamiseks Eesti populaarses mängufilmis “Viimne reliikvia” kõlanud laulu sõnu: “Ükskord lahvatab vimm, mis kogunend salaja!” Mõtlemisvõimeline rahvuse osa ei soovi enam rahulikult taluda Brüsseli kubjaste, kiltrite, aidameeste valedele tuginevat vaimset terrorit, milleks on orjamentaliteediga võimutsejate, arrogantsete ja jultunud “poliitlimukate” valitsemismeetmed, kus õiglus ja õigus on porri tallatud.
Rahvuse julgem osa, kes ei suutnud enam taluda establishment’i aastaid kestnud rahvusevaenulikku poliitikat ega enamiku rahva arvamusest arrogantselt eiravat tegevust, tuli tänavale oma vastuseisu demonstreerima. Tegelikult oli just ÜRO rändeleppe pettuse ja hämamise abil pealesurumine – kus sotside juhitud välisministeeriumi tõlkest leiti 80 viga, mis moonutasid otseselt selle “ründeleppe” sisu! – paljudele n-ö viimaseks piisaks kannatuse karikas.
Demonstrantide poolt Toompeale 26. novembril kaasa võetud loosungid-plakatid ja kaasaelamine sõnavõtjatele väljendas minu arvates ilmekalt kokkutulnute meelestatust. Ega siis asjata mõni kohalolnud sots hiljem oma hirmu ei väljendanud. Tunnistagem, et juba ammu oma ignorantsuse-arrogantsuse mullis elavale ladvikule, kes ei suutnud ilmselt enam uskuda, et establishment´i poolt sügavalt põlastatava “pööbli” (kelle kukil nad puukidena elu naudivad) vihapurse nii näitlikult võib välja lüüa. Loomulikult tekitab see hirmu. Ja pidigi tekitama!
Palju aastaid Eesti poliitilistel protsessidel silma pealhoidjana ja paljudes neil kaasalööjana “lohutan” elevandiluu tornis elavat “eliiti” – see oli alles algus! Sest ajaloohuvilisena tean, et kui ühiskondlikest protsessidest võtab aktiivselt osa kasvõi 1/10 elanikkonnast, lõpeb see tavaliselt võimuvahetusega.
Ma usun, et ma pole ainuke, kes mäletab 1987. aasta Hirvepargi meeleavalduse mõju Eesti ajaloole. Kuigi ka tol ajal vallandus meeletult hüsteeriline sõimutorm ja mind ürituse peaorganisaatorina maalt välja saadeti, täienes meeleavalduse organiseeritud grupp MRP-AEG uute liikmetega ja organiseeriti veel mitmeid demonstratsioone (1988. aasta Tartu rahu aastapäeval, Eesti Vabariigi aastapäeval, küüditamise aastapäeval 25. märtsil mitmes Eesti linnas).
Paarikümneliikmelisest MRP-AEG-st moodustati 1988. aasta augustis sajakonna liikmega Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mis hakkas sestpeale rahvuslikke protsesse juhtima. Seega ei olnud Eesti taasiseseisvumisprotsessi algus kaugeltki nii libe, kui nooremad inimesed võibolla arvavad. Kuni Eesti Kongressi kokkukutsumiseni 1990. aasta märtsis ei olnud iseseisvuslaste võit veel kindel. Meedia oli rahvuslikule suunale täielikult suletud ja ühiskonda tuli informeerida (millega Eestist Rootsi saabuva info vahendajana tegutsema pidin) “Ameerika Hääle” ja “Vaba-Euroopa” raadiote ja pisikese tiraažiga samizdat´ilike väljaannete (kus energiliselt oli tegev nüüdne EKRE liige Eve Pärnaste). Ometi suutsid rahvuslased, vaatamata oma väikesele arvule, viia ühiskonnas maksvusele iseseisvuse idee. Tänapäeval on ERSP tolleaegse rolli üle võtnud EKRE.
Nüüd, kus Brüsseli-meelne ladvik viib läbi meie rahvuse vastast poliitikat, püüdes meid peremeeste
suunitlusi järgides ümber rahvastada ja ühiskonda seksuaalperverssete “euroopalike väärtuste” (homoseksualismi, sooneutraalsuse jm) abil perverteerida, ei saa taoline poliitika kuidagi maksvusele jääda. Kui eeskujuks on meile sarnase ajalooga Poola ja Ungari hakanud ajama rahvuslikku poliitikat, kellega on liitumas Tšehhi-Slovakkia ja teisedki kommunismi ikke all olnud Ida-Euroopa rahvad ning rahvuslus on aktiviseerumas isegi Lääne-Euroopas, tunnevad Eesti rahvuslased küünarnukitunnet, mis toeks meie õilsas võitluses eesti rahva püsimajäämisel.
Vaatamata ajupesule, totaalsele valetamisele, sõimule ja hirmutamisele, olen suurte kogemustega elunäinud rahvusaktivistina kindel, et meie võitlus lõpeb ikkagi edukalt ja marksistlik Euroopa Liit leiab oma koha ajaloo prügikastist.
Kuigi väga paljud on võimutsevat establishment’i püüdnud meedias manitseda, on empaatiavõimetu “eliit” demonstreerinud, et neile ei lähe rahva hulgas valitsevad meeleolud karvavõrdki korda, sest järgitakse orjalikult Brüsselist tulevaid korraldusi, olgugi, et ühiskonda valitseb karjuv õigluse ja õiguse defitsiit.
Kõige enam on suutnud ladviku arrogantsust demonstreerida Brüsseli poolt paika pandud
mittelegitiimne ja rumalavõitu president Kersti Kaljulaid, kes teenib tões ja vaimus tööandjalt saadavat 12 000 eurost igakuist töötasu, mõnitades oma riigist ja rahvuse saatusest hoolivate kodanike õiglustunnet ja põhiseaduses kirjapandut. Ega siis ilmaasjata kogu liikumine Tark ja Terve Eesti allkirju petitsioonile, mis nõuab Brüsseli käsilase tagandamist.
Aeg on näidanud, et poliitiline ladvik ei ole võimeline adekvaatselt toimuvast aru saama, enne kui “taguots kõrbema hakkab”. Igal juhul on näitlikult selgunud, et empaatiavõimetu valitsev establishment ei ole võimeline aduma ja endale tunnistama, et kodanikujulguse säilitanud inimesed usuvad siiski oma silmi, mitte ei lähtu sellest, kuidas poliitkartell eesotsas kaljulaidide-ratastega tahab ühiskonda uskuma panna, kuidas “tuleb sündmusi näha”. Seda internetiajastul, kui terve sotsiaalmeedia kubiseb videotest, kus Indrek Tarandi ja Vabaduse platsil sotside klooni Eesti 200 liikmete provokatiivne käitumine on internetis kindlalt fikseeritud.
Tegelikult on vale jultunud ühiskonnale pealesurumine mõeldud selle mõtleva osa hirmutamiseks: “Meie käes on seni võim ja meie toimime nii, nagu meile meeldib, ja kui vaja, hakkame vastuhakkajaid ka karistama, ja võite oma põhiseaduse “sinna” pista!”
Kas “eliit” tõsimeeli arvab, et terve Eesti ühiskond sarnaneb paarkümmend aastat kestnud ajupesu tagajärjel vendade Grimmide tuntud muinasjutus “Kuninga uued rõivad” kirjeldatuga? Minu arvates on viimane aeg aru saada, et Brüsseli ja George Sorose uusmarksistlikest käsilastest Toompea ja Kadrioru võimutsejad kujutavad endast ohtu meie rahvuse eksistentsile – vaenlastena tuleb neid ka võtta ja sellele vastavalt käituda!
Algus väärikaiks kodanikeks saamisel on tehtud, sest hirmubarjäär on lõpuks ületatud. Aeg näitab, kuidas poliitilised protsessid Maarjamaaks kutsutud maalapil edasi lähevad.
Igal juhul, suheldes liikumise Tark ja Terve Eesti juhi Maria Kaljuste ja autodel demonstratsioone korraldanud Maksud Paika juhi Raul Renteriga, siis arvan, et süsteemi tulevik ei saa olla väga roosiline. Kindlasti mõjutab mujal Euroopas ja USA-s toimuv ka siinseid sündmusi. Minul, kui kauaaegsel rahvusmeelse rahvaosa meeleavaldusi organiseerival aktivistil on hea meel, et rahva hulgast on esile kerkinud uued võimekad juhid ja võin tõmblemata nautida vaese Eesti pensionäri põlve. Paratamatult aga tõde tõuseb ja vale vajub, kuigi see ei tarvitse toimuda veel üleöö.
Allikas: http://objektiiv.ee/tiit-madisson-ukskord-lahvatab-vimm-mis-kogunend-salaja/ Read more...
Musulmanid lõikasid kahel naistolerastil pead otsast
17. detsembril 2018 leiti Atlase mägedest Marokos kahe Põhjamaadest pärit
naisterahva surnukehad. Tegu oli Louisa Vesterager Jesperseniga Norrast ja Maren
Uelandiga Taanist. Selgus, et 28-aastane Maren Ueland
levitas Facebook-is omatehtud saamatuid
videoklippe, mis ülistasid moslemite headust ja tarkust. Samas õhutati põlgust
ja vihkamist valgete euroopalike inimeste vastu. Ühte sellist videoklippi võib
näha:
Selgus veel, et nad olid neid mõrvanud moslemimeestega saanud tuttavateks
Facebook-is ja suundusid Marokosse, et koos järgmist sarnast videot teha. Huvitav,
kes selliseid ettevõtmisi rahastas?
Infosõda Rootsis
Rootsi riigiringhääling (SVT1) edastas uudise
toimunust ja teatas, et naistelt leiti kaelavigastused. See kutsus esile
pahameeletormi osa vaatajate hulgas, kes asusid omal käel levitama musulmanide
poolt facebook-i pandud videot, kuidas naistel pead maha lõigatakse.
(Vähemalt
ühel, sest siinkirjutaja ei ole seda videot vaadanud ega kavatse seda teha.
Mõnede vaadanute arvates ei ole nad midagi õudsamat kunagi varem näinud. Eestis
võivad samuti väikelapsed seda videot vaadata, sest ilmavõrgu kasutamisele ei
ole tehtud mingeid piiranguid.)
Kõigepealt naised vägistati mitmel erineval
viisil hulga moslemimeeste poolt, kamandati neljakäpuli ja islamistid asusid
nende päid otsast lõikama. Selle peale teatas ringhääling, et kõik, kes videot
vaatavad, saadavad teistele edasi ja/või laevad ilmavõrku üles selgitatakse
välja, antakse kohtu alla ja mõistetakse vähemalt neljaks aastaks vangi.
Musulmanid on head ja targad edasi.
„Vandenõuteoreetikud“ said samuti oma osa, sest
Maren Uelandi Facebook-i konto kustutati koos videotega kuidagi vara – alles siis, kui ta laip
leiti või veelgi varem.
Allikad: nordfront.se 20. ja 23.12, friatider.se
26.12
Matti Ilvese blogile
koostas Jaan HattoRead more...
Jõuluhirmutus presidendilt: võtame sülle kogu maailma kõigi tema erinevustega
President Kaljulaidi aastalõpuintervjuu sai juba professor Ülo Vooglaiult kritiseeriva vastuse, kuid kriitikanoolte tupp on jätkuvalt täis.
Riigipea muljetusi lugedes vaheldub hirm nördimusega ja vihaga – millist maailma president küll väikesele eesti rahvale on kavandanud?! Tema kõnest kostus kõike, mis maailma rahvaid rändepakti juures hirmutab!
“Need, kes tegelevad meie rahvusvahelise suhtluse korraldamisega (sealhulgas mina ise) unustasid ära, et kõik need teemad, kus on sees sõnad “ränne”, “migratsioon” või “pagulane”, on praegu väga emotsionaalsed,” ütleb president.
Proua riigipea, ei teie ega keegi aastaid võimul olnud poliitieliidist pole kunagi hoolinud rahva arvamusest ega emotsioonidest. Juba 2015. aasta suvel, kui rändekriis algas, ei arutatud ühiskonnas kordagi läbi seda, mida pagulased võivad endaga kaasa tuua! Rahvale loeti lihtsalt sõnad peale, et nad on kõik õnnetud ja head, inimeste arvamust ei küsitud ja kahtlusi ära ei kuulatud. Vastupidi, igaüks, kes julges küsimusi esitada ja milleski kahelda, tembeldati ksenofoobiks, rassistiks ja natsiks. Kui emotsioonid on üleval, siis ainult võimulolijate süül!
“Pealtnäha oli kõik justkui korras – kevadel oli seda teemat riigikogus käsitletud, ka valitsus oli seda käsitlenud –, kuid tegelikult ikkagi ei olnud. Kui arutelu juba avanes, siis avanes see üsna emotsionaalsel moel. Enam ei olnud aega selgitada, mida see kõik tähendab,” jätkab Kaljulaid.
Ei, proua president, kevadel ei räägitud sellest avalikult ega püütud ka ühiskonnas rändepakti teadvustada – see vaikiti maha ja püüti vargsi ära klattida. Avalikkuse ette tuli kogu lugu pärast EKRE järelepärimisi Riigikogus ja siis hakkas võimupoolne vassimine pihta, mis ulatus kuni rändepakti tõlke vusserdamiseni. Asi lihtsalt tuli võimulolijate hirmuks avalikuks ja lõi pettumusemotsioonid lakke, sest asi taheti rahva teadmata ära korraldada!
“Tegelikult mingis mõttes pelgame me kõik seda, kas 21. sajand tähendab ka meie jaoks palju siia tulevaid inimesi teistest kultuuridest ja kuidas me sellise olukorraga hakkama saame. Keegi – ka mina, Sven Mikser, need valitsuse ja parlamendi liikmed, kes toetavad ränderaamistikku – ei erine [ülejäänud rahvast],” väidab Kaljulaid.
Ei, proua globalismiemissar, te olete kogu aeg ainult avatusest rääkinud, te olete oodanud ja kutsunud siia võõraid, jaotanud neile lahkelt eestlase staatust ja hurjutanud neid, kes ei soovi massiliselt võõraid siia. Teie, Jüri Ratas, Sven Mikser ja terve rida teisi juhtpoliitikuid erinete rahvast nagu öö ja päev, sest eesti rahvas on mures oma keele, kultuuri ja rahvusriigi pärast, mida te käest pillutate! Arvate, et me ei näe ega kuule, kuidas Tallinn üha venekeelsemaks ja mustanahalisemaks muutub?
Edasi president ütlebki: “Meie asi on tagada see, et kui siia tuleb inimesi mujalt – ja neid ju tuleb, sest me ju tahame, et meile oleks Euroopa tööturg lahti, järelikult on ka meie tööturg kõikidele Euroopast tulijatele lahti –, siis nad omandaksid meie keele ja kultuuri.”
Meie näeme, kuidas 50 aastaga ei ole suur osa meile ida poolt tulnutest midagi omandanud ega hakka ka läänest tulijad seda tegema – tööturg paiskab Eesti nii võõraid täis, et neile pole meie keelt ja kultuuri vajagi. Milleks on seda vaja tuhandetele ukrainlastele, kui nad tuuakse siinsesse venekeelsesse töökeskkonda, kus nad saavad ka raske eesti keeleta hakkama?
Edasi läheb aina hullemaks: “Väidan, et me tegelikult ei lõhestunud, sest meie hulgas ei ole neid, kellele migratsioon ei teeks muret ja meie hulgas ei ole neid, kes ei näeks, et me peame hästi kiiresti oma lasteaedu ja koolisüsteemi niimoodi kohandama, et nii need, kes juba siin on, kui ka need, kes siia tulevad, saaksid osaleda meie keeleruumis.”
Kuidas saab üks riigipea olla nii naiivne? Või siis brüssellikult ülbe? Me oleme täielikult lõhestunud, sest meie ei taha siiatulijaid ega meie koolisüsteemi kohandamist neile! Teie tahate seda, proua president, mitte meie!
Veel üks rumalus riigipealt: “Kogu selles diskussioonis on natuke kahe silma vahele jäänud see, et Eesti ei ole tegelikult ju rände sihtriik. Paljud on. Ka need paljud, kes rändedokumendist eemale jäid, näiteks Austria või Ungari. Neil on lihtsam jätta ka teistele hea tunne, kui nad ütlevad, et me pelgame midagi – sest nad on näinud suurt põgenike voogu. Meie ei ole.”
Jah, praegu me veel pole, sest “tänu” meie valitsejatele pole me veel jõukas riik. Aga varsti see enam ei loe – ametlikud arvud räägivad 250 miljonist tulijast, ja siis paigutatakse need juba ka meile, sest Saksamaa ja Rootsi põlevad selle tulva all läbi ja Brüssel käseb ka Eestil uksed valla teha – ja teie ning Ratase käsul need ka avatakse, proua president!
Kes kogu selle jutu peale ikka veel presidenti usub ja usaldab, siis neile lõpetuseks multikultuurne maiuspala. “Kõigil inimestel on õigus oma võimalusele selles maailmas ning ühiskondadena peame me kõik inimesed piltlikult öeldes sülle võtma ja respekteerima ka nende erinevat mõtlemist, erinevaid tundeid, erinevaid sättumusi, erinevat päritolu ja kultuuritausta. Selles mõttes oleme me [paavstiga] väga sarnased.”
President Kersti Kaljulaid kutsub seega rändepakti taustal võtma sülle kogu maailma ja respekteerima nende erinevusi! AGA MIS SAAB SIIS EESTIMAAST JA EESTLASTEST?
Allikas: ERR, 22. detsember
Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/juhtkiri/jouluhirmutus-presidendilt-votame-sulle-kogu-maailma-koigi-tema-erinevustega/ Read more...
kolmapäev, 26. detsember 2018
Professor Ülo Vooglaid vastuseks president Kaljulaiule: ühiskond on rängalt lõhestatud!
President Kersti Kaljulaid ütles eile Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) antud aastalõpuintervjuus, et „Eesti ei ole tegelikult lõhestatud“. Sotsioloog Ülo Vooglaiu hinnangul on reaalsus aga risti vastupidine, sest Eesti ühiskond on rängalt lõhestatud õige mitmel alusel.
“Esiteks on sügav lõhe maa- ja linnarahva vahel, kes elavad suuresti justkui erinevates maailmades. Maal on suuri piirkondi, kus ei ole enam elementaarset infrastruktuuri. Seetõttu on elu paljudes kohtades muutunud pea võimatuks. See annab väga teravalt tunda ka ühiskonna ühtekuuluvustunde lagunemise näol,” selgitas ta. “Ühiskond ei ole pelgalt majandus! Majanduse edenemiseks tuleb tegeleda kõige sellega, millest sõltub majandus. Rahuldavaks saavad kujuneda vaid süsteemsed käsitused.”
“Teiseks on sügav lõhe jõukuse alusel. Väike osa ühiskonnast elab jõukuses ja enam-vähem hästi läheb ühel kolmandikul populatsioonist. Samal ajal on kaks kolmandikku väga suurtes raskustes ja sellest suur osa lausa vaesuses. Keskmine palk, millele president viitas, on sama informatiivne näitaja kui haiglas olevate inimeste keskmine kehatemperatuur. Ainuüksi mediaanpalk on oluliselt informatiivsem näitaja, eriti kui seda vaadata ostujõu kontekstis,” toonitas emeriitprofessor.
Vooglaiu hinnangul on ühiskond raskelt lõhestatud ka rahvuslikul pinnal.
Lõhestumine ei ole tingimata vastandumine, vaid ennekõike eraldatus, st kontaktide, suhete, seoste ja kokkukuuluvustunde puudumine.“Lõhestumine ei ole tingimata vastandumine, vaid ennekõike eraldatus, st kontaktide, suhete, seoste ja kokkukuuluvustunde puudumine. Eeslased ja venelased elavad kõrvuti, aga enamasti ilma kokkupuutepunktideta. See tähendabki, et nende vahel on lõhe,” jätkas ta. “Lõimida ei saa kedagi. Võimalik on luua ja hoida koostööd, mille eelduseks on keele ja meele ühtsus.”
Neljandaks osutas Vooglaid ühiskonna lõhestatusele maailmavaatelisel alusel, avaldades arvamust, et see on aina süvenenud.
“Küllalt palju on neid, kes saavad aru, et mitmesuguste liitumistega on suurem osa riiklikust iseseisvusest loovutatud ja seetõttu ei nähta enam ka mõtet ühiskondlike küsimuste üle arutada, kuna otsused nähakse olevat ette langetatud lähtuvalt väljast poolt tulenevatest poliitilistest ja ideoloogilistest ootustest. Kõige hiljutisem näide sellest on ÜRO rändelepe.”
Viiendaks juhtis kolmel korral riigikogusse kuulnud Vooglaid tähelepanu lõhele rahva ja võimuringkondade vahel.
“Ühel pool on võimu juures olevad parteilised ja bürokraatlikud ringkonnad, teisel pool ülejäänud rahvas, kes tunneb end tõrjutuna ega näe võimalusi ühiskonna seisukohast olulise side kujundamises osaleda. Üldreeglina ei käsitle poliitikud ja ametnikud end rahva teenritena, vaid näevad rahvast tööjõu või muu ressursina, mitte kõrgema võimu kandjana,” rääkis ta.
Ühiskonna lõhenemine on paratamatu, kui võimu- ja meediaringkonnad seavad kahtluse alla ühiskonda tervikuks siduvad väärtused ja põhimõtted, alates põhiseaduse alusideaalidest ja lõpetades moraalsete põhiprintsiipidega.Vooglaiu sõnul on sellises olukorras ühiskonna lõhestatuse eitamine väär.
“Mistahes probleemidest jagu saamise esmaseks eelduseks on nende tunnistamine. Seejärel saab asuda avastama, sõnastama ja avalikustama nende põhjuseid”, selgitas ta ja lisas, et soovmõtlemisel ei tohi lasta varjutada tegelikkust, sest “vastasel korral elame illusioonides, mitte reaalsuses”.
Lõpetuseks rõhutas sotsioloog, et ühiskonna lõhenemine on paratamatu, kui võimu- ja meediaringkonnad seavad kahtluse alla ühiskonda tervikuks siduvad väärtused ja põhimõtted, alates põhiseaduse alusideaalidest ja lõpetades moraalsete põhiprintsiipidega.
“Tervik saab kujuneda vaid tuuma ümber, aga kui tuum ise on lõhki või lükatakse kõrvale, siis on ka terviku lagunemine paratamatu – siis pole enam millegi ümber koonduda. Ühiskonnas ja kultuuris saab muutusi taotleda tuumsete tõekspidamiste ja ideaalide hoidmise, kaitsmise ja tugevdamise kaudu, mitte neid kõrvale heites, lahustades või eitades,” võttis elukogenud mõtleja oma seisukoha kokku.
Allikas: http://objektiiv.ee/professor-ulo-vooglaid-vastuseks-president-kaljulaiule-uhiskond-rangalt-lohestatud/ Read more...
Jüri Lina: algab rahvusriikide võitlus elu ja surma peale
Vandenõude- ja maailmauurija Jüri Lina sõnul ootab sotsiaaldemokraate halb aasta ning ees on teravad poliitilised vastasseisud.
„Aastal 2019 hakkavad ka keskmisest madalama taibukusega inimesed mõistma, et neid tüssatakse ja et valmistatakse ette salakavala majandusorjuse kehtestamist, mille käigus loodetakse sularaha välja tõrjuda,“ hoiatab legendaarne vandenõude- ja maailmauurija Jüri Lina.
„Inimesed
hakkavad aru saama, et sotsiaaldemokraadid on nendega manipuleerinud
ülinurjatutel kaalutlustel. Seega jätkub sotsiaaldemokraatlike parteide
langustendents.“
Ka liberaalsete erakondade poolehoid Lina ennustusel väheneb. „Rootsis on liberaalid silma paistnud kui teiste vaadete suhtes kõige sallimatum partei, justkui kuuluks neile tõe monopol. Nad ei tagane oma dogmadest isegi juhul, kui riik oleks nende tõttu hukkumas,“ sõnab ta.
Lina
ennustab, et sotsiaaldemokraate tabab kevadistel riigikoguvalimistel
vastulöök, sest inimesed mõtlevad rahvuslikumalt kui mõni aasta tagasi.
„Riik on sundinud hulgaliselt noori peresid majandusliku kitsikuse tõttu
riigist lahkuma (nii tehti muuseas ka Rootsis 19. sajandil). Asemele
tahetakse tuua muulasi,“ märgib ta. „Seepärast saavutab ka EKRE suuremat
edu kui kunagi varem, suuremat kui arvatakse, sest see on Eesti
poliitikamaastikul ainus partei, kes suudab rahvuse püsimajäämise eest
ka tegelikult seista. Tasahiljukesi hakatakse Eestis illusoorsetelt
sotsiaalliberaalsetelt väärtustelt liikuma reaalse konservatiivsuse
suunas.“
Lina hoiatab, et sotsiaaldemokraatide eesmärk on rahvusriigi hävitamine. „Nende kuritegevuspartner Eestis, Keskerakond, on samuti marksistlik, seda tõendab asjaolu, et nad kehtestasid marksistliku, astmelise tulumaksusüsteemi Eestis. Sotsialistlik Internatsionaal, mille liige Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond aastast 1990 taas on, taotleb uut demokraatlikku maailmakorda, kus põhimõtete deklaratsiooni kohaselt (§ 97) ei ole rahvusriikidel mingit kohta poliitilise struktuuri kujundamisel, selle asemel minnakse üle universaalsele riikideülesele demokraatlikule maailmakorrale. See taotlus omakorda on võetud massoonluse eesmärkide kogumikust, kus nõutakse rahvusriikide likvideerimist. Kui vaadata prantsuse ordu Grand Orient de France'i ametlikke materjale, siis selgub, et massiline sisseränd on üheks selliseks teguriks, mida vabamüürlus koos oma liitlastega töövahendina kasutab.
See programm osutus jälgiks isegi radikaalsetele Rootsi, Norra ja Taani sotsialistlikele parteidele, mistõttu nad märtsis 2017 otsustasid Sotsialistlikust Internatsionaalist lahkuda.“
Lina rõhutab, et vabamüürlaste käes on endiselt suur osa poliitilistest võtmepostisioonidest. „Prantsusmaa vasakliberaalne president Emanuel Macron on vabamüürlane (Grand Orient de France). Ta üritab ellu viia massoonide ordu Grant Orienti suurt unistust: kolmanda maailma riikidest suunatud massilise sisserändega likvideerida rahvusriigid,“ hoiatab ta. „Seda tahetakse oluliselt suurendada aastal 2019. ÜRO kavatseb miljonid pagulased ja teised muulased paigutada rahvuslikult kindlal alusel seisvatesse riikidesse, et tekitada ebastabiilsust.“
Seetõttu
suurenevad tuleval aastal poliitilised vastasseisud. Võimuritevastaseid
demonstratsioone näeme Lina sõnul rohkem kui tänavu.
Kui Ungari Euroopa Liidu kuritegelikule migratsioonipoliitikale vastu hakkas, järgnesid ähvardused, mille peale Ungari juhid küsisid avameelselt: mis nüüd saab? Kas hakkate Budapesti pommitama?“
ÜRO loodab miljonid muulased paigutada Euroopa rahvusriikidesse, mis veelgi suurendab konfliktiohtu. Sest enamikul võõrastel pole seni olnud mingit kalduvust end tsiviliseeritult ülal pidada. Järgmisel aastal algab rahvusriikide võitlus elu ja surma peale.“
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/912860/juri-lina-algab-rahvusriikide-voitlus-elu-ja-surma-peale
„Sest
see, mis toimus Kosovos aastal 1999, oli hoiatus kogu Euroopale,“ räägib
ta. „Kommunistliku Jugoslaavia diktaator Tito oli jätnud albaania
pagulased slaavlaste iidsele asumispaigale Kosovosse. Neid tuli aga
pidevalt juurde. Lõpuks sattusid serblased vähemusse (neid oli lõpuks
vaid 10%) ja Lääneriikide abil viidi läbi etniline puhatus ehk
rahvastiku väljavahetamine. Serblased sunniti oma põlistest elukohtadest
lahkuma. Kui Belgrad üritas vastupanu osutada, siis läks Euroopa Liit
koos NATO-ga talle kallale, pommitades Serbia alasid 24. märtsist kuni
10. juunini 1999, et sundida Serbia juhtkonda sõnakuulelikkusele. Nõnda
näeb Euroopa Liidu „rahuprojekt“ välja tegelikkuses.
Kui Ungari Euroopa Liidu kuritegelikule migratsioonipoliitikale vastu hakkas, järgnesid ähvardused, mille peale Ungari juhid küsisid avameelselt: mis nüüd saab? Kas hakkate Budapesti pommitama?“
Seega
saab uus aasta olema tormilisem kui eelmine. „Maailma poliitilisel
eliidil on millegipärast väga kiireks läinud,“ märgib Lina. „Rootsis on
rahvastiku väljavahetamise proportsioonid võtnud kriitilised mõõtmed.
Jääb mulje, et vargsi on alustatud sõda põliselanike vastu.
Kuritegelikud jõugud märatsevad ja politseilt on võetud
organisatsiooniline tugevus. Malmös toimub juba kaks plahvatust päevas.
Tulistamised sagenevad. Naiste hirmutunne vägistamiste ees on
plahvatuslikult suurenenud.
ÜRO loodab miljonid muulased paigutada Euroopa rahvusriikidesse, mis veelgi suurendab konfliktiohtu. Sest enamikul võõrastel pole seni olnud mingit kalduvust end tsiviliseeritult ülal pidada. Järgmisel aastal algab rahvusriikide võitlus elu ja surma peale.“
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/912860/juri-lina-algab-rahvusriikide-voitlus-elu-ja-surma-peale
Igor Gräzin | Reformierakonnast on saanud vasakpartei
Sotsialistlik Reformierakond
Mis
ühendab radikaalseid sotsialiste? Sügav usk sellesse, et ainult nemad
suudavad juhtida ühiskonda õnnele ja tagada kõigi rikkuste õiglane
ümberjaotus: Reformierakond võtab raha ära elektritarbijatelt,
riigivaraomanikelt ja palka saavatelt töölistelt koos nendega, kes
töölistele palka annavad. Sotsid teevad sedasama näiteks alkoholi,
kütuse ja tubakaga, kusjuures arvestamata seda, et erinevalt
Reformierakonnast riisuvad nad raha vaestelt.
Ent mõlema sõsarerakonna tulemus on sama: raha inimestelt ära ja sotsialistlik-reformistlike riigijuhtide kätte. Vaevalt tasub nimetada, et selle ümberjagamise juurde kuulub ka suure osa ümberjagatava raha sotsialistlike liidrite taskusse jäämine. Nagu ütles üks tuntud tänapäeva leiborist äsjase sõidu ajal Inglismaale: „Tänapäevast leiboristi ei huvita mitte töö- ja palgatingimused Inglise vabrikutes, vaid kahe luige tervis tema lossitaguselt tiigil.“
Kuna
pahempoolsed parteid on siirdunud sotsialismi ehitamisele riikliku
omandi kaudu, siis ongi meil nüüd olemas Eesti Energia (mis võtab
elektrimaksu, aga ei tegele elektriga), RKAS (kes nöörib kundedelt ca
50% rohkem, kui turul olev hind seda oleks) ja meil on Nordica (Poola
firma, kes lendab, nagu juhtub ja raha eest, mis „vägagi juhtub“).
Rahvamuuseumis annab riik riigisööklas isegi suppi; riik on osanud hukka
keerata kogu praamide ühenduse Väinamerel ja allpool; raudtee sõidab
nagu ise tahab ja isegi lihtlabaseid ronge ei viitsita osta, sest
piletitulu tuleb niigi.
Riigi
ehitatud Mäo teerist (üks kriminaalasi ja 12 hukkaaetud äri, pluss
ühendustest ilmajäänud Paide); kahekordsed ristid Jõhvi ja Narva suunas;
Tootsi kruusatee valgustet nagu Hollywoodi paviljon; Valka saabub rong
nõnda, et Riia rong on just ära läinud („meie sõidame nagu meie tahame“ –
Elroni äsjane pealik Andrus Ossip).
Mis ühendab kõnealusel juhul kõiki pahempoolseid? Pahempoolsed ütlevad, kui palju peab maksma elekter ja kui palju seda tuleb toota; sotsialistid ütlevad, kas tissidega naist tohib televiisoris näidata, kas liha tohib üldse süüa ja mismoodi tehtult. Kuna tootmisvahendid kuuluvad riigile, siis vasakpoolsete poolt inimestelt võetav raha ei ole hind, vaid maks, sest hind kujuneb vaid vabalt turul, mida sotsialistlikus majanduses ei ole.
Kui
te olete näiteks sotsialistliku saapavabriku direktor (nagu mu kadunud
vanaisa „Kommunaaris“ ka oli), siis mis oli tema esimene ülesanne? Toota
niipalju saapaid, kui riikliku plaaniga oli talle ette nähtaud.
Kvaliteet, fassong ja mugavus ei puutunud asjasse. Nagu öeldi: „Halb
uudis on see, et „Kommunaari“ saabast on väga valus kanda, aga hea uudis
on, et see kestab igavesti.“
Direktori ja tema alluvate karjäär olenes plaani täitmisest ja olukorras, kus muid saapaid ei olnud, osteti ära ka need. Ehk siis: sotsialistlikus ettevõttes on tähtis aruanne (Eesti Energias nn kasum, tulu, käive, mis on tegelikult ministeeriumis väljamõeldud arvud, mis on tehtud üksnes selleks, et neid aruandes kasutada – elektritootmine nagu ka rongiga vedamine ei puutu asjasse). Sotsialistliku ettevõtte juht tahab saada head aruannet, mitte head toodangut. Sest mitte tarbijad ei otsusta seda, mida nad tahavad – jäätist, piduriõli või Hiina massaaži, vaid seda otsustab sotsialist.
On üks huvitav dokument, NLKP poliitbüroo otsus, milles on kirjas, mida tuli anda maailma esimesele kosmonaudile Juri Gagarinile: neli komplekti voodipesu, kuus paari sokke, neli paari aluspükse, viis maikasärki, üks sõiduauto „Volga“, 12 purki vihmakindlat õlivärvi...
Kuhu kadus turumajandus?
Vabaturumajandus
lähtub teisest põhimõttest: kui inimesel on midagi tõeliselt vaja ja ta
on selle eest valmis maksma, siis see asi turule ka ilmub. Kui
sotsialist küsib ülevalt, mida ja kui palju ma teie jaoks tegema pean ja
millal tuleb esitada aruanne, siis kapitalist küsib: mida ma teie heaks
teha saan? Ja kui ta hakkabki tegema seda, mida vaja on, ja sellise
hinna eest, mida inimesed suudavad ja tahavad maksta, siis juhtubki nii,
et see, mida vaja on, tuuakse turule. Kusjuures kõigile võrdselt.
Kui
turul on leiba vaja, siis ei anna riik eelist ühele või teisele
pagarile, vaid turul võidab see, kelle leib on parim ja odavaim.
Sotsialismis aga on vastupidi: eelis sokutatakse „omadele“ (Saaremaa
laevaliinidele Leedo vastu, Ilvesele Ärma, Tallinna Sadamale kõigi
ülejäänute vastu, Nordicale „ joonistatakse“ omad lennuplaanid, ERMile
ja NO-teatrile antakse presidendi vastuvõtu korraldamise võimalus
olenemata sellest, millise käki nad kokku keeravad).
Sotsialistlikul majandusel, millest sotsiaaldemokraadid teoreetiliselt teavad ja millele Reformierakond riigimajanduse taastamisel tagasi läks, on üks psühholoogiline eelis: võimalus eelarvet ennustada. Kui me toodame 1000 paari kirsasaapaid hinnaga 15 eurot paar ning omahind on 2 eurot, siis meil on teada, et riigile laekub saapamaksuna 13 000 eurot, mida saab jagada igasugusteks toredateks asjadeks: tasuta koolilõunateks, ilma rahata ühistranspordiks vms. Turumajanduses see nii ei ole. Kuigi majandusreegel ütleb, et vabaturu tingimustes toodang tõuseb ja seega ka maksude mass (kui me kaotasime ettevõtlustulumaksu, siis maksutulu tõusis!), on see suuresti ikkagi teooria ja usu küsimus. Seega – riskantne.
Kuna aga nüüd on juhtunud nõnda, et poliitilise elu paremal poolel turumajandusse uskujaid enam ei ole ja kõik see mees meie poliitikalaevukesel on läinud vasakule pakpoordi, siis ongi laev üsna kreenis ja vaid mõned erakonnad hoiavad veel masti küljest kinni.
Kui
saabuvate valimistega paremale pardale mingit raskust ei teki, siis
lähme tulevasele majanduskriisile vastu üsna vasakule viltu vajanud
laevas lootuses, et millalgi tuleb laevale kapten, kes suudab meie Eesti
majanduse ja poliitika taas õigeks käänata.
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/905331/igor-grazin-reformierakonnast-on-saanud-vasakpartei
Allikas: https://www.ohtuleht.ee/905331/igor-grazin-reformierakonnast-on-saanud-vasakpartei
teisipäev, 25. detsember 2018
MATTI ILVES: GMOd SISALDAVAST TOIDUST
EKRE programmist: "Soosime mahepõllumajandust. Keelustame geneetiliselt muundatud organismide ehk GMO kasvatamise ja sisseveo ning neid sisaldavate toiduainete ja loomasöötade impordi."
Peab kohe ütlema, et meie praegune valitsus ja isegi kõik eurosaadikud pooldavad GMO kasutamist.
EKRE ongi ainus erakond, kes pöörab nendele probleemidele tähelepanu! GMOd sisldav toit põhjustab mitmeid terviserikkeid ja kõige hullem on see, et taolise toidu tagajärjel jäävad inimesed viljatuks.
Vaadake seda videot:
Read more...
Malle Pärn: Riburadapidi tuleb nüüd poliitkõnesid. Kes neid kuulata viitsib?
Õnneks on meil ühiskonnas kujunenud juba üsna tugev vaimne ja isegi poliitiline vastupanuliikumine. Ent õukonnameedia sildistab selle vihkamise õhutamiseks ja rahva hulgas segaduse külvamiseks.
Ärge ometi pidage inimesi lollideks, keda aina lükatakse ja tõmmatakse mingitesse gruppidesse, meeleavaldustele, meelitatakse lugema pahasid “riigivastaseid” kirjutisi. Inimesed teevad oma valiku ise, vastavalt sellele, missugused on nende teadmised ja ettekujutused maailmast ja heast või vähemalt normaalsest elust. Jah, teie meelest “tavainimeste” hulgas on veel alles väga palju tervet mõistust. Te ei saa seda neilt ära võtta.
Keegi ei õhuta kelleski mingit vihkamist ega vastalisust, inimesed näevad ja mõistavad ise, mis meil toimub. Igaüks usub seda, mida peab usutavaks, mis temale tundub tõesena. Vastavalt oma haridusele, kogemustele, mõtlemisvõimele, realiteeditundele, meelsusele.
Opositsioon ei agiteeri kedagi kellegi vastu, ta räägib rahvale tõtt. Räägib seda, mida tegelikult mõtleb ja näeb. Küll aga tegeleb agiteerimise ja manipuleerimisega valitsusklikk, kes jagab ainult ideoloogiat, valesid, absurdseid loosungeid.
Allikas: Facebook Read more...
esmaspäev, 24. detsember 2018
pühapäev, 23. detsember 2018
Huvitavat pühapäevaks: Propagandast ajaloos
Punaarmee on Eestis vaid meie maa piiride kindlustamiseks, teatas Nigol Andresen. Belgia, Hollandi, T[D]aani ja Norra saatus näitab, et väikeriik ei suuda ennast kaitsta sõjalidelt.
Sõjaväe väljaõpe ja distsipliin on ja jääb meie oma asjaks. Uuendused peavad toimuma seaduslikus korras ja kaalutletult ilma anarhiata.
Produksiooni lonkamine ajal, kus valitsusvõim tahab tugineda töötavaile kihtidele, on provokatsioon.
Ametiühingute Keskliit valitsuse kontrollijaks! ...
Neljapäeval 4.juulil 1940
http://dea.nlib.ee/
____________
Kas selline propaganda ei tuleta meile meelde ka kaasaega?
M.I. Read more...
Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” detsembrinumber
„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv
parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia
väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel A3 leheküljel.
Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii
päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee
on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida
iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku
Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee,
kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada
HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust
võtta meie levijuhtidega:
Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee
Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee
TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.
DETSEMBRINUMBRI:
Juhtkiri
Hea lugeja!
Saabunud on aasta
viimane kuu detsember. Kuu nimi tuleb ladinakeelsest arvsõnast „decem“–
kümme. Detsember oli Vana-Rooma
vabariigi ajal kümnes kuu. Eestikeelne jõulukuu ja jõulud tulevad
muinasskandinaavia keelsest sõnast (h)jul, mis tähendas aastaratast ja selle
uuesti käimatõmbamist. Teiste uurijate arvates ei pruugi see olla tõsi. Sama
sõna esineb eri vormides ka soome (joulut) ja skandinaavia keeltes (jul).
Muinasskandinaavia keel ise on lakanud olemast. Nii ei ole kerge määratleda,
mida seal oli või ei olnud. Sellele lähimat keelt räägitakse tänapäeval
Islandil. Eesti keelde olevat muinasskandinaavia keelest tulnud peale jõulude
veel sõnad nagu „kuningas“ ja „riik“. Islandlased saavat muinasskandinaavia
keelest aru juba lühikese õppimise järel, kuivõrd võib aru saada keelest, mida
enam pole.
KarS-i § 263
sätestab „avaliku korra raske rikkumise“. Sama paragrahvi punkt 2 järgi on avaliku
korra raske rikkumine: „vastuhakkamine
avalikku korda kaitsvale isikule“.
Indrek Tarand keeldus 26. novembri
meeleavaldusel mikrofoni käest andmast, olles selle omavoliliselt endale
haaranud, eirates niimoodi korrapidaja korraldust ja pannes sellega toime ülalmainitud
kuriteo. Meeleavaldusel on korda
kaitsvaks isikuks korrapidaja, sest keegi ei tule teiste meeleavaldusele korda
pidama. Korrapidaja käsu mittetäitmisega kaasnes tagajärg, mida käsuga sooviti
ära hoida. See on raskendavaks asjaoluks nagu asjaosalise ilmne joobeseisund.
Kui prokuratuur siin mingit rikkumist ei näe, siis on see tõend selle asutuse
erapoolikkusest ja võimetusest oma rolli ühiskonnas täita.
Kuid vähe sellest, avaliku korra rikkuja saab riiklikult
rahastatud meedias lausa piiramatult eetriaega, esinedes vaheldumisi kord
märtri, kord kangelasena. 7.
detsembri ERR-i raadiosaade läks ilmselt üle igasuguse piiri, kui
raadiokuulajad said Indrek Tarandile stuudiosse helistada ja tänada teda tema „kangelasliku teo“ eest, milleks oli avaliku korra
raske rikkumine teiste kaaskodanike seaduslikult registreeritud ja läbiviidud
meeleavaldusel. ERR, mida te teete!?
Pärast meeleavaldust ilmus teleekraanile Indrek Tarand – käsi sidemega kaelas. Saatejuht
ei küsinud kordagi, miks tal oli käsi sidemega kaelas, sest meeleavaldusel ta
oma kätt ei vigastanud, selles võib veenduda salvestustelt, mida meeleavaldusel
tehti. Käsi oli sellepärast kaelas, et need televaatajad, kes kasutasid vaid
ERR-i kanaleid saidki aru, et Indrek Tarandiga käidi nii halastamatult ümber, et tal oli käsi sidemega kaelas. See
on ju puhas pettus, armsad kaasmaalased!? Kas siis selleks võib kasutada
riiklikult rahastatud ringhäälingut!?
Jõuludeks on eestlasele häid uudiseid: hambahüvitist on saanud 12 000
hambahaiget. Kas keegi veel väidab, et valimistest pole kasu? Riigikohus kaotas
„igavese protsendi“ maksmise riigi heaks. Pahaendelise tselluloositehase
eriplaneering lõpetati. Ennenägematu superkanala läks vististi sama teed. Eesti-
ja eestlusevaenulik palagan lõpetas oma tegevuse. Jüri Lina loengute
vastu oli suur huvi. Mitmel pool ei mahtunud kuulajad saali. Toimunud on kaks
päris kurja ja rahvarohket meeleavaldust Eesti huvide kaitseks ja EKRE toetus
on tipus nagu kord varem. Lõpetuseks võib veel lisada, et tõde tõuseb ja vale
vajub.
Seekordne
„Rahvuslik Teataja“ (RT) tuli „tugev
number“ üle aegade. Lugeja leiab huvitava kokkuvõtte Jüri Lina viimasest
loengust. Mitmete skandaalsete paljastustega (lk 11). 3ndal leheküljel sai
avaldatud autori lahkel loal Ülo Vooglaiu kiri Vikerraadio peatoimetaja Ingrid
Peegile. Esimesel leheküljel hargneb lahti järjekordne peatükk Meelis
Kaldalu ja Reio Lauritsa kurbloost ja palju muud huvitavat.
Head
lugemistSoovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO
Tellimine:
Postitused (Atom)
