30 intellektuaali üleskutse: Euroopa idee on hävinemas – võitlusse!

Kolmkümmend Euroopa intellektuaali kutsuvad üles asuma võitlusse "vihast joobunud" ja "hullunud" "Euroopa idee hauakaevajatega". Pöördumise teksti visandas tuntud prantsuse filosoof Bernard-Henri Lévy (pildil) ja selles hoiatatakse populistide võimuletuleku ja Euroopa lagunemise eest. "Meil pole valikut. Me peame nüüd hakkama võitlema Euroopa idee nimel, kui me ei taha, et see langeb populismi lainete alla," deklareerivad allakirjutanud.

Pöördumise ingliskeelse tekstiga saab tutvuda näiteks siin, allpool toodud eestikeelne toortõlge on pärit siit.
Tõlge:
Euroopa idee on hävinemas.
Igalt poolt tuleb kriitikat, solvanguid ja ühise idee hülgamist.
"Aitab Euroopa ehitamisest!" kõlavad karjatused. Selle asemel tuleb üles leida oma "rahvuslik hing"! Avastame oma "kadunud identiteedi"! Sellist mõtet kannavad populistlikud jõud, mis on mandri üle ujutanud. Vaatamata sellele, et väljendid nagu "hing" ja "identiteet" elavad enamasti ainult demagoogide ettekujutuses.
Euroopat ründavad valeprohvetid, kes on vihast joobnud, ja hullunud võimalusest saada tähelepanu. Euroopa on hüljatud kahe suure liitlase poolt, kes eelmisel sajandil päästsid Euroopa enesetapust: üks asub üle väina ja teine Atlandi ookeani taga. Manner on üha rohkem ohustatud Kremli elaniku sekkumisest. Euroopa kui idee on meie silme all laiali lagunemas.
Sellises segases õhustikus toimuvad maikuus Euroopa parlamendi valimised. Kui midagi ei muutu; kui midagi ei muuda seda tõusvat, paistetavat ja järjekindlat suunda; kui ei teki uut vastuseisu vaimu, siis tulevad need valimised õnnetumad kui me oleme eales näinud. Võim läheb lammutajatele. Nende jaoks, kelle jaoks on tähtsad Erasmuse, Dante, Goethe ja Comeniuse pärand, on see suur kaotus. Intelligentsi ja kultuuri poliitika saab löödud. Plahvatuslikult kerkivad esile ksenofoobia ja antisemitism. Meid tabab häving.

Meie, allakirjutanud, keeldume allumast sellisele katastroofi kursile.
Me peame end Euroopa patriootideks (arvatust palju suurem grupp, aga enamasti vaikne ja alistuv), kes saavad aru, mis on kaalul. Kolm neljandikku sajandit pärast fašismi langemist ja 30 aastat pärast Berliini müüri langemist on alanud tsivilisatsiooni uus võitlus.
Me usume suurde ideesse, mille oleme saanud päranduseks, mis meie arvates on võimeline tõstma Euroopa inimesed neist endist ja ajaloost kõrgemale. Me usume, et see on piisavalt vooruslik jõud, mis suudab tõugata eemale totalitarismi märgid, mis kannavad endas musta mineviku vana kurbust. See, mis kaalul keelab meid alla andmast.
Siin on üleskutse liituda uue survega.
Siin on üleskutse tegutsemiseks enne valimisi, kus me keeldume alla andmast Euroopa idee hauakaevajatele.

Siin on soovitus veel kord kanda Euroopa tõrvikut, mis vaatamata oma vigadele, möödalaskmistele ja ajutistele argpükslikele sammudele on iga vaba mehe ja naise majakas siin planeedil.
Meie põlvkond on asjast valesti aru saanud. Nagu Garibaldi jüngrid 19. sajandil, kes kordasid nagu mantrat, et "Italia se farà da sè" (Itaalia teeb endast enda), uskusime me, et kontinent suudab ise endaga toime tulla, ilma selleks vajaliku võitluse või tegevuseta. Me sisestasime endale, et "see on ajaloo suund".
Me peame sellest vanast arusaamast loobuma. Meil pole valikut. Me peame nüüd hakkama võitlema Euroopa idee nimel, kui me ei taha, et see langeb populismi lainete alla.
Vastusammuna rahvuslikele ja identiteedist lähtuvatele rünnakutele peame uuesti leidma oma aktivismi vaimu või nõustuma sellega, et meid ümbritsevad ja alistavad pahameel ning vihkamine. Me peame kiiremas korras lööma häirekella nende hinge ja vaimu põletajate vastu, Pariisist Roomani, vahepeatustega Barcelonas, Dresdenis, Viinis ja Varssavis, nende vastu, kes tahavad visata lõkkesse meie vabadused.

Selles kummalises "Euroopa" alistumises, mis meid ees ootab; sisaldub uus Euroopa eneseteadvuse kriis, mis rebib puruks kõik, mis on muutnud meie ühiskonnad suureks, austusväärseks ja õitsvaks, väljakutse on suurim alates 1930ndatest aastatest: väljakutse liberaalsele demokraatiale ja selle väärtustele.

Allikas: http://www.meiekirik.net/index.php/uudised/823-30-intellektuaali-ueleskutse-euroopa-idee-on-haevinemas-voitlusse
___________
Väga kena, et punased on juba paanikas!
M.I. 

Read more...

EL-ist välja - Martin Helme

Peeter Proos: Martin Helme räägib sellest, kuidas mõjutab EL Eestit ja teisi Euroopa rahvusriike ning kuidas sellest välja astuda.

Read more...

Rahvuskonservatiivid panid Radissonis rahvademokraatia paketile jalad kindlalt alla

Põhiettekandega esines ajaloolane Jaak Valge .

EKRE kandidaadid Riigikogu valimistel Jaak Valge ja Leo Kunnas esitlesid teisipäeval Radisson Blu Sky hotelli konverentsikeskuses Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohti riigi valitsemise ümberkorraldamiseks ehk otsedemokraatia paketti.

Alustuseks sõna võtnud EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme iseloomustas Eestis kodanikuühiskonnaks nimetatavat nähtust kui valitsuse poolt organiseeritud valitsusvälist sekkumist demokraatiasse, mida rahvuskonservatiivid soovivad kärpida. “Riigilt aastas 200-250 miljonit eurot saavad MTÜ-d pole kodanikuühiskond – selleks on vaid see, kui kodanikud saavad reaalselt ja päriselt võimu otsedemokratia kaudu teostada,” lausus ta. “Demokraatia mudel on juba aastasadu tagasi välja töötatud ja nüüd on vaja see ellu rakendada, sõnadelt tegudele minna.”

Põhiettekandega esinenud ajaloolane Jaak Valge lausus, et demokraatia tähendab inimeste võõrandamatut õigust teha endasse puutuvaid otsuseid ise. EKRE on rahvaalgatuse ja -hääletuse programmi osas võtnud aluseks otsedemokraatia sihtasutuse Terve Rahvas väljatöötatud seisukohad, seega on need seisukohad kollektiivse mõttetöö vili.

Eesti rahvas on juba paljust ilma jäetud

„Eesti põhiseaduse esimese punkti kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. EKRE tahab anda sellele sättele tegeliku sisu,“ ütles otsedemokraatia programmi esitlenud Jaak Valge. Ta lisas, et Eestis on suur osa sellest võimust ära antud Euroopa Liidule, mis ei ole demokraatlik institutsioon – suur osa Riigikogus vastuvõetud seadusandlikest aktidest on eurodirektiivide alusel ehk algatatud väljaspool Eestit.
“Viimasel kahekümnel aastal on Eesti riik põhiseaduse esimeses paragrahvis sisalduvast põhimõttest eemaldunud, sest üha suurem võim Eesti kodanike üle koondub Euroopa Liidu institutsioonidele. Rahvusriikide poliitikat suunavad rahvusvahelised ja hargmaised suurkorporatsioonid, kelle poliitikat Eesti kodanikud mõjutada ei saa. Konflikt globalistliku ideoloogia ning rahvusluse ideoloogia vahel on teravnemas,“ rääkis Valge, lisades, et EKRE tahab kodanikkonnale anda juurde olulisi instrumente poliitiliste otsuste tegemiseks.

Otsedemokraatia täiendab esindusdemokraatiat

EKRE riigivalitsemise programmi tuumaks on otsedemokraatia võimaluste loomine ehk rahvaalgatuse võimaldamine siduvate rahvahääletuste korraldamiseks.
“Otsedemokraatia on garantiiks poliitikute võõrandumise vastu, annab võimaluse riigivõimu otsuseid ilma konfrontatsioonita korrigeerida, sest juhib ühiskonnast tuleva surve ja võimaliku rahulolematuse seaduslikesse kanalitesse. Otsedemokraatia kasvatab kodanikes vastutustunnet ning suurendab ühiskonna sidusust, võimaldab poliitiliselt allasurutud jõududele võimaluse end väljendada ning annab referendumitel tehtud otsustele legitiimsuse garantii,” selgitas Valge.
“EKRE eesmärgiks ei ole esindusdemokraatia kõrvalelükkamine, vaid selle täiendamine otsedemokraatiaga. Referendumid on eriti vajalikud seadusandlike ummikseisude puhul ning selliste küsimuste otsustamisel, kus eraldusjoon ei lähe mööda erakondade ideoloogiaid, näiteks Rail Baltic, massiimmigratsiooni lubamine või peretoetuste suurendamine. Rahvaalgatuse korras referendumite korraldamine on võimalik kümnes Euroopa riigis.”
Jaak Valge sõnul peavad rahvaalgatuse künnised olema piisavalt kõrged, et välistada avantüristlike, juhuslike ja ühiskonnas vähe poolehoidu omavate küsimuste referendumitele esitamine. “Samas ei tohi künnised olla nii kõrged, et referendumite käivitamine tunduks kodanikele võimatu. Vähemuste õigusi kaitstakse põhiseaduse rahvahääletusele panemise kõrgemate künnistega.”
“Tegemist on põhimõttelise muudatusega riigi valitsemiskorralduses ehk konservatiivse revolutsiooniga demokraatia kaitseks ja edendamiseks,” ütles Jaak Valge. Ühiskonnauuringute instituudi 2018. aasta väärtushinnangute uuringu järgi pooldas põhiseaduse muutmist nii, et rahval oleks õigus algatada rahvahääletusi, 47,5% Eesti kodanikest ja „pigem jah“ vastas veel 32,7%, rahvaalgatuse kindlaid vastaseid oli aga vaid 3,9%.

EKRE kutsub noored appi

Leo Kunnas pöördus omakorda Eesti noorte poole palvega toetada otsedemokraatia kehtestamist. “Küsige endalt: „Kes Te olete? Millist poliitilist süsteemi Te tahate? Kas olete küllalt küpsed, otsustusvõimelised, nutikad, alalhoidlikud ning talupojatarkusest lähtuvad? Kas tahate kasvada ja areneda ning ise otsustada?” esitas ta üleskutse.

“See on meie, vanemate põlvkondade viga, et oleme pärandamas Teile poliitilist süsteemi, mis pärsib Teie tahet ja otsustusõigust. Samas ei suuda me seda viga parandada ilma Teie abita. Vajalike põhiseadusparanduste kehtestamine võtab aega. Eesti põhiseadust on võimalik muuta ühe parlamendi koosseisu kahe kolmandikulise häälteenamuse (68 häält) või kahe järjestikuse koosseisu lihthäälteenamusega (51 häält). Selle ajaga jõuavad praegused põhikooli õpilased saada hääleõiguslikeks kodanikeks. Vajame Teie abi ja toetust, et võiksite tulevikus elada paremas, taaskaalukamas ja vähem võõrandunud ühiskonnas kui meie,” rääkis Leo Kunnas, kes ise kõike seda oma 13-aastase pojaga läbi arutas.

Küsimuste voorus esitatati ettekandjatele mitmeid valusaid küsimusi, näiteks selle kohta, kuidas noori kaasa haarata ja kas inimesed ikka saavad aru kõigist neist küsimustest, mida neile hääletamiseks ette pannakse. Kuna jutt oli näiteks tuumajaamade Eestisse ehitamisest, mis võiks olla üks referendumi küsimus, arvas Leo Kunnas, et isegi kui inimesed tehnilisi üksikasju ei tea, saavad nad otsustamisel hästi aru, kui pöördumatud on sellised otsused on, samuti mõistavad nad seda, kas riigile on vaja sellist lisanduvat energiatootmist.

Rail Baltic on loonud tõelise rahvaalgatuse

Martin Helme tõi hea näite Rail Balticu taustal. “Ministeeriumitäis ametnikke ja pool Brüsselit peaks oskama RB-d rahvale maha müüa, aga eksperdid riigi tasandil kirjutasid kokku uskumatuid jaburusi ja tohutuid vigu – nii kui lähed näpuga torkima, näed kohe, et see on täielik jamps,” rääkis ta. “Kodanikualgatuse korras tehtud RB arvutused on igati paremad, tõsisemad, usutavamad, veenvamad ja kontrollitavamad.”
Martin Helme jutustas ka sellest, kuidas temalt koolis küsiti, et kui kooseluseadus peaks referendumil heaks kiidetama, kas see hakkab talle siis rohkem meeldima. “Meeldima ei hakka see mulle kunagi, aga ma aktsepteerin seda tulemust,” lubas ta.
Repliigi korras sõna võtnud Mart Helme märkis, et kartellipoliitikud püüavad paaniliselt vältida igasuguseid muudatusi poliitilises süsteemis, sest muudatused toovad kaasa muutused, EKRE pakutav aga ongi põhimõtteline valikute küsimus. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et saalis on tuttavatest ajakirjanikest vaid Uku Toom ja ukse taga TV3, seega meedia poolt valitseb kõrvulukustav vaikus. “Selline põhimõtteline küsimus nagu rahva kaasamine demokraatiasse on meedia jaoks teisejärguline veeru-uudise teema, mis näitab, millises ummikus Eesti on,” lausus ta.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/rahvuskonservatiivid-panid-radissonis-rahvademokraatia-paketile-jalad-kindlalt-alla/

Read more...

Uudis+. Ettevõtja Jaak Nigul saab Valgetähe IV klassi teenetemärgi

Link: https://vikerraadio.err.ee/898816/uudis-madis-hindre/920475
_____________
President Kersti Kaljulaid on nüüd küll eksinud! Kuidas julgeb tema alam Nigul kritseerida liberaaldemokraatide poolt üles ehitatud osariiki? Kus presidendi sõnul elavad eestlased paremini ja jõukamalt kui kunagi varem.
M.I.

Read more...

Raukas: Eesti ei saa ilma tuumajaamata, kui elektrikatkestusi ei soovi

Akadeemik Anto Raukas. Autor/allikas: ERR

Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Anto Raukas kirjutas, et kui olukorras, kus Euroopa energiatarbimise nõudlus ületab tootmise, on häired elektrivõrkudes paratamatud ning juba lähitulevikus on ka Eesti võimalike ulatuslike elektrikatkestuste mõjupiirkonnas.

Raukas märkis Eesti Päevalehe arvamusloos, et Eestis on energiajulgeolek tänu põlevkivile tagatud, kuid lähitulevikus olukord muutub. Ta rääkis, et kui taasiseseisvumise ajal oli oli Eestis töös võimsusi 2700 MW, siis näiteks aastal 2023 on neid 1331 MW ja aastal 2030 ainult 661 MW.
"Elektri ost poleks ju kõige halvem, kuid kahjuks pole seda osta kuskilt peale Venemaa, sest kõik meie naaberriigid peale Rootsi on energianäljas ja tarbivad elektrit rohkem, kui toodavad," selgitas Raukas.

"Juba lähitulevikus suurendab ainuüksi Hiina ja India rahvastiku ning majanduse kasv ülemaailmset energianõudlust ja hinda väga oluliselt. Sellele lisandub elanikkonna suur sündimus ja elektrinõudluse kasv Saharast lõuna poole jäävates Aafrika riikides. Asja muudab keerukamaks Euroopa Liidu ebamõistlik energiapoliitika, mille üheks näiteks on arutu võitlus tuumaenergia vastu ning taastuvenergia ülemäärane arendamine, mis halvendab elektrisüsteemide kvaliteeti," kirjutas Raukas.

"On ilmselge, et ilma tuumajaamata muutub Eesti juba lähitulevikus elektrit importivaks ja energeetiliselt väga haavatavaks maaks," lisas Raukas.

Raukase sõnul on imekspandav, kuidas Eesti tipp-poliitikud ja energeetikajuhid propageerivad Baltimaade elektrivõrgu desünkroniseerimist Venemaa süsteemist ja ühendamist energeetiliselt jõuetu Poola kaudu veel jõuetuma Lõuna-Euroopaga.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: https://www.err.ee/904643/raukas-eesti-ei-saa-ilma-tuumajaamata-kui-elektrikatkestusi-ei-soovi

Read more...

MART HELME: Ainult suveräänsus tagab Eestile jõukuse!

Read more...

MATTI ILVES: "VIKERRAADIO" PROPAGANDA

"Vikerraadio" teeb propagandat eranditult igal päeval. Millegipärat jäi meelde just see päev, neljapäev - 24.01.19. Propaganda on seotud liberaaldemokraatia pooldamisega, mis tegelikult ei ole üldse demokraatia. Kui demokraatiale lisatakse sõna (kommunistlik-, sotsialistlik- või liberaalne- jne.) siis pole tegemist demokraatiaga sõna otseses mõttes, vaid ainult epiteedi või selle sõna kummardajate poliitilise joone jaoks on see "demokraatia".

24.01: "Vikerraadio" teeb täna meeletut "euroopalike väärtuste" propagandat. Kultuuriuudistes tutvustati väga lõbusalt filmi, kus torgatakse sõrm sõbra tagumikku.
Samuti rääkis meditsiinieetika õppejõud Tartu Ülikoolist ja pooldas ka meil eutanaasiat, või vähemalt alguses sellel teemal diskussiooni algatamist.

Jaa, mina ootan selle imperiaalse moodustise E. Liit lõppu! See peaks tulema õige varsti.

Read more...

Indrek Neivelt: me teenime siin rootslastele raha. Sulane ei saa olla peremehest rikkam

Eesti kahe suurema, Rootsi kapitalile kuuluva panga kasum on Eestis liiga suur, tõdes ettevõtja Indrek Neilvelt täna telesaates „Hommik Anuga“.

Neivelt möönis, et statistiliselt läheb Eestil hästi ning idabloki riikidest jääb meie keskmine palk alla vaid Sloveeniale. Itaalia ning Hispaania ei ole meist aga enam kaugel ning Neivelti hinnangul võime me 10 aasta jooksul Hispaaniale ning Itaaliale järele jõuda.

Selleks, et me aga jõukasime järele Rootsile ning Soomele, peab meie mõtlemises toimuma muutus. Nimelt oleme me tema sõnul veidi nagu koloniaalmaa.
„Oleme natuke koloniaalmaa. See kõlab jõhkralt. Teenime rootslastele siin raha. Sulane ei saa olla peremehest rikkam,“ lausus Indrek Neivelt. „Selleks, et saada rohkem raha tuleb ise peremeheks hakata“.

Ta tõi näiks panganduse. Kahe Eesti suurema panga, Rootsi kapitalile kuuluva Swedbanki ning SEB kasum on veidi üle 1 protsendi meie sisemajanduse kogutoodangust SKT, dividendid ka üle 1% SKTst. „See, mis me teenime, kantakse kahe tehinguga riigist välja,“ märkis Neivelt. Dividendid on ettevõtja jaoks normaalne asi, kuid pankade kasum on kaks korda liiga suur. „Oma kodus teenivad nad kaks korda vähem,“ lausus Neivelt.

Neivelt rääkis, et kohtus mõni aeg tagasi oma hea sõbra, Rootsi fondihalduriga, kes selle näite peale küsis: „Miks te oma panka ei tee?“ Nagu oli teinud Rootsi, loonud riigipanga selleks, et pangandusturul konkurentsi suurendada ning hinnad alla tuua. Neivelt tunnistas, et ei olnud enne vestlust sellest pangast midagi kuulnud.
Neivelt tunnistas, et ei osanud ette näha, et aastal 2019 teenivad Rootsi pangad siin sellist kasumit.

Noorel perel peaks sissetulek täiskavanu kohta olema 2000 eurot
Küsimusele, kui suur peaks olema sissetulek, et , et saaksime normaalselt ära elada, vastas Neivelt, et see sõltub paljudest teguritest, näiteks sellest kus sa elad ning mitu last sul on. Nimelt on ta ise tähele pannud, et väga palju raha läheb laste peale, nende riietele, koolidele ning erinevatele ringidele. Samuti sõltub rahavajadus elustiilist, sest kui sa väljas söömas ei käi, läheb ka vähem raha.
„Ma arvan, et kui oled noor pere, siis täiskasvanu peale 2000 eurot võiks ikka olla,“ lausus Neivelt.

Rootsis pensionikogujal tasud madalamad ja tootlus suurem
Viimastel aastatel on Neivelt tegelenud pensioniteemaga. Kas selles vallas on meie ja Rootsi pensionäride vahel suured käärid. „Kuigi me korjame raha ühte panka, siis Rootsi pensionikoguja tootus on olnud igal aastal 2-3% suurem. Sealsed tasud on madalamad ning tootlus parem,“ rääkis ta.
Kui peaks aga juhtuma nii, et meie inimene pingutab kõvasti püksirihma ning suudab panna kõrvale Rootsi kogujaga sama suure summa, siis kui teeme pensionile jäädes kindlustuslepingu, on meie pensionisumma 50% väiksem. Lisaks on rootslastel pension indekseeritud, meil aga mitte ehk siis väljamakse summa ei muutu.

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/indrek-neivelt-me-teenime-siin-rootslastele-raha-sulane-ei-saa-olla-peremehest-rikkam

Read more...

Leo Kunnas: Eesti on hästi kaitstud?

Read more...

"Räägime asjast" 27.01.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-27012019/

 

Read more...

Rünnakud Objektiivi vastu ohustavad kogu Eesti ajakirjandust

Jaanus Vogelberg, "Äripäev"
EDIT: Et oleks üheselt arusaadav - Eesti ajakirjanikud teevad üldiselt väga hästi ja tublilt oma igapäevast tööd. Küsimus on lihtsalt selles, et kellelgi pole õigust mõnda portaali "mitteajakirjanduseks" tituleerida.

Kui selline pretsedent luua, saab seda edaspidi ükskõik millise väljaande vastu pöörata. Videos viidatud riigikogu väliskomisjoni raport - https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-con... Põhiseaduse seisukohast pole Objektiivil, Postimehel või mõnel muul väljaandel mingit vahet - "Tsensuuri ei ole." Kui meie, peavooluajakirjanikud lubame ühte väiksemat alternatiivi kottida, tsenseerida, häbimärgistada, pöördub see viimaks meie endi vastu.
______________
Näha on, et hakkab ehk murenema kartellimeedia seni ühine seisukoht "Objektiivi" laimamisel. Tore on seda kogeda!
M.I.

Read more...

Pariis oli taas leekides ja nõuti president Macroni tagasiastumist

Täna olid nn Kollased vestid taas Prantsusmaal teedel ja tänavatel meelt avaldamas, seda juba 11. nädalat järjest ja nõuti taas president Emmanuel Macroni tagasiastumist.

Nagu tavaliseks saanud, oli Pariis leekides, meeleavaldajad loopisid politseinikke kividega ja süütasid autosiud ning ametivõimud vastasid pisargaasi granaatide ja veekahuritega.

Allikas: https://eestinen.fi/2019/01/pariis-oli-taas-leekides-ja-nouti-president-macroni-tagasiastumist/

Read more...

Huvitavat pühapäevaks : Kas teadsid: haakrist oli Soome õhujõudude sümbol kaua aega enne, kui Hitler selle kasutusele võttis

Svastika on õnne sümbol ja Soome õhujõud kasutasid seda kaua aega enne seda, kui Hitler selle Saksamaal kasutusele võttis.

Soomes on svastika sümbol kasutusel tänaseni ja see pole seotud natsismi ega muu rahvuste-vastase vägivallaga. Nii on haakristi kujund Soome lennuväekooli ja isegi presidendi lipu peal. Haakrist oli alates 1918. aastast Soome õhujõudude sümbol ja see oli ka Läti õhujõudude sümbol enne teist ilmasõda ning seda kasutati Poola relvajõududes.

Svastika ehk haakrist on tuhande aasta vanune õnne sümbol, mida on kasutanud paljud erinevad kultuurid üle maailma. Lääneriikides on svastika tuntud peamiselt kui Natsi-Saksamaa embleem. Soomes on aga svastika arheoloogiliste leidude järgi olnud kasutusel juba rauaajast ehk mitu tuhat aastat. Hiljem on seda sümbolit Soomes kasutatud keraamikal ja tekstiilidel. Põhjamaades on svastika olnud ajalooliselt õnne sümbol.

Soomes on svastikat kasutanud naiskodukaitse Lotta Svärd, relvajõud, Soome õdede liit ja seda kasutatakse siiani Soome Vabaduseristi aumärgil.

 Soome pole lubanud oma svastika sümboleid keelustada. Nii näiteks tahtis Saksamaa keelustada svastika 2007. aastal terves Euroopa Liidus, aga see ei läinud läbi.

Allikas: https://eestinen.fi/2019/01/kas-teadsid-haakrist-oli-soome-ohujoudude-sumbol-kaua-aega-enne-kui-hitler-selle-kasutusele-vottis/

Read more...

Martin Helme: Kuidas maksude langetamine teeb meid jõukamaks!

Read more...

Aldo Roomere II: Rõivas jääb tänaval auto alla

Rõivas jääb tänaval auto alla ja hukkub.
Seisab siis Paradiisi värava taga ja anub Peetruselt sisselaskmist.
“See nii lihtsalt ka ei käi!” vastab Peetrus. “Teiesuguste kõrgete ninade jaoks on meil omaette protseduur. Esmalt peate te veetma päeva Põrgus, siis päeva Paradiisis ja seejärel peate valima kumba te eelistate!”

Sõidab siis Rõivas liftiga Põrgusse.

Lifti uksed avanevad ja leiab härrake ennast imeilusalt golfiväljakult.
Ees on palju tuttavaid ja sõpru, kes kõik tervitavad teda ja soovivad teada maiseid uudiseid.
Mängivad siis mõne sõbraliku mängu, ajavad juttu, söövad head ja paremat, mis imeilusas golfikeskuses on pakkuda ning joovad šampust.
Öö veedab härrake mugavas golfikeskuse hotellis koos imekaunite seltsilistega.

Hommikul sõidab ta liftiga Paradiisi.

Peetrus määrab Rõivase ühte inglite koori.
Inglid hõljuvad pilvelt pilvele, laulavad isamaalisi laule ja mängivad harfi.
Öö veedab Rõivas askeetlikus toakeses, takuste linade vahel, kuid ilma seltsiliseta.
Hommik saabub ja Peetrus kutsub härrakese enda juurde.
“Nüüd oled sa näinud nii Põrgut kui ka Paradiisi ja pead valima, kus sa ülejäänud igaviku tahad veeta!” ütleb Peetrus Rõivasele.

Rõivas mõtleb natuke ja vastab: “Paradiis on hea, aga kõik mu sõbrad on põrgus. Ma valin Põrgu!”
Peetrus saadab härrakese lifti, jätab jumalaga ja Rõivas sõidab põrgu poole.
Kui lifti uksed avanevad, leiab Rõivas ennast aga prügimäelt!
Tema sõbrad, kes paar päeva tagasi olid veel lõbusad ja nautisid elu, on üleni räbalates, haisevad ning sorteerivad prügi.
Kurat tuleb Rõivase juurde ja annab tallegi töökäsu kätte.
Lõpuks suudab härrake ennast nii palju koguda, et küsib Kuradi käest selgitust muutunud Põrgu kohta.

“Vaata, sõber,” vastab Kurat, “kaks päeva tagasi oli meil valimiskampaania, aga täna oled sa meid juba valinud!!!

Allikas: Facebook

Read more...

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Nädalakommentaar: Kentucky poisid ja peavoolu punanahkade valu

Kentuckis asuva Covingtoni Katoliku Keskkooli juhtum on üks ilmekamaid näiteid peavoolu poolt pahatahtlikult levitatud võltsuudisest, kus must on valgeks keeratud: provotseeritavast on valede tulemusel tehtud provotseerija ja solvangutele naeratusega reageerivast katoliiklikust koolipoisist CNN-i ja teiste laimu tulemusel ründaja, keda progressivse inimkonna eestkõnelejad on ähvardanud vägivalla ja mahalaskmisega. Markus Järvi nädalakommentaar.

Read more...

400 avalik kiri: valeinfo põhjal vastu võetud Rail Balticu seadus tuleb tühistada!

Enam kui 400 Eesti ühiskonnategelast nõuavad Postimehes ilmunud avalikus kirjas Rail Balticu seaduse tühistamist. Teiste seas on alla kirjutanud Andrus Kivirähk, Mart Kivastik, Margus Kasterpalu, Indrek Neivelt, Marju Lepajõe, Jaak Jõerüüt, Lehte Hainsalu, Tõnis Mägi, Toomas Kiho, Tiit Ojasoo, Mart Jüssi, Anu Lamp, Hendrik Relve, Riho Sibul, Andres Tarand, Leelo Tungal, Valdur Mikita, Erkki-Sven Tüür, Peeter Volkonski jpt.

Pöördumine riigikogu XIII koosseisu ja 2019. aastal valitava XIV koosseisu liikmete poole

Lp riigikogu liige,

19. juunil 2017 ratifitseeris riigikogu Rail Balticu riikidevahelise lepingu, millega Eesti Vabariik võttis kohustuse Rail Baltic praegu kavandataval kujul koos Läti ja Leeduga valmis ehitada. Seaduse vastuvõtmise aluseks oli audiitorfirma EY tasuvusuuringu vigane järeldus, et uus raudtee on ühiskonnale sotsiaalmajanduslikult tulus.

Et EY tasuvusuuring avaldati vaid mõni nädal enne riigikogu hääletust, puudus otsustajatel ja avalikkusel võimalus mahuka andmekogumi sisu põhjalikumalt hinnata. Jaanuaris 2018 valminud sõltumatust analüüsist tasuvusuuringu kohta selguvad kaalukad põhjused järeldada, et kogu EY tasuvusuuring on olulisel määral vigane, seega Rail Balticu sotsiaalmajanduslik mõju Eestile on kokkuvõttes hoopis negatiivne! EY suurendas raudtee tulusid kunstlikult 4,1 miljardi euro võrra. Nii andmetega manipuleerides kujutati uut raudteed ühiskonnale otstarbekana. Tasuvusuuringu vigade parandamisel saab selgeks, et praegu kavandatud kujul on Rail Baltic Eestile selgelt kahjulik.

Eesti allkirjastas 2001. aastal Århusi konventsiooni, millega lepiti kokku, et kõik keskkonnaküsimused on avalikud. Rail Balticu avalikel aruteludel on osalenud küll raudtee piirkonna elanikud, kuid projekt puudutab tervet Eestit. Olulisi otsuseid on tehtud salaja, teadlasi kaasamata ning teadlikult levitatavate valede andmete alusel.

Teekond valeotsuseni sai alguse 2007. ja 2011. aastal valitsuskabinettidest, kui Andrus Ansipi valitsusele esitatud salastatud ja valefaktidega memode alusel tehti otsused Rail Balticu muutmiseks. 2011–2018 on tehtud järjest Eesti tuleviku huve eiravaid valikuid tehniliselt ja majanduslikult, loodushoiuliselt ja sotsiaalselt.

Kodanikena nõuame, et uus raudtee lähtuks Eesti tegelikest vajadustest ega jääks koormama ühiskonda ja tulevikupõlvkondi. Head ja vajalikku ühendust Euroopaga võime saavutada märksa säästlikumalt ja loodust oluliselt vähem kahjustades.

Tehniliselt ja majanduslikult: kuigi Euroopa Komisjon tellis ekspertfirmalt COWI uuringu, kus 1435 mm rööpmelaiust ei peetud Eestile parimaks, telliti Eesti algatusel uus uuring AECOMilt ainult 1435 mm raudteele, välistati salastatud otsusega olemasoleva raudtee kasutamine ja olemasoleva raudtee renoveerimise plaan jäeti kõrvale; ehitusmaksumuse ja kulutuste plaanid on salastatud.

Eesti maa ja ühiskonna huvides: vigaste lähteandmete põhjal alustati praeguse Rail Balticu maakonnaplaneeringuid, milles pole kaalutud maakondade endi arenguvajadusi; 2011. aasta valitsuse otsus uurida uue trassi sotsiaalmajanduslikke mõjusid on seni täitmata.

Loodus- ja keskkonnakaitseliselt: keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne pole pädev, mõjude hindamisel ja planeeringu kehtestamisel on rikutud Natura 2000 nõudeid; planeerimisel pole käsitletud kõiki protsessis olulisi asjaolusid, sh olemasoleva raudtee või raudteekoridori maa edasist kasutamist.

Rahvusvaheliselt: Euroopa Ühendamise Rahastu taotluse tasuvusuuring on seni salastatud; EY tasuvusuuringus selgunud vigu ei parandata ja olulist osa uuringust ei avalikustata.

Eeltoodu tõestab, et riikidevaheline, Eestit Rail Balticu projektiga siduv leping ratifitseeriti vigase uuringu alusel ja valedel eeldustel.

Austatud riigikogu XIII koosseisu liige!

Teie saate luua pretsedendi tõestamaks Eesti riigi tõelist demokraatlikkust. Seaduse tühistamine on julge ja ebatraditsiooniline otsus, aga antud juhul on see ainuvõimalik riigimehelik samm. Saagu see näiteks, kuidas valede põhjal ja demagoogia surve all vastu võetud seadust saab riigi tulevikku silmas pidades parandada.

Kodanikena nõuame, et uus raudtee lähtuks Eesti tegelikest vajadustest ega jääks koormama ühiskonda ja tulevikupõlvkondi. Head ja vajalikku ühendust Euroopaga võime saavutada märksa säästlikumalt ja loodust oluliselt vähem kahjustades.

Tõde tuleb välja selgitada siin Eestis meie esivanemate targal põhimõttel: üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Need mõõtmised ei tohi olla vigased ega salastatud. Kui praeguseks selgunud faktide alusel peaks saama kinnitust, et Rail Baltic on kahjulik, tuleb riigikogu sel või järgmisel koosseisul 19. juunil 2017 vastu võetud ratifitseerimisseadus tühistada.

Vastutuse lükkamine Euroopa Komisjoni ametnikele ei ole täiskasvanud riigile kohane. Kaalukausil on Eesti areng ja tulevik. Meie rabad ja metsad ei tohi hävida koos usaldusega oma riigi suhtes. Tõde ja usaldust, mida me vältimatult riigi kestmiseks vajame, ei tohi uputada sohu Rail Balticu tammi alla.

Kuni Rail Balticu tasuvusuuringut pole rahvusvahelised ja Eesti sõltumatud eksperdid kontrollinud ning kontrolli tulemused avaldatud, nõuame meie, allakirjutanud, kõigi Rail Balticu ettevalmistus- ja ehitustööde viivitamatut peatamist!

424 allkirja

Toivo Aalja, Maarja Aasmäe, Arne Ader, Ain Agan, Jaak Ahelik, Viio Aitsam, Aime Andra, Eva Andreller, Ave Angerjas, Evi Arujärv, Merle Aruoja, Anu Aun, Anzori Barkalaja, Priit Barlo, Katrin Barnabas, Mall Blumfeld, Anne Daniel-Karlsen, Helje Eelma, Andrus Eelmaa, Paavo Eensalu, Jaan Einasto, Rein Einasto, Mart Einpalu, Tiina Elvisto, Peeter Ernits, Alo Ervin, Jüri Estam;
Leo Filippov, Lilian Freiberg, Michael Gallagher, Jüri Ginter, Rein Graf, Igor Gräzin, Eenok Haamer, Eha Haamer, Lehte Hainsalu, Airi Hallik-Konnula, Külli Hansen, Vootele Hansen, Toomas Haug, Urmas Heinaste, Maare-Marika Heinsoo-Kiiver, Nele Hendrikson, Markus Hess, Reet Hiiemäe, Mati Hint, Mart Hiob, Indrek Hirv, Priit Humal, Kadri Humal-Ayal, Kadri Hunt, Kaia-Kaire Hunt, Kalev Härk, Ervin Hülp, Katrin Ilison, Heli Illipe-Sootak, Aapo Ilves, Arno Ilves, Züleyxa Izmailova, Karin Jaanson, Juhani Jaeger, Heigo Jelle, Jaak Johanson, Kärt Johanson, Krista Joonas, Mariann Joonas, Janek Joost, Riina Juurik, Jaak Jõerüüt, Arvo Järvet, Markus Järvi, Toomas Jüriado, Robert Jürjendal, Mart Jüssi;
Mall Kaare, Ahto Kaasik, Tiit Kaasik, Enn Kaljo, Anu Kaljurand, Kuldar Kaljurand, Kaido Kama, Jaan Kangilaski, Mihkel Kangur, Jaan Kaplinski, Minea Kaplinski, Saale Kareda, Helle Karis, Mati Karmin, Alar Karu, Anne Karu, Helena Karu, Kaja Karu-Espenberg, Aare Kasemets, Margus Kasterpalu, Ülle Kauksi, Kulli Kavanagh, Kalle Kepler, Ragne Kepler, Kulno Kesküla, Toomas Kiho, Avo Kiir, Alice Kirsipuu, Tiiu Kirsipuu, Mart Kivastik;
Andrus Kivirähk, Indrek Koff, Are Kont, Ott Koobas, Helen Kooviste, Liive Koppel, Mati Kose, Ülo Krigul, Hasso Krull, Ilmar Kruusamäe, Kati Kukk, Toomas Kukk, Janno Kuldkepp, Jako Kull, Kalevi Kull, Mailis Kullerkupp-Jõekaar, Kadri Kullman, Mihkel Kunnus, Kail Kuresoo, Rein Kuresoo, Rainer Kuuba, Marju Kõivupuu, Urmas Kõljalg, Tiia Kõnnussaar, Toomas Kõrvits, Tõnis Kõrvits, Tõnu Kõrvits, Õie Köösel, Kai-Epp Kübarsepp, Toomas Kümmel, Kai Künnis-Beres, Liisa Küttim, Martin Küttim, Tago Laevameister, Joonas Laks, Karli Lambot;
Anu Lamp, Tõnn Lamp, Mihkel Langebraun, Olaf Langsepp, Raho Langsepp, Julika Laulik, Tiiu Laur, Peeter Laurits, Jüri Laurson, Jüri Leesment, Andrea Lega, Ervin Lega, Karin Lega, Maarja Lega, Kai Leinus, Marju Lepajõe, Leida Lepik, Sakarias Leppik, Margit Levoll, Katre Ligi, Anna-Liisa Liiskmaa, Märt-Matis Lill, Pille Lill, Enn Lillemets, Siim Lillo, Gunnar Loho, Tiina Lokk, Aleksei Lotman, Martin Luiga, Anne Luik, Viivi Luik, Regina Lukk-Toompere, Inna Lumin, Toomas Lunge, Kersti Lust, Alo Lõhmus, Asko Lõhmus, Maarja Lõhmus;
Märt Läänemets, Jaak Maandi, Anne Maasik, Ülo Mander, Heino Mardiste, Vaike Martin, Sirje Medell, Zoja Mellov, Anneli Meri, Eva-Maria Meri, Marit Mesipuu, Eha Metsallik, Matti Metsaorg, Virve Metsis, Elo-Mai Mikelsaar, Hannes Mikelsaar, Marika Mikelsaar, Raik-Hiio Mikelsaar, Ustav-Esko Mikelsaar, Valdur Mikita, Margus Mikomägi, Merike Mitt, Merlin Moondu, Kristjan Moora, Rein Murakas, Peter Murdmaa, Maret Mursa Tormis, Toomas Muru, Ingmar Muusikus, Andrus Mõttus, Sulev Mäeltsemees, Helle Mäemets, Laura Mäemets;
Tõnis Mägi, Leevi Naagel, Indrek Neivelt, Agne Nelk, Kersti Niglas, Krista Noorkõiv, Jaan Nuga, Diana Nurk, Sulev Nurme, Erle Nõmm, Margit Oissar, Ave Oit, Endel Oja, Eve Oja, Martin Oja, Tiit Ojasoo, Liina Olmaru, Helgi Maret Olvet, Kaja Oras, Mart Orav, Tanel Ots, Tõnu Ots, Kristjan Otsmann, Mari Paberit, Robert Pabson, Taavi Pae, Aili Paju, Indrek Paide, Hannes Palang, Illimar Paul, Ülle Pehk, Linda Pentus, Peeter Pere, Inge Peterson;
Lembit Peterson, Marius Peterson, Rutt Piir, Tõnu Ploompuu, Joonatan Poolma, Martti Preem, Jüri Promann, Helena Pruul, Vaike Pungas, Karin Punning, Liisa Puusepp, Andres Põllu, Ivar Põllu, Tiit Pääsuke, Ester Pütsepp, Juhani Püttsepp, Mati Rahu, Ivar Raig, Mariann Raisma, Inga Raitar, Andrus Rannaääre, Rea Raus, Inna Rebane, Siiri Rebane, Reet Rehtsalu, Karin Reinberg-Shestakov, Urmas Reitelmann, Hendrik Relve, Liina Remmelg;
Jaan Riis, Tiit Riismaa, Evar Riitsaar, Jaanus Rohumaa, Malle Roomeldi, Riina Roose, Andres Roosma, Raul Rosenvald, Toomas Rull, Tiiu Rumen, Hando Runnel, Emil Rutiku, Aivar Ruukel, Raido Rüütel, Üllar Saaremäe, Eduard Salmistu, Indrek Sammul, Enn Sarv, Hevel Sarv, †Mikk Sarv, Viivika Sarv, Remo Savisaar, Jüri-Karl Seim, Ene-Liis Semper, Kalev Sepp, Mati Sepp, Toivo Sepp, Raul Sepper, Hiljar Sibul, Riho Sibul, Mart Siliksaar, Küllike Silling, Edakai Simmermann, Kerstin Sireli;
Arvo Sirendi, Mati Sirkel, Siiri Sisask, Gennadi Skromnov, Einar Soone, Aksel Soosaar, Tanel Soosaar, Joel Friedrich Steinfeldt, Tuuli Stewart, Esti Stüff, Anto Sults, Kärt Summatavet, Toomas Sõmer, Taive Särg, Maria Zamjatkina, Tiiu Zibo, Tauri Taal, Indra Tago, Inge Talts, Enriko Talvistu, Tiiu Talvistu, Asko Tamme, Lea Tammik, Tõnu Tannberg, Andres Tarand, Urmas Tartes, Kaja Tarto, Ants Tekko, Juhan Telgmaa, Jaanus Terasmaa, Ene-Margit Tiit, Valdur Tiit, Toomas Tiivel, Olev-Andres Tinn, Andrus Tins, Lembit Tomikas, Kärt Tomingas, Hannah Lore Toomeorg, Tiia Toomet, Jaan Tooming, Kalle Toompere;
Jaan Tootsen, Ivar Traagel, Toomas Trapido, Heie Marie Treier, Agu Trolla, Uno Trumm, Helena Tulve, Jaan-Eik Tulve, Leelo Tungal, Aleksei Turovski, Joonas Tuuling, Maarja Tänav, Riina Tänav, Rita Tänav, Erkki-Sven Tüür, Indrek Ude, Kristina Ude, Jaak Uibu, Raul Ukareda, Kärt Ulman, Kadri Umbleja, Uko Umbleja, Jaan Undusk, Maarja Undusk, Kristjan Ungerson, Alo Unt, Marju Unt, Vivian Unt, Ivo Upan, Risto Urb, Emil Urbel, Ivo Uukkivi, Taisto Uuslail;
Vaapo Vaher, Jaanus Vaiksoo, Maris Vain, Eero Vainikko, Ann Vainlo, Maarja Vaino, Indrek Vainu, Tõnu Valdur, Jaak Valge, Heiki Valk, Valdo Valper, Aili Varblane, Endel Varblane, Maris Varblane, Marit Varblane, Raivo Varik, Beatrice Veidenberg, Kalle Vellevoog, Alar Veraksitš, Raul Vibo, Tõnu Viik, Tõnu Viik, Urmas Viilma, Kristel Vilbaste, Tiiu Vilimaa, Ülo Vilimaa, Ingvar Villido, Kaupo Vipp, Agu Vissel;
Peeter Volkonski, Ike Volkov, Mihkel Volt, Peeter Volt, Randar Vomm, Varro Vooglaid, Ülo Vooglaid , Hindrek Vou, Jakko Väli, Linda-Mari Väli, Veljo Värk, Airi Värnik, Arvo Ülenõmm.

Allikas: https://arvamus.postimees.ee/4464987/400-avalik-kiri-valeinfo-pohjal-vastu-voetud-rail-balticu-seadus-tuleb-tuhistada

Read more...

MATTI ILVES: ROOTSI VALITSUS HÄVITAB RAHVUSRIIGI

Rootsi sai lõpuks peale üle neljakuulisi läbirääkimisi uue punase vähemusvalitsuse, jälle sotsialistliku partei liidri Stefan Löfven´iga eesotsas, valitsusse kuuluvad veel rohelised. See on järjekordne vähemusvalitsus ja sai võimule seetõttu, et seda toetasid ka vasakpoolsed ning kommunistlik partei.

Mõlemad pooled on tunnistanud seda, et tegid sellise lepingu seepärast, sest vajas peatamist sisserändevastased Rootsi Demokraadid ja nende saamist isegi võimu lähedale!
See aga tähendab, et Stefan Löfven juhib Rootsit järgmise 4. aasta jooksul. Löven oli peaminister ka siis, kui algas rändekriis 2015/2016. Tema moto on: "Minu Euroopa ei ehita seinu" ja seetõttu on Rootsi rahvusriigi riismed migrantide tõttu viidud täieliku hävingu äärele.

Rootsis on tulistamine, pommiplahvatused ja granaadirünnakud, röövimised ja vägistamised kasvanud tohutult. Paljud rootslased ei tunne enam ennast turvaliselt.
Teleintervjuus teatas Löfven, et ta lahendab need probleemid. See on aga täielik vale, sest ei ole võimalik lahendada probleeme, kui ei likvideerita probleemide põhusi, milleks on islam ja immigrandid.

Siin on süüdi rahvusriigi likvideerimisega nõustunud ja täielikult ajupestud rootslased, kes andsid valimistel Rootsi Demokraatidele vaid 17,6 % häältest.

Meie kõik kartellierakonnad on need reeturid, kes seavad Rootsi häviva rahvusriigi riismed ikka Eestile eeskujuks.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/2019/01/4-months-after-the-election-swedish-parliament-re-elects-old-pm-who-promises-to-both-increase-migration-and-solve-swedens-challenges/

Read more...

Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” jaanuarinumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                          

Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee                                                   

Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

Artiklinäide "Rahvusliku Teataja" jaanuarinumbrist

Midagi kahest erinevast välispoliitikast

Seoses sellega, et käesoleval ajal puudub Eesti Vabariigil suveräänsele riigile omane sõltumatu välispoliitika, oleks huvitav meelde tuletada mõningaid sündmusi Islandi ajaloost.

Saavutanud poliitilise iseseisvuse Teise maailmasõja ajal ( emamaa Taani oli siis Saksamaa poolt okupeeritud ), kujunes peale sõja lõppu Islandi peamiseks majandusharuks kalapüük.1958. aastal soovis Island oma merepiiri laiendada neljalt meremiililt kaheteistkümne meremiilini ( vastavalt umbes seitse ja kakskümmend kaks kilomeetrit ), mis oleks taganud Islandile selles piirkonnas kalapüügi ainuõiguse. Kuna kaheteistkümne meremiilises tsoonis püüdsid kala aga ka Suurbritannia kalurid, siis reageeris viimane Islandi ettevõtmisele sarkastilise poliitilise avaldusega. Seepeale  Island saatis vaidlusalusesse piirkonda mõned oma rannakaitsekaatrid, mis hakkasid inglaste traale läbi lõikama ja siis otsustas Suurbritannia Islandile demonstreerida, et ta on ( või vähemalt oli ) võimas mereriik. Kohe  tuleb ka mainida, et mõlemad olid 1949. aastal loodud NATO asutajaliikmed. Paraku ei tulnud Suurbritannia relvatäristamisest midagi välja, sest Island pöördus abipalvega Nõukogude Liidu poole, kes oli muidugi lahkesti valmis Islandit aitama ja lepingu alusel  talle dumpinghindadega turska müüma. Rääkimata veel poliitilisest toetusest. Ja vaata imet - maailma poliitiline üldsus toetas Islandi taotlusi kaheteistkümnele meremiilile. Niimoodi lõppes siis esimene tursasõda.

1972. aastal teatas Island, et talle on vaja 50 - meremiilist merepiiri. Suurbritannia protestidega liitusid ka sakslased. Kuna islandlased hakkasid ka uues tsoonis oma konkurentide traale läbi lõikama, saatis Suurbritannia kohale oma fregatid. Kokkupõrke tagajärjel üks Islandi kaater hävitati ja üks seal viibinud rannakaitse politseinik sai surma. Selle peale pöördus Island ametlikult USA poole, kellele selgitati, et Island võib hakata tegema laialdast koostööd Nõukogude Liiduga ja seejuures mitte ainult majanduslikku. Ameeriklased käratasid brittidele ja sakslastele peale ja maailma poliitiline üldsus toetas 50 - miilist merepiiri.

1975. aastal avastas Island, et kuna kalavarud vähenevad, pole midagi parata - vaja on juba 200 - meremiilist piiri. Suurbritannia seadis lahinguvalmis kogu oma laevastiku ja saatis vaidlusalusesse piirkonda mitu suurt sõjalaeva. Vastuseks mobiliseeris Island ka oma laevastiku ( sinna kuulusid mõned rannakaitsekaatrid ja fregatt " Thor" ). Viimane ründas julgelt kolme briti fregatti ja avas ka tule, mille tagajärjrl mitu Suurbritannia mereväelast sai haavata. Tule avasid ka Islandi rannakaitsekaatrid. Taoline paugutamine kestis 1976. aastani. USA püüdis meeleheitlikult oma NATO liitlasi rahustada. Island ähvardas NATOst välja astuda ja Moskvasse lendas Islandi välisminister. Igaüks võib nüüd kindlasti ära arvata, millega lugu lõppes - Island sai oma 200 - miilise tsooni

Kujutagem nüüd ette, et millegi taolisega saaksid hakkama meie kodukootud " valitud " poliitikud, kes oma isikliku heaolu nimel on alati valmis igat sorti ülemuste ees koogutama. Absurd. Mis aga puutub Islandisse, siis Islandile on üsna palju lubatud ka muus mõttes. Raske on siinkohal muidugi öelda, mis oli varem, kas põhjus või tagajärg. Võimalik on aga ka kõige lihtsam seletus - taolise staatuse on Island kätte võidelnud oma riigi ja rahva huve kaitsva poliitikaga.

Leo Viller

Avaldatud autori lahkel loal nii lehes kui ilmavõrgus

Read more...

Anti Poolamets: Minu kandidaadi number on 736, Lääne-Virumaa

Meil on valida, kas järgmise nelja aasta jooksul piitsutatakse meid suveräänsuspuudega multi-kulti düstoopia suunas või on riigis keegi, kes tõmbab hädapidurit. Jagage!

________

Ilmselt hämmastas kolmapäeval paljusid teade uue Süüria pagulaspere saabumisest Eestisse.
Kvoodipagulased on paljude jaoks juba minevik ja Eesti valitsuse otsus neid siia tuua mõistetamatu. Mäletatavasti lõppes nende toomine rändekava alusel juba ammu, kuid siis nõudis Brüssel täiendavate pagulaste vastuvõtmist, ja viidates sellele, et Eesti endale pähe määritud põgenike arvu täis ei saanud, otsustas pugejalik valitsus (erinevalt näiteks sellest keeldunud Lätist) võtta 2018. ja 2019. aastal vastu veel 80 pagulast, 40 kummalgil aastal..
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/uus-suuria-pere-eestis-juri-ratase-valitsuse-jarjekordne-koogutamine-brusseli-suunal/

Allikas: Facebook

Read more...

Riigikogu istung, 22. jaanuar 2019 (Henn Põlluaas riigipiirist jne.)

Read more...

Ülim eeskuju

Sakslanna Martina Big on tolerast. Ränk süütunne vaevas teda, kui ta mõtles kõige selle „kurja“ peale, mida valged inimesed on siin maailmas teinud. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Saksamaal korraldatakse „iluravi“, kus süstitakse värvainet – pigmenti naha alla, kuni nahk muutub mustaks. Martina Bigist sai negress. Koos oma neegrist mehega on nad kindlad, et nende lapsed tulevad samuti korralikult mustad, sest nad mõlemad on nüüd täiesti mustad ja lastesse ei ole vaja pigmenti süstida. Martina Big esineb televisioonis ja muudes meediumites olles suureks eeskujuks. 

Ta kavatseb „iluravi“ jätkata. Järgmise operatsiooniga saab ta endale negroidsed huuled ja silmade värv muutus negroidseks juba pigmendi süstimise käigus.

Koostaja: TV-s esinevast Martina Bigist jäi vaimselt haige inimese mulje. Kuid see võib ka johtuda kroonilisest mürgistusest, mida on tekitanud võõrkeha – pigmendi sattumine suures koguses organismi. Ilmselt on aja küsimus, millal ERR ja „Eesti“ TV hakkavad selliseid „eeskujusid“ eesti rahvale näitama, kui EKRE valitsus või raevunud rahvahulk ei ole nende tegevust vahepeal lõpetanud.

Matti Ilvese blogile koostas: Jaan Hatto

Allikas: samnytt.se  

Read more...

Merkel ja Macron panid täna aluse Euroopa armeele

Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Emmanuel Macron allkirjastasid täna Saksa linnas Aachenis leppe, mis paneb aluse Euroopa armeele.

Uus lepe allkirjastati täpselt 56 aastat pärast 1963. aasta Elysee lepet, mis pani aluse kahe riigi koostööle pärast teist ilmasõda.

Nii Merkel kui Macron on varem toetanud Euroopa armeed, mis oleks osa NATO-st. USA president on Euroopa armee aga naeruvääristanud, tuletades meelde Saksa ja Prantsuse suhteid nii esimeses kui teises ilmasõjas.

Merkel ütles, et kuivõrd Saksa- ja Prantsusmaa otsivad lähemat majanduslikku, poliitilist ja kaitsealast koostööd, siis on loomulik, et see toimub sõjalises valdkonnas.

 Pärast Suurbritannia väljaastumist EL-ist muutub Saksa-Prantsuse telg kõige olulisemaks.

Itaalia parempoolne siseminister Matteo Salvini ütles uudist kommenteerides, et Saksa-Prantsuse teljele vastukaaluks luuakse EL-is Iltaalia-Poola telg.

Allikas: https://eestinen.fi/2019/01/merkel-ja-macron-panid-tana-aluse-euroopa-armeele/

Read more...

Intervjuu: Martin Helme vastus Indrek Tarandile (Saade)

Link: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-martin-helme-vastus-indrek-tarandile-saade/

Read more...

Jaak Valge: Meie eesmärgiks on rahva valitsetud riik!

Read more...

Head sõbrad ja toetajad!

Indrek Särg, Riigikogu kandidaat 2019, 772.

Hea Tartu valija,
olen Indrek Särg - tartlane juba neljandat põlve. Minu insenerist vanaisa koostas Tartu turuhoone betoonkonstruktsioonid, minu naistearstist isa aitas ilmale suure osa Tartu tänastest elanikest. Minu tööks on olnud harida tudengeid nii Tartu Õpetajate Seminaris, Tartu Ülikoolis kui Tartu Teoloogia Akadeemias. Olen käinud eesti keelt ja kultuuri õpetamas ka välisülikoolides ning aidanud Venemaa alla jäänud sugulasrahvastel jäädvustada oma keelt ja kultuuri ning neid maailmas tutvustada.

Ülikoolitöö kõrvalt andsin järele oma poisipõlveunistusele ja läksin õppima Eesti Mereakadeemiasse. Lõpetasin laevajuhidiplomiga ning suvepuhkuse ajal võite mind nüüd kohata reisilaevade kaptenisillal. Kogemuste kasvades on suvisest harrastusest saanud elukutse, sest möödunud suvel valiti mind Eesti Merekooli siseveelaevanduse õppeliini juhatajaks ning Tartu filiaali juhiks.
Poliitikast olen huvitunud poisipõlvest peale, kui koos vanaisaga kuulasin välisraadiote saateid. Elasin tudengina tulihingeliselt kaasa Eesti vabanemisele ning seejärel lootsin, et meie riigi arengut juhitakse põhiseaduse alusel õiges suunas - omariikluse ja iseseisva rahvusliku arengu teel. Eeldasin, et pere ja õppejõuameti kõrvalt pole minul enam vajadust poliitikasse aktiivselt sekkuda.
Paraku on Euroopa Liidu väga murettegev suund nüüdseks näidanud, et kui me ei avalda aktiivset vastupanu, siis on meil rahvana järjest vähem võimalusi jääda omal maal kestma, rääkimata majandusliku ja kultuurilise sõltumatuse säilitamisest. Kooseluseadus ja migrantide pealesurumine pagulaste nime all sai minu jaoks viimaseks piiriks, kus tundsin: tuleb teha kõik, mis võimalik, et hoida Eestit rahvuslikust katastroofist.

Ma polnud varem ühegi erakonna liige, ent 2015 astusin EKREsse ja samal aastal valiti mind EKRE Tartu ringkonna esimeheks. Kohalikel valimistel 2017 kandideerisin EKRE esinumbrina Tartu linnapeaks ning sain istuva linnapea järel linnapeakandidaatidest Tartus teise häältetulemuse. Tartu linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimehena olen nüüdseks saanud linnaeelarve ja muude oluliste arutelude kaudu ka eelteadmisi, kuidas peaks toimima riigikogus. On ilmne, et Eesti arengut saab põhimõttelistes küsimustes suunata vaid seadusliku rahvaesinduse ehk riigikogu kaudu. Seetõttu pean kandideerimist enda kodanikukohuseks.

Riigikogul seisavad ees otsustavad ülesanded:
migratsioonitulva tõkestamine, eestlaste arvukuse kahanemise peatamine ja pööramine kasvule, kohaliku ettevõtluse hoogustamine siinsele toorainele ja töökogemusele toetudes ning vähendades maksukoormust, eestikeelse linnakeskkonna ja hariduse tagamine kõikjal Eestis ning eriti olulisena: vastuseis süvenevale tallinnismile. Senised valitsejad on Eestit juhtinud Tallinna-keskse linnriigi poole ning selle vältimiseks tuleb nüüd taas hakata ülejäänud Eesti, sealhulgas Tartu ja Lõuna-Eesti osatähtsust tõstma. Just Tartul on eeldusi olla Tallinnale veenvaks vastukaaluks ja tagada Eesti terviklik arenemine. Eesti teises suurlinnas Tartus on tugevamalt hoitud eestimeelsust ja -keelsust, seevastu Tallinnas domineerivad järjest rohkem välismõjud ja võõrkeeled. Pärast valimisi on Tartul suur oht sattuda Tallinna tugevneva surve alla, kuna Tartu osakaalu vähendades saab Tallinn endale võimalusi juurde. Seetõttu algab tervikliku Eesti taasloomine just Tartu positsiooni kindlast hoidmisest ja tõstmisest Eesti riigis ning Tartu ja Lõuna-Eesti võimaluste järk-järgulisest suurendamisest. Vali riigikokku põlistartlane Indrek Särg, kes julgeb ja oskab seda teha! Kui Tartu tõuseb, siis Eesti elab!

Meie esimesi võitlusi tuleb ilmselt valdkonnas, mida praegu tajuvad alles vähesed: Euroliidu survel ning kaugküttefirmade huvides tahetakse Eestiski järjest vähendada ahjude ja väikekateldega kütmise võimalusi. Eramuomanikud tahetakse sundida üle minema kaugküttele või muretsema kalleid korstnafiltreid, mis aga võivad vanemate majade küttesüsteemid sootuks ära lagundada. Selles võitluses tuleb kindlalt seista eramajaomanike poolel! Erakütte säilitamine on nii eestlaste majandusliku sõltumatuse, puiduressursi parema kasutamise kui kaitsevõime tagamise seisukohalt ülioluline. Kui riik või kohalik omavalitsus hakkab nõudma eramuomanikelt kaugküttele üleminekut või korstnafiltrite paigaldust, siis tuleb need kulud täielikult katta riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest, pannes neile ka kogu vastutuse võimalike tagajärgede eest.
Ühte hoides suudame võita ka võimsaid vastasteid, koos tegutsedes loome Eestit tänastele ja tulevastele põlvedele!

Tartu tõusu ja terve Eesti eest!

Indrek Särg #indreksärg

Read more...

MATTI ILVES: PRNTSUSMAA RAKENDAB KOLLASTE VESTIDE VASTU UUSI RANGEID VAHENDEID

Kas Prantsumaal on veel dmokraatia? Valitsus on asunud rakendama kollaste vetide protestide vastu uusi rangeid vahendeid. Peaminister Philippe ütles telekanalile TF1, et valitsus toetab uut seadust, et karistada kõiki neid, kes osalevad loata protestidel ja ka neid, kes kannavad meeleavaldusel maske.

Juba on hakatud meeleavalduste juhte arreteerima, eelmisel nädalal võeti kinni juba veoautojuht Eric Drouet ja temale järgnevad nüüd ka teised. Mõned poliitikud läheksid veelgi kaugemale, näiteks vabariiklaste juht Laurent Wauquiez teataks et nendest vahenditest ei piisa ja tema võtaks protestijate vastu kasutusele "vahetu jõu", nende partei oleks juba varem kehtestanud erakorralise seisukorra.

Prantsusmaa president Emmanuel Makron on sügavalt ebapopulaarne ja 75 % valijatest teda enam ei toeta. Selle on globalist Makron saavatanud oma lühikese võimutsemise ajal.

Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/2019/01/democracy-france-announces-new-measures-to-curb-yellow-vest-protests/

Read more...

"Räägime asjast" 20.01.2019

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-20012019/

 

Read more...

Digitaalse düstoopia arhitektid: Tallink kaalub näotuvastussüsteemi kasutuselevõtmist

Tallink ja Taltech sõlmisid teaduskoostööleppe targa laeva lahenduste loomiseks, mille raames näeb Tallink ühe tulevikulahendusena ka reisijate identimist näotuvastuse abil, aidates seeläbi kaasa täieliku jälgimisühiskonna järk-järgulisele ülesehitamisele.

Postimees vahendab, et eelmisel nädalal sõlmisid Tallink ja Taltech (Tallinna Tehnikaülikool) lepingu teaduskoostöö käivitamiseks, mille esimeses järgus on eesmärgiks töötada välja targa autoteki lahendus, mis aitaks kiirendada autode peale- ja mahalaadimist.

Tallinki juhatuse liige Lembit Kitter pakkus aga välja, et ühena tuleviku nutilahendustest võib Tallink laevadel reisijate identimiseks kasutusele võtta ka näotuvastuse tehnoloogia. Kitteri sõnul on koostööprojekt Taltechiga jagatud kuuekuulistesse etappidesse ning kuigi kahe aasta pärast peaks esimese etapi ehk targa autoteki lahendus valmis olema, siis koostöö sellega ei piirdu.
“Elame digirevolutsiooni ajal ja areng on väga tormiline. Mis kohe meelde tuleb, on kõik see, mis on seotud isikutuvastusega ja turvakontrolli toimingud. Siin on tänapäeval reaalselt võimalus näiteks minna näotuvastuse peale, et ei ole enam elektroonilist piletit vaja,” selgitas Kitter võimalikke edasisi plaane.

Ta lisas, et jalakäijatega on probleeme vähem, kuna juba täna toimub väravates reisijate elektrooniline tuvastamine, kuid digitaalsetest lahendustest lähtuvat klienditeenindust oleks võimalik parandada laeva sees:

“Ka laevas oleks vaja reisijaid personaalselt kohelda. Meil on laevades WIFI võrgud, me saame inimese eest hoolitseda, kui ta selles võrgus liigub ja me saame teada, mis ta tahab. On võimalik ette ära määrata inimeste profiilid, kes laeva tulevad – kui nad on selleks muidugi nõusoleku andnud – ja vastavalt sellele pakkuda sellist teenust, nagu nad vajavad.”

Totalitaristliku Hiina eeskuju

Näotuvastusel põhinev jälgimissüsteem on praeguseks laialdast rakendamist leidnud aga näiteks Hiinas, kus see on seotud ka katsefaasis oleva sotsiaalse krediidi süsteemiga, millega premeeritakse partei- ja režiimitruud käitumist ning karistatakse ebalojaalsust valitseva korra suhtes näiteks õppimisvõimaluste tõkestamise, teatud ametikohtade välistamise või laenu- ja viisataotlustest keeldumisega.
Eksperimentaalne “Sotsiaalse usalduse programmi” loomine käivitus aastal 2014 Hiina rahvavabariigi Riiginõukogu algatusel 30 linnas, eesmärgiks ohjeldada asotsiaalset käitumist ning alates aastast 2021 kavatsetakse seda rakendada kogu Hiina territooriumil. Igale eksperimendipiirkonnas elavale kodanikule määratakse alguses 1000 punktiline arve ning edasine sõltub juba temast endast – korrektset käitumist premeeritakse lisapunktidega ning “asotsiaalset” käitumist karistatakse punktiskoori vähendamisega.

“Valitsuse silmis usalduse võitnud kodanikud võivad nautida kõiki ühiskonna poolt võimaldatavaid teenuseid. Usalduse kaotanud isikud ei või samas iseseisvalt astuda pea sammugi. Andmetöötlussüsteem kogub Riiginõukogu jaoks informatsiooni ostude, trahvide, liikumise ja isegi sotsiaalmeedias jagatud “meeldimiste” kohta, ning jagab inimesed ka automaatselt kastidesse, nagu hinduistlikus ühiskonnas. Kuna tegemist on riikliku programmiga, mida kureerib Hiina Kommunistlik partei, ei võigi see ühele korralikule kodanikule vastumeelt olla,” kirjeldab seda süsteemi Objektiivi kolumnist Roland Tõnisson.

Süsteemi testiva ettevõtte Sesame Credit tehniline direktor Lee Jeng-un selgitab aga, et “inimene, kes mängib 10 tundi päevas videomänge, saab külge loodri sildi. Sageli mähkmeid ostev inimene klassifitseerib lapsevanemaks, seega ka vastutustundlikuks isikuks.”
Kõik inimesed jagunevad vastavalt oma reitingule viide kategooriasse – AAA , AA, B, C ja D. AAA (üle 1050 punkti) – see on eliit. Neid võetakse meelsasti tööle, nad saavad laenu väga headel tingimustel, kui nad satuvad haiglasse, saavad nad esmaklassilise ravi ja hoolitsuse osalisteks.
Kategooriasse D (alla 600 punkti) kuuluvatel isikutel (õigemini häbimärgistatuil) on tööd leida keeruline, laenudest võivad nad vaid unistada ning neile ei müüda ei lennu- ega rongipileteid (Hiina valitsus on võtnud 2018. aasta mai seisuga võimaluse kasutada lennukeid 11,4 miljonil ja kiirronge 4,25 miljonil inimesel). Nendega ei maksa isegi suhelda, sest see langetab kõrgemalseisva kodaniku “reitingut”.
“Neist eemale hoida on normaalne, sest minu reiting on seotud minu sõprade reitingutega ja nii liigun õigel teel. Inimesed hakkavad paremini käituma, sest ülejäänud inimesed hakkavad neid (kõrgema reitinguga kodanikud) järgima,” väljendas üks hiinlanna rahulolu eksperimendi käiguga.
Riigi viimase viisaastakuplaani kohaselt on eesmärgiks seatud ka avaliku “musta nimekirja” koostamine, mille alusel piirata “asotsiaalsete” isikute ligipääsu toodetele-teenustele ja töötada välja karistusmeetodid.

Umbes 200 miljoni valvekaameraga kommunistlik riik on viimas oma jälgimisühiskonda nüüd aga järgmisele, tehisintellekti põhisele tasemele, töötades välja näotuvastussüsteemi, mis on võimeline leidma kõigest sekundite jooksul 90 protsendise täpsusega õige vaste 1,3 miljardit isikutunnistuse fotot sisaldavast andmebaasist. Seda süsteemi hakatakse kasutama eelkõige julgeoleku ja valitsemise eesmärkidel, näiteks avaliku halduse korraldamiseks ja tagaotsitavate isikute jälitamiseks.
Kuigi selline kavatsus on muutnud ärevaks tehisintellekti eksperdid, kes on mures eelkõige privaatsuse kadumise pärast, on tehisintellekti põhine näotuvastustehnoloogia juba praegu Hiinas kasutusse võetud, näiteks piiripunktides, üli- ja üldhariduskoolides, et kontrollida (üli)õpilaste tähelepanelikkust koolitunnis või loengus aga ka mõnedes Pekingi avalikes tualettides, et piirata igale külastajale jagatava paberi hulka. Seega Eestil veel arenguruumi on.

“Ma sülitan privaatsuse peale,” väljendas oma meelsust üks süsteemi reklaamimise tarbeks intervjueeritud eesrindlik seltsimees. “Püüda kaitsta personaalset informatsiooni on ajaraiskamine olukorras, kus oleme niigi kontrollitavad. Elame elektroonika-, digi-, ja internetiajastul.”

Kiibistamine kui Overtoni akna nihutamine

Totaalse jälgimisühiskonna juurutamisele ja aktsepteeritavaks muutmisele on kaasa aidanud ka inimeste kiibistamine Ülemiste linnakus – praeguseks on seal kiibistatud juba kolme nimeka ettevõtte töötajaid ning Mainor Ülemiste AS juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul ka pool tema meeskonnast. Samuti pakuvad nad nüüd kiibistamist oma klientidele ka teenusena:

“See teeb tööelu tõepoolest väga palju mugavamaks, seetõttu pakume seda ka oma klientidele teenusena. Ootame pikisilmi, et tehnoloogiaettevõtted, aga miks mitte ka meie linnaku värskeim liituja Tele2 arendaks tehnoloogiat edasi ja saaksime kiipidele uusi mugavusteenuseid juurde.”

Tulevikku vaadates leiab Nõlvak aga, et “tehnoloogiliselt võiks ju sarnast kiipi koostöös finantsasutustega kasutada pangakaardina või koostöös riigiga suisa ID-kaardina.”
Kardan, et sellised muretekitavad hoiakud ja suundumused aitavad kaasa digitaalse düstoopia oodatust kiiremale juurutamisele ka Eesti ühiskonnas ning kui me oleme valmis ohverdama oma vabaduse ja privaatsuse mugavuse ja “progressi” altarile, müütama oma suveräänsuse digitaalse läätseleeme eest, siis võivad sellel olla meie jaoks väga rängad ja ettearvamatud tagajärjed, mis võivad viimaks päädida koguni digitaalse orjaajaga.

Allikas: http://objektiiv.ee/tallink-kaalub-naotuvastussusteemi-kasutuselevotmist/

Read more...