laupäev, 29. veebruar 2020
Koroonaviirusest: „Euroopalike väärtuste“ eest õnnestub nüüd anda ka oma elu
Kui
lollpead käisid 2003. aastal EL-i, kaupade ja inimeste vabaliikumise poolt
häält andmas, siis nüüd avaneb võimalus nn „euroopalike väärtuste“ eest ära
anda ka oma elunatuke.
Hetkel
kättesaadavate andmete põhjal pole koroonaviirusest keegi veel lõplikult
paranenud. Haigusest „täiesti tervenenud“ levitavad koroonaviirust nagu
peiteajal, kuigi proovid on n-ö negatiivsed. Hiinas hoitakse tervenenuid
teistest eraldi ja see saab olema tõsine mureküsimus, kui neid saab olema
palju. Mõned on teistkordselt haigestunud. Asjatundjad leiavad siin sarnasuse
siberi katkuga – selle kopsuvormiga, mis kulgeb üle vaheastme – suremusega 85%.
Hiina
andmetega, mida ERR-s pidevalt ette loetakse, ei ole midagi peale hakata.
Hiinas on inimesed vangistatud oma korteritesse. Seal nad ka surevad. Keegi ei
tunne huvi, miks nad surevad, kui palju neid on, keegi ei võta mingeid proove?
Laibad põletatakse treileritel teisaldatavates välikrematooriumites.
Krematooriumite suits olevat saastanud praeguseks Wuhani õhu – niipalju siis hiina andmete täpsusest. Kahjuks on
tekkinud viirusekolle ka Euroopas ja Itaaliast võime loota peagi usaldusväärsemaid
andmeid.
Praeguseks
on selgunud, et koroonaviirus on ülekaaluka tõenäosusega bioloogiline relv nagu
SARS, MERS, HIV enne seda, s.o valmistatud inimese poolt selleks mõeldud väga
erilises laboris. Mainitud asjaolu
jäetakse igaltpoolt värdjasmeediast välja, sest pole poliitkorrektne ja tekitab
lihtinimesele palju "mittevajalikke" küsimusi. Koroonaviiruse genoomi
on sisse viidud HIV-e geenid, mis muudavad selle harukordselt nakkavaks – 1000 korda nakkavamaks kui SARS ja see on ka kindlaks
tehtud, et need on genoomi tehniliselt viidud ja mitte mingil muul viisil sinna
sattunud. Biorelvaga said pihta Hiina ja Iraan, kellele on mainitud ühiskonnad pinnuks
silmas, selle üle võib lugeja ise mõtteid veeretada.
Haiguse
peiteaeg on kuni 15 päeva, kuid võib erandjuhtudel olla palju pikem, selle aja
jooksul haige levitab keskkonda viirust, kuigi puuduvad haigusnähud ja proovid
on negatiivsed. Haiguse vastu pole ravi ega tõhusat viisi seda vältida. Ainus
tõhus viis on eralduda teistest inimestest, mida ka Hiinas kasutatakse ja tänu
millele saadi seal võitu omal ajal nii SARS-ist kui MERS-ist. Eesti on valinud
EL-i korraldusel teatavasti vastupidise tee.
Kui
Eesti oleks jäänud iseseisvaks ja säilitanud iseseisva majanduse, mis
praeguseks on hävitatud, siis oleks saanud sulgeda oma piirid ja päästa oma
inimesed. Nüüd pole see võimalik, kuid asetada karantiini nakkuskoldest
saabunud ja keelata karistuseähvardusel sinna ja sealt reisimine, ka see oleks
aidanud, siis poleks saanud iraani mees bussiga Riiast Tallinna sõita, kuid ka
seda ei tehtud – see on kuritegelik ja ilmselt samuti EL-i korraldus.
Repliik: miks tehti siseministeeriumi asekantsleriks kodanikelt relvade äravõtmise pooldaja?
Kodanikelt relvade kokkukorjamist pooldava ametniku siseministeeriumi sisejulgeoleku eest vastutavaks asekantsleriks ülendamine on arusaamatu, märgib oma repliigis Varro Vooglaid, toonitades ühtlasi, et kodanike poolt enesekaitseks relvade omamise õigust peaks konservatiivid käsitlema ühena vaba ühiskonna elementaarsetest eeldustest.
Siseministeeriumi asekantsleriks kinnitati hiljuti üllatuslikult Veiko Kommusaar, kes on järjepidevalt seisnud selle eest, et kodanike õigust omada enesekaitseks relvi tõmmataks koomale. Mäletan hästi, kuidas 2015. aastal õigustas Kommusaar plaani võtta kodanikelt õigus omada enesekaitseks rohkem kui üht tulirelva ja seegi pidanuks olema püstol või revolver.
Mina ja paljud teised inimesed oleks selle tõttu olnud sunnitud mitmest relvast loobuma (mis meenutab muidugi, kui valikuline on kooseluseaduse tühistamise vastaste jutt sellest, et kelleltki ei tohi talle antud õigusi ära võtta). Lähemalt ma seda inimest ei tunne, aga vähemalt nimetatud aspektist lähtudes on tema siseministeeriumi asekantsleriks tegemise näol tegu kummalise sammuga.
Õigust omada enesekaitseks relvi peaks konservatiivid püüdma mitte kitsendada, vaid laiendada, sest tegu on vaba ühiskonna ühe olululise eeldusega. Seda õigust on ajalooliselt püüdnud maha suruda just vasakpoolsed, kelle eesmärgiks on teatavasti süvendada mitte inimeste iseseisvust, vaid nende sõltuvust riigivõimust.
Kui oleks minu teha, töötaksin selle nimel, et eemaldada ametist kõik ametnikud, kes tahaks rahva relvituks teha. Vastupidi, Eesti riigikaitse võiks lähtuda samast printsiibist, millest juhinduvad šveitslased, öeldes “Meil pole armeed, me oleme armee!”
Allikas: https://objektiiv.ee/repliik-miks-tehti-siseministeeriumi-kantsleriks-kodanikelt-relvade-aravotmise-pooldaja/ Read more...
reede, 28. veebruar 2020
Fookuses: dressides meelt avaldav president ärgu jutlustagu soliidsest debatist!
Saates “Fookuses” räägivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi president Kersti Kaljulaidi vabariigi aastapäeval Viljandis peetud kõnest, millest vaatas vastu poliitiline erapoolikus ja soov jagada Eesti rahvas Tammsaare “Tõde ja õigust” primitiivselt tõlgendades kahte leeri.
Kui pikad on Eesti laste “tööpäevad”?
Ühes mõttes pole Eesti laste aja veetmine 15 aasta jooksul muutunud – nad veedavad ikka suure osa oma ajast koolis ja lasteaias õppides, mängides ja end eesolevaks eluks ette valmistades. Kui palju oma ajast on lapsed koolis või lasteaias ning kui palju huviringides?
Kõige suurema osa oma päevast veedavad lasteasutustes 3–6aastased lasteaialapsed. Selles vanuses Eesti lastest 93,7% käib kas lasteaias- või hoius ning suurem osa neist veedab seal ühe koolinädala jooksul 30 ja rohkem tundi. Kõigest 6,3% Eesti lastest vanuses 3–6aastased ei käi üldse lasteaias ega -hoius.
Väiksemate laste päevad lasteasutustes on üldjuhul pikemad kui suurematel, 7–14aastastel lastel, kelle koolitunnid lõpevad varem ning kes on iseseisvamad ja vabamad valikutes, kuidas pärast kooli oma aega veeta. Kauemaks jäävad koolimajja vaid need õpilased, kes käivad pikapäeva- või parandusõpperühmas, mõnes kooli korraldatud huviringis või päevakeskuses. Neid koolilapsi on 20,2%. Koolist koju minek ei tähenda lapse jaoks enamasti siiski „tööpäeva“ lõppu, sest sageli on õpilastel vaja tegeleda ka koduste ülesannetega.
Kõige pisematest, 0–2aastastest lastest veedab oma päeva kas lasteaias või lastehoius 32,8%, seejuures jääb suurem osa neist sinna nädalas 30 või rohkemaks tunniks.
Huviringide valik on tänapäeval mitmekesisem ja laiem kui kunagi varem ning pealtnäha võiks justkui iga laps leida nende hulgast üles sellise, mis teda huvitaks, arendaks tema tugevaid külgi ja andeid, annaks eduelamuse ja tugevdaks suhtevõrgustikku
Ligi 60% Eesti lastest ongi endale meelepärase huviringi leidnud ning käib koolnädala jooksul kas mõnes trennis, spordiklubis, kunsti- või näiteringis, muusikakoolis või beebikoolis. Keskmiselt pühendab iga laps huviringile 4,1 tundi.
Mis on peamised põhjused, miks 40% Eesti lastest üheski huviringis ei käi ja on otsustanud veeta oma vaba aega muud moodi? Ühe peamise põhjusena toovad lapsevanemad välja selle, et laps on huviringis käimiseks liiga väike. Sellele viitas 71,7% lapsevanematest.
Lastest 11,7% ei käi üheski huviringis seetõttu, et laps ise ei soovi kusagil käia, 5,9% leibkondadest puuduvad selleks aga võimalused elukoha lähedal. Huviringides osalemist võivad mõjutada ka piirkonnad, kus lapsed elavad. Kesisemad võimalused huviringides osaleda on lastel, kelle elukoht on linnast või muust keskusest väljas, kus pole alati ka piisavalt õpetajaid, kes huviringe veaksid.
Vanematest 2,4% ei pea ise lapse huviringis käimist oluliseks, 2,2% pole selleks raha ning 2,9% toob põhjusena välja selle, et lapsel ei ole selleks aega.
Anet Müürsoo, statistikaameti juhtivanalüütik
Evelin Kivilo-Paas, statistikaameti juhtivtoimetaja
Allikas: Statistikaameti blogi
Allikas: https://www.telegram.ee/eesti/kui-pikad-on-eesti-laste-toopaevad Read more...
Raadiosagedusliku kiirguse mõju loodusele: ülevaade uuringutest
On teada, et käimas on kuues väljasuremislaine. Kas selles võiks süüdlaseks olla ka tehislikud elektromagnetväljad ehk meie igapäevaste vidinate kiirgus? Vaatame, mida uuringud näitavad.
Emeriitprofessor Hiie Hinrikus võtab on oma viimases ekspertarvamuses elektromagnetväljade mõju loodusele kokku järgnevalt:
“Kuna neeldumine ja hajumine atmosfaaris on maksimaalsed atmosfääris hõljuvatel objektidel, mille mõõtmed on võrreldavad lainepikkusega (Lisa A), ja kiirgusenergia kontsentreerub just väikestes objektides (lisa B), võib arvata, et kiirguse mõju on kõige tugevam just neile objektidele: putukatele millimeeterlainetel ja lindudele sentimeeter-detsimeeterlainetel.
Linnusulgede uuringud sagedustel 10 – 16 GHz on näidatud, et suled käituvad kui kiirguse vastuvõtjad ja neis tekib kiirguse modulatsioonisagedusega madalsageduslik vool (Bigu del Blanco and J., Romero-Sierra, C. 1975 a.b). Linnud tõenäoliselt tunnevad kiirgusväljas ebamugavust ja lahkuvad.
Elektromagnetkiirguse mõju lindulele on uuritud alates 1960-ndatel aastatest kaasates nii laboratoorseid kui väliuuringuid (Bryan and Gildersleeve, 1988).
Ülevaade elektromagnetkiirguse diapasoonis 10 MHz kuni 3,6 GHz mõju uurimise tulemustest sisaldab 26 uuringut lindudest, mõju leitud 18-s, 17 uuringut putukatest (mesilased, äädikakärbsed ja sipelgad), mõju leitud 15-s ja 16 uuringut taimedest, nendest mõju leitud 12-s (Cucurachi jt, 2013). Enamus uuringutest on laboratoorsed, väliuuringuid on üksikuid.
Laboratoorsed uuringud on näidanud suurenenud suremust ja kõrvalekaldeid embrüo arengus nii nõrga kui soojuslikust piirist tugevama kiirguse puhul. Kõrvalekalded normaalsest käitumisest ja paljunemise vähenemine ilmnesid kõigis uuringutes.
Kõik viis välisuuringut näitavad haudelindude asustustiheduse ja populatsiooni vähenemist elektromagnetkiirgusega ka siis, kui see ei ületanud kiirgusnorme.“
Allpool anname ülevaade avaldatud teadusuuringutest koos viidetega:
Äsja avaldatud teadusartiklis väidetakse, et seni tehtud laboratoorsed uuringud 5G mõju kohta ei vasta reaalsetele tingimustele, nt ei kasutata pulseerimist, mis on ometi 5G tehnoloogia puhul väga oluline faktor; samuti ei arvestata teiste toksiliste tegurite koosmõjuga. Autorid järeldavad, et 5G ei mõjuta mitte ainult nahka ja silmi, vaid sellel on kahjulikud süsteemsed mõjud. Mida väiksem olend, seda sügavamale kiirgus tema kehasse tungib.
https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S037842742030028X
Kokkuvõte: https://ehtrust.org/health-effects-of-5g-in-real-life-conditions-newly-published-paper/
Inimeste ja loomadega läbi viidud morfoloogilised, funktsionaalsed ja biokeemilised uuringud näitasid, et millimeeterlained põhjustasid naha ja siseorganite strukturaalseid muutusi, vere ja luuüdi koostise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid muutusi ning muutusi tingitud reflekside aktiivsuses, kudede respiratsioonis, kudede respiratsioonis ja rakutuuma ainevahetuses osalevate ensüümide aktiivsuses. Millimeeterlainete kahjulike mõjude ulatus sõltub kiirguse kestusest ja organismi individuaalsetest omadustest.
(Zalyubovskaya, Biological Effect of Millimeter Waves)
Artikkel “A review of the ecological effects of RF-EMF” võtab kokku 113 uuringut, millest 70%-s on leitud, et raadiosageduslikel elektromagnetväljadel on oluline mõju lindudele, putukatele, selgrootutele, muudele organismidele ja taimedele. Kõige rohkem mõjutatud olid lindude ja putukate areng ja paljunemine.
Vaadeldud 919 teadusartiklist näitasid kiirguse negatiivset mõju lindudele, mesilastele, taimedele, loomadele ja inimestele 593, 180 ei näidanud mõju ja 196 ei jõudnud järeldustele. Seetõttu soovitavad autorid rakendada ettevaatuspõhimõtet ja vähendada mobiiliantennide kiirgust.
(“Impacts of radio-frequency electromagnetic field (RF-EMF) from cell phone towers and wireless devices on biosystem and ecosystem – A Review.” (2012))
5G sagedused neelduvad putukates enam kui praegused mobiilside sagedused ning maksimaalne kiirgusneeldumine leiab aset samal lainepikkusel, mis vastab putuka suurusele. Kõige enam arvatakse mõjutatud olevat putukad pikkusega u 1 cm või vähem. See võib kaasa tuua muutused putukate käitumises, füsioloogias ja morfoloogias, mida põhjustab kehatemperatuuri tõus dielektrilise soojenemise tõttu.
(Thielens et al., “Exposure of Insects to Radio-Frequency Electromagnetic Fields from 2 to 120 GHz”)
Lühikokkuvõtte sellest uuringust on teinud ka Tarmo Koppel: https://tarmo.koppel.ee/?p=1005.
Mesilastes neeldub 5G sagedustel mitmeid kordi rohkem kiirgust. Analüüs näitas, et kui praegu keskkonnas olevast võimsustihedusest alla 3 GHz sagedustel 10% liigub kõrgematele sagedustele, toob see kaasa neeldunud võimsuse suhtelise suurenemise rohkem kui 3 korda. “Eeldades, et 10% praegusest võimsustihedusest liigub sagedustele üle 3 GHz, toob see kaasa selle neeldumise suurenemise 390–570%. Selline muutus on oodatav tulevaste võrkude puhul.”
(Thielens et al,. 2020)
Kiirgus mõjutab mesilaste käitumist (Favre 2011) ja nõrgestab mesilaste koloonia tugevust (Harst et al. 2006).
Analüüs näitas, et mobiiltelefoni kiirgus mõjutas töömesilase käitumist ja füsioloogiat. Vähenes motoorne aktiivsus.
(“Exposure to cell phone radiations produces biochemical changes in worker honey bees” (2011))
Meemesilastega tehtud uuring näitas, et mobiilikiirgusega kokkupuutunud tarudes vähenes kuninganna munemismäär ja nõrgenes koloonia. Katse lõpus ei olnud tarudes ei mett ega õietolmu.
(“Changes in honeybee behaviour and biology under the influence of cellphone radiations”)
Autor väidab, et meemesilaste arvukuse järsu languse taga on mobiiliantennid ja mobiiltelefonid. Tarusid kiiritati töötava mobiiltelefoniga 10 minutit 10 päeva jooksul. Pärast selle aja möödumist ei tulnud mesilased enam oma tarusse tagasi, kuna mobiilikiirgus kahjustab mesilaste navigeerimisoskusi ja takistab neil tarusse naasemist.
(“Electromagnetic Radiation (EMR) Clashes with Honey Bees” (2011))
Katsed näitasid, et kiirgusega mittekokkupuutunud meemesilastest naases tarusse 39,7% ja kiirgusega kokkupuutuvatest 7,3%.
(Electromagnetic radiation: influences on honeybees (Apis mellifera)” (2007))
Raadiosageduslikud väljad MHz-sagedusel häirivad putukate ja lindude orienteerumist.
(“Anthropogenic radiofrequency electromagnetic fields as an emerging threat to wildlife orientation”)
Kokkuvõte uuringutest, mis annavad alust eeldada, et mesilaste ja lindude vähenemise põhjus võib olla elektromagnetväljade tihe võrgustik:
(“Birds, Bees and Mankind: Destroying Nature by ‘Electrosmog’”)
Aina kasvav tõendusmaterjalide hulk näitab, et lindude ja mesilaste kadumise üks põhjus võib olla elektromagnetiline saaste mobiilisaatjatest, mobiiltelefonidest, juhtmeta telefonidest ja wifist. Tundub, et need väljad on suutelised segama nende navigeerimissüsteeme ja ööpäevarütmi, mis halvendab nende vastupanuvõimet haigustele.
(“The Birds, the Bees and Electromagnetic Pollution: How electromagnetic fields can disrupt both solar and magnetic bee navigation and reduce immunity to disease all in one go.” (2009))
“A BRIEFING MEMORANDUM: What We Know, Can Infer, and Don’t Yet Know about Impacts from Thermal and Non-thermal Non-ionizing Radiation to Birds and Other Wildlife.” Wildlife and Habitat Conservation Solutions, 2014.
Järgnevad väljavõtted sellest dokumendist, viited artiklitele on samas:
– Aina kasvav laboratoorsete uuringute hulk näitab väga madalate väljatugevuste puhul (mis võiks ola võrreldav mobiilisaatjate kiirgusfooniga) DNA kahjustust ja see kehtib kõikide liikide kohta, sh rändlinnud, kuna DNA on DNA, olgu siis kas üheahelaline või kaheahelaline heeliks.
– Kodukanadega läbiviidud laboratoorsed uuringud (T. Litovitz ja DiCarlo et al., 2002) tavalise 915 MHz mobiilisagedusega näitasid, et väga nõrk kiirgustase (0,0001-ndik tavalise mobiili tekitatavast tasemest) põhjustas mõnedel embrüodel südameatakke ja surmasid. Korratud katsed andsid samu tulemusi (Grigoriev (2003), Xenos ja Magras (2003)). Need leiud on olulised, kuna sarnased tõendid mobiiliantennide kiirguse letaalsete ja vigastavate mõjude kohta on ka Euroopast ja Põhja-Ameerikast (Manville 2016).
– Väliuuringud lindude kohta Hispaanias (Balmori 2005) näitasid tugevaid seoseid mobiiliantennide kiirgustaseme ja lindude poegimise, pesategemise ja ellujäämise vahel. Mitmete linnuliikide puhul avastati pesakoha hülgamist, sulestiku halvenemist, liikumisprobleeme ja surma, mis tekkisid pärast mobiiliantennide rajamist ja käivitamist. Kõige tugevam oli negatiivne korrelatsioon antennide läheduse ning valge-toonekure paljunemise ja ellujäämise vahel: 200m raadiuses antennidest ei olnud 40%-s uuritud pesadest kunagi poegi, aga antennidest kaugemal kui 300m ei olnud poegi 3,3% pesades. 100m raadiuses antennidest nähti kummalist käitumist, nt agressiivsust paariliste vahel ja suutmatust pesa ehitada. Pesades, mis jäid otse antenni peakiire ette, oli poegi, kes hukkusid teadmata põhjusel.
– Balmori ja Hallberg (2007) ning Everaert ja Bauwens (2007) leidsid sarnase tugeva negatiivse korrelatsiooni koduvarblase kohta.
– Balmori (2009) avastas tervisemõjud lindudel, keda pidevalt kiiritati, nt territooriumi kaitseinstinkti nõrgenemine, tervise halvenemine, probleemid paljunemisel.
– Panagopoulos ja Margaritas (2008) järeldasid, et reproduktiivsusvõime oluline vähenemine on põhjustatud mobiilsidetehnoloogiast. Selle põhjus on mh reproduktiivrakkude DNA kahjustused sh metslindudel ja putukatel.
– Engels et al. (2014) uurisid elektromagnetilist müra, mida tekitavad kõikjal inimeste kasutatavad elektroonikaseadmed, sh mobiiltelefonid ja mobiilisaatjad, ja näitasid, et rändlinnud ei ole elektromagnetilise müra keskel linnakeskkonnas võimelised kasutama oma magnetilist kompassi, mis on hädavajalik tegur lindude liikumisel ja rändel.
– Magras ja Xenos (1997) tuvastasid hiirtel raadiosagedusliku kiirgusega kokkupuutel paljunemisfunktsiooni vähenemise (tasemetel, mis on täna meie keskkonnas tavalised). Need tulemused viitavad sarnasele mõjule ka teiste liikide puhul.
– Persson et al. (1997) tuvastasid vereaju barjääri läbilaskvuse suurenemise hiirtel, kes puutusid kokku kiirgusega tasemel 0,0004–0,008 W/kg (inimestele kehtib piirmäär 2 W/kg). Vereaju barjäär kaitseb aju toksiliste ainete, bakterite ja viiruste eest. Need avastused kohalduvad ka teistele liikidele, sh rändlindudele.
– Phillips et al. (1998) avastasid rottidel, kes puutusid kokku lubatust tuhandeid kordi madalama kiirgusega (0,0024– 0,024 W/kg), rakkude DNA kahjustuse. Ka Kesari ja Behari (2009) tuvastasid DNA ahelate katkemise rottide ajurakkudes, kui neid kiiritati tasemel 0,0008 W/kg.
– Belyayev et al. (2009) leidsid, et kokkupuutel kiirgusega 0.0037 W/kg leiavad aset muutused DNA parandusmehhanismis.
Uurijad leidsid, et rändavad punarinnad (Erithacus rubecula) kaotavad elektromagnetväljadega kokkupuutel linnakeskkonna elektromagnetmüras orientatsiooni.
(“Anthropogenic electromagnetic noise disrupts magnetic compass orientation in a migratory bird” (2014)).
Aed-põõsalinnud eksperimentaalsetes puurides, kus oli varjatud visuaalne informatsioon, valmistusid rännuhooajal äralennuks õiges suunas, kuid nõrgad raadiosageduslikud magnetväljad häirised seda orienteerumissuutlikkust.
(“Magnetic orientation of garden warblers (Sylvia borin) under 1.4 MHz radiofrequency magnetic field” (2014))
Rotid, kes puutusid kokku mobiilisaatjate kiirgusega, haigestusid kindlat tüüpi südamekasvajatesse ja ajukasvajatesse (https://ehtrust.org/wp-content/uploads/Belpoggi-Heart-and-Brain-Tumors-Base-Station-2018-First-page-.pdf). Need tulemused langevad kokku uuringuga, milles katsetati rottidel mobiiltelefonide kiirgust (https://www.biorxiv.org/content/10.1101/055699v1 ja https://ntp.niehs.nih.gov/ntp/about_ntp/trpanel/2018/march/actions20180328_508.pdf ).
Raadiosageduslik kiirgus mobiiliantennidest suurendab hiirtel sperma hälbeid.
(Otitoloju 2010)
4G tehnoloogia (LTE) puhul on tuvastatud hiirtel muutused käitumises (Broom 2019) ning munandite ja paljunemisvõime kahjustus (Yu 2019).
Tuvastati, et veiste reaktsioon raadiosageduslikule kiirgusele on mh vältimiskäitumine, mäletsemisaja vähenemine, oksüdatiivne stress. Need leiud viitavad võimalikule negatiivsele mõjule.
(“Cows: A big model for EMF research, somewhere between Vet-Journals and “Nature”” (2014))
Liblikatega läbiviidud uurimus näitas, et inimtekkeline elektromagnetiline müra häirib liblikate magnetilist kompassi ning võib sarnaselt häirida ka rändlindude geomagnetilist orienteerumist.
(“A magnetic compass aids monarch butterfly migration.” (2014))
Raadiosageduslikes elektromagnetväljades muutus otsekohe sipelgate liikumiskiirus ja -suund. Nendele tulemustele tuginedes soovitavad autorid sülearvuti kasutajatel välja lülitada oma seadmetel wifi-funktsioon.
(“Ants can be used as bio-indicators to reveal biological effects of electromagnetic waves from some wireless apparatus.” (2014))
Äädikakärbestega läbiviidud katsed näitasid kokkupuutel juhtmevaba kiirgusega (wifi, beebimonitorid, mobiiltelefonid) statistiliselt olulisi mõjusid paljunemisele ja rakusurma avaldumisele, isegi väga nõrga kiirgusvõimsuse korral.
(“Drosophila oogenesis as a biomarker responding to EMF sources.” (2014))
Katseid tehti konnadega, kus nende munad ja kullesed asetati 2 kuuks mobiilisaatjate kiirguse mõjusse. Tulemused näitasid, et mobiiliantennide kiirgus võib mõjutada konnade arengut ja põhjustada kulleste suremuse suurenemist.
(“Mobile phone mast effects on common frog (Rana temporaria) tadpoles.” (2010))
Autorid järeldavad, et väga suur hulk uuringuid mobiiltelefonide raadiosageduslike elektromagnetväljade kohta näitavad füsioloogilisi ja/või morfoloogilisi mõjusid. Analüüs näitab, et maisi-, herne-, tomati-, sibula- ja mungoataimed tunduvad olevat eriti tundlikud raadiosageduslikele elektromagnetväljadele. Leiud viitavad sellele, et taimed on eriti tundlikud just teatud sagedustele.
(“Weak radiofrequency radiation exposure from mobile phone radiation on plants.” (2017))
Katsed näitasid, et mobiilikiirgus kutsub põldoa rakkudes esile DNA kahjustuse.
(“Exposure to 915 MHz radiation induces micronuclei in Vicia faba root tips.” (2016))
Mikrolainekiirguse mõju uurimine terpeenide eritumisele ja hulgale aromaatsetes taimedes näitas, et kiirgus põhjustas muutusi taimede rakkudes ning suurendas lenduvate osakeste (sh monoterpeenide) eritumist, mis tõestab, et inimtekkeline mikrolainereostus võib tekitada taimedele stressi.
(“Influence of microwave frequency electromagnetic radiation on terpene emission and content in aromatic plants.” (2014))
Kiirgus mobiilsideantennidest kahjustab puid. 9 aastat väldanud uuringu käigus, milles vaadeldi rohkem kui 100 puud, tuvastati puude sellel küljel, mis oli mobiiliantenni poole, rohkem kahjustusi.
(Waldmann-Selsam 2016)
Raadiosageduslik taustakiirgus võib avaldada tugevat mõju haavapuude kasvukiirusele ja haabade arvukuse vähenemisele.
(“Adverse Influence of Radio Frequency Background on Trembling Aspen Seedlings.” (2010))
Nõrk kõrgsageduslik elektromagnetkiirgus (900 MHz) mõjutab biokeemilisi protsesse tomatitaimedes.
(“High frequency (900 MHz) low amplitude (5 V m-1) electromagnetic field: a genuine environmental stimulus that affects transcription, translation, calcium and energy charge in tomato.” (2007))
Millimeeterlained mõjutavad baktereid, nt Escherichia coli ja paljusid teisi, peamiselt avaldades negatiivset mõju nende kasvule ja muutes nende omadusi ja tegevust. Need mõjud olid mittesoojuslikud (st avaldusid kehtivatest normidest madalama kiirgustaseme juures). Millimeeterlainetega kokkupuute tagajärjeks on muutused nende tundlikkuses erinevatele bioloogiliselt aktiivsetele kemikaalidele, sh antibiootikumidele ja selle tagajärjeks võib olla bakterite antibiootikumiresistentsus.
(https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27087527?dopt=Abstract )
Uuringu käigus võeti mullaproove neljast kohast mobiilisaatjate läheduses ja kontrollproovid pinnasest, mis jäi mobiilisaatjatest kaugele. Leiti, et mobiilisaatjate läheduses oli mikroobidel suurem resistentsus antibiootikumidele, võrreldes kontrollprooviga. Teadlased järeldavad, et mobiilisaatjate kiirgus võib oluliselt muuta mikroobide elulisi süsteeme ja muuta nad ravimitele resistentseks (multidrug resistant), mis on praegu kõige olulisem oht avalikule tervisele.
(“Effect of Mobile Tower Radiation on Microbial Diversity in Soil and Antibiotic Resistance” (2018))
Vaata veel:
https://ehtrust.org/scientific-research-on-5g-and-health/, https://ehtrust.org/science/bees-butterflies-wildlife-research-electromagnetic-fields-environment/,
https://mdsafetech.org/5g-telecommunications-science/
Kokkuvõtteks: uuringuid elektromagnetväljade mõju kohta nii loodusele kui ka inimestele on väga palju, kuid kuna suur osa neist näitavad, et kehtivad piirnormid ei ole adekvaatsed ega kaitse tegelikult tervisekahjustuste eest – kuid normide allapoole toomine tähendab tõsiseid takistusi tehnoloogiatootjatele ja mobiilioperaatoritele – siis eelistatakse need maha vaikida, sest 5G jaoks tuleks ilmselt piirnorme hoopis tõsta, et asjade interneti saaks täie võimsusega ja nagu ette nähtud toimima panna.
Allikas: https://www.kiirgusinfo.ee/moju-loodusele/ Read more...
neljapäev, 27. veebruar 2020
"Si Vis Pacem", 24.02.2020: Ajaloolased Jaak Valge ja Anti Poolamets Eesti iseseisvumisest
Riigikaitsesaates "Si Vis Pacem" kõnelevad ajaloolased Anti Poolamets ja Jaak Valge Eesti iseseisvumisest 102 aastat tagasi. Saatejuht on Erik Boltowski.
Horvaatia peaprokurör sunniti lahkuma sidemete tõttu vabamüürlastega
Horvaatia peaminister aktsepteeris riigi peaprokuröri lahkumisavalduse seoses tema ilmsiks tulnud vabamüürlaslike sidemetega. Neid varjates rikkus ta oma ametist tulenevat deklareerimiskohustust võimaliku huvide konflikti vältimiseks, vahendab Balkan Insight.
Horvaatia peaminister Andrej Plenković kinnitas eelmise nädala alguses, et ta aktsepteeris riigi peaprokuröri Dražen Jelenić’i lahkumisavalduse pärast seda, kui viimane tunnistas üles oma varjatud kuuluvuse vabamüürlaslikku looži.
“See ettepanek ei tähenda, et [Jelenić] käitus seadusevastaselt ega täitnud oma kohustust sõltumatult. Küsimus on isikute ausameelsuses, kes täidavad [riigi] kõrgeimaid ametikohti,” selgitas peaminister oma valitsusele.
Tema sõnul oli ta eelnevalt Jelenićiga rääkinud ning hoiatanud teda, et juhul kui ta pole nõus ise tagasi astuma ootab teda ees vallandamine. Peaministri sõnul oli probleemiks eelkõige see, et peaprokurör ei teavitanud valitsust oma kuulumisest vabamüürlaste sekka.
Peaprokurör eitas huvide konflikti
Oma tagasiastumist kommenteerides ütles Jelenić, et “see liikmelisus on seaduslik, kuid see koormas minu kohustuste täitmist riigi peaprokurörina”.
Varasemalt paljastust kohalikule meediale selgitades eitas Jelenić, et kuulub salajasse või poolsalajasse organisatsiooni. Tema sõnul on vabamüürluse näol tegemist kõigest seaduse kohaselt registreeritud kodanikuühendusega, mistõttu ei kujutavat tema vabamüürlaslik kuuluvus endast ka huvide konflikti.
Ametlikult on vabamüürlaste ühing Horvaatia ühingute registris registreeritud kui mittetulundusühing, mille eesmärgiks on “vabamüürlasliku maailmavaate propageerimine, mis kätkeb eelkõige üldist moraalsust, kultuuri ja ligimesearmastust ning heategevust”.
Samas on aga Horvaatia riigiametnikud kohustatud oma ühingute või organisatsioonide liikmelisust huvide konfliktide lahendamise komisjonile deklareerima, kuid Jelenić otsustas seda siiski mitte teha.
Ühtlasi on tähelepanuväärne, et Jelenićit kutsuti tema enda sõnul vabamüürlastega ühinema 2018. aasta märtsis ehk siis kõigest kuu aega enne tema valimist Horvaatia peaprokuröri ametikohale. Varasemalt oli ta ametis riikliku justiitsnõukogu presidendina ning munitsipaal- ja maakonnaprokurörina.
Horvaatia president toetab peaprokuröri ametist vabastamist
Horvaatia riigipea Zoran Milanović väljendas selget toetust peaprokuröri ametist vabastamisele. Tema sõnul kerkib iga vabamüürlasest avaliku sektori töötaja või ametniku puhul paratamatult üles küsimus tema objektiivsuse ja lojaalsuse osas, seda eriti õiguskaitse valdkonnas.
Arvatakse, et vabamüürluse juured ulatuvad Horvaatias tagasi kuni 18. sajandi keskpaigani. Esimene suurloož asutati riigis 1770ndatel ning oma salatseva iseloomu tõttu on organisatsiooni saatnud nii pidevad kahtlustused kui ka keelustamised. Näiteks keelustati vabamüürlus täielikult endises Jugoslaavias kommunistliku režiimi ajal ning taaselustati alles 1990ndatel.
Toimetas Martin Vaher
Allikas: https://objektiiv.ee/horvaatia-peaprokuror-sunniti-lahkuma-sidemete-tottu-vabamuurlastega/ Read more...
KUUM: Koroonaviirusega on nakatunud esimene soomlane
Koroonaviirusega on nakatunud esimene soomlane,
edastab Soome meedia. Tegemist on tööealise soome naisega, kes käis
viirusekoldes Põhja-Itaalias Milaanos.
Naine reisis üksi, kinnitas täna toimunud
pressikonverentsil Helsingi haigla esindaja. Nüüd selgitab Helsingi
haigla välja, kustkaudu naine liikus ja kellega kokku puutus, et oleks
võimalik teada saada võimalikud nakatunud. Naise seisund on suhteliselt
hea.
Soomes on veel kaks viiruse kahtlust: Mikkelis ja Jyväskyläs.
____________
Viirus on ka Eestis kohal:
kolmapäev, 26. veebruar 2020
Tiina Kangro: presidendi kõne oli omane kunagistele NLKP kongressidele
Puuetega inimeste eest võitleja, endine poliitik ja ajakirjanik Tiina Kangro kirjutas president Kersti Kaljulaidi kõnet kommenteerides, et riigipea võttis taas sisse opositsiooni liidri rolli ning kasutas täiesti ebaõnnestunud metafoore. See päev läheb ajalukku, kirjutas ta, sest saime korraga kolme aastakümne kõige kohutavama ja kõige parema riigi sünnipäeva kõne.
Kõige parema kõne kandis tema hinnangul varahommikul Toompeal ette Riigikogu spiiker Henn Põlluaas – see oli lühike, selge sõnastusega ja igati pidupäeva vääriline. Õhtune kõne vabariigi presidendilt osutus aga hullemaks, kui kõige hirmsamas unenäos osanuks ette kujutada.
„Lühidalt kokku võttes meenutas see omaaegseid kolmetunniseid sõnavõtte NLKP kongressidel, kus räägiti kõigest ja samas mitte millestki. Kompartei vist ei lubanud kuulajail magada, aga Angela Merkel oleks tänagi silma looja lasknud,“ kirjutas Kangro.
Tema sõnul kasutas president ka Tammsaare „Tõde ja õigust“ oma kõnesse kaasates ebaõnnestunud metafoorkogu ta kõne baseerus sellele, et näita üheselt, ette, kes on halb ja kes on hea, sekkudes taas ja taas oma volitusi ületades päevapoliitikasse.
Ta peab täiesti uskumatuks, et president asus oma kõnes opositsiooni liidri kohale, milline koht praegu täitmata on.
Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/tiina-kangro-presidendi-kone-oli-omane-kunagistele-nlkp-kongressidele/ Read more...
Julgeolekuuuring, mis ei räägi portselanipoes märatsevast elevandist
Eesti Sisekaitseakadeemias valmis julgeolekuuuring “Sisejulgeoleku hübriidohtude tutvustamine”. Iga natukenegi mõtlev inimene saab aru, et suurim Eestit täna ähvardav oht pole mitte kuskil nurga taga pusiv vene karupoeg, vaid et keegi Kersti Kaljulaid ja Eesti Vabariigi valitsus jälestavad teineteist, kirjutab Karol Kallas.
Kahtlemata pole “tutvustuses” esinenud ja selle koostanud ekspertide valdkonnateadlikkuses põhjust kahelda. Arusaadav on ka see, et edasi anti suuremas osas küsiteldute arvamusi. Samas kõnealuse dokumendi kohal ripub küsimusena, miks räägitakse palju küll teatud üksikutest sisejulgeoleku ja riigikaitse valdkondadest, aga mitte üldisest – nagu rahvus, üksmeel, oma riik –, mis on selliste valdkondade kenasti toimimise vundamendiks?
Nagu dokumendis on kirjutatud, “loob ohu märkamine ja tuvastamine eelduse mõistmiseks, millised ohud on olemas ning milliseid võimalusi rakendab vastane Eesti julgeoleku haavamiseks ja ründamiseks,” (lk 5) siis käesolev arvamuslugu keskendub rohkem “elevantidele” ja pisematele kurjadele elukatele, millest raport – kas siis poliitkorrektsuse või mingil muul põhjusel – ei räägi.
Tutvustuse põhiteesiks on valitud 9. jaanuaril 2019. aastal Soome politsei juhi Seppo Kolehmaineni Sisekaitseakadeemias peetud ettekandes esitatud tõdemus, et „meie julgeoleku keskkond on radikaalselt muutunud ja piirid sisemise ning välimise julgeoleku vahel on hägustunud” (lk 5).
Küsimusi tekitab nii tundliku teema, kui riigikaitse ja välisohud, allikate kasutamine stiilis “intervjueeriti Sisekaitseakadeemia, Kaitseväe ja teisi julgeolekueksperte ning osa intervjueeritavaid soovis anonüümsust” (lk 8). Kui üheks intervjueeritavaks oli näiteks keegi perenime Kaljulaid kandev isik, siis on loomulikult selge, et Eestit ähvardav kõige suurem oht on EKRE. “Anonüümne allikas” on nagu kuulujutt ja enam-vähem teaduslikkusele pretendeeriv uurimus võiks proovida kuidagi paremini. Eriti nii tundliku teema puhul nagu seda on julgeolek. Ja juhul kui julgeolekuohuna mainitakse mõne valitsuspartei toetajaid. EKRE toetajaid nimetatakse anonüümse allika poolt “kasulikeks idiootideks” (lk 21), kuid sõnagagi pole uuringus mainitud Keskerakonda ja Yana Toomi… Mõni väiksem laps küsiks selle peale “kuidas te julgete” esitada sellist uuringut päris asja pähe?
Elik: allakirjutanu võib tuua näite: usaldusväärsetest allikatest jõudis kunagi käesoleva arvamusloo autorini jutt, kuidas Euroliiduga ühinemisel anti meiepoolsetele läbirääkijatele mandaat stiilis “olge kõigega nõus ja kirjutage igale paberile alla, mis ette pannakse”. Ehk lühidalt päris läbirääkimisi tegelikult ei toimunud ja me viskusime Urr teab mis jõudude (George Sorose kabali?) soovil järjekordse liidu rüppe. Kui peale 2004. aastat toimunud arenguid vaadata, siis on selline jutt igati usutav. Sorose kabalit on mainitud kõnealuse uurimuse “stiili” järgides.
Kui kõik koostöö parendamise ja muud sellised ettepanekud on riigikaitse osas omal kohal, siis – nagu ülevaates on ka korduvalt välja toodud – maailm muutub ja tavalahendused pole riigikaitseks enam piisavad.
Kuigi “tutvustuses” väidetakse, et “Venemaa Föderatsiooni armeekindral Valeri Gerassimov teab väga hästi, et nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt jääb Venemaa Föderatsioon NATO-le alla,” (lk 9) siis Eesti kaitsevõimekuse osas on pehmelt öeldes ka teistsuguseid arvamusi.
Meie peamine mure on meie väiksus. Vaenlase lennukid sõidavad Eestist üle mõnekümne minutiga, tankid on Tallinnas viie-kuue tunniga ja Ida-Virumaa koos elektriga on sellisel juhul hoobilt kaotatud. Kui meile päriselt kallale tullakse, siis kõige suurem ähvardus vaenlasele pole mitte Võrus ja Tapal paiknevad väeosad pluss NATO liitlased, vaid totaalne sõda. Hirm, et ta võib suvalisel ajahetkel, suvalise nurga tagant, ülevalt ja alt, saada paugu. Lühemalt siis, et meie riigikaitse peaks olema midagi Šveitsi-Iisraeli tüüpi ja igal endast lugupidaval kodanikul peaks olema kodus relv. Lisaks võiks pommivalmistamise oskus käia koolihariduse juurde ja nii edasi. Riik peab oma kodanikke usaldama.
Eelpool öeldu võis olla utreeritud, aga põhimõtteliselt peaks selles suunas vaatama. Mida julgustab tegema ka Suurima Julgeolekutagatise oluliste mõttekodade ja julgeolekuekspertide korduvalt väljaöeldu: Eestit ei ole võimalik Venemaa vastu kaitsta. Kui Venemaa väed on kord juba Eestis, siis kas NATO – näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa nõusolekul – on valmis alustama meie idanaabriga täiemahulist konventsionaalset sõda? Senist praktikat vaadates, siis on piisavalt põhjust karta meie “kaitsmine” piirdub jututubade ja sanktsioonidega.
Raportis käsiteldakse suuremas osas Venemaalt lähtuvaid ohte. Mis on tõsi – Venemaa jaoks on Eesti iseseisvus ajutine eksitus ja nii leiab ka päris suur osa siin elavatest muulastest. Kui raportis on hulgaliselt välja toodud kitsaskohti, mis vajaksid “tähelepanu” (julgeolekuasutuste koostöö, vene propaganda jne), siis taas ei räägita peamisest: Eesti julgeoleku alustalaks on oma riik, rahvas ja kultuur.
Inimesed peavad tundma, et riik on nende “oma”. Kodumaa. Kuigi tänu EKRE-le valitsuses on olukord märkimisväärselt paranenud, siis jätkuvalt on “pumba juures” inimesed, kelle jaoks on – heal juhul – rahvus küsitava väärtusega kontseptsioon.
Kes leiavad, et “rohkem Euroopat” ja vähem igasuguseid rahvusriike ning piire lahendab kõik täna meie ees seisvad mured. Kes arvavad, et kui suurem osa meie tänasest seadusloomest on Euroopa Liidu käskude Eesti seadustesse kirjutamine, siis on see võimas ja äge. Kes arvavad, et patriotism võrdub Hitleri Saksamaa sotsialistide ideoloogiaga. Kes arvavad, et kõigi teadaolevate tsivilisatsioonide jooksul ühiskonna alustalaks peetud traditsiooniline perekond on “patriarhaalne rõhumine”, sugusid on vähemalt seitsekümmend ja see kõik on üks “inimõigus ning väärikus”. Kes arvavad, et mingi müstiline “vihakõne” tuleb kriminaliseerida. Jne, jne, jne.
Kõik eelpoolkirjeldatud inimvaenuliku progressiusu nähud ei too riiki mitte kellelegi mitte kuidagi lähemale, vaid rebivad seda laiali. Kõik viidatud nähud, mida meile täna MTÜ-tööstuse poolt on maale toodud ja müüakse “inimõiguste” või “väärtustena”, ainult lõhestavad ühiskonda. Ühiskond vajab ühtsust ja lääne tsivilisatsiooni äärealal, vastu vaenulikku jõudu, seda enam.
Lisaks muidugi on üheks suurimaks julgeolekuohuks riigi võõrandumine “tavalisest” inimesest, mille nimel nii euroliit kui kartellierakondade valitsused on aastakümneid vaeva näinud. Me võime arvata EKRE-st mida tahes ja selle erakonnaga ei peagi kõiges nõustuma, kuid sissejuhatuses mainitud Kaljulaid esindab just nimelt sellist võõrandumist – inimeste käest ära rebitud üha võõramaks muutuvat riiki – ja siiani paistab, et EKRE vähemalt püüab riigi inimeste juurde tagasi tuua.
Lisaks esindab mainitud Kaljulaid kõike, mis on omane progressiusule (kirjeldatud eespool) ja EKRE seda, mis ei ole. Nagu Kaljulaiuga täpselt samasuguseid arvamusi omav Europarlamendi üks esiprogressiive Guy Verhofstadt jälestab Ühendkuningriigi peaministrit Boris Johnsonit ja Brexitit, peab Kaljulaid – koos suurima opositsioonierakonna esinaisega – EKRE-t kärnaseks koeraks, kellel pole Eesti poliitika “parketil” kohta. Ja kelle valijatest lollid maakad ei oska “õigesti” hääletada.
Kuid õnneks on meil demokraatia ja parlamentaarne vabariik. Inimesed valib parlamenti rahvas ja need inimesed panevad oma valijate huve esindades kokku valitsuse. Seekord ja üdini demokraatlikult läks valitsusse teiste hulgas EKRE. Kaljulaiul pole õigust valitsuse koosseisu ja otsustesse sekkuda, kuid ometigi on tema jauramisest saanud päevapoliitika silmapaistev osa.
Oleks siis tegemist koduseinte vahel peetava tüliga, aga ei! Kadrioru lossi administratiivhoones ajutiselt tööd tegev isik käib mööda maailma ringi – mida teeb ka suurima opositsioonierakonna esinaine – vingumas, kui vastik valitsus tema kodumaal on. Nagu joodikust naine kõrtsis, kes räägib kõigile, kes vähegi kuulata viitsivad, milline värdjas on tema mees ja kui lollid on tema lapsed. Vene Karul pole vaja kulmugi kergitada, Kaljulaid – ja suurima opositsioonierakonna esinaine – peavad suurema osa hübriidsõja lahingutest tema eest ära. Kusjuures seda veel eesti maksumaksja raha eest. Mis on eriti väärastunud olukord.
Siinkohal vaidleks allakirjutanu “Ekspert A-ga” (sic) – “kasulikud idioodid” (lk 21) ei ole mitte “vaesemad EKRE valijad” (ibid.), vaid kasulikke idioote mängivad üle maailma Kaljulaid koos suurima opositsioonierakonna esinaisega. Nimetatud kaks naisinimest on Eesti suhteliselt õrna julgeoleku portselanipoes märatsevad elevandid. Ehk nagu sama “A-gi” väidab, siis “kõik, mis destabiliseerib, väärib [Venemaa arvates?] toetamist” (ibid.) ja mõlemad on täna suurimad Eesti poliitika ning koos sellega ka julgeoleku destabiliseerijad. Mida tõestas ka isik Kaljulaid Ugalas peetud meie kalli Vabariigi aastapäevakõnes.
PS. Ühiskondlik diskussioon on asendunud teineteise peale karjumisega. Võiks ju arvata, et targem annab järele ja oleme nüüd kõik kuidagi sõbrad. Aga ei saa ju, niikaua kui ennast ei tea kelleks pidav poliitseltskond peab kalliks arusaama, et EKRE-t ja rahvuskonservatiive ei tohi olemas olla. Kui ei soovita, et EKRE-st saaks Fidesz, kelle käes on praktiliselt kogu võim Ungaris, siis jäetagu järele. EKRE ei lähe mitte kuhugi. Samuti on kõigi huvides, et võimu juures oleks vähemalt pisutki arvamuste paljusust. Mis on ka EKRE huvides. Aga niikaua kui EKRE on paaria ja tema valijad “vaesed ning lollid maakad”, siis liigub asi Fideszi poole. Allakirjutanu saab aru väga hästi, loos kasutatud sõnastus on kohati pisut äkiline ja antipoliitkorrektne, kuid see on ainult püüd kuidagi elevante korrale kutsuda, mitte usutunnistus.
Allikas: https://objektiiv.ee/julgeolekuuuring-mis-ei-raagi-portselanipoes-maratsevast-elevandist/ Read more...
teisipäev, 25. veebruar 2020
MATTI ILVES: Kõigil Stockholmi jõugujuhtidel on võõras taust
Just sellest teatab vasakpoolne ajaleht Expressen, hoolimata sellest, et nad otsustasid oma artiklis jõugujuhtide välismaist tausta avada.
Teisipäeval teatas Expressen, et nad on lugenud politsei niinimetatud fookusnimekirja asutuse spetsiaalsest algatusest “Operatsioon Rimfrost”.Nimekirja järgi on Stockholmis kolmkümmend kaks jõugu juhti - kõigil neil on rändaja taust. Neist viisteist sündisid Rootsis ümberasujate vanematena ja enamik - kaheksa neist - on seotud Rinkeby konfliktiga. Ülejäänud 17 saabusid Rootsi kas laste või täiskasvanutena.
Kehtivate seaduste kohaselt ei saa te sisserändaja taustaga kurjategijaid riigist välja saata, kui nad on sündinud Rootsis. Huvitaval kombel soovib Expressen kogu artikli vältel sellele asjaolule keskenduda.
Artiklis eiratakse täielikult tõsiasja, et ilma või väiksema rändeta Stockholmis poleks või oleks vähemalt vähem jõugu.
Lisaks väidab Expressen, et ükski jõugu liidritest pole äsja saabunud rändajad ja rände vähendamine ei vähendaks seega kuritegevust.
Rootsi demokraadid reageerivad langusele ja SD juht Jimmie Åkesson suhtub kriitiliselt sellesse, kuidas meedia otsustab andmeid keerutada.
"Alternatiivne pealkiri oleks:" Kõigil määratud jõugu juhtidel on välismaa taust. " Nii ütleb artikkel ”,” kirjutab Åkesson säutsu.
Jörgen Fogelklou, SD Göteborgi rühmajuht ja vallavolikogu juht, on ka üks paljudest, kes Expresseni artiklile vastas.
"Kas jõugu juhiks saamine võtab kindlasti aega?" kirjutab ta Facebooki postituses.
Kasutatud allikas: https://voiceofeurope.com/ Read more...
OTSEPILT ja OTSEFOTOD | EKRE toetajad kogunesid seitsmendat korda tõrvikute alla marssima
esmaspäev, 24. veebruar 2020
pühapäev, 23. veebruar 2020
Rootsist on saanud peaaegu sõjapiirkond, välja palju võimsaid lõhkeaine plahvatusi
Rootsis on tänavuse aasta jooksul toimunud juba 102 võimsat lõhkeaine plahvatust. Kolmandik neist Rootsi lõunaosas Malmös.
Rootsis toime pandud plahvatused on oma mastaabilt
täiesti erakordsed nii Euroopas kui terves maailmas, räägib Rootsi
krimnoloog Amir Rostami väljaandes Dagens Nyheter.
Käesoleval aastal on Rootsis olnud 102 tugevat plahvatust, eelmisel
aastal oli neid sama ajaga 39. Plahvatustest kolmandik on olnud Malmös,
Stockholmis on neid olnud 19 ja Göteborgis 13.
Sellist hulka plahvatusi pole maailmas olnud üheski
teises jõukas riigis, kus ei toimu sõda või pole tegemist terrorismiga.
Sarnased olukorrad on sõjapiirkondades või neis riikides, kus
tegutsevalt aktiivselt terroristid.
Rootsit on teiste arenenud riikidega väga raske
võrrelda, kuna teistes riikides on selliseid asju väga vähe. Uurijad
pole seni suutnud Rootsi nii suurt plahvatuste hulka seletada.
Arvatavalt on tegemist juba 15 aastat väldanud kuritegelike
grupeeringute omavaheliste arveteõiendamistega, kus meetodid on kogu aeg
karmistunud. Algul tulistati inimesi jalgadesse, siis hakati mujale
tulistama, hukati ja häbistati inimesi. Nüüd on välja jõutud
plahvatusteni.
Kuritegelike grupeeringute liikmed on Rootsi sisse rännanud ja neil on
sidemeid mitmel pool Rootsis. Konfliktide põhjuseks võib olla
narkokaubanduse mõjupiirkondade jagamine või omavahelised suhted.
Plahvatused on põhjustanud valdavalt materiaalset kahju. Septembris sai
aga Lundis toimunud plahvatuses vigastada üks möödakäija.
«Russofoobide» nimekirjas on Tiit Madisson
Vabadusvõitleja ja poliitvang Tiit Madisson kinnitas, et ka tema on juuni algul Venemaa välisministeeriumi koostatud niinimetatud russofoobide nimekirja kantud.
Madisson
ütles Postimehele, et välisministeerium helistas talle ja teavitas
sissesõidukeelu nimekirja kandmisest, kuid mingit dokumenti ta selle
kohta näinud ei ole.
Miks
Venemaa välisministeerium talle sissesõidukeelu kehtestas, Madisson
vaid oletab. «Ma arvan, et ega siin muud ei ole kui vanad asjad. See
Lihula samba püstipanek ja meeleavaldus Tõnismäel. Sellest hakkaski see
tingel-tangel peale,» rääkis ta.
Madisson lisas, et eelmisel aastal oli tal veel Venemaa viisa olemas ja mingeid probleeme ei olnud.
Küsimusele,
kuidas nn russofoobide nimekirja sattumine teda mõjutab, vastas
Madisson, et tal oli soov Krimmi oma tatarlastest sõpradele külla minna,
kuid mingeid kindlaid plaane ta veel teinud ei olnud.
Madisson oli aastatel 1980–1986 Nõukogude Liidu poliitvang, Eesti iseseisvuse taastamise järel osales ta aktiivselt poliitikas. 1996. aastal mõistis kohus Madissoni süüdi selles, et ta 1996. aastal hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama sõjaväelist riigipööret ning otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks. Talle määrati kaks aastat vabadusekaotust, kuid vabastati amnestiaseaduse alusel ennetähtaegselt.
Read more...
Samuti
on nimekirjas Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves, poliitik
Jevgeni Krištafovitš, vabaühenduste aktivist Sergei Metlev, Eesti
Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu aseesimees Urmas
Reitelmann, riigikogu EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas,
Vabaerakonna esimees Andres Herkel, ajaloolane Igor Kopõtin, ajakirja
Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski, teadur Kalev Stoicescu, Eesti
Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik, Rahvusvahelise
Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Dmitri Teperik, ajaloolane, hiljuti
Eesti luureajaloo raamatu välja andnud Ivo Juurvee, ajaloolane Toomas
Alatalu ning Eesti ukrainlaste ühingu juht Evhen Tsybulenko.
Venemaa
7. juuni samm oli vastus Eesti 29. märtsi otsusele keelata 49 Venemaa
kodanikul riiki sisenemine seoses nn Magnitski juhtumiga. See on juba
teine kord, kui Venemaa koostab Eestit puudutava musta nimekirja.
Eelmine sissesõidukeelu saanute nimekiri koostati 2015. aastal vastuseks
Euroopa sanktsioonidele.
Madisson oli aastatel 1980–1986 Nõukogude Liidu poliitvang, Eesti iseseisvuse taastamise järel osales ta aktiivselt poliitikas. 1996. aastal mõistis kohus Madissoni süüdi selles, et ta 1996. aastal hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama sõjaväelist riigipööret ning otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks. Talle määrati kaks aastat vabadusekaotust, kuid vabastati amnestiaseaduse alusel ennetähtaegselt.
Aastatel
2002–2005 oli Madisson Lihula vallavanem ning tema initsiatiivil
püstitati Lihulas 20. augustil 2004 monument «60 aastat Eesti
kaitselahingutest», mis teisaldati sama aasta 2. septembril valitsuse
korraldusel.
Allikas: https://www.postimees.ee/4509401/russofoobide-nimekirjas-on-tiit-madisson
Allikas: https://www.postimees.ee/4509401/russofoobide-nimekirjas-on-tiit-madisson
Globalistlikul poliitprojektil Eesti 200 pole pakkuda midagi muud peale rahvaste läbikäiguhoovi ja süveneva kliimahüsteeria
Pole teada, kas Eesti 200 toetuse mõningast kasvu põhjustab pettunud oravaarmastajate lahkumine Reformierakonna tagant, sotside üleüldine allakäik või mingi muu tegur, kuid üldist pilti nende esilekerkimine väga ei mõjuta – nende kõigi hääled tulevad ühest spektrist.
Pretensioonika nimega Eesti 200, mida paljud ka Gruz 200-ks nimetavad, on globalismile, multikultuursusele ja rahvusriikluse lammutamisele orienteeritud erakond, mis tähendab Eestile ainult pahandusi.
Kristina Kallas väidab, et Eesti 200 pakkuvat valijatele positiivset alternatiivi, kuid positiivne oleks see ainult neile, kes tahaksid Eesti rahvaste läbikäiguhooviks ja Kolmanda maailma prügikastiks muuta. “Kahesajatajate” jutud kakskeelsusest näitavad selgelt ära, mis hakkaks nende puhul riigis valitsema.
Tegelikult rõhub Eesti 200 praeguses jõudude polariseerumise õhkkonnas protestihäältele ehk nagu nad ise on tunnistanud, tahavad nad esindada neid, kes on väsinud koalitsiooni ja opositsiooni vastasseisust (viimasesse kuuluvad “kahesajatajad” Riigikogu esindatuse puudumisest hoolimata ka ise).
Kui jätta kõrvale poliitika ja mõelda inimeste sotsiaalsetele huvidele, siis on Eesti 200 tavaline protestipartei, kelle lubadustes pole midagi uut, neil pole tuntavat nišši ühiskonnas, põhjapanevaid ettepanekuid muutusteks, reaalset meeskonda ega ka Eestile sobivat maailmavaadet. Nad on tavaline protestipartei, mis hääbuks ka Riigikogus või valitsuses sama ruttu, nagu Res Publica või Vabaerakond, ning rahvale jääks nad meelde järjekordsete tühikargajatena.
Mida siis “kahesajatajad pakuvad? Kristina Kallas selgitab BNS-ile: “Kliimaneutraalsuse nõuded pitsitavad Eesti majanduse perspektiivi väga tugevasti, kuid valitsus ei ole senimaani teinud ühtegi selget otsust, kuidas Eesti süsinikuvaba rohemajanduse suunas liigub. Perearstide põud on jõudnud kriitilisse punkti, kus teenust tuleb osutada üle videosilla, kuid esmatasandi arstiabi kättesaadavuse probleemi lahenduse kohta pole valitsuselt midagi kostunud. Lahendamist vajavad ka õpetajate põud, kõrghariduse rahastamine, teed ja bussiliiklus üle Eesti, riigireform, omavalitsuste võimekus inimeste elu korraldada…”
Kas selles üldsõnalises vahus on midagi uut, mida suudaks grupp ülienesekindlaid noorpoliitikuid senistest valitsustest paremini teha? Kristina Kallas ütleb ka, et “Riigikogul ei ole võimekus tegeleda kümnete teiste suurte küsimustega”, mis näitab, et kahesajatajad usuvad ennast isegi parlamendiüleselt supermenid olevat. Meenub sots Tanel Talve, kes lubas Riigikogusse uusi nooruslikke tuuli tuua, kuid praegu ei mäleta teda enam keegi.
Eesti 200 on juba oma nägu näidanud nii Hartlebi lapsevankrirünnaku kui ka Hobujaama plakatikampaania kaudu. Inimesedki on seal tuntud, nagu erakonnavahetaja Margus Tsahkna ja Sorose-koolide kasvandik Kristina Kallas. Aga eks igaüks peab saama õiguse tõestada rahvale oma sisutühjust.
Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/globalistlikul-poliitprojektil-eesti-200-pole-pakkuda-midagi-muud-peale-rahvaste-labikaiguhoovi-ja-suveneva-kliimahusteeria/ Read more...
laupäev, 22. veebruar 2020
Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” veebruarinumber
„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv
parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia
väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel A3 leheküljel.
Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii
päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee
on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida
iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku
Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee,
kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada
HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust
võtta meie levijuhtidega:
Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee
Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee
TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.
Näidis artiklist veebruarikuu "Rahvuslikus Teatajas"
Inimloomusest
Piiblis on kirjas, et jumal lõi inimese oma näo järgi, aga
et saatan on maailma valitseja. On olemas hüpotees, et maa peal on kolme sorti
inimolendeid – jumalikke, loomalikke ja
saatanlikke ning maailm on see võitlustander, kus jumalikust olendist püütakse
vormida läbi loomaliku olemuse homo
satanicus. Jumalikud inimesed on kõrge moraaliga tõejärgijad. Nad mõtlevad
meiekeskselt ja tunnetavad, mis õige ja mis vale ning nende liikumapanevaks
jõuks on armastus kogu loodu vastu. Loomalikud inimesed on põhimõteteta
egokesksed ja lihtsameelsed. Neid on lihtne loosungitega eksitada. Omakasu
nimel ollakse valmis ka südametunnistusega kompromisse tegema. Saatanlikku
vormi esinevat kõige rohkem just maailma vägevate hulgas. Neid kutsutakse ka mustaks aristokraatiaks. Enamus olevat
homoseksualistid, kes praktiseerivad oma salaühingutes
Eero Nõmm
21.01.20
Stockholm
Read more...
Tellimine:
Postitused (Atom)
