Rahvuslane: august 2017

neljapäev, 31. august 2017

MATTI ILVES: EESTI EESISTUMISEGA SEOSES ÜKS SUURÜRITUS KUKKUS PRAKTILISELT LÄBI

"Estonian World Review" kirjutas: "Tallinnas 16. juunil 2007 toimunud Kommunismivastasest ajalookonverentsist osavõtjad leidsid, et eranditult kõiki eelmisel sajandil Kesk- ja Ida-Euroopas valitsenud kommunistlikke totalitaarseid režiime, mis nüüdki on võimul mitmetes maailma riikides, iseloomustavad ulatuslikud inimõiguste rikkumised. ...
Kommunismivastasest ajalookonverentsist osavõtjad pöördusid oma riikide ja nende valitsuste ning parlamentide, Euroopa Ühenduse, Haagi Tribunali, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja USA kongressi poole üleskutsega "kutsuda ellu ja organiseerida riikidevaheline tribunal kommunismi poolt 20. sajandil toimepandud kuritegudele hinnangu andmiseks ja kommunismi kuulutamiseks inimvaenulikuks ideoloogiaks ning kommunismi võrdsustamiseks tema elluviimisel kordasaadetud roimade poolest natsionaalsotsialistliku ideoloogiaga."

Kuna Kreekas on erti palju kommunismimeelseid, siis tekitas kommunismivastane konverents seal eriti terava disskusiooni ja ERR.ee mainis, et "Riigikogu liige Oudekki Loone kirjutas Kreeka meedias avaliku tänukirja justiitsminister Stavros Kontonis´le, kes jättis protestiks osalemata Tallinnas toimunud konverentsil, milles räägiti kommunistlike režiimide kuritegudest."

Lõppdokumenti toetasid kokku vaid kaheksa riiki: Balti riigid, Visegradi nelik ja Horvaatia. Seejuures ei teatanud Eesti korraldajad, mitu riiki EL 28. liikmesriigist konverentsil üldse osales. Seega või ütelda, et see ajalookonverents kukkus häbiväärselt läbi.

Peale selle teatasid Euroopa Vasakpoolsed, et soovivad kehtestada Balti riikide vastased sanktsioonid. Muidugi ei lähe see tänuväärne algatus Euroopa Parlamendis veel läbi. Kuid tulevikus, mine-sa-tea. Ega muud ei ole ka vasakpoolseste juhtorganitega Euroopa Liidust oodata.

2017.08.29 - Otse kümnesse

Link: http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/arutelu/otse-kumnesse/14483-2017-08-22-otse-kumnesse-2

Anti Poolamets: ERR-il juhtus tööõnnetus

ERR-il juhtus tööõnnetus, et selline uudis läbi läks..."Väidetavalt rääkis laps enda emale, et kui talle anti koju kaasa itaalia toitu, mis on tema lemmik, siis hooldaja ei lubanud tal seda süüa, kuna eines oli peekonit sees.

Hiljem on tüdruk enda emale väidetavalt ka öelnud, et "jõulud ja lihavõttepühad on nõmedad" ning et "Euroopa naised on rumalad ja alkohoolikud".

Leht: Londonis sunniti kristlasest last elama moslemite hoole all:
http://www.err.ee/615274/leht-londonis-sunniti-kristlasest-last-elama-moslemite-hoole-all

Allikas: Facebook

kolmapäev, 30. august 2017

Fookuses: kommunismi ja natsismi tööriistakastid valmistati valgustusajastul

Avaldatud 29. august 2017
Objektiivi saates “Fookuses” peatuvad Varro Vooglaid ja Markus Järvi seekord mõttevahetusel, mille vallandas Kreeka justiitsministri keeldumine osalemast kommunismi kuritegudele pühendatud Euroopa ministrite konverentsil Tallinnas. Oudekki Loone ja eriti Ahto Lobjaka, kes käsitleb Karl Marxi mõttemaailma humanismina, kaitsekõnes kommunismile kõlab vastu kas sügav arusaamatus või pahatahtlikkus, tõdevad saate “Fookuses” autorid.

Saates osutatud artiklid on järgmised: – "Loone saatis kommunismi kaitsnud kreeka justitiitsministrile tänukirja", ERR, 24.08.2017 – Ahto Lobjakas, "Tänapäevase kommunismi ja natsismi lühike ABC", Postimees, 25.08.2017 – Mihhail Lotman, "Inimsusevastasest natsismist ja valgustusajastust põlvnevast kommunismist" (vastus Ahto Lobjaka artiklile), Mihhail Lotmani kodulehekülg, 26.08.2017 – Ahto Lobjakas, "Kommunism on idee paremast elust" (vastus Mihhail Lotmanile), Postimees, 28.08.2017 – Joonatan Nõgisto, "Totalitaarsete režiimide kuriteod on tingitud utoopilisest lubadusest endast" (vastuseks Ahto Lobjakale), Postimees, 28.08.2017
Vt lisaks samal teemal: – Rein Ruutsoo, "Üks tont käib ringi mööda Eestis" (vastuseks Ahto Lobjakale), Postimees, 29.08.2017

INGLISMAAL HIIGLASLIK LAPSEVÄGISTAMISTE JUHTUM: 248 ohvrit, 461 vahistamist, 111 süüdimõistmist, 18 vangistamist

Suurbritannias Newcastle'is mõisteti vangi lapsi vägistanud jõuk

Mis seob kurjategijaid? Nad kõik on peamiselt moslemid.

Mis seob ohvreid? Nad kõik on valgenahalised alaealised lapsed. Neid vägistati, sunniti vägivallaga prostitutsioonile, inimkaubitseti ning uimastati narkootikumidega.

Kurjategijate nimed: Abdul Sabe, Habibur Rahim, Badrul Hussain, AbdulHamid Minoyee, Jahanger Zaman, Monjur Choudhury, Taherul Alon, Mohammed Ali, Nadeem Aslam, Mohammed Azram, Yassar Hussain, Saiful Islam, Eisa Mousavi, Prabhat Nelli, Mohibur Rahman, Nashir Uddin, Redwan Siddquee, Carolann Gallon.

"Vaikuse vandenõu" - Briti linnad, kus noori tüdrukuid aastakümneid moslemite jõukude poolt vägistati.

Newcastle lisandus Briti linnade nimekirja, kus moslemid süstemaatiliselt vägistasid ja kuritarvitasid kaitsetuid, valgeid briti tüdrukuid.

See üleriigiline muster algas Rotherhami juhtumiga, seejärel Rochdale, kus "vaikuse kultuur" ja poliitiline korrektsus tõid kaasa ametivõimude tegevusetuse, sest kõik kartsid "rassismisüüdistusi".

Alates 1980ndate lõpust vägistati ja kuritarvitati moslemite jõukude poolt tuhandeid valgeid tüdrukuid ning neid juhtumeid vaikiti maha kuni 2001. aastani.

Üks Rotherhami vägistamise ohver ütles, et ametivõimud ei teinud midagi ja panid teda tundma rassistina, kui ta kommenteeris kurjategijate etnilist päritolu.

Endine politeiuurija, kes tegeles Rochdale'i lapsevägistamiste juhtumiga, väitis, et kinnimätsimise (vaikimise) vandenõu ulatus otse valitsuse tippu välja.

Kolmapäeval mõisteti 17 peamiselt moslemi meest ja 1 valge naine (kupeldaja) vangi pea 100 seksuaalrünnaku korraldamises tüdrukute ja naiste vastu Newcastle'i piirkonnas. See on kolmas suurim juhtum peale Rotherhami ja Rochdale'i.

Newcastle'i linnavalitsuse esindaja rõhutas pressikonverentsil, et skandaal ei ole "ainulaadne" ning "on tõendeid sarnastest juhtumitest paljudes teistes linnades".

Juhtumite nimekiri praeguseni:

– Rotherham –

Põhja-Inglismaal Rotherhamis ja selle ümbruses langes 16 aasta jooksul 1400 last seksuaalse ärakasutamise ohvriks.

Lapsi kasutasid ära moslemite meestejõugud, kelle vastu linnavõimud, sotsiaaltöötajad ja politsei astuda ei julgenud, kuna kartsid rassistideks tembeldamist.

Paar noorsootöötajat tegid politseile laste vastu suunatud seksuaalvägivalla kohta avalduse, kuid seda peeti liialduseks.

Rotherhamis ja selle lähiümbruses toimunut hakati lähemalt uurima pärast seda kui väljaanne The Times avaldas sellel teemal artikli.

Esimesed kohtuotsused seksuaalkuritegudega tegelenud meestele loeti ette 2010. aasta sügisel. .

Politsei ja võimuesindajad palusid seksuaalkuritegevuse ohvriteks langenutelt vabandust.

Sekuaalkuritegusid pandi Rotherhamis toime ajavahemikul 1997 – 2013. Lisaks vägistamisele ja seksuaalperverssustele tegelesid jõugud inimröövi, inimkaubanduse ja vägivallaga.

Noorimad ohvrid olid vaid 11-aastased.

Võimuesindajad olid seksuaalkuritegudest teadlikud, kuid ei sekkunud, kuna kartsid rassistideks tembeldamist. 160 politseinikku sattus uurimise alla, kuna nad süstemaatiliselt ignoreerisid kaebusi lastevägistamiste juhtumite kohta.

– Rochdale –

Kuus meest, kellest 5 on moslemitaustaga, said 2016. aastal Põhja-Inglismaal, Rochdale'is süüdistuse valgete alaealiste tüdrukute vägistamises ja prostituutidena müümises. Linna raputas sarnane skandaal ka 2012. aastal, kui 9 moslemimeest mõisteti süüdi 47 valge tüdruku vägistamises ja müümises.

Süüdistus puudutas ajavahemikul 2004 kuni 2008 toime pandud seksuaalkuritegusid kolme 14-16-aasta vanuse tüdruku vastu.

"See juhtum on üks paljudest, mis on ilmsiks tulnud peale 2011. aastal lastekaitse poolt algatatud uurimust laste seksuaalse ärakasutamise juhtumite osas Põhja-Inglismaa piirkonnas," märkis Manchesteri politsei abipeakonstaabel Rob Potts. "Praeguseks on arreteeritud juba 83 inimest, üle kuulatud on 15 ja süüdistused on esitatud 25 inimese vastu."

Rochdale'i linna raputas 2012. aastal šokeeriv moslemikamba vägistamiseskandaal, kui kaheksa Pakistani moslemit ja üks afgaanlasest asüülitaotleja mõisteti süüdi 47 valge tüdruku vägistamises ja müümises.

– Oxford –

Londonis kohus mõistis süüdi immigrantide jõugu, mis koosnes pakistanlastest ja eritrealastest ja tegutses Oxfordis, kunagises Briti ja maailma hariduselu keskuses. Seitset pedofiili süüdistati alaealiste tüdrukute vägistamises, seksiorjastamises, sugulise kire rahuldamises väärastunud moel ja ohvrite mõnitamises erinevatel viisidel. Kohtuasi, mida kestis 18 nädalat, vaikiti juhtivates meediakanalites maha. Sellest kas ei kirjutatud sõnagi või kujutati seda vähetähtsa kriminaalkuriteona, ent kohtunikud ei varjanud oma šokki, mis tulenes faktidest.

Peakohtunik Peter Rook tunnistas, et teda valdas pedofiilide ülestunnistuste järel õudus. “Nendel jäledustel, mis nad sooritasid, ei ole piire,” ütles ta. Tema sõnul olid tüdrukud kergeks saagiks. Nad olid kaitsetud, haavatavad, kergelt sõltuvuse sattuvad. Vennad Bassam ja Mohammed Karrar sundisid oma 11-aastase ohvri prostitutsioonile. Bassam laskis tema kehale tätoveerida tähe “M”. Nagu ta ise tunnistas, tuleneb see prohvet Mohammadi nimest. Tüdruk oli 12 aastat vana, kui nad sundisid teda tegema aborti.

Ka ühest teisest tüdrukust tehti prostituut. Mohammad Karrar kasseeris klientidelt teenuse eest 50 naela. Kui kliente ei olnud, lõbustas ta end koos sõpradega, sundides tüdrukut täitma nende perversseid soove. Tüdruk langes eriti jõhkra grupiviisilise vägistamise ohvriks, pärast mida jäeti ta veritsevana iseenda hooleks. Ühel korral, kui tüdruk haaras enesekaitseks noa, peksis Karrar ta pesapallikurikaga läbi. Tema vend Bassam hoidis enda juures vangistuses 14-aastast tüdrukut, vägistas ja uimastas teda narkootikumidega.

Mohammad sai 20 aasta pikkuse vanglakaristuse, Bassad läks trellide taha 15 aastaks. Nende kaasosalised said karistatud 7–12 aasta pikkuste vangistustega. Seda peetakse Suurbritannias karmiks karistuseks.

Kõik ohvrid oli 11–15 aastased. Kõik nad olid inglased. Kõik nende piinajad olid moslemid. Ohvriteks said nad eelkõige sellepärast, et kuulusid valgesse rassi. Sellises valguses nägi juhtunut Oxfordi islamikoguduse imaam Taj Hargey. Hargey, autoriteetne ja mõõdukas jutlustaja, tunnistas kurvastusega ajalehe Daily Mail veergudel, et juhtum ei ole seotud vaid pedofiiliaga, vaid kvalifitseerub rassi- ja usuviha pinnal sündinud kuritegudeks. Valgete tüdrukute mõnitamine on tema sõnul demonstratiivne valge rassi kui teisejärguliste inimeste, “uskmatute” ja seetõttu põlastusväärsete alandamine.

“Peale õuduse ja vastikuse, mille Oxfordi bande tegevus esile kutsub, on fakt seegi, et nende jäledused on segatud rassi- ja religioonivihaga. Usuga – sest kõik süüdimõistetud, sõltumata nende päritolumaast, on moslemid. Rassiga – sest nad valisid teadlikult ohvriteks valgeid tüdrukuid, keda nad nimetasid “valgeks lihaks”. Seega on tegemist ilmselgelt rassivihal põhinevate kuritegudega,” kirjutab Hargey ning süüdistab juhtunus põliselanikke inglasi.

Tema arvates segab nende poliitiline korrektsus võtta reaalsust vastu sellisena nagu see on. “Kaasaegsed, ärahirmutatud, poliitkorrektsed britid kardavad üle kõige süüdistusi rassismis,” kirjutab ta raevunult. “Kõik riiklikud struktuurid, kaasa arvatud politsei ja sotsiaalasutused, ignoreerisid nende silme all toimuvat jäledat alaealiste seksuaalset ärakasutamist nende õuduste pärast, mis tulevad inimese ellu koos rassismisüüdistustega.”

Mitte ükski meediaväljaanne ei nimetanud (kohtuistungi ajal) asju oma nimega. Igati välditi vihjeid kahtlustatavate päritolu ja religiooni kohta ning pedofiile nimetati “Aasia päritolu inimesteks.”

http://objektiiv.ee/valge-liha-seksi-dzihaadile/

– Bristol –

2016. aastal mõisteti Bristolis süüdi somaali päritolu grupivägistajate jõuk, kes nimetasid oma ohvreid - valgeid alaealisi tüdrukuid (noorim neist 13aastane) - "odavaks" ja "kergeks saagiks".

Lisanduvad veel samalaadsed ja sarnase mustriga juhtumid: Aylesbury, Keighley, Huddersfield, Derby, Peterborough ja Telford.

Eeldada võib, et sarnaseid skandaale on päevavalgele tulemas veelgi...

https://www.thesun.co.uk/news/4211689/newcastle-grooming-gang-operation-sanctuary-undercover-paedophile/

Allikas: http://isamaaline.blogspot.com.ee/2017/08/inglismaal-hiiglaslik-lapsevagistamiste.html?spref=fb

Aivar Pahk: Rootsi multikultiaktivist Elin Kranz näitas oma suurt poolehoidu immigrantidesse

"Rootsi multikultiaktivist Elin Kranz näitas oma suurt poolehoidu immigrantidesse sellega, et seksis neegriga, samal ajal lauldes Rootsi hümni.
Elin Kranz vägistati jõhkralt ja tapeti hiljem ühe musta immigrandi poolt. Huvitav, millised olid tüdruku viimased mõtted?"

Allikas: Facebook

teisipäev, 29. august 2017

"Räägime asjast" 27.08.2017

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-27082017/

Varro Vooglaid: Toredaid pärle võib leida, lugedes Euroopa Liidu direktiive.

Näiteks saame direktiivi 2000/43/EÜ preambulist teada, et "Euroopa Liit ei tunnista teooriaid, mis püüavad tõestada üksteisest erinevate inimrasside olemasolu". Niisiis saame teada, et direktiivi koostajate ja vastuvõtjate arvates on erinevate inimrasside OLEMASOLU mitte fakt, vaid teooria – ja pealegi veel põhjendamatu teooria. 2000. aastast ehk ajast, mil kõnealune direktiiv vastu võeti, on muidugi palju vett merre voolanud ning nagu oleme näinud, ei peeta nn progessiivsetes ringkondades enam põhjendatuks tunnistada ka "teooriaid", mis "püüavad tõestada" erinevate rahvuste ja sugude olemasolu. Kõige lühemalt öeldes on niisuguse mõistuse sulgumise näol tegu sõjaga reaalsuse ehk olemise enda vastu – püütakse luua olukorda, kus inimeste adekvaatne suhe reaalsusega asendatakse ideoloogilise pettekujutelmaga. Kes aga keeldub uskumast neid uusmarksistlikke pettekujutelmi ja usaldab pigem oma silmi – nt selle osas, et faktiliselt eksisteerivad üksteisest erinevad sood, rahvused ja rassid –, see tembeldatakse äärmuslaseks, vihakõnelejaks ja kõige üldisemalt ühiskonna vaenlaseks. Selline on siis haiglaselt reaalsusest irdunud nägemus vabast ja sallivast, euroopalikel väärtustel rajanevast ühiskonnast.

Allikas: Facebook

Abipalve digiallkirja-küsimuses

Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu (edaspidi: Vabaduspartei) volikogu kaks liiget – Endel Ojasild ja Aarne Toomsalu – vajab kiiremas korras nõu digiallkirjastamise kohta.
Eesti on küll e-riik, kuid mõlemale mainitud volikoguliikmele on digiallkirja andmine endiselt liiga kõva pähkel. Kumbki neist pole siiani suutnud digiallkirjastada Äriregistris leiduvat Vabaduspartei kandeavaldust, mis käsitleb käesoleva aasta 7. jaanuaril toimunud Vabaduspartei üldkoosolekut. Selle tagajärjel on Vabaduspartei tegevus olnud suuresti halvatud.

Olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et siiani pole kumbki soostunud vastu võtma asjaomast nõu ja abi erakonnakaaslastelt. Ainus lahendus, kuidas päästa jutuksolev eestimeelne erakond õiguslikust halvatusest, on leida abivalmid asjatundjad väljastpoolt Vabadusparteid.
Digiallkirjastamine ise võtab teatavasti aega väga vähe (kui on olemas koodid ja nõuetekohane tarkvara, samuti ID-kaardi lugeja), kuid isikule, kes ei tea või enam ei mäleta, kuidas digiallkirja panna, on see ülejõukäiv ettevõtmine. Eestis propageeritakse küll elukestvat õpet, kuid tuleb arvestada, et iga inimese õpikiirus on erinev. See kehtib ka mõlema jutuksoleva volikoguliikme puhul.

Kes tunneb, et saaks Endel Ojasilda ja/või Aarne Toomsalu aidata digiallkirjastamisalase nõuga, võtku julgesti ühendust:
1) tel.: 56616631, e-post: endel.ojasild@gmail.com;
2) tel.: 56602221, e-post: aarnetoomsalu@gmail.com .
Asjatundlikele abistajatele, tänu kellele saab kõnealune digiallkirjastamise-mure murtud, jäävad alatiseks tänuvõlglaseks nii E. Ojasild ja Aarne Toomsalu kui ka kogu Eesti Vabaduspartei –
Põllumeeste Kogu.

Tõnu Kalvet,
Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu juhatuse liige
_______________
See on õige kummaline abipalve ja ebameeldiv oli sellist kirja saada! Arvan, et see on kirjutatud pigem inimeste mõnitamiseks ja seda ei saa tõsiselt võtta, aga mine sa tea. Kunagi, kui parteipoliitikaga veel tegelesin, siis kasutasin digiallkirja üpris sageli. Nüüd pole isegi ID tarkvara enam uude arvutisse paigaldanud.
ID tarkvara saab paigaldada siit: https://installer.id.ee/?lang=est
Aga lugupeetud spetsialistid, aidake siis inimesi!
M.I.

esmaspäev, 28. august 2017

MATTI ILVES: EESTI ISESEIVUSE TAASTAMISE PÄEVAL SÜNDINUD NOORHÄRRA MÕNED MÕTTED

"Vikerraadios" anti sõna ühele noorhärrale, kes sündis 20. augustil 1991 - iseseisvuse taastamise päeval, seega nüüd 26. aastane. Millega ta mind siis üllatas?

Ei millegi erilisega. Ütleme veel, et see noor inimene on jäänud ilma meeletust viimasel viiel aastl levinud sallivuse ja euroopalike kõige vastkumate "väärtuste" propagandast lasteaedades ja põhikoolides.

Noorhärra korruts mitmel korral, et peame olema ikka avatud ja väga avatud. Endale ta ei andnud üldse aru, et selline avatus hävitab otseselt väikerahva eestlaste riigi ja mida see globalistide poolt propageeritav avatus on juba teinudki.
Teiseks mainis ta, et meil elab juba 30 % mitteeestlasi ja seetõttu ei tohi me midagi teha üksi, neid kaasamata.
Toome vaid ühe ammuse näite, kui eestlased korraldasid koristustalguid "Teeme ära", siis naersid Lasnamäe venelased (kes on tegelikult suurimad reostajad), et las eestlased koristavad, see on ju nende maa ja mis meie siia puutume. Vaat nii!

Ütelge mulle, mida me saaksime koos teha nende eesti keelt õppida mitte tahtvate venelastega? Tegelikult on meil nüüd kujundatud juba saamatu riigivalitsuse poolt kakskeelne riik, mida küll igati püütakse eestlate eest varjata.

Hardo Pajula: kaose käsilased

Hardo Pajula | FOTO: Erik Prozes

Edmund Burke’i Seltsi eestvedaja Hardo Pajula kirjutab lääne postmodernistide ideoloogilisest ristiretkest ülejäänud ühiskonna vastu ja selle kajadest läänemaailma perifeerias asuvas Eestis.

«Postmodernism[*] on vale. See on vale tehniliselt, eetiliselt, moraalselt, intellektuaalselt, emotsionaalselt ja praktiliselt,» kuulutas Toronto Ülikooli kliinilise psühholoogia professor Jordan Peterson paar nädalat tagasi konverentsil, mille korraldasid Kanada sõnavabaduse eest seisvad tudengid. «See võib ju nii ollagi, aga miks see mulle peaks korda minema?» esitab imestunud lugeja selle peale igati põhjendatud küsimuse. Alljärgnevalt püüan põgusalt selgitada, mis on postmodernism, kuidas see meid iga päev puudutab ja miks Kanada teadlase hävitav hinnang nii oluline on.

Petersoni tee üleilmse tuntuse poole sai alguse 2013. aastal, kui ta oma loenguid Youtube’i üles riputama hakkas. Eelmise aasta kevadeks oli neid vaadanud üle miljoni inimese. Ühel unetul ööl lisas Peterson oma kontole video «Professor poliitilise korrektsuse vastu», mis tegi temast korrapealt üleilmse meediastaari. Selle aasta mais esines ta tunnistajana Kanada parlamendis. «Te võite olla päris kindel, et kui üle kogu maailma vaatab Kanada senati komisjoni istungit 350 000 inimest, on apokalüpsis lähedal,» ei jõudnud Peterson ise nii suurt vastukaja ära imestada. Praeguseks on tema videoklippe vaadanud juba 50 miljonit inimest.

Peterson võlgneb oma ootamatult süllekukkunud tuntuse Kanada valitsuse seaduseelnõule C-16, mis kohustab kodanikke pöörduma teiste inimeste poole selliste isikuliste asesõnadega, mis vastavad viimaste valitud sooidentiteedile. Soomeugrilasel on oma tühipalja «tema»-ga sellest probleemist mõnevõrra raskem aru saada kui indoeurooplasel, aga eks meil tuleb seda enam pingutada.
«Rahvad, keda piiravad keeled, milles sooneutraalsed asesõnad puuduvad, on püüdnud neid suurema võrdsuse nimel kunstlikult luua,» lohutatakse meid näiteks Milwaukee Ülikooli LGBT kogukonna veebilehel. Ma ei imestaks, kui mingi rühm siinseid sotsiaalteadlasi on endale sellise grandi juba kuskilt välja nuianud.

«Heakene küll, sa räägid Kanadast, aga meil on siin endalgi probleeme küllalt,» ütleb mulle – jällegi põhjendatult – skeptiline lugeja, kes on viitsinud minuga siiani kaasas püsida. Tõsi, perifeerne asukoht ja suhteline vaesus on meid siin suuremast sõgedusest eemal hoidnud, nii et minult ei nõua postmodernse dogma vastu astumine ligilähedaseltki sama julgust kui Petersonilt.
Ent me sõidame sama rongi tagumistes vagunites. Olen juba mitmes kohas kirjutanud, et mind pani nendel teemadel esimest korda tõsiselt mõtlema skandaal, mis puhkes siis, kui Aadu Luukase fond tunnustas missioonipreemiaga Sihtasutust Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.
Sama palju kordi olen rõhutanud, et mind ei häirinud tookord mitte küsimus sellest, kes kellega koos tohib elada, vaid see, millise kirglikkusega Twitteri avangard ja osa peavoolumeediast perekonna ja traditsiooni kaitsjaid tümitama tõttas. Praeguseks olen aru saanud sellest, mida ma juba toona ähmaselt aimasin: asi ei ole meie homo- või Kanada transseksuaalides (keda C-15 kaitsma peab) – need, nagu kõik uued vähemus- ja ohvrigrupid, on vaid etturikesed palju suuremas mängus. See on kontekst, kuhu me Petersoni põrmustava hinnangu asetama peame. «Põhimõtteliselt on meil tegemist ideede sõjaga (ühel pool postmodernistlik sekt, teisel pool ülejäänud ühiskond – H. P.) ja see on analüüsitase, millel meil seda käsitleda tuleb,» sõnas Peterson samas loengus.

Postmodernistliku maailmavaate nurgakivi on õige tähelepanek, et iga nähtuse või teksti võimalike tõlgenduste hulk on pea lõpmatu. Ka nende järgmist küsimust – kui võimalike tõlgenduste hulk on lõpmatu, siis miks peaks üks teistest parem olema? – ei ole kerge kõrvale heita.

Veelgi enam, see küsimus nõuab vastust. Kui me väidame, et kõik tõlgendused või uskumused on võrdselt väärtuslikud või väärtusetud, pole võimalik ilmas toimetada, aga me peame siin toimetama. Seega peitub postmodernistlikus maailmapildis sisemine vasturääkivus: kui üks alusmüüt pole parem kui teine, kui iga tõlgendus on sama hea kui mistahes muu, siis miks me peaksime just soo-, seksuaal-, rassi- ja etnilisest identiteedist nii suurt numbrit tegema?
Sellele küsimusele ei ole mõistlikku vastust, ja ega keegi ei üritagi seda pakkuda. Esiteks pole loogika ja sidusus postmodernistide silmis kuigi hinnatud. Teiseks osutub kogu see dogma lähemal vaatlusel ühe teise õpetuse kattevarjuks.

Pärast Solženitsõni «Gulagi arhipelaagi» ei leidnud isegi Prantsuse vasakintellektuaalid enam endas marksismi kaitseks jõudu. Nad jätsid lõplikult hüvasti lootusega, et töölisklass kord kodanluse kukutab, ja andsid 1970. aastatel Marxi õpetusele uue vormi. Kui varem räägiti majanduslikust võimust, siis nüüd sai see mõiste tunduvalt avarama sisu. Doktriin ise jäi aga laias laastus muutumatuks: ühiskond on rõhujate ja rõhutute vaheline antagonistlik nullsummamäng.
Nüüd ei oldud aga rõhutud enam mitte töölisena, vaid soo, seksuaalse sättumuse, nahavärvi jne pärast. Ainulises keskendumises võimule kui inimese põhilisele liikumapanevale jõule avaldub aga neomarksistlike postmodernistide veel üks sisemine vasturääkivus. Pidades kõige kurja allikaks domineerimist, tahavad nad vähemasti sõnades maailma võimust kui sellisest vabastada. Ent seda arulagedalt utopistlikku eesmärki on võimalik ellu viia vaid täielikku võimu omades ja seda nad marksistidena tegelikult ka taotlevad ning sellest siin õigupärast jutt käibki.
«Jaga ja valitse!» on iidne põhimõte ja postmodernne arusaam võimalike identiteetide lõpmatusest laseb neomarksistidel seda rakendada enneolematus ulatuses. «Kuivõrd ainus asi, millesse nad usuvad, on võim, siis võite olla täiesti kindlad, et nad kasutavad seda igasuguste kõhklusteta,» hoiatas Peterson. Kui midagi peale võimu ei ole olemas, siis käib sõda võimu pärast, ja kui see on nii, siis võib võimu vabalt kasutada, sest midagi muud ju kasutada pole; ei ole loogikat, konsensust ega heausksete inimeste vahelist mõistuspärast arutelu, on vaid võimu- ja identiteedigruppide vaheline hobbeslik sõjaseisund.

«Psühhoanalüütikuna kipun ma järeldama, et see on just see, mida nad tahavad: ajada meid rassilise, etnilise ja soolise identiteedi, sugueluliste eelistuste ja väljendusvabaduse pinnal omavahel tülli. Kõik need lõputult paljunevad grupiidentiteedid kutsuvad meid kaosesse ja see on just see, mida ma silmapiiril näen. See peab lõppema ja see peab lõppema nii kiiresti kui võimalik,» jätkas Peterson.
Võla- ja rändekriisid on lääne vahepealsest nõiduslikust jõukusunest üles äratanud, meie jalge all liiguvad võimsad jõud, me elame segaste aegade künnisel (tegelikult juba ammu nende keskel), keset suurt ideoloogilist konflikti. Kõigi südametunnistusega inimeste esmane mure peaks olema see, et need ühiselust väljajuurimatud lahkhelid jääksid ideede pinnale ega tasandaks teed sortsidele. Petersoni sõnul pole kirjeldatud vastasseis üksnes ideoloogiline, see on ka filosoofiline, «võib-olla isegi sügavam kui filosoofiline – see võib olla koguni metafüüsiline või teoloogiline – kõik sõltub sellest, kui sügavale te vaatate.»

Ma usun, et konservatiivse temperamenditüübiga inimestel pole põhjust muretseda. Tuleviku ajaloolased kirjutavad, et Lobjaka lääne (vt PM 12.6.16) tagasirullimine algas 2017. aastal. Samal aastal tähistati ka reformatsiooni 500. aastapäeva.
[*] Postmodernism on väga lai mõiste, Peterson räägib esmajoones postmodernismist ühiskonnateadustes, nii palju kui viimaseid ülejäänud kultuurist eristada saab.

Allikas: http://arvamus.postimees.ee/4177037/hardo-pajula-kaose-kasilased

Nõmme TV: Islamiterror on nüüd Eestist kõigest 20-eurose laevapileti kaugusel!

Kui midagi ette ei võeta, on terror peatselt ka Eestis reaalsus!

pühapäev, 27. august 2017

Pühapäevased pildid

Euroopa uus normaalsus: Kölni katedraal ümbritseti betoonblokkidega

Linnavõimud on lasknud paigaldada kuulsa Kölni katedraali juurde betoonblokid, et kaitsta ehitist ja selle külastajaid võimalike terrorirünnakute eest. Kölni politseijuhi Uwe Jacobi sõnul on kavas tugevdada turvameetmeid pärast Barcelonas toimunud veokirünnakut.

Betoonkamakad blokeerivad pääsu katedraali esisele väljakule.
Sakslastel on muretsemiseks küllaga põhjust: möödunud aastal pandi Saksamaal toime terve rida terrorirünnakuid, näiteks Berliinis sõitis džihadist veokiga jõuluturule ja tappis 12 inimest.
Aastavahetusel 2015/2016 leidis Kölni katedraali juures aset sisserändajate korraldatud naiste massiahistamine, mida võimud üritasid esialgu maha vaikida.

Allikas: http://www.meiekirik.net/index.php/uudised/490-euroopa-uus-normaalsus-koelni-katedraali-hakkavad-kaitsma-betoonblokid

POOLA SAATIS EUROOPA LIIDU PIKALT! Poola küsib: kui mitut linna peab tabama terrorirünnak, et Euroopa Liit ärkaks?

Euroopa Liit andis juuli lõpul Poolale, Ungarile ja Tšehhile kuu aega alistumiseks, alustamaks kvoodipagulaste vastuvõtmist.Nüüd hakkab aeg ümber saama ja Poola siseminister Mariusz Błaszczak vastas kvoodipagulaste teemal Euroopa Komisjonile.

Mõned väljavõtted:
Poola on jätkuvalt vastu pagulaste ümberjagamise skeemile. See lahendus on vale ja ohustab julgeolekut. Poola rõhutab veelkord, et rahvuslik julgeolek on eranditult iga liikmesriigi enda otsustada.
Poola ei suuda tuvastada ümberjagatavaid isikuid Itaalias ja Kreekas (ometigi Eesti võimud suudavad!? nojah, naisepõletajaid). Seega Poolal puuduvad võimalused kindlaks määrata nende isikute usaldusväärsust.
Euroopa Liidu toimimise baasleping (TFEU) kinnitab ühemõtteliselt, et rahvuslik julgeolek jääb eranditult iga liikmesriigi pädevusse.

Poola siseminister lisas: Pariis, Stockholm, Brüssel, Berliin, Manchester, Barcelona. Kui mitut linna peab veel tabama terrorirünnak, et Euroopa Liit ärkaks?
Lõppude lõpuks peab Euroopa Komisjon tunnistama, et Euroopa piiridele jõudnute "pime" vastuvõtmine on pannud Euroopale "silmuse kaela".
Poola paneb imeks, et Euroopa Liit pole ikka veel mõistnud, et pagulaste ümberjagamise skeem mõjub migrantidele tõmbejõuna, kuid sellele vaatamata jätkab liit (jäärapäiselt) pingutusi pagulaste ümberjagamise süsteemi rakendamiseks.
---
Seega Poola saatis väga ühemõtteliselt Euroopa Liidu koos oma pagulaskvootidega pikalt!
Allikas: https://wpolityce.pl/polityka/354438-minister-blaszczak-mechanizm-relokacji-to-blad-zagrazajacy-bezpieczenstwu-w-ile-europejskich-miast-maja-jeszcze-uderzyc-terrorysci-zeby-ue-sie-obudzila

reede, 25. august 2017

Ilmunud on "Rahvusliku Teataja" augustinumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuva parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitilise alternatiivmeedia väljaandega. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25-30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
Tartus: Meelis Kaldalu, telefon: 55 521 619, meil: meelis@tartu1000.ee;
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee

LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS

Politsei võttis ära "Rahvuslikud Teatajad" ja vahistas Sinimägede üritusele minejad

Meelis Kaldalu oma kirjas õiguskantslerile kirjeldab, mis juhtus. Paraku olen ma käesoleva aasta 29. juulil Vaivara vallas asetleidnud vahejuhtumist sedavõrd hämmastunud ja kummastunud, et otsustasin sellegi poolest otse teie [õiguskantsler] poole pöörduda, isegi kui mu lootus, et te seda hämmastust jagate või vähemalt põhjendada aitate, kannatada saab. 29. juulil kell 11 saabusin ma niisiis
Sinimägede lahingu memoriaalkompleksis asetleidvale iga-aastasele mälestusüritusele. Koos minuga olid meie autos veel kolm Eestile sõbraliku suurriigi kodanikku: kaks tudengit USA-st ja üks Poolast, keda kõiki ühendab süvendatud huvi eesti keele, riigi ja ajaloo vastu. Meid ootas juba ees vabadusvõitleja Mart Niklus, kes oli eelnevalt lubanud üritust väliskülalistele tõlkida. Temaga kohtuda meil paraku ei õnnestunudki. Olime auto parkinud, ja vaevalt paarkümmend sammu astunud, kui meile liginesid 5–6 era- ja ametiriides politseinikku ning nõudsid meie isikut tõendavaid dokumente. Kui olime need kontrollimiseks (!) esitanud, liikusid kaks politseinikku nendega eemal asetsenud sõiduvahendisse, mis on meedia vahendusel tuntuks saanud Kapo luurebussina. Ülejäänud politseinikud, kes muide olid eranditult vene rahvusest, nõudsid meie eemaldumist pisut eemal asunud politseiauto juurde ning sellesse astumist. Keeldusin sellest, palusin olukorra selgitamist, süüdistuse esitamist, tegevuse põhjendamist ning võimalust kaits- jaga kontakteerumiseks. Paraku ühtegi minu palvet ei täidetud, kas teadmatusest, soovimatusest või tingituna eesti keele puudulikust valdamisest. Politseinikest moodustus poolring auto ümber, mille keskele jäin mina ja mu poolakast sõber. Ebameeldiv vaikelu kestis hetkeni kuni Kapo bussist jõudsid tagasi meie dokumentidega sinna kadunud korravalvurid. Lootsin, et meie dokumendid tagastatakse, vabandatakse ning vahejuhtum lõpetatakse, kuid juhtus midagi hoopis kummalist. Üks naasnutest, protokolli kohaselt Anton Moissenkov, vaatas mulle sügavalt silma, haaras mu käe ja kukkus seda – mulle endiselt silma vaadates väänama. Olukorra jaburus jõudis mulle kohale. Nõudsin veel korra kaitsjat ja enese vabastamist või süüdistuse esitamist, kuid loobusin seejärel vastupanust – säästmaks nii ennast, Poola kodanikust sõpra kui Eesti Vabariigi õiguskorda – või vähemalt selle riismeid.

Meid transporditi Sillamäe politseijaoskonda, kus [väljavõte protokollist] „Narvapolitseijaoskoona patullpolitseinik1“ Svjatoslav Gerassimov koostas meile mõlemale viibimiskeelu kohaldamise protokolli 12-ks tunniks Sinimägede memoriaalkompleksi ümbruses, lähtudes „ülekaaluka avaliku huvi kaitsest“,   kuid jättes selle huvi ja kaitse olemuse protokollis põhistamata ning ignoreerides jätkuvalt ka meie palveid: kaitsjaga ühendumiseks, tõlgi kaasamiseks, Poola saatkonna juhtunust teavitamiseks, meie transportimiseks tagasi kinnipidamise kohta. Kogu veidra protseduuri tunnistajaks määras Gerassimov selle sama Moissenkovi, kes oli vastavalt protokollile minu kallal vahetut sundi kasutanud, „kuna Meelis Kaldalu võiks osutada vastupanu“. Omaette ooper leidis aset ka ajalehtedega „Rahvuslik Teataja“, mis olid kinni- pidamise hetkel kahte pappkarpi pakendatuna meiega kaasas olnud, eesmärgiga neid mälestusüritustel osalejate hulgas levitada (olen ajalehe Lõuna-Eesti levijuht). Ajalehed sattusid koos meiega Sillamäe politseijaoskonda, kus Moissenkov neid fotografeeris. Meid peale protokollide koostamist vabaks lastes anti ajalehed koos seni politsei valduses olnud ID-kaartidega meile tagasi. Kui olime jaoskonna ees neist mõnikümmend meetrit eemaldunud, et kohalikelt elanikelt teed küsida – meil polnud õrna aimugi, kus viibime – olid karbid ajalehtedega aga äkitselt kadunud. Uuesti jaoskonna ukse taga kella lastes selgus, et politseinikud olevat need ajalehed leidnud ning otsivad hetkel nende omanikku. Meile soovitati paari tunni pärast uuesti pöörduda. Hiljem saime need ajalehed kätte hoopis Narvast, kuhu meil tuli koos oma USA sõpradega neile järele sõita. USA sõbrad, kellega olime uuesti kokku saanud, rääkisid, kuidas neil oli läinud. Jälginud jahmatusega meie minema talutamist, õnnestus neil mõnevõrra mälestusüritusele lähemale liikuda, enne kui ka nende tee tõkestati. Neile ei kohaldatud küll protokolli, kuid ennast kehtestanud isikud andsid selge suunise mälestusürituse külastamise mõte peast pühkida ning memoriaalkompleksist lahkuda. Veidi hiljem peatas nad Sinimägede muuseumi lähistel politseipatrull ja viis autos läbi täieliku läbiotsimise. Muidugi on õiguslikus plaanis tegu täieliku müsteeriumiga.

Ühel hetkel jõudis see tõsiasi vist kohale ka läbiotsimist läbiviinud politsenikele enestele, ning just nemad aitasid meil hiljem konfiskeeritud ajalehtede saatust välja selgitada ning juhtisid tähelepanu ka kogu epopöa mitmete aspektide täielikule ebaseaduslikkusele. Ilmselt pole vaja kuigi pikalt peatuda tõsiasjal, et läbiviidud aktsioonide rida takistas minu kui ajakirjaniku tööd ja sõnavabadust. Samuti sellel, et meie korrakaitsjad käitusid väljakutsuvalt rumalalt, ning provokatsioonide ärahoidmise asemel flirditi rahvusvahelise skandaali õhutamisega, mis õnnestus paraku ära hoida seeläbi, et väliskodanikele ettenähtud õigustele lihtsalt vilistati, ning olukord lahendati protseduurireeglite sujuva ja järjekindla ülelaskmisega. Iseenesest võib ju juhtunule   läheneda ka kui meile riigi poolt tasuta ja suuremate vigastusteta pakutud tsirkuseetendusele. Mulle kui Tartu Ülikooli semiootikule-kulturoloogile on alati sümpatiseerinud anarhistlik elukorraldus ning selle rakursi alt poleks ju ka politsei tegevusele justnagu midagi ette heita. Et ma teile seda kirja siiski olen kirjutamas, tuleneb asjaolust, et tegu pole isoleeritud juhtumiga, vaid kõigest kinnitusega strateegiale, mida nn. „jõustruktuurid“ minu suhtes juba pikema aja vältel rakendamas on. Ma ei räägi siinkohal põhiseaduslikest õigustest privaatsusele ja eraelu puutumatusele, mille kaitse   tagamine tänases ühiskonnas paneks ka mind ennast õiguskantslerina ilmselt pigem vangide suitsetamisõiguse eest sõdima. Kuid olukord, kus politsei viib läbi ennetavaid areste ja flirdib vaimuhaiglatega meenutab kahtlaselt õiguskorda, mille vastu Mart Niklus omal ajal üles astus ja mille kiuste ta meid asjatult laupäeval mälestuspäevale ootas. Ma ei taha seda õiguskorda teadlikult nimetada, sest nii nagu heal, on ka halval lapsel mitu nime ning nimest tähtsam on sisu. Ma väidan, et tänases Eestis sisalduvad peidetud totalitarismi spoorid, mis soodsatel tingimustel – marss heaoluühiskonna poole, polariseerumine, sõjaoht meil ja maailmas – on jõudsalt idanema asunud ning niinagu alati, on probleemi tõeliste põhjuste asemel lihtsam likvideerida neist kõnelejaid.

MEELIS KALDALU
„Rahvusliku Teataja“ levijuht Tartus ja Tartumaal

Märkus: 1) „patullpolitseiniku“ videoesinemine:
https://www.youtube.com/watch?v=9kLmqR3m4PE&feature=youtu.be

Terrorism Euroopas

Suurendamiseks kliki pildil

Soome kaitsepolitseile tuli Turu ründaja kohta vihje, aga sellele ei reageeritud

Soome kaitsepolitseile Supo tuli küll Turu ründaja kohta eelnevalt vihje, aga sellele jäeti reageerimata.

„Kahju küll, aga kuigi saime vihje, ei suudetud tegu ära hoida,” ütles Supo juht Antti Pelttari intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat.

Pelttari sõnul polnud vihje nii konkreetne, et selle põhjal oleks tulnud hakata meest jälgima.

Kaitsepolitseil on Soomes ligi 350 kahtlusalust, keda jälgitakse. Viimase paari aasta jooksul on Supo saanud ligi tuhat vihjet, mis viitavad radikaliseerumisele.

Turu ründaja kohta saabunud vihje registreeriti samuti ära, mis näitab, et seda peeti oluliseks. Samal ajal polnud vihje piisavalt konkreetne – polnud konkreetset viidet rünnaku planeerimisele või ohust isegi jutu tasemel.

Radikaliseerumine või terroriorganisatsioonide toetamine pole Soome seaduse järgi kuritegu. Selle põhjal ei saa veel teha järeldust, et inimene võiks terroriakti toime panna. Supo juht samas tunnistab, et kui Turu ründajat oleks lähemalt uuritud, siis oleks välja tulnud need asjad, mis nüüd on välja tulnud, et mees oli radikaliseerunud ja tal oli kuritegelik taust. Samas poleks isegi see teave veel tõenäoliselt muutnud meest Supo silmis piisavalt tõsiseks ohuks.

Supo on raskes olukorras, sest viimase aasta jooksul on ohtlike inimeste hulk kasvanud 80 protsenti võrra. Kuigi Supo ressursid on selle aja jooksul kasvanud, on olukord muutunud veel kiiremini.

Allikas: https://eestinen.fi/2017/08/soome-kaitsepolitseile-tuli-turu-rundaja-kohta-vihje-aga-sellele-ei-reageeritud/

______________

Soomes ründas nn. pagulane pussnoaga inimesi, Turu linnas, kaks surnut ja 8 vigastatut.

M.I.

neljapäev, 24. august 2017

Fookuses: Priit Dievese kohtuasjas oli ideoloogiline diktatuur sunnitud taanduma

Avaldatud 22. august 2017
Portaali Objektiiv videoproduktsioon

2017.08.22 - Otse kümnesse

Link: http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/arutelu/otse-kumnesse/14418-2017-08-22-otse-kumnesse

Hirvepargi miiting 30: meenutab Tiit Madisson

Avaldatud 22. august 2017
Portaali Objektiiv videoproduktsioon

kolmapäev, 23. august 2017

MATTI ILVES: FACEBOOKI GRUPP MART HELME KIRJA EI AVALDANUD

Grupi päis

Proovisin avaldada Facebooki grupis "Ei pagulasmassidele" järgmise kirja, kuid ebaõnnestunult, see kiri on siin:
http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2017/08/ajupesu-koolidest-valja.html

Kiri sisaldas ka EKRE abipalvet valimisteks ja mõtlesin, et selles suures grupis (üle 22 000. inimese, tavaliselt ainult mõni tuhat) leidub kindlasti ka neid, kes on suutelised ning tahtelised EKREt toetama. Kuna grupp on "Ei pagulasmassidele" ja konservatiivid on ainus Riigikogu erakond, kes seisab järjekindlalt ning tugevalt pagulaste ja immigratsiooni vastu.

Kirja ei avaldatud, siis pöördusin otseselt selle grupi moderaatorite poole ja palusin seda siiski teha. Sain ka lühikese vastuse: "Tere, me ei lase seinale erakondade reklaami ja annetuste kogumise postitusi."
Tõesti imelik, et vastuses on EKREt samastatud justkui tavalisele kartellierakonnale, mida see oma poliitikatega ilmselgelt ei ole.

Tõsi, grupis on ka oma reeglid postitajatele:

"Meeldetuletuseks kõigile!

Postitamise ja kommenteerimise meelespea aka miks minu postitust läbi ei lastud või kustutati!?
1. Veendu, et võõrkeelse materjali jagamisel oleks ka lühike tõlge/ ülevaade eesti keeles, millest artiklis/ videos juttu on.
2. Lisa postitusele oma (arukas) mõtteavaldus, või tsitaat. St ära niisama linki jaga.
3. Keelatud on vihaõhutavad, vägivaldsed kommentaarid. Kõik ebasobivad väljendid kuuluvad ettehoiatamata kustutamisele.
4. Sõnakasutuse mittesobivus jääb administratsiooni otsustada ning ei kuulu edasi arutamisele.
5. Enne postitamist veendu, et sama materjali juba grupis postitatud ei ole. Korduvad postitused kustutatakse.
6. Adminide blokeerimise tagajärjeks on grupist eemaldamine.
Siia gruppi on teretulnud kõik Eestimaalased ja inimesed ka väljastpoolt Eestit, kellele tähtis Eesti tulevik.
NB! (!!!) KRIMINAALSETE ETTEPANEKUTE ja üleskutsete TEGIJAD SIIN GRUPIS a´la "paneks keskuse põlema" , "mul relv, tuleks maha lasta" AUTOMAATSELT EEMALDATAKSE GRUPIST."

Siin samuti ei ole viidet partei reklaamile, ega annetuste kogumise postitustele. Siit saab vaid ühe järelduse teha, et EKREt peetakse selle grupi moderaatorite poolt ainult üheks parteiks teiste kartelliparteide hulgas! Tegelikut on see grupp vaid kohaks, kus inimesed saavad väljaelada oma pagulastevastaseid meeleolusid ja seega on otsekui osariigi valitsuse teenistuses (aktiivsed mittetolerandid on koondunud ühte kohta ja ei häiri teisi), ning kangekaelselt keelduvad moderaatorid midagi otsustfavamat ette võtmast.
______________
Mul sai asi nüüd selgeks, miks seda kirja grupis ei avaldatud.
EKRE tähtsa liikme kommentaar FB-is, Heldur Paulson: "Seda gruppi modereerivad ju RÜE juhtliikmed, kes arvavad, et ainult nemad on need ainukesed ja õiged pagulaste vastu võitlejad. Mis oleks olnud nende poolt "organiseeritud" üritustega kui EKRE poleks neid toetanud.... 5 inimest kahe plakatiga..."
Vaat, nii siis.

TOLERANTSUSE LÕPP? Soome politsei suhtumine pagulastesse on muutunud: nüüd võetakse kinni kõik pagulaste pooldajaid

Turu linnas on märgata, et politsei suhtumine pagulastesse on üleöö muutunud. Kui varem võeti kinni pagulaste vastaseid, siis nüüd represseeriti pagulaste pooldajaid.

19 august toimunud meeleavaldusel Turu linnas turvas politsei soomemeelsete meeleavaldust ja politsei suhtumine soomemeelsetesse oli väga mõistev ja sõbralik. Pagulasi pooldavaid inimesi nabiti kinni ja viidi minema.

Varem oli vastupidi, kus politsei represseeris soomemeelseid ja kaitses pagulasi. Nüüd polnud pagulasi enam üldse näha. Pagulaste meeleavaldus jäeti Turus üldse ära.

Sama lugu oli Rootsis, kus pärast Stockholmi rünnakut suhtumine muutus üleöö ja võeti pagulaste suhtes väga range positsioon.

Youtube’i videost on näha, kuidas Turu linnas kaitses politsei soomemeelseid meeleavaldajaid ja nabis kinni pagulasi pooldavaid meeleavaldajaid.

Allikas: https://isamaaline.blogspot.com.ee/2017/08/tolerantsuse-lopp-soome-politsei.html

Nõmme TV: Solidaarsus terroristidega

Lõppkokkuvõttes on see ju solidaarsus terroristidega. Massiimmigratsioon on lihtsalt kommunistide/sotsialistide/liberastide poolt kasutatud vahend, et hävitada kohalikke kultuure ja rahvaid.

Suurendamiseks klikkige pildil

teisipäev, 22. august 2017

VIIES EESTLASE AVALIK PÖÖRDUMINE EESTLASTE POOLE

                                                           JA
PATRIOODI SÕBRALIK JÄRELEAITAMISTUND EESTI VABARIIGI
PRESIDENDILE EESTI LÄHIAJALOO    JA VÕIMALIKU LÄHITULEVIKU
                                                MÕISTMISEKS

   Head eestlased! Head Eesti riigile ja rahvale lojaalsed teiste rahvuste esindajad!
Austatud Eesti Vabariigi President proua Kersti Kaljulaid!

   Minu seekordne pöördumine sai alguse üks päev enne Taasiseseisvumispäeva ehk 19. augustil 2017.a.
MÄRKUS: Sõnaühend “Taasiseseisvumispäev” on tegelikult vale, eksitav, jõle ja lubamatu, kuid kõikidele poliitikutele ja muidu rumalatele täiesti vastuvõetav ja “arusaadav” mõiste!
    Kui millegi kohta öeldakse TAAS-, siis on tegu varasema lõpetamisega, siinkohal õigusliku lõpetamisega. Seda me aga ei tunnista, et NSVL hõivas Eesti riikidevahelise õiguse järgi. Eesti kaotas iseseisvuse küll de facto, kuid mitte de iure. Kui minna aastasse 1991, siis ei olnud vahepeal de iure lõpetatud Eesti vabariigiga, vaid de facto Eesti vabariigi jätkamisega. Teine lugu on nüüd, kus 2003.a rahvahääletusega EV põhiseadus kuulutati alamaks ürikuks ja Eestist sai 01.05.2004.a-st euroliiduvabariik. Seda juba nii de facto kui ka de iure ehk Eesti vabariik lõpetas oma oleluse igast küljest võttes. Kui nüüd Eesti euroliiduvabariik astuks välja EL-ist või viimane lõpetaks ise oma oleluse, siis alles saaks tõsiselt rääkida TAASiseseisvumisest. Ja seda üldse esimest korda, sest varem meil sellist seisundit pole olnud.
   Mida on pakutud asemele? Vist Hans H. Luige suust kuulsin iseseisvuse TAASTAMISEST, kuid ka see pole õige. Ikkagi aetakse segi de facto ja de iure seisund. Ise jauran vahetevahel oma kirjutistes, et 1991.a Eesti vabariik jätkas oma de facto seisundit.
     Kui paljud seda teavad või nii mõistavad? Üksikud. Ülejäänud näitavad mulle näpuga ja nõuavad minu ristilöömist või paremal juhul hullarisse paigutamist. Tark ja tubli rahvas?

     Ja vaat,- käesolevast aastatuhandest ülimalt eesti- ja eestlusevaenulikus Postimehes ilmus kellegi edeva ja ennast ajaloolaseks pidava Andres Adamsoni (üsna tõenäoliselt Postimehe kosmopoliitide tellimustööna) Eesti tublisid ja kangelaslikke poegi-isasid-vanaisasid pilkav-mõnitav lugu pealkirjaga:
“Ajaloolane: ka vapsid ise pidasid end fašistideks.”
   Ei vaevu seda tublisid eestlasi mõnitavat paskvilli üksipulgi lahti harutama, kuid üht-teist tähelepanuväärset tahan välja tuua küll:
Kuidas on võimalik, et üks keskpärane “kah-ajaloolane” sai sõna Eesti parimate poegade mõnitamiseks just Taasiseseisvumispäeva eel? Vastan: ainult sel lihtsal põhjusel, et pühapäeval Postimees ei ilmu. Samas tean minagi, et artikli hävitav-mõnitav efekt (oleks) oli kõige võimsam just päev enne Taasiseseisvumispäeva … (Kirjutan meelega jälle “Taasiseseisvumispäev” lootuses, et rumalad saavad minust ehk paremini aru!)
         Mõtlen õudusega, et autor on kirjutanud meie noortele ajalooõpikuid ja seletanud noortele meie lähiajalugu! Inimene, kes kirjutab, et vapsid pidasid endid fašistideks, ei saa, ei tohi olla meie ühiskonnas lugupeetud. Ta tuleks kiiresti peatada. Temasugune “ajaloolane” olla oleks minulgi lihtne: olla mõnusal ja lausa sadistlikul kombel vastu kõigele, mis ajaloolased on avaldanud. Adamsonist eeskuju võttes võiksin kenasti ürikuid tõlgendada ja seletada, et esimesed eestikeelsed ja meile teadaolevad kirjapandud sõnad “laula, laula pappi” tähendasid, et tookordsed ristiusustajad olid hea lauluhäälega ja võlusid maarahvast ilusa lauluga. Või siis nõudsid meie esiisad pappidelt raha. Tänapäeval kõlaks see nõue nii:”kuule papi, köhi raha välja, muidu saad üle londi!” Tulevased ajaloolased aga, lugedes tänaseid kirjapanekuid, üllataksid saja aasta pärast siin elavat afroeuropiidset-asiaatset rahvast teatega, et vanasti elasid Eestis eestlased, elevandid ja mingid londiga inimesed!
Miks just nüüd oli hädavajadus täie teravusega vapside küsimus järjekordselt üles tõsta ja halvustava nurga alt rahva ette laotada? Kas see oli juhus? Ei olnud. Seda oli oodata. See oli taotluslik.
Postimehel on alati käepärast võtta säärased kolumnistid, kes vajalikule inimesele või organisatsioonile ämbritäie sitta peale valavad ja saadud tulemust vahel ehtsa vastikustundega kommenteerivad. Näiteid? Olgu või Ahto Lobjakas või Olev Remsu. Minu uus vingamees Andres Adamson teenis kindlasti ära tellijate rahulolu või ehk kiitusegi.
Kolm lehekülge juttu vapsidest fašistidest või fašistidest vapsidest ühes lehenumbris on kindlasti Postimehe uus tase ja tükike Eesti ajalugu kaeti haakristi meenutava viigilehega. See pidi tähelepanu tõmbama ja tõmbaski. Rahul on maailma valitsevad rikkad juudiringkonnad, USA ja EL-i niiditõmbajad ja tõenäoliselt Moskvagi …
Ah et minu järeldus on natuke üle pakutud ja mis suurel ilmal meist? Olgu pealegi. Urgitseme veel natuke: kohalikud ja Riigikogu valimised lähenevad. Rahvuslus on EKRE jõulisel eestvedamisel pead tõstnud ja “vanadel peerudel-parteidel” on oodata halbu üllatusi. EKRE peab teadma, et lobjakad-remsud-adamsonid on suutelised muidu tublide eestlaste sekka kahtluseseemet külvama ja sellest piisab kuhjaga. Fašismiteema malakas lajatab alati tulemuslikult! See ju ammu äraproovitud ja kindel värk! Loodetavasti saab EKRE vastumeetmetega hakkama. Kui aga ei saa, siis häda talle ja eesti rahva tublidele poegadele-tütardele …
Miks telliti töö “kah-ajaloolase” käest? Oli mõistev ja …lojaalne? Samas Postimees ju teadis, et siinkirjutanu oli juba aastal 2006 professor Sulev Vahtre hinnangul kõige kompetentsem inimene Eestis, kes võis sõna võtta vabadussõjalaste teemadel. Minu lugu olnuks tasakaalukam ja mis kõige tähtsam: ausam ja objektiivsem! Olgu pealegi. Mul jäi teaduslik kraad Vahtre juures kaitsmata. Kas teisi, päris häid vapside -tundjaid polnud võtta? Kasvõi Jaak Valge, Magnus Ilmjärv, Ago Pajur? Usun siiralt, et need mehed ütlesid-öelnuksid Postimehe taotluslikust tellimustööst ära …
Vaatame asja natuke laiemalt. Viimastel aastatel on meie kohalik “peavoolumeedia” kahtlaselt sageli hoidnud “eestlastele iseloomulikku” fašismitulukest tuha all hõõgumas. Mitte Moskva, Putin, Jeruusalemm või USA saatkond Tallinnas, nagu varasemalt oli tavaks. Meie ise, eestlased, oleme olnud isegi paavstist palju paavstilikumad. Cui bono?
Ah et vapsid pidasid endid fašistideks? Olgu pealegi: mõni üksik ehk tõepoolest. Loogiline ja loomulik protsent ja nähtus. Olen seda kõike uurinud oma 60 aastat. Isiklikult vestelnud Vabadussõjas osalenutega, Paju lahingus osalenutega jne. Tõsi: kahjuks erineb nii mitmeski kohas meie ametlik ajalugu üsna paljuski sellest, mida mina olen välja uurinud-teada saanud. Valesid on lubamatult palju. Ka asjade-olukordade teadlik ilustamine on ju vale. Ja nendest vaikimine või meelega möödarääkimine on vale. Esimeses pöördumises kirjutasin täpsemalt Pätsist, Laidonerist, vapsidest. Kas lugesite läbi, proua president? Mõtisklesite? Samas olen veendunud, et Teid kaitstakse kiivalt ja nii mõnigi Teie usaldusalune teab hästi, et mingisuguse Kortspärna pöördumisega pole mõtet presidendiprouat tülitada…
    Meie Vabadussõjast osavõtnud ja hiljem poliitikasse läinud kangelased valati Andres Adamsoni poolt üle pruuni värviga (et mitte uuesti öelda – sitaga). Nii nad seal tilguvad ja haisevad. Kes neid kaitseks alatute ja alusetute süüdistuste eest? Mina kaitsen. Või tuleb veel keegi minu kõrvale?
Proua president! Lugedes järgmisi ridu, ärge palun tehke siiralt üllatunud nägu ega öelge, et Te seda kõike ei teadnud. ..
   Fašismi-teema on vajadusel varnast võtta meie rahva poolt palavalt armastatud poliitikutel-riigijuhtidel.
23.04. 2013.a. tähistati esmakordselt veteranipäeva. Peaminister Andrus Ansip ütles Riigikogu lahtiste uste päeval toimunud infotunnis rahva küsimustele vastates, et veteranipäev on mõeldud Eesti kaitseväelaste ja nende lähedaste tänamiseks ning seda ei ole põhjust laiendada kõigile, kes on võõra võimu all kannatanud.
            Küsimusele, miks ei hõlma veteranipäev Tšernobõli katastroofi likvideerijaid ning
            esimese Afganistani sõja veterane, vastas Ansip, et kindlasti on Eestis palju inimesi,
            kes on nõukogude ajal kannatanud. Siiski on täna (23.04.2013.) esmakordselt
            tähistatav veteranipäev mõeldud tema sõnul nende Eesti vabariigi kaitseväelaste
            tänamiseks ja meenutamiseks, kes on teeninud Eesti vabariiki, Eesti eest
            langenud või saanud haavata..
              Need on Eesti peaminister Andrus Ansipi poolt oma rahvale näkku sülitatud sõnad!
Mõtlesin Sinimägedes 1944.a.võidelnud ja seal haavata saanud enda isa peale, kes “jõudis õigel ajal (1993) ära surra”, et mitte säärast alandust kogeda. Temagi polnuks täna veteran, kuna ei sõdinud Eesti riigi ja rahva eest!? Kelle eest ta sõdis? Riiklikul tasemel (peaminister Andrus Ansip ja õiguskantsler Ülle Madise) on mulle nüüdseks selgeks tehtud, et ta sõdis Hitleri, Suur-Saksamaa ja fašismi eest …
   Jahmusin tõsiselt, kui tundsin esimest korda headmeelt sellest, et mu isa surnud on ... Aga järjekordne suur alatus on tõstnud Eestimaal pead ja riiklikul tasemel on korda saadetud suur ülekohus, millest rumalad eestlased aru ei saa ega tahagi aru saada. Mina olen üks üksikutest, kes sellele riiklikule alatusele otsustavalt vastu astub …
Proua president!
Kui kõik laabub, ilmub sügisel minu uus raamat “Palgasõduri saatus”. Annan Teile sügavaks järelemõtlemiseks kõigest kolm autori kaljukindlat seisukohta:
       … Alates taasiseseisvumisest on kõik Eesti ca 2800 missioonisõdurit olnud vabatahtlikud palgasõdurid-karistussalklased (eriti Iraagis-Afganistanis) ja nende seas on arvukalt mõrtsukaid…
           … Kas lugeja teab, mis on vabatahtliku palgasõduri kõige tähtsam omadus? Oskus ja julgus teist inimest kõhkluseta tappa! Olgu see tapetav inimene siis kohalik patrioot, vabadusvõitleja, oma kodumaa kaitsja, mees, naine, laps, vanur … või tõepoolest terrorist, nagu meie massimeedias alatasa kuulutatakse. Veelgi parem, kui vabatahtlik palgasõdur võtab teise inimese tapmist kui rutiinset tegevust, milleks on näiteks piitsaga kärbse või käega sääse tapmine. Ei mingeid võimalikke järgnevaid süümepiinu.
         … Ainult rumalad, riigi poolt petetud, mõtlemisvõimetud ja eestivaenulikud eestlased on kandnud ja kannavad edaspidigi rinnas sinilillemärki…

Proua president!

   Teie Taasiseseisvumispäeva kõne oli omast kohast päris asjalik. Samas kumas läbi suur ports koolimammalikkust, poliitilist võhiklikkust, Eesti tegeliku elu-olukorra mittetundmist ja eneseimetlust. Küllap ma kõik Teie kõned koos kamraadidega lähemas tulevikus lahti harutan ja kui Saatus lubab, siis ka (koos kommentaaridega) raamatuna avaldan. Ausalt ja halastamatult.
    Aga siia juurde üks mälumänguküsimus Teile ja eriti Teie keskpärastele eluvõõrastele nõunikele:
     kes olid need kuulsad poliitikud ja ärimehed, kes juba 1930-ndate alguses kuulutasid tõsise hoiatusena eesti rahvale:
„Ärge täna, homme ega lähemas ja kaugemas tulevikus usaldage sotsiaaldemokraate!”
... Millised ettenägelikud inimesed! Soovitan Teil nendest otsekohe eeskuju võtta!

      Siinkohal oleks veel paslik teha presidendiproua suunas kena täpsustus, et isegi Jüripäeva tähistame me valel kuupäeval, sest 14. sajandist jäi meie ajaarvestus juuliuse kalendri järgi gregooriuse omast maha 8 päeva võrra. See tähendab aga seda, et Jüripäeva tänasesse tuues on vastavaks kuupäevaks jürikuu (23+8=) 31. ehk lehekuu 1.! Kurb, aga tuleb tõdeda, et ühele kuupäevale langevad siis nii Jüripäev, kevadpüha kui ka Eesti vabariigi järjekordne hukkamine, sedakorda kahjuks ka de iure.
    Head inimesed! Harige ennast, kuni ma veel teile midagi valitsevate väärõpetuste ja valedekoormate kõrvalt õpetada-seletada suudan.

Proua president!

   Olete mulle suutnud jätta mulje, kui ainsana kõiki riigi-rahva muresid kiiresti mõistev (Eesti)maaema ja lausa võlurina varrukast või lennult Eesti riigile-rahvale kõikvõimalikke ainuõigeid lahendusi pakkuv kõikvõimas haldjas.
   Samas tean (kui aus olla, siis arvan teadvat), et ilma ausate-heade-ustavate-võimekate abilisteta ei saa isegi Teie hakkama! Või kui, siis harva. Enda ja Teie kurvastuseks hüüan kohe ja praegu täiest kõrist ja kõuekõminal:
   Proua President! Lükake otsekohe endast eemale kõik teie külje alla (või lähedusse) pugenud kõikvõimalikud nõunikud! Ka need, kelle olete ise välja valinud ja appi kutsunud. Olen märganud ja aru saanud, et enamus neist ei hooli Eesti riigist ja rahvast ja tõenäoliselt on ka Teie suhtes variserid.
      Miks ma nii arvan? Oo ei! Ma ei arva, ma arvan teadvat! Vaat sähendune sõnademäng. Analüüsin ja järeldan. Konsulteerin endast targematega ja kompetentsematega. Teie kõnede ilusate valede tagant paistavad välja lohakuse, oskamatuse, kurjuse, reeturluse, salakavaluse ja vahel lausa rumaluse traagelniidid! Ja ärge erutuge. See ei ole ainult minu arusaam. Pärast Teie esimeste kõnede ilmumist pidi ka pime nägema-saama tõsise ohu signaale. Kutsusin kokku võimekad sõbrad-kamraadid, kes Teie sõnavõtud (tänaseks esimesed 50 (senisest 55-st)), ütlemised, mõttearendused üksipulgi on lahti harutanud ja taas kokku pannud ning hästi või halvasti varjatud eestlusevaenulikkuse punktide kaupa eraldi välja toonud. Kahjuks on siiani ainult üks järeldus: te ei ole see, kellena esinete! Täpsemalt? Jah, te olete Eesti Vabariigi President! Pealtnäha ja võib-olla isegi sisimas usute, et soovite ja teete Eesti riigile ja rahvale head. Peatuge ja mõtelge. Te ei ole rahvuslane (mis ametlikult kõlabki ju halvasti). Te ei ole ka patrioot. Igatahes Eesti oma mitte. Te olete kosmopoliit. Euroopa kodanik. Maailma kodanik. Juba need viimased kolm määratlust on ülimalt eestlusevaenulikud ja eestlusele üliohtlikud. Mida enam lisada? Kes peaks oma suhtumisi kiirelt ja põhjalikult muutma? Kas üks presidendiprovva koos mõne tuhande mõttekaaslasega või sajad tuhanded patriootlikumad eestlased? Rumalatest ja tuulenuusutajatest eestlastest, keda minu hinnangul on Eestimaal vähemalt pool miljonit, ma siiskohal juttu ei tee. See arv on olnud kurvastavalt konstantne vähemalt 100 aastat. Pigem suren häbi pärast, et ei ole suutnud oma rahvast harida ....
   Viis pöördumist on Teie poole teele saadetud. Võin ükskõik, kellega kihla vedada, et Teie, proua president, pole saanud lugeda neist ühtegi. Ja kui te tulevikus pärite aru, siis Teie nõunikud-tsensorid seletavad armulikult, et püüdsid Teid minusugusest õudsest skribendist säästa. Tõenäoliselt lisatakse kinnituseks, et „ta ju vanadusest ära pööranud ning lisaks veel kaitseliitlane ja fašist”!
   Ja hetkel ma tõesti ei tea, kas olete minu pöördumisi lugenud. Kui olete, siis võinuksite leida mõnikümmend sekundit ja mulle helistada ja öelda aitüma sõbralike järeleaitamistundide eest. Kui te aga ei leidnud minu jaoks neid sekundeid, siis olete kohe kindlasti kehv president! Muide: pean kohe vajalikuks lisada, et kahjuks on minu ego kurvastavalt väike ja võiks olla natukenegi suurem!
   Kõigele vaatamata elan veel lootuses, et tasapisi Te arenete, hakkate asjadest paremini aru saama ja eestlust säilitavalt käituma. Mul ei ole kalmistule kiiret. Hullem on, et eestlust (mind nende seas) aetakse juba praegu tasakene kalmistuväravast sisse. Mitte ei taha, et asi viimse võitluseni jõuaks ...

Heiki Kortspärn

Tegutsemiskord terrorirünnaku puhul Euroopas

Allikas: Facebook

Tellimine: Postitused (Atom)

© Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP